Saksa keele grammatika (0)

1
SAKSA KEELE GRAMMATIKA
SISUKORD
ARTIKKEL 
3
 
Umbmäärane artikkel 
3
 
Määrav artikkel 
3
ASESÕNA 
6
 
Isikulised asesõnad 
6
 
Omastavad asesõnad 
6
 
Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 
7
 
Umbmäärased asesõnad JEDER , JEDE ja JEDES  (iga) 
8
NIMISÕNA 
9
 
Nimisõnade sugu 
9
 
Nimisõnade mitmus  
9
 
Nimisõnade käänamine 
10
OMADUSSÕNA 
11
 
Omadussõna käänamine määrava artikliga 
11
 
Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 
11
 
Omadussõna öeldistäitena 
12
 
Omadussõna võrdlusastmed 
12
TEGUSÕNA 
14
 
Tegusõna SEIN (olema) pööramine 
14
 
Tegusõna HABEN  (omama) pööramine 
15
2
 
Olevik  
16
 
Lihtminevik  
18
 
Täisminevik 
20
 
Modaaltegusõnad 
22
 
Käskiv kõneviis 
23
 
Enesekohased tegusõnad 
23
 
Passiiv  
24
EESSÕNAD 
26
 
Eessõna liitumine määrava artikliga 
26
 
Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 
26
 
Eessõnad kohamäärustes 
27
 
AN, AUF, ÜBER, NEBEN , UNTER , VOR, IN daativiga 
27
 
AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 
28
 
Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga 
29
 
Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga 
30
ARVSÕNA 
31
KÜSISÕNA 
32
3
ARTIKKEL
Saksa keeles on kahte liiki artikleid: umbmäärane ja määrav artikkel. Nimisõnu 
kasu tatakse tavaliselt koos artikliga.
u Umbmäärane artikkel
Nimisõna kasutatakse enamasti umbmäärase artikliga, kui räägime mingist esemest 
või olendist esmakordselt:
EIN  Kuli  (meessoost nimisõna) 
(üks) pastakas
EINE Blume ( naissoost nimisõna) 
(üks) lill
EIN  Buch  ( kesksoost nimisõna) 
(üks) raamat
Umbmäärane artikkel muutub vastavalt nimisõna käändele järgmiselt:
Ainsus
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
Nominatiiv
ein  Mann
eine Frau
ein Kind
kes/mis?
(üks) mees
(üks) naine
(üks) laps
Genitiiv
eines Mannes
einer  Frau
eines Kindes
kelle/mille?
(ühe) mehe
(ühe) naise
(ühe) lapse
Daativ
einem Mann
einer Frau
einem Kind
kellele/millele? (ühele) mehele
(ühele) naisele
(ühele) lapsele
Akusatiiv
einen  Mann
eine Frau
ein Kind
keda/mida?
(ühte) meest
(ühte) naist
(ühte) last
Umbmäärasel artiklil puudub mitmus.
u Määrav artikkel
Rääkides konkreetsetest esemetest või olenditest, mis on kuulajale juba tuttavad, 
kasu tame nimisõna ees määravat artiklit:
4
DER Kuli (meessoost nimisõna) 
(see) pastakas
DIE Apotheke (naissoost nimisõna)  (see) apteek
DAS Café (kesksoost nimisõna) 
(see) kohvik
Mitmuse määrav artikkel on olenemata soost alati DIE.
DIE Kulis 
(need) pastakad
DIE Apotheken 
(need) apteegid
DIE Cafés 
(need) kohvikud
Võrdle:
Das ist ein Kuli. 
Der Kuli ist billig.
See on (üks) pastakas.
(See) pastakas on odav.
Gibt es hier in der Nähe eine Apotheke?  Die Apotheke ist heute geschlossen.
Kas siin lähedal on (ühte) apteeki ?
(See) apteek on täna suletud.
Das ist ein gutes Café. 
Das Café „ Oper “ liegt im Opernhaus. 
See on (üks) hea kohvik.
Kohvik „ Ooper “ asub ooperimajas.
Määrav artikkel muutub vastavalt käändele järgmiselt:
Ainsus
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
Nominatiiv
der Mann
die Frau
das Kind
kes/mis?
mees
naine
laps
Genitiiv
des Mannes
der Frau
des Kindes
kelle/mille?
mehe
naise
lapse
Daativ
dem Mann
der Frau
dem Kind
kellele/millele?
mehele
naisele
lapsele
Akusatiiv
den Mann
die Frau
das Kind
keda/mida?
meest
naist
last
5
Mitmus
Nominatiiv
die Männer
die  Frauen
die  Kinder
kes/mis?
mehed
naised
lapsed
Genitiiv
der Männer
der Frauen
der Kinder
kelle/mille?
meeste
naiste
laste
Daativ
den Männern
den Frauen
den Kindern
kellele/millele?
meestele
naistele
lastele
Akusatiiv
die Männer
die Frauen
die Kinder
keda/mida?
mehi
naisi
lapsi
6
ASESÕNA
u Isikulised asesõnad
Nominatiiv
Akusatiiv
Daativ
kes/mis?
keda/mida?
kellele/millele?
ich
mina
mich mind
mir
minule
du
sina
dich
sind
dir
sinule
er
tema (M)
ihn
teda (M)
ihm
temale (M)
sie
tema (N)
sie
teda (N)
ihr
temale (N)
es
tema/see (K) es
teda/seda (K) ihm
temale/sellele (K)
wir
meie
uns
meid
uns
meile
ihr
teie 
euch
teid
euch
teile
sie
nemad
sie
neid
ihnen
neile
Sie 
teie
Sie
teid
Ihnen
teile
(viisakusvorm)
Saksa keeles kasutatakse mitmuse 2. pööret (ihr) juhul kui sinatatakse kõiki ini-
mesi , kelle poole pöördutakse.
u Omastavad asesõnad
Omastava asesõna lõpp sõltub järgnevast nimisõnast.
Näiteks, kui omatav ese on naissoost või mitmuses, siis lisatakse nimetavas käändes 
omastavale asesõnale –E:
mein e Freundin 
minu sõbranna
meine Freundinnen 
minu sõbrannad
mein/ meine
minu
dein /deine
sinu
sein/ seine
tema (M)
ihr/ihre
tema (N)
sein/seine
tema (K)
7
unser/unsere
meie
euer/eure
teie
ihr/ihre
nende
Ihr/Ihre
teie (viisakusvorm)
Omastava asesõna käänamine
Ainsus
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
Nominatiiv
mein  Vater
meine  Mutter
mein Kind
kes/mis?
minu isa
minu ema
minu laps
Genitiiv
meines Vaters
meiner Mutter
meines Kindes
kelle/mille?
minu isa
minu ema
minu lapse
Daativ
meinem Vater
meiner Mutter
meinem Kind
kellele/millele?
minu isale
minu emale
minu lapsele
Akusatiiv
meinen Vater
meine Mutter
mein Kind
keda/mida?
minu isa
minu ema
minu last
Mitmus
Nominatiiv
meine  Eltern
kes/mis?
minu vanemad
Genitiiv
meiner Eltern
kelle/mille?
minu vanemate
Daativ
meinen Eltern
kellele/millele?
minu vanematele
Akusatiiv
meine Eltern
keda/mida?
minu vanemaid
u Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see)
Näitavat asesõna DIESER (M), DIESE (N) ja DIESES (K) kasutatakse enamasti 
nimisõna ees artikli asemel, kui viitame konkreetselt mingile esemele.
8
Dieser Turm liegt in Tallinn. 
See torn asub Tallinnas.
Diese Jacke ist zu klein . 
See jakk on liiga väike.
Dieses Fleisch schmeckt gut. 
See liha maitseb hästi.
u Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga)
Umbmäärane asesõna JEDER (M) JEDE (N) ja JEDES (K) saab nimisõna soo- ja 
käändelõpud. Umbmäärast asesõna saab kasutada ainult ainsuses.
jeder Teilnehmer 
iga osavõtja
jede Mannschaft 
iga meeskond
jedes Land  
iga maa
9
NIMISÕNA
u Nimisõnade sugu
Saksa keeles jagunevad nimisõnad vastavalt grammatilisele soole kolme gruppi:
1. meessoost nimisõnad
der Mann 
mees
der Hafen 
sadam
2. naissoost nimisõnad
die Frau 
naine
die Bank   
pank
3. kesksoost nimisõnad
das Kind 
laps
das Kino  
kino
Nimisõna on soovitatav alati ära õppida koos määrava artikliga.
u Nimisõnade mitmus
Nimisõna mitmusevormide moodustamisel eristame viit erinevat gruppi:
1. -EN, -N, -NEN lõpp:
die Sprache - die Sprachen 
keel - keeled
die Studentin - die Studentinnen 
üliõpilane – üliõpilased
2. ilma lõputa (tüvetäishäälik A, O, U võib muutuda Ä, Ö, Ü-ks): 
der Computer - die Computer 
arvuti - arvutid
der Garten - die Gärten 
aed - aiad
10
3. -ER lõpp (tüvetäishäälik võib muutuda):
das Kind - die Kinder 
laps - lapsed
das Buch - die Bücher 
raamat - raamatud
4. -E lõpp (tüvetäishäälik võib muutuda):
der  Tisch - die Tische 
laud - lauad
der Stuhl - die Stühle 
tool - toolid
5. -S lõpp:
das Auto - die Autos 
auto - autod
das Hotel - die Hotels 
hotell – hotellid
u Nimisõnade käänamine
Saksa keeles on neli käänet:
1) nominatiiv, mis vastab küsimusele WER/WAS? (kes/mis?)
2) genitiiv, mis vastab küsimusele WESSEN? (kelle/mille?)
3) daativ, mis vastab küsimusele WEM? (kellele/millele?)
4) akusatiiv, mis vastab küsimusele WEN/WAS? (keda/mida?)
Nimisõna käänamist vaata lk 44-46.
11
OMADUSSÕNA
u Omadussõna käänamine määrava artikliga
Ainsus
Meessoost 
Naissoost  
Kesksoost  
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
Nominatiiv
der junge Mann
die schöne Frau
das gesunde Kind
kes/mis?
noor mees
ilus naine
terve laps
Genitiiv
des jungen Mannes
der schönen Frau
des gesunden Kindes
kelle/mille?
noore mehe
ilusa naise
terve lapse
Daativ
dem jungen Mann
der schönen Frau
dem gesunden Kind
kellele/millele?  noorele mehele
ilusale naisele
tervele lapsele
Akusatiiv
den jungen Mann
die schöne Frau
das gesunde Kind
keda/mida?
noort meest
ilusat naist
  tervet last
Mitmus
Nominatiiv
die jungen Männer
die schönen Frauen die gesunden Kinder
kes/mis?
noored mehed
ilusad naised
terved lapsed
Genitiiv
der jungen Männer
der schönen Frauen der gesunden Kinder
kelle/mille?
noorte meeste
ilusate naiste
tervete laste
Daativ
den jungen Männern den schönen Frauen den gesunden Kindern
kellele/millele? noortele meestele
ilusatele naistele
tervetele naistele
Akusatiiv
die jungen Männer
die schönen Frauen die gesunden Kinder
keda/mida?
noori mehi
ilusaid naisi
terveid lapsi
u Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga
Ainsus
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
Nominatiiv
ein junger Mann
eine schöne Frau
ein gesundes Kind
kes/mis?
(üks) noor mees
(üks) ilus naine
(üks) terve laps
12
Genitiiv
eines jungen Mannes
einer schönen Frau
eines gesunden Kindes
kelle/mille?
(ühe) noore mehe
(ühe) ilusa naise
(ühe) terve lapse
Daativ
einem jungen Mann
einer schönen Frau
einem gesunden Kind
kellele/millele? (ühele) noorele mehele (ühele) ilusale naisele (ühele) tervele lapsele
Akusatiiv
einen jungen Mann
eine schöne Frau
ein gesundes Kind
keda/mida?
(ühte) noort meest
(ühte) ilusat naist
(ühte) tervet last
Umbmäärasel artiklil mitmus puudub.
u Omadussõna öeldistäitena
Omadussõna öeldistäitena ei muutu.
Ich bin 
Ma olen 
Du bist  
Sa oled 
Sie/Er ist
Ta on 
Wir sind 
müde.
Me oleme 
väsinud.
Ihr seid  
Teie olete
Sie sind
Nemad on
Sie sind
Teie olete 
u Omadussõna võrdlusastmed
Reeglina lisatakse keskvõrde moodustamiseks omadussõna lõppu –ER.
Ülivõrde  moodustamiseks  lisatakse  omadussõna  ette  sõna  AM  ja  lõppu 
-(E) STEN .
leicht
leichter
am leichtesten
kerge
kergem
kõige kergem
aktiv
aktiver
am aktivsten
aktiivne
aktiivsem
kõige aktiivsem
billig
billiger
am billigsten
odav
odavam
kõige odavam
teuer
teurer 
am teuersten
kallis
kallim
kõige kallim
13
Kui kasutame ülivõrdes omadussõna täiendina, siis määrav artikkel asendab sõna 
AM ja omadussõna saab vastava käände lõpu:
der aktivste Mann 
kõige aktiivsem mees
die billigste Ware 
kõige odavam kaup
das teuerste Café 
kõige kallim kohvik
Ühesilbiliste sõnade puhul muutub täishäälik:
alt
älter
am ältesten
vana
vanem
kõige vanem
kurz
kürzer
am kürzesten
lühike
lühem
kõige lühem
stark
stärker
am stärksten
tugev
tugevam
kõige tugevam
Erandid omadussõna kesk- ja ülivõrde moodustamisel:
gern
lieber
am liebsten
meelsasti
meelsamini kõige meelsamini
gut
besser
am besten
hea
parem
kõige parem
viel
mehr
am meisten
palju
rohkem
kõige rohkem
nah
näher
am nächsten
lähedal
lähemal
kõige lähemal
14
TEGUSÕNA
u Tegusõna SEIN (olema) pööramine
Olevik 
ich
bin
mina 
olen
du 
bist
sina 
oled
er/sie
ist
tema 
on
wir 
sind
meie 
oleme
ihr 
seid
teie 
olete
sie
sind
nemad 
on
Sie
sind
teie 
olete
Minevik 
ich
war
mina 
olin
du 
warst
sina 
olid
er/sie
war
tema 
oli
wir 
waren
meie 
olime
ihr 
wart
teie 
olite
sie
waren
nemad 
olid
Sie
waren
teie 
olite
Täisminevik 
ich 
bin
mina 
olen 
du 
bist
sina 
oled 
er/sie 
ist
tema 
on 
wir 
sind
gewesen meie 
oleme 
olnud
ihr 
seid
teie 
olete 
sie 
sind
nemad 
on 
Sie 
sind
teie 
olete 
15
u Tegusõna HABEN (omama) pööramine
Olevik 
ich
habe
minul 
du 
hast
sinul 
er/sie 
hat
temal  
wir 
haben
meil 
on
ihr
habt
teil 
sie 
haben
neil 
Sie 
haben
teil 
Lihtminevik 
ich
hatte
minul 
du 
hattest
sinul 
er/sie 
hatte
temal 
wir 
hatten
meil 
oli
ihr
hattet
teil 
sie 
hatten
neil 
Sie 
hatten
teil 
Täisminevik 
ich 
habe
mul 
du 
hast
sul 
er/sie 
hat
tal 
wir 
haben
gehabt
meil 
on
olnud
ihr 
habt
teil 
sie 
haben
neil 
Sie 
haben
teil 
16
u Olevik
Tegusõnu pööratakse olevikus järgmiselt:
gehen
minema
wohnen
elama
komm en
tulema
ich
gehe
lähen
wohne
elan
komme
tulen
du
gehst
lähed
wohnst
elad
kommst
tuled
er/sie geht
läheb
wohnt
elab
kommt
tuleb
wir
gehen
läheme
wohnen
elame
kommen
tuleme
ihr
geht
lähete
wohnt
elate
kommt
tulete
sie
gehen
lähevad
wohnen
elavad
kommen
tulevad
Sie
gehen
lähete
wohnen
elate
kommen
tulete
fragen
küsima
sagen
ütlema
schreiben kirjutama
ich
frage
küsin
sage
ütlen
schreibe
kirjutan
du
fragst
küsid
sagst
ütled
schreibst
kirjutad
er/sie fragt
küsib
sagt
ütleb
schreibt
kirjutab
wir
fragen
küsime
sagen
ütleme
schreiben kirjutame
ihr
fragt
küsite
sagt
ütlete
schreibt
kirjutate
sie
fragen
küsivad
sagen
ütlevad
schreiben kirjutavad
Sie
fragen
küsite
sagen
ütlete
schreiben kirjutate
arbeiten
töötama
find en
leidma
antworten vastama
ich
arbeite
töötan
finde
leian
antworte
vastan
du
arbeitest
töötad
findest
leiad
antwortest vastad
er/sie arbeitet
töötab
findet
leiab
antwortet vastab
wir
arbeiten
töötame
finden
leiame
antworten vastame
ihr
arbeitet
töötate
findet
leiate
antwortet vastate
sie
arbeiten
töötavad
finden
leiavad
antworten vastavad
Sie
arbeiten
töötate
finden
leiate
antworten vastate
17
Järgmistel tegusõnadel on ainsuse 2. pööre (du) ja 3. pööre (er) ebareeglipärane:
fahren
sõitma
schlafen
magama
laufen
jooksma
ich
fahre
sõidan
schlafe
magan
laufe
jooksen
du
fährst
sõidad
schläfst
magad
läufst
jooksed
er/sie fährt
sõidab
schläft
magab
läuft
jookseb
wir
fahren
sõidame
schlafen
magame
laufen
jookseme
ihr
fahrt
sõidate
schlaft
magate
lauft
jooksete
sie
fahren
sõidavad
schlafen
magavad
laufen
jooksevad
Sie
fahren
sõidate
schlafen
magate
laufen
jooksete
nehmen
võtma
tragen
kandma
helfen
aitama
ich
nehme
võtan
trage
kannan
helfe
aitan
du
nimmst
võtad
trägst
kannad
hilfst
aitad
er/sie nimmt
võtab
trägt
kannab
hilft
aitab
wir
nehmen
võtame
tragen
kanname
helfen
aitame
ihr
nehmt
võtate
tragt
kannate
helft
aitate
sie
nehmen
võtavad
tragen
kannavad helfen
aitavad
Sie
nehmen
võtate
tragen
kannate
helfen
aitate
geben
andma
sehen
nägema
halten
hoidma
ich
gebe
annan
sehe
näen
halte
hoian
du
gibst
annad
siehst
näed
hältst
hoiad
er/sie gibt
annab
sieht
näeb
hält
hoiab
wir
geben
anname
sehen
näeme
halten
hoiame
ihr
gebt
annate
seht
näete
haltet
hoiate
sie
geben
annavad
sehen
näevad
halten
hoiavad
Sie
geben
annate
sehen
näete
halten
hoiate
18
u Lihtminevik
Lihtminevikku kasutatakse saksa keeles minevikus toimunud sündmuste kirjel dami-
seks kirjalikus vormis.
Reeglipäraste tegusõnade puhul liidetakse sõna tüvele lihtmineviku tunnus –TE 
ja pöördelõpp.
fragen
küsima
mach en
tegema
sagen
ütlema
ich
fragte
küsisin
machte
tegin
sagte
ütlesin
du
fragtest
küsisid
machtest
tegid
sagtest
ütlesid
er/sie fragte
küsis
machte
tegi
sagte
ütles
wir
fragten
küsisime
machten
tegime
sagten
ütleme
ihr
fragtet
küsisite
machtet
tegite
sagtet
ütlesite
sie
fragten
küsisid
machten
tegid
sagten
ütlesid
Sie
fragten
küsite
machten
tegite
sagten
ütlete
Ebareeglipäraseid tegusõnu pööratakse järgmiselt:
kommen
tulema
finden
leidma
laufen
jooksma
ich
kam
tulin
fand
leidsin
lief
jooksin
du
kamst
tulid
fandest
leidsid
liefst
jooksid
er/sie kam
tuli
fand
leidis
lief
jooksis
wir
kamen
tulime
fanden
leidsime
liefen
jooksime
ihr
kamt
tulite
fandet
leidsite
lieft
jooksite
sie
kamen
tulid
fanden
leidsid
liefen
jooksid
Sie
kamen
tulite
fanden
leidsite
liefen
jooksite
Allpool on antud tähestiku järjekorras levinumate ebareeglipäraste tegusõnade liht-
mineviku vormid.
beginnen
alustama
begann
alustas
bleiben
jääma
blieb
jäi
bringen
tooma
brachte
tõi
denken
mõtlema
dachte
mõtles
empfehlen
soovitama
empfahl
soovitas
19
essen
sööma
aß
sõi
fahren
sõitma
fuhr
sõitis
fallen
kukkuma / langema  fiel
kukkus
fliegen
lendama
flog
lendas
geben
andma
gab
andis
gehen
minema
ging
läks
gewinnen
võitma
gewann
võitis
halten
hoidma
hielt
hoidis
helfen
aitama
half
aitas
kennen
tundma
kannte
tundis
lassen
laskma
ließ
lasi
lesen
lugema
las
luges
nehmen
võtma
nahm
võttis
schlafen
magama
schlief
magas
schreiben
kirjutama
schrieb
kirjutas
schwimmen
ujuma
schwamm
ujus
sehen
nägema
sah
nägi
sitzen
istuma
saß
istus
sprechen
rääkima
sprach
rääkis
stehen
seisma
stand
seisis
tragen
kandma
trug
kandis
treffen
kohtama
traf
kohtas
treiben
harrastama
trieb
harrastas
trinken
jooma
trank
jõi
verbinden
ühendama
verband
ühendas
vergessen
unustama
vergaß
unustas
werden
saama ( muutuma )  wurde
sai (muutus)
waschen
pesema
wusch
pesi
wiegen
kaaluma
wog
kaalus
wissen
teadma
wusste
teadis
ziehen
kolima
zog
kolis
20
u Täisminevik
Minevikus  toimunut  väljendatakse saksa kõnekeeles, näiteks dialoogides, enamasti 
täismineviku abil.
Täismineviku moodustamiseks kasutatakse liitajavormi:
HABEN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM 
ich
habe 
olen
du
hast 
oled
er
hat 
on
wir
haben 
ge-frag-t
oleme
küsinud
ihr
habt 
olete
sie
haben 
on
Sie
haben 
olete
Mõnede tegusõnade, enamasti liikumist väljendavate puhul, kasutame
SEIN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM 
ich
bin 
olen
du
bist 
oled
er
ist 
on
wir
sind 
gekommen
oleme
tulnud
ihr
seid 
olete
sie
sind 
on
Sie
sind 
olete
Saksa keeles on hulgaliselt ebareeglipäraseid tegusõnu, mille kolmandat põhivormi 
ei saa tuletada, vaid tuleb lihtsalt pähe õppida. Allpool on antud valik  sellistest  te-
gusõnadest.
beginnen
alustama
hat begonnen
alustas/on alustanud
bleiben
jääma
ist geblieben
jäi/on jäänud
bringen
tooma
hat gebracht
tõi/on toonud
denken
mõtlema
hat gedacht
mõtles/on mõelnud
empfehlen
soovitama
hat empfohlen 
soovitas/on soovitanud
21
essen
sööma
hat gegessen
sõi/on söönud
fahren
sõitma
ist gefahren
sõitis/on sõitnud
fallen
kukkuma/langema ist gefallen
kukkus/on kukkunud
fliegen
lendama
ist geflogen
lendas/on lennanud
geben
andma
hat gegeben
andis/on andnud
gehen
minema
ist gegangen
läks/on läinud
gewinnen
võitma
hat gewonnen
võitis/on võitnud
helfen
aitama
hat geholfen
aitas/on aidanud
kennen
tundma
hat gekannt
tundis/on tundnud
kommen
tulema
ist gekommen
tuli/on tulnud
lassen
laskma
hat gelassen
lasi/on lasknud
lesen
lugema
hat gelesen
luges/on lugenud
nehmen
võtma
hat genommen
võttis/on võtnud
schlafen
magama
hat geschlafen
magas/on maganud
schreiben
kirjutama
hat geschrieben
kirjutas/on kirjutanud
schwimmen ujuma
ist geschwommen ujus/on ujunud
sehen
nägema
hat gesehen
nägi/on näinud
sitzen
istuma
hat gesessen
istus/on istunud
sprechen
rääkima
hat gesprochen
rääkis/on rääkinud
stehen
seisma
hat gestanden
seisis/on seisnud
tragen
kandma
hat getragen
kandis/on kandnud
treffen
kohtama
hat getroffen
kohtas/on kohtunud
treiben
harrastama
hat getrieben
harrastas/on harrastanud
trinken
jooma
hat getrunken
jõi/on joonud
verbinden
ühendama
hat verbunden
ühendas/on ühendanud
vergessen
unustama
hat vergessen
unustas/on unustanud
waschen
pesema
hat gewaschen
pesi/on pesnud
werden
saama (muutuma) ist geworden
sai/on saanud
wiegen
kaaluma
hat gewogen
kaalus/on kaalunud
wissen
teadma
hat gewusst
teadis/on teadnud
22
u Modaaltegusõnad
MÜSSEN väljendab kohustust, vajadust kõneleja seisukohast lähtudes.
MÖGEN väljendab armastust või sallimist.
SOLLEN väljendab kohustust, nõuannet, soovitust, mis tuleneb kellegi käsust või 
korraldusest.
müssen
pidama
mögen
armastama
sollen
pidama
ich
muss
pean
mag
armastan
soll
pean
du
musst
pead
magst
armastad
sollst
pead
er/sie muss
peab
mag
armastab
soll
peab
wir
müssen
peame
mögen
armastame
sollen
peame
ihr
müsst
peate
mögt
armastate
sollt
peate
sie
müssen
peavad
mögen
armastavad
sollen
peavad
Sie
müssen
peate
mögen
armastate
sollen
peate
WOLLEN  väljendab kindlat soovi.
DÜRFEN väljendab luba, loa andmist.
KÖNNEN väljendab võimet, oskust või võimalust.
wollen
tahtma
dürfen
tohtima
können
suutma
ich
will
tahan
darf
tohin
kann
suudan
du
willst
tahad
darfst
tohid
kannst
suudad
er/sie will
tahab
darf
tohib
kann
suudab
wir
wollen
tahame
dürfen
tohime
können
suudame
ihr
wollt
tahate
dürft
tohite
könnt
suudate
sie
wollen
tahavad
dürfen
tohivad
können
suudavad
Sie
wollen
tahate
dürfen
tohivad
können
suudate
Modaalverbid eitavas lauses :
 
Du kannst nicht  kommen. 
Sa ei saa tulla.
Ich kann nicht  Tennis spielen. 
Ma ei oska tennist mängida.
Ich darf nicht rauchen. 
Ma ei tohi suitsetada.
Er darf nicht Fleisch essen. 
Ta ei tohi liha süüa.
Du musst nicht deinen Vater anrufen. 
Sa ei pea oma isale helistama .
Wir müssen nicht diese Übung machen .  Me ei pea seda ülesannet tegema.
23
u Käskiv kõneviis
Sina-vorm
Nimm!
Võta!
Mach!
Tee!
Trink !
Joo!
Frag!
Küsi!
Sprich!
Räägi!
Iss!
Söö!
Komm!
Tule!
Hilf!
Aita!
Kauf!
Osta!
Ruf an!
Helista !
Erklär!
Seleta!
Gib!
Anna!
Mõnedele sõnadele lisatakse -E
Antworte!
Vasta!
Öffne!
Ava!
Sage!
Ütle!
Finde !
Leia!
Viisakusvorm 
Nehmen Sie!
Võtke!
Machen Sie!
Tehke!
Trinken Sie!
Jooge!
Fragen Sie!
Küsige!
Sprechen Sie!
Rääkige!
Essen Sie!
Sööge!
Kommen Sie!
Tulge!
Helfen Sie!
Aidake!
Öffnen Sie!
Avage !
Antworten Sie!
Vastake!
Sagen Sie!
Öelge!
Finden Sie!
Leidke!
Kaufen Sie!
Ostke !
Rufen Sie an!
Helistage!
Erklären Sie!
Seletage !
Geben Sie!
Andke!
u Enesekohased tegusõnad
Saksa keeles on palju enesekohaseid tegusõnu, mille juurde kuulub asesõna  SICH  
(mida eesti keelde tõlkida ei saa).
sich freuen
rõõmustama
sich setzen
istet võtma
sich interessieren
huvituma
sich ärgern
pahandama
24
sich verabschieden
hüvasti jätma
sich treffen
kohtuma
sich entscheiden
otsustama
sich erinnern
mäletama
Enesekohase tegusõna pööramisel muutub asesõna SICH järgmiselt:
ich freue mich
mina rõõmustan
du freust dich
sina rõõmustad
er/sie freut sich
tema rõõmustab
wir freuen uns
meie rõõmustame
ihr freut euch
teie rõõmustate
sie freuen sich
nemad rõõmustavad
Sie freuen sich
teie rõõmustate
u Passiiv
Passiivi puhul puudub lauses alus ehk  tegija  ja tähelepanu on keskendunud tege-
vusele ning tegevuse objektile .
Passiivi moodustamiseks kasutatakse liitajavormi:
WERDEN + TEGUSÕNA KOLMAS PÕHIVORM 
Ainsus
wird gebaut
ehitatakse
wird gefragt
küsitakse
wird gebracht
tuuakse
wird genommen
võetakse
wird geöffnet
avatakse
In Tallinn wird viel gebaut. 
Tallinnas ehitatakse palju.
Das Café wird um 10.00 geöffnet. 
Kohvik avatakse kell 10.00.
25
Mitmus
werden gebaut
ehitatakse
werden gefragt
küsitakse
werden gebracht
tuuakse
werden genommen
võetakse
werden geöffnet
avatakse
Diese Häuser werden schnell gebaut. 
Neid maju ehitatakse kiiresti.
Die Fenster werden geöffnet. 
Aknad avatakse.
Kõnekeeles väljendatakse passiivi ka järgnevalt:
MAN + TEGUSÕNA AINSUSE KOLMAS PÖÖRE (er, sie ,es )
man baut
ehitatakse
man fragt
küsitakse
man bringt
tuuakse
man nimmt
võetakse
man liest
loetakse
26
EESSÕNAD
Kui  eesti  keeles  moodustatakse  käändeid  käändelõppude  abil,  siis  saksa  keeles 
moodus tatakse käändeid eessõnade ja artiklite abil. 
u Eessõna liitumine määrava artikliga
Mõned eessõnad liituvad määrava artikliga üheks sõnaks.
Eessõna 
Artikkel
Liitunud 
artikkel ja eessõna
an
dem
am (M,K)
zu
der
zur (N)
zu
dem
zum (M,K)
von
dem
vom (M,K)
in
dem
im (M,K)
Eessõna 
Artikkel
Liitunud 
artikkel ja eessõna
an
das
ans (K)
auf
das
aufs (K)
für
das
fürs (K)
in
das
ins (K)
u Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata
Eessõna ja 
artikkel 
Kasutus 
Näited 
Tõlge 
im
kuud
im August
augustis
aastaajad
im  Winter
talvel
im Frühling
kevadel
im Sommer
suvel
im Herbst
sügisel
aastaarvud
im Jahre 1999
aastal 1999
27
sajandid
im 19. Jahrhundert 19. sajandil
am
päevad/päevaajad am Montag
esmaspäeval
am Vormittag
ennelõunal
am Nachmittag
pärastlõunal
am Morgen
hommikul
am  Abend
õhtul
um
kellaajad
um fünf Uhr
kell viis
in der
väljendid
in der Nacht
öösel
in der Woche
nädala sees
Järgnevates väljendites eessõna ei kasutata:
montags
esmaspäeviti
vormittags
ennelõunati
abends
õhtuti
u Eessõnad kohamäärustes
Saksa keeles kasutatakse eessõnu AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN, 
nii daativi kui akusatiiviga.
Kui saame küsida WO? (kus?), kasutame daativi, kui  WOHIN ? (kuhu?), kasutame 
akusatiivi.
u AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga
Ainsus
Eessõna
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
AN
am  Kamin
an der Terrasse
am Fenster
ääres/juures kamina ääres
terrassi ääres
akna juures
AUF
auf dem Tisch
auf der  Treppe
auf dem  Bett
peal
laua peal
trepi peal
voodi peal
NEBEN
neben dem Computer neben der  Kirche  neben dem  Restaurant
kõrval
arvuti kõrval
kiriku kõrval
restorani kõrval
28
UNTER
unter dem Stuhl
unter der  Tasse
unter dem Sofa
all
tooli all
tassi all
sohva all 
VOR
vor dem  Spiegel
vor der Kirche
vor dem  Haus
ees
peegli ees
kiriku ees
maja ees
ÜBER
über dem Tisch
über der  Stadt
über dem Bett
kohal/üleval laua kohal
linna kohal
voodi kohal
IN
im  Schrank
in der  Schule
im Büro
sees
kapis
koolis
büroos
Mitmus
an den Regalen
riiulite ääres
auf den Betten
voodite peal
neben den Kleidern
kleitide kõrval
unter den Betten
voodite all
vor den Stühlen
toolide ees
über den Häusern
majade kohal
in den  Kinos
kinodes
u AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga
Ainsus
Eessõna
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
AN
an den Kamin
an die Terrasse
ans Fenster
äärde/juurde kamina äärde
terrassi äärde
akna juurde 
AUF
auf den Tisch
auf die Treppe
auf das Bett
peal
laua peale
trepi peale
voodi peale
NEBEN
neben den Computer neben die Kirche neben das Restaurant
kõrval
arvuti kõrvale
kiriku kõrvale
restorani kõrvale
UNTER
unter den Stuhl
unter die Tasse
unter das Sofa
all
tooli alla
tassi alla
sohva alla 
VOR
vor den Spiegel
vor die Kirche
vor das Haus
ees
peegli ette
kiriku ette
maja ette
29
ÜBER
über den Tisch
über die Stadt
über das Bett
üle/kaudu
üle laua
üle linna
üle voodi
IN
in den Schrank
in die Schule
ins Büro
sisse
kappi
kooli
büroosse
Mitmus
an die Regale
riiulite äärde
auf die Betten
voodite peale
neben die Kleider
kleitide kõrvale
unter die Betten
voodite alla
vor die Stühle
toolide ette
über die Häuser
majade kohale
in die Kinos
kinodesse
u Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga
Ainsus
Eessõna
Meessoost 
Naissoost 
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
AUS
aus dem Klub
aus der Firma
aus dem Kaufhaus
seest
klubist
firmast
kaubamajast
BEI
bei dem Opa
bei der Oma
bei dem Kind
juures
vanaisa juures
vanaema juures
lapse juures
ZU
zum Klub
zur Firma
zum Kaufhaus
sisse
klubisse
firmasse
kaubamajja
juurde
MIT
mit dem  Freund  mit der Freundin
mit dem Kind
koos
sõbraga
sõbrannaga
lapsega
VON
von dem Freund von der Freundin
von dem Kind
kellelt?
sõbralt
sõbrannalt
lapselt
kuskilt poolt
NACH
nach dem  Kurs
nach der Schule
nach dem Konzert
pärast
pärast kursust
pärast kooli
pärast kontserti
SEIT
seit dem Herbst seit der letzten Woche seit dem letzten Jahr
alates
(alates) sügisest (alates) eelmisest 
(alates) eelmisest 
nädalast
aastast
30
Mitmus
aus den Kaufhäusern kaubamajadest
bei den Kindern
laste juures
zu den Kaufhäusern
kaubamajadesse
mit den Kindern
lastega
von den Kindern
lastelt
nach den Konzerten
pärast kontserte
seit den 60er Jahren
alates kuuekümnendatest aastatest
u Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga
Ainsus
Eessõna
Meessoost 
Naissoost  
Kesksoost 
nimisõna (M)
nimisõna (N)
nimisõna (K)
FÜR
für den Vater
für die Mutter
für das Baby
jaoks
isale/isa jaoks
emale/ema jaoks
beebile/ beebi jaoks
OHNE
ohne den Vater
ohne die Mutter
ohne das Baby
ilma
isata
emata
beebita
DURCH
durch den  Wald
durch die Stadt
durch das Haus
läbi
läbi metsa
läbi linna
läbi maja
UM
um den Wald
um die Stadt
um das Haus 
ümber
ümber metsa
ümber linna
ümber maja
Mitmus
für die Babys
beebidele/ beebide jaoks
ohne die Eltern
ilma vanemateta
durch die Häuser
läbi majade
um die Häuser
ümber majade
31
ARVSÕNA
Põhiarvsõnad
Järgarvsõnad
0
null
1
eins
erste
2
zwei
zweite
3
drei
dritte
4
vier
vierte
5
fünf
fünfte
6
sechs
sechste
7
sieben
siebte
8
acht
achte
9
neun
neunte
10
zehn
zehnte
11
elf
elfte
12
zwölf
zwölfte
13
dreizehn
dreizehnte
14
vierzehn
vierzehnte
15
fünfzehn
fünfzehnte
16
sechzehn
sechzehnte
17
siebzehn
siebzehnte
18
achtzehn
achtzehnte
19
neunzehn
neunzehnte
20
zwanzig
zwanzigste
21
einundzwanzig
einundzwanzigste
30
dreißig
dreißigste
40
vierzig
vierzigste
50
fünfzig
fünfzigste
60
sechzig
sechzigste
70
siebzig
siebzigste
80
achtzig
achtzigste
90
neunzig
neunzigste
100
hundert
hundertste
1000
tausend
tausendste
32
KÜSISÕNA
wer?
kes?
was?
mis?
wen?
keda?
wem?
kellele?
warum?
miks?
wo?
kus?
wohin?
kuhu?
woher?
kust?
wie?
kuidas?
wie weit?
kui kaugel?
wie viel?
kui palju/mitu?
wie oft?
kui tihti?
wie alt?
kui vana?
wann?
millal?