Viele Esten wohnen zu teuer Ich denke Esten wohnen zu teuer auch. Viele in Estland träumen von einem Privathaus. Da sind die Wohnkosten zu hoch, man könnte viel Geld sparen. Wenn man statt eines Hauses in eine kleinere Wohnung einzieht. Viele Esten hat einem Privathaus und dass ist sehr teuer aber leben ins Wohnung ist auch zu teuer. Leben ins Privathaus ist sogar billiger aber das Leben ins Wohnung. In Privathaus du nicht habe Wohnungmiete, und dass ist sehr teuer. In Wochnung, du muss kostet verschidene Mieten zum Beispiel Wassermiete, Strommiete, Wohnungmiete, Kaltmiete... Viele Esten geben deine Geld um viele inhaltslos Sahen aus. Sie kaufe viele Kleidungen, was Sie vielleicht nicht tragen
Die Deutschen und die Esten feiern Advent, Weihnachten, Silvester, Ostern, Vatertag, Johannistag und Valentinstag. In Estland feiern wir Nikolaustag nicht. In vierzehnte Februar feiert man Valentinstag, der Tag der Liebenden. In Valentinstag machen die Menschen einander Geschenke oder Karten. Normalerweise die Menschen verbringen den Valentinstag mit Ihren Liebsten oder Freunden. Das Symbol der Valentinstag ist Herz. So Esten und Deutschen haben gemeinsame Traditionen an diesem Tag. Ostern feiert man immer auf den Sonntag nach dem ersten Frühjahrsvollmond. Sowohl in Estland als auch in Deutschland feiert man Ostern. Wir feiern Ostern sehr ähnlich wir haben fast dieselben Traditionen. Zum Beispiel:die Famielie bemalen und essen Eier und einige kleine Kinder glauben, dass Osterhase buntbemalte Eier und Süssigkeiten bringt. In vierundzwanzigste Juni feiern wir Johannistag
Wer kes? Was mis, mida? Wo kus? Wohin- kuhu? Mit wem- kellega? womit- millega? woher-kust? wann- millal? warum miks? woz- milleks? wessen- kelle? wie kuidas? missugune? welcher- missugune? wem kellele? Reisen Ich reise selten aber mir gefällt es zu reisen. Ich und meine Familie reisen järlich, im Sommer. Wir sind in Finnland, Lettland, Dänemark und in Estland an schönn Orten gewesen. Ich bin in London in den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das könnte bessen sein. Viele Touristen besuchen auch Estland. Wenn Ich auf die Reise gehe, nehme Ich einen Koffer, ein Kissen, meine Kleidung usw mit. Wenn Ich reise, dann mit dem Flugzeug und mit dem Auto
Die Esten reisen viel und gern. Sie fahren oft in die Nordländer/nach wie Finnland und Schweden. Und in die wärmruen Länder in die Türki, nah Thailand. Viele Esten lieben auch exotische Orte. Mih interesiren Italien, in die Türki, Indien, und Egiptei. Iwir haben interessant und andere Kulturen. Ich bin nach Finnland, Russland, in der Shceden und Lettland gegangen. Ich genieBe das kennen lernen der schöne Orte. Ich liebe sonnen am Strand mih. Die schüler haben im Sommer Ferien. Dann hat man viel Freizeit und die Eltern haben auch Urlab.
Estland, Eesti das sind Namen, unter denen man schon jahrhundertlang das Land zwischen der Ostsee und dem Peipussee kennt. Dieses Land wird seit uralten zeiten von den Esten besiedelt.Estland ist eine demokratische und parlamentarische Republik. Estnisch gehört zur Südgruppe der ostseefinnischen sprachen. Sehr viele Esten beherrschen Englisch und Russisch ,aber auch Finnisch, Deutschen, Französisch und Swedisch. Religion ist Luterisch. Die Republik Estland liegt an der Ostsee. Im Norden bildet der Finnische Meerbusen, aber im Westen die Rigaer Bucht die Seegrenze. Das Meer gliedert sich an der Küste in zahlreiche Buchten und Meerengen.Estland hat etwa 1520 Inseln. Die meisten Inseln sind klein, aber 13 von ihnen sind bewohnt. Die grössten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Vormsi.
NARVA Merilin Sepp Pärnu Ülejõe Gümnaasium Flagge & Wappen Narva · drittgrößte stadt · Industriestadt · östlichste stadt · Kreis: Ida-Viru Einwohner · 1.Januar.2010: - 65 506 Einwohner - viele Russen - 81,4% der städtischen Bevölkerung - sehr wenige Esten 3,9% - viele Staatenlosen Stadtviertel · Narva linn · Siivertsi · Sutthoffi · Pähklimäe · Kalevi · Vanalinn · Joaoru · Kerese · Soldino · Kreenholmi · Paemurru · Kulgu · Veekulgu · Elektrijaama · Kudruküla · Olgina Bildung · 12 Schulen und Gymnasien · Musik-, Chor-, Kunst- und Sportschulen für Studenten · Universität Tartu, das Narva College · Narva Berufsschule Kultur
Weihnachten und Silvester in Estland Am Weihnachten Esten in der Regel zu Hause bleiben, weil es ein sehr wichtiges Ereignis für sie. Einige Menschen, die nicht über Familie, Arbeit an diesen Tagen und doppelt Geld bekommen. Mich und meine Familie in der Regel geht an granny zu essen auf Weihnachten eve.Granny macht leckere Fleisch-und potatoes.Black Pudding ist nicht wirklich für mich und meine family.Mother ist der einzige, der isst sauerkraut.Christmas Fall ist, wo Familie kommt zusammen zu essen und talk
Rückseite: Estonia-Theater. Ausgegeben 1994, um die Lücke zwischen 25 und 100 Kronen zu füllen, wurde jedoch nicht gern angenommen, deshalb kommt sie im Umlauf selten vor. Vorderseite: Carl Robert Jakobson (26. Juli 1841 - 19. März 1882 ) war ein estnischer Publizist, Schriftsteller und Pädagoge. Ab 1878 war Jakobson bei der Zeitschrift Sakala in Viljandi tätig. Carl Robert Jakobson war einer der bedeutendsten und radikalsten Vertreter des nationalen Erwachens der Esten. Rückseite: Rauchschwalbe über der estnischen Landschaft. Diese Banknote wurde 2000 wegen vieler Fälschungen generalüberholt und ist seitdem eine der fälschungssichersten Banknoten in Europa. Vorderseite: Jakob Hurt ( 22. Juli 1839 - 13. Januar 1907 ) war ein estnischer Folklorist, Theologe und Sprachwissenschaftler. Von 1872 bis 1881 war er erster Präsident des einflussreichen Estnischen Literatenvereins
Sehenswürdigkeiten von Estland Koostasid: Emma Lotta Kägo Siret Bugajev 10a Estlands sehenswürdigkeiten Estlands sehenswürdigkeiten sind eng mit unserer Geschichte verbunden. Esten gehören zu den sesshaften Nationen Europas, die am Ostseeufer bereits ihr Zuhause gefunden hatten, als in Ägypten die erste Pyramiden errichtet wurden. Fernsehturm Tallinn Das mit 314 Metern Höhe höchste freistehende Bauwerk Nordeuropas wurde zwischen 1975 und 1980 anlässlich der Olympischen Sommerspiele errichtet, die damals in Moskau stattgefunden haben. In 170 Metern Höhe kann man eine Aussichtsplattform besuchen, von der aus man bei
tragen müssen. Die Lehrer sind ganz jung, die Mehrheit ist unter 40. Die Pausen sind kürzer und der Schultag ist länger, aber sie haben lange Ferien und viel Freizeit. Nach den Unterricht gehen sie ins Cafe. Es ist so typich für sie. Sandra und ihre neuen Freunde machten viel Lustiges zusammen. Sie gingen in die Disko, ins Kino, zum Picknick und besuchten viele Sehenswürdigkeiten. Auch den berühmten und schönen Eifelturm. Die Franzosien sind anderne als Esten. Sie sind selbstsicher und unfreundlich, aber ihre Gastfamilie war toll. Sandra gefällt französiches essen. Sie a Pilze, Käse, Fisch, Torte, dünne Pfannkuchen und Delikatesse. Sandra haben seine Ferien in Frankreich gut gefallen. Sie traf neue Freunde und sah viel Neues. Nächstes Jahr will Sandras Gastschwester Anna nach Estland fahren.
üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen". Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad", "Kõned ja kirjad" ja "Mida rahvamälestustest pidada". Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 anti Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
On veel üks grupp meessoost sõnu, millel varem oli lõpus -e (der Fürst, der Prinz, usw.) ja kolmandaks võõrsõnad teatud lõppudega (der Student, der Kommunist, der Philosoph, der Soldat, der Agronom usw.) Ka nendel on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Analoogiliselt käänduvad ka sõnad "der Herr","der Mensch" SINGULAR PLURAL N der Herr der Junge der Este die Herren/Jungen/Esten A den Herren den Jungen den Esten die Herren/Jungen/Esten D dem Herren dem Jungen dem Esten den Herren/Jungen/Esten G des Herren des Jungen des Esten der Herren/Jungen/Esten 6 Veidi akusatiivist: sellele vastab sihitise kääne, mis aga eesti keeles puudub.Selle
Rockbands) auf den Bühnen der Großtädte gesungen. Sie werden auch als CDs und DVDs verbreitet. Finnische Nationalhymne blieb im öffentlichen Bewusstsein bestehen, da finnische Rundfunk Sender Sie jeden Tag zum Sendeschluss spielten (die radio- und Fernsehprogramme waren in Nord-Estland zu empfangen) Während der "Singenden Revolution" in Estland wurde das Lied wieder oft gesungen. Auf einer Demonstration auf dem Tallinner Sängerfestplatz 1990 sangen 300.000 Esten ihre verbotene Hymne Mit der Unabhängigkeit des Landes wurde sie wieder offizielle Nationalhymne SÄNGERFEST Lied: Chalice "Minu inimesed" (Meine Leute) Sängerfest alle 5 Jahre gibt es ein Fest Das ist Tradition in Estland, Lettland und Litauen, weil damit an die Länder und deren Geschichte gedacht wird Singen ist für die Menschen dort ein Zeichen für ihre Landestreue In den Länder gibt es extra für diese Feste
Eestlane – kes ta on? Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas. Valdava enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. 1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen senise "maarahva" asemel omanimetusena kasutusele tüvest est (saksa Ehsten ja Esten, rootsi ester jt) tuleneva nime "eestlased", mis peagi ka rahva seas omaks võeti. Eestlaste etnilised allrühmad on näiteks võrokesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud. Aga kui rääkida eestlastest lähemalt näiteks,millised on nende iseloomuomadused, käitumine, elu ja mõtteviis, siis arvamusi on sama palju nagu on maailmas inimesi, sest igal ühel on ju enda arvamus. Selles essees kirjutan mina enda arvamuse eestlaste kohta.
Passagierstrecken, siehe Elektriraudtee) sowie der Edelaraudtee (Passagierverkehr, längere Strecken, Dieselzüge) betrieben. Der internationale Personeneisenbahnverkehr beschränkt sich auf Verbindungen nach Moskau und St. Petersburg, wobei diese wegen wiederkehrender Betriebsprobleme, die vor allem auf die anhaltenden Spannungen mit Russland zurückgehen, nicht sonderlich rentabel sind (immer wieder fallen Züge aus; weiterhin benötigen sowohl Esten als auch estnische Russen zur Einreise nach Russland ein Visum, das im Voraus bezogen werden muss, vergleichsweise teuer ist und durchaus nicht immer rechtzeitig ausgestellt wird). Im innerestnischen Personenverkehr spielte die Eisenbahn nach ihrer insofern gescheiterten Privatisierung und der anschließenden Stilllegung zahlreicher Strecken fast keine Rolle mehr, jedoch steigen die Passagierzahlen wieder an. Das verbliebene Netz besteht aus einem binären Baum mit Wurzel in Tallinn
Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti
Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. CARL ROBERT JAKOBSON
Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "Vana Kannel" I ja II. "Setukeste laulud" IIII kuuluvad üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.
antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. 1 6. Rahvuslik liikumine Juba üliõpilasena hakkas Hurt aktiivselt osalema rahvuslikus liikumises. Ta võttis aktiivselt osa Õpetatud Eesti Seltsi ja ,,Vanemuise,, seltsi tegevusest. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne
Näiteks panid hernhuutlased rohkem rõhku laulmisel ja mitte niivõrd jutlusele. Jutlused küll ei puudunud, kuid need pidid olema lihtsad ja selged ning erinevalt teistest kirikutest võisid jutlusi pidada ka lihtsad inimesed. Juba Zinzendorf rõhutas, et koguduse võimas laul pidi olema mõjuvõimsam üksiku inimese kõnest, seetõttu asendas laul ka kiriklikku palvet. Vaikimine 14 Guntram Philipp. Die Wirksamkeit der Herrnhuter Brüdergemeinde unter den Esten und Letten zur Zeit der Bauernbefreiung. Köln 1974, 153. 15 M. Laur, Eesti ajalugu, 142. 16 A. Võsa, Vennastekoguduste mõju, 243. 17 Rudolf Põldmäe. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. Keel ja Kirjandus (7), Tallinn 1958, 405. polnud lubatud ja kõik koguduseliikmed pidid kaasa laulma. Tänu hernhuutlastele muutus lauluharrastus elavamaks ka luteri kogudustes.18 Hernhuutlus kui Eesti kristliku maailmapildi kujundaja Balti kubermangudes valitses 18
Liidu kongressil ja Rahvasteliidu töökonverentsidel. Teenete eest Eesti riikluse arendamisle valiti Martna 1934 Tartu Ülikooli audoktoriks. Mihkel Martna arvukatest brosüüridest ja raamatutest väärivad mainimist: ,,C.R. Jakobson" (Tallinn 1903), ,,Meie korterid- millised nad on ja missugused nad peaksid olema" (Tallinn 1903), ,, Külast. Mälestused ja tähelepanekud Eesti külaelu arenemisel pärast 60-daid aastaid" (Tallinn 1914), ,,Estland, die esten und die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8- tunniline tööpäev" (Tallinn 1924). Eesti ühiskondliku mõtte arengu ja sotsiaalse liikumise ajaloos on Martnal, kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajajal tähtis koht. Mihkel Martna suri 23. mail 1934 Tallinnas. 3 OTTO (AUGUST) STRANDMAN Otto Strandman on sündinud 18. november 1875. aastal Virumaal Kadrina kihelkonnas
Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti(Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaaviasaagad nimetavad maad Eistland'iks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.
"Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda.Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A. Rimm,
kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime
(Kas ei oleks õigem öelda, et vana-eestlane oli iseloomult viiking?! K. L.). In seiner Wikingerartung liegt denn auch die spezifische Grenze des heutigen Balten. Gleich den seefahrenden Normannen (ega ometi baltisakslane! K. L.) ist der seelisch nicht reich ausgeschlagen; leicht wirkt er trocken und dürr. Er ist klug, temperamentvoll, geistreich, doch nur im Ausnahmefall weltoffen im pathischen Sinn. Tritt hier noch Turanierblut ais Dominante hinzu, wie bei den Esten, so werden Positivismus und Nüchternheit zu Grundzügen.“ On õigus, et eestlane ei ole puhast tõugu (kui sellist Euroopas üldse on); kuid need põhijooned, mis tuleviku baltlust peavad iseloomustama, on meie rahva omad. Nende kohaselt kujunevad meie ühiskonna- ja kultuurielu vormid ja aval- dused, neid peame silmis meie kasvatusprobleemide püstitamisel ja lahendamisel. Et eestlane on loomult nimelt individualist, siis saab teda massinimeseks
kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia. Saksa keeles kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju Ehstland. 19. sajandini nimetasid eestlased ise end maarahvaks ja oma keelt maakeeleks. Eestlaste hulgas
üldtiitli "Monumenta Estoniae antiquae" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas 1896 Riias toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "Eesti astronoomia" (1899) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi). Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" (1939, toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" (1989, koostanud Mart Laar) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre). Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal. Aastast 1992 antakse Jakob Hurda rahvuskultuuriauhinda. Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad Põlvas (1989, A
tööd. Esiplaanil asustus- ja agraarajalugu Paul Johanson - tema isa 19. sajandi lõpust Taani põllumajanduse teadlane. Eesti Liivimaa mõõtmistööd, maaparandustööd, kultuurtehnika insener. Omandas hariduse Taanis, Kopenhaagenis õppis põllumajandust. Seejärel ajaloo õppimine, asutusajalugu. Austusajaloo (uus suund) Saksamaa professori Kötekö õpilane. Tegi uurimistöö Eesti ajaloost keskajal ,,Siedlung und Agrarwesen der Esten im MIttelalter". Asustuspilt ja selle muutumine, põllumajandustehnika areng. Sai tööd Tallinna linnaarhiivis (Otto Greifenhagen selle eesotsas), jäi baltisaksa ajaloolastele tööpakkujaks. Linna arhiivi direktoriks sai hiljem. Tema käe all uuele tasemele ka arhiivi väljaanded. Palju olulist ka Paul Johanseni avastatut ja käibele toodut. Monograafia vaatles Taani hindamisraamatu lehti Eesti kohta, klassikaline uurimus
annaabi.ee 
