Rehepapp

Q: Kui ma sind viimati nägin Kuidas mu ema ja naine elavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Kui Vanapoiss sinuga nii päri oli?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Mitu lugu teoses jutustatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Millest lugu räägib Nt Milleni võib viia ahnus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Millised tagajärjed on liigsel ahnusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Kuidas võib lõppeda kättemaks?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Kui kaugele minnakse armastuse nimel?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

Q: Mida tahab Kivirähk oma teosega lugejale öelda?

Vastus leiad õppematerjalist: Rehepapp

l., ingrid

Rehepapp (0)

Keskkool - Kirjandus - Eesti kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui ma sind viimati nägin Kuidas mu ema ja naine elavad?
Kui Vanapoiss sinuga nii päri oli?
Mitu lugu teoses jutustatakse?
Millest lugu räägib Nt Milleni võib viia ahnus ?
Mitu head laupäeva saunas käia Hoiad leili kokku� lk 5 Kas rumal pea on nuhtluseks?
Millised tagajärjed on liigsel ahnusel?
Kuidas võib lõppeda kättemaks?
Mis teda vaevab� porises ta Või armurohi?
Kui kaugele minnakse armastuse nimel?
Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel?
Mis veel� lk 200 Milleni võib viia inimese häbistamine?
Mida tahab Kivirähk oma teosega lugejale öelda?

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP “

„RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust.
Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast , ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma kavalust kasutab ta ka Imbi ja Ärni varastatuid puid tagasi saades või katku pettes. Enamus külaelanike olid ainult enda eest väljas, kuid Rehepapp üritas kokku viia ka Liinat ja tema suurt armastust Hansu, mis küll ei õnnestunud. Kuid ega Rehepapp ka puhta südamega polnud, ta pettis mitmel korral Vanapaganat, krati tehes ei andnud talle kolme tilka verd, vaid tilgutas sõstraid hoopis. Tänapäeval on selliseid inimesi vähe, kes aitaksid ja raviksid teisi, kas oma teadmiste või kavalusega. Tänapäeval keskendutakse rohkem iseendale , sellepärast oli ka raamatus üks rehepapp.
Kupja-Hans – „Ta oli poissmees, orb, ning elas oma talus üksipäini. Vahel oli ta küll mõelnud, et poleks paha naine majja tuua, kuid õigest pealehakkamisest jäi puudu ja pealegi ei osanud ta külatüdrukute hulgast seda õiget välja valida. Kui mõni nagu hakkaski pisut meeldima , siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette.“ (lk. 74)Hans tahtis ennast ohverdada, et päästa teisi, eelkõige mõisapreilit, katkust. Ta võttis juba vastu otsuse, et kui katk tuleb, siis tõmbab ta katku koos enesega kuuma reheahju, kuid Hans oli pigem mees, kes mõtles suurelt, aga ei teostanud ikkagi midagi, seda saab järeldada ka sellest, et kui katk tuppa astus, siis Hans ei julgenud katku kinni võtta vaid jäi tardunult omale kohale seisma. (lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata.
Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. Küll ei pannud ta kätt ette, kui keegi läks moonatretile mõne naabri aita või sahvrisse .“ (lk. 12). Reinul oli kindel suhtumine, kõik mis oli seotud mõisaga talle ei meeldinud. „See ei üllatanud kedagi, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, sest Rein oli tuntud kui isepäine mees, kes vihkas mõisa, ning kuna kirikuõpetaja paruniga seotud oli ja sageli häärberit külastas, siis ei sallinud Rein ka teda.“ (lk. 25). Tänapäeval on inimesi, kellel on kindlad seisukohad ning neid mõjuta miski, nagu Rein, kes vihkas mõisa.
Liina – Ta oli Räägu Reinu tütar, kelle ema oli surnud, kui Liina oli alles laps. Liina oli rõõsa ja veidi priske. Ta oli väga kangekaelne noor naine, mida tõestab see, et ta nõus tegema kõike, et Hansuga koos olla, käis isegi nõia juures, ning oleks öelnud lahti oma isast, kes ei sallinud mõisategelasi. Talle meeldis tihti libahundiks muunduda, sai vabalt ringi joosta , nii et ei pidanud kartma kolle ega metsloomi „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87). Liina oli unistaja ja armastaja, kuid ta erines Hansust, ta proovis oma õnne. Selliseid unistajaid ja tegutsejaid on ka praeguses maailmas.
Muna Ott – Külamees, kes töötas 10 aastat Vanapagana heaks. „Tere siis! Kümme aastat on möödas jah sest ajast, kui ma sind viimati nägin . Kuidas mu ema ja naine elavad?“ „Jah, Ott, ei ela nad sugugi ,“ kostis rehepapp. „Vikatimees viis mõlemad juba viie aasta eest, puhaku nad rahus .“ (lk. 30). Ott oli ka ahne ning varga kommetega nagu enamus külaelanike „Miks sa siis sealt ära tulid, kui Vanapoiss sinuga nii päri oli?“ „ Jah, vaata, sellega on sihuke lugu, et ma läksin lodevaks ja jäin vargusega vahele,“ seletas Ott (lk. 33). Muna Ott oli kahepalgeline mees, ei austanud usku, hoolis vaid iseendast. „Vanakurat käskis küll, jah, igal hommikul enne tööle minekut risti peale sülitada …“ „Sülitasid?“ „No muidugi. Aga ega ma sellepärast vähem ristiinimene pole! Ega ma pole mingi purask! Kui kirikuõpetaja käsiks mul näiteks vanakuradi pildi peale sülitada – palun väga, kohe teeks ! Peaasi, et teenistus oleks hea!“ (lk. 33) Kuid võla suhtes oli Ott aus mees. „ Kuule , kõrtsmik! Ega ma sulle võlgu ei jäänud, mul pole enam meeles!“ „Noh, sa võtsid siin päris suurelt ette küll, tegid kõigile välja ja peksid mõned pingid puruks,“ vastas kõrtsmik. „Aga sa olid aumees – andsid mulle kõige selle mürgli tasuks kullast risti.““ (lk. 57-58) Ott oli ka kaval, kavalust ta kasutas nii palju, et tal endal oleks parem ja lihtsam elu. „Ta ei märka, arvad, et ma loll olen!“ naeris Muna Ott. „Esimene asi, mis ma uues ametis tegin , oli see, et lõhkusin kirikuhärra prillid ära. Nüüd on ta pime nagu mutt, koperdab käsi kaudu.““ (lk. 58). Kahepalgelisi ja ahneid inimesi leidub tänapäeva maailmas igal pool.
Luise – mõisa teenijatüdruk, kes varastas mõisaproualt kleite ning see järel uhkustas nendega „Jah pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune , ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud ! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli viskunud ja ohjeldamatult nutnud häbist ja kadedusest, sest ta oli ka ise märganud, kui palju kaunimad on noore preili rõivad vana parunessi tagant näpatud hilpudest.“(lk. 69-70) Nagu teised külaelanikud oli ka Luise ahne „Kuid siis oli talle tulnud parem mõte – siit mõisast pole küll enam võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja moodsad kleidid ning trumpab ikkagi saksa preili üle, nii et igaüks näeb, kes on mõisa esimene kaunitar .“ (lk. 70). Luise oli uhkustaja, justkui enamik tänapäeva inimesi, kes tahavad olla naabrist või sõbrast paremad.
Imbi ja Ärni – Vanapaar, kes proovisid ainult petta. „Kuid tare nurga tagant kargasid ootamatult nende teele kaks elusat inimest – iidvanad eit ja taat . Need oli Imbi ja Ärni, popsidest vanapaar, vist kõige ahnemad inimesed terves külas.“ (lk. 15) Nende ainus mõte oli kuidas nad saaksid midagi näpata või inimesi petta, teistest nad eriti hoolinud, kuid inimest surema nad ka ei jätnud. Kui Liina end jõkke uputada tahtis, siis Imbi ja Ärni läksid teda päästma , see tasus neile ka ära, nad said koti täis raha. Nad petsid mitu korda Rehepapp, katku ajal näppasid temalt sinki, üritasid ka küttepuid varastada. Nad isegi näppasid endale ühe merilehma , kes annab rohkem piima kui ükski teine lehm , kuid esialgu nad üritasid varastada tervet karja. „“Kavalad on nad, pärglid ja osavad! Aga ahned ka – kas tõesti on neil vaja kogu see kari kinni püüda! Kuhu nad need panevad? Kodus riidekirstu või?“ (lk. 83). Rehepapp Imbi ja Ärni kohta: „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta. Ei, las nad laovad oma koorma täis ja hakkavad minema, siis sina hiili neile järgi ja tee nii, et nad ei jõuaks mitte koju, vaid tagasi minu juurde.“ (lk. 64). Imbi ja Ärni olid vana armastajapaar, kes olid väga ahned. Selliseid pätipaare on ka praeguses maailmas.
Jaan – Koera Kaarli laisk sulane „Ning kütmata oli tema tare seetõttu, et sulane Jaan, kelle õlul lasus kogu majapidamine, püüdis võimalikult vähe tööd teha ning hiilis pea terve päeva niisama ringi – käis ja vahtis mõisas ringi, nühkis kõrtsiukse taga oma vesist nina ning pidas aru, kas minna sisse või mitte, ega läinud lõpuks, sest Kartis Kaarlit. Toa kütmisega polnud tal mahti sugugi tegeleda, kuid külma maja pärast kannatas ta küll, tõmbas end sängis krõnksu ning halises tasakesi “ (lk.123). Jaanile meeldis mõisatüdruk Luise „Maigutas niisama suud ja tervitas aupaklikult Luiset, kelle suhtes ta salajas südamesopis teatud plaane pidas.“ (lk. 25). Ta oli ka viinalembeline „Sulane Jaan ärkas oma pikast unest, ajas end istuli , vahtis juhmilt ringi, saamata aru, kus ta on. Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest , Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama . Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep . Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4). Ints pakkus Jaanile ka parukat süüa, Jaan küll mõtles, et teda veetakse ninapidi, kuid võttis ikka Intsu pakutud paruka vastu ja hakkas seda sööma (lk. 90). Tänapäeval on paljud inimesed laisad, loodavad, et kõik tuleb lihtsalt kätte, et ei pea midagi tegema ning justkui mingi võluvägi, teeb nad targaks, edukaks ja rikkaks.
Õuna Endel – Ta oli väga ebaviisakas mees, kellele meeldis Liina. Räägu Rein sobitas noori kokku, kuigi Liinale polnud see üldse meelt mööda. Ta oli mats – ropendas, käitus ebaviisakalt. „Õuna Endel oli keskmist kasvu, turske noor mees. Tal oli juba oma talu, kus ta elas koos oma emaga – isa oli üks koll juba aastaid tagasi maha murdnud. Endel oli üks väheseid inimesi külas, kellel polnud oma isiklikku kratti, sest Endel ei saanud krati tegemisega hakkama.“ (lk.91). Kuna Endel elas emaga ning ei saanud krati tegemisega hakkama, siis oli ta ka äpu ja saamatu. Endel oli ka suli ja varas ning ka väga sõjakas „Seetõttu käis Endel ise võõrast vara vedamas, kuid siingi juhtus tal äpardusi, kuna Endel kippus teiste kandjatega kaklema, tegi võõra mehe aidas või sahvris koledat lärmi, nii et omanik peale sattus, ja maadles siis lõpuks temaga.“ (lk.91). Ta oli nagu Rein, kellele ei meeldinud mõisaelanikud, sellepärast Rein tahtiski Endlit oma Liinale meheks „Eriti ajasid teda vihale mõisateenijad , neile kippus alailma kallale, tuli lausa tee peal ligi ja tahtis lüüa. „Nad on munnid,“ ütles ta ise mõisameeste kohta.“ (lk.91). „Endel ei rääkinud üldse kunagi pikalt, ta ei sallinud „möla“. Kui talle tundus, et jutt venima hakkab, tuli ta parema meelega rusikatega kallale.“ (lk.91). Selliseid matse nagu Endel kohtab igas väiksemas maakohas, matslike elukommetega.
Nõid- Tema pärisnimi oli Minna. Ta aitas inimesi, andes neile mürke või aitas leida kadunud asju. „Nõid oli vana ja tibatilluke eit, kelle kohta räägiti, et tal kasvab taga pisike seasaba. Ta elas külast veidi eemal metsa veerel, kasvatas hirmsal hulgal kasse ning nõustas vahetevahel külarahvast nendes kunstides, mida nood veel nii hästi ei tundnud – otsis üles kaduma läinud asju, segas mürke ning kaetas loomi ja inimesi.“ (lk. 35). Ta ei hoolinud ainult endast, ta aitas Liinat, kes tahtis Hansuga koos olla, see sai talle ka hukatuslikuks. Tänapäeva maailmas ei leidu eriti palju selliseid inimesi nagu raamatus oli Minna, inimest, kes aitaks, oma ime nippidega.
Koera – Kaarel – Ta omas talu. Peale halltõve hakkas jooma, sest see hoidis haiguse eemale, enne haigus oli aga karsklane. Oma talus ta ise ei teinud midagi, käsik kõik teha sulasel Jaanil , kes samuti ei teinud midagi. Ta oli ise väga laisk, istus ainult kõrtsis, sõi ja magas . Riidles kogu aeg Jaaniga, kes ei teinud midagi, vaid sõi. Tüüpiline külajoodik tänapäeva maailmas, iga joodik oli kunagi karsklane.
Aidamees –Elas oma talus koos oma naise Mall -iga, neil oli juba mitu last ning Mall ootas veel ühte. Oskar on väga ahne mees, tegi endal väga suure krati, kes veaks talle hiiglaslikku varandust kohale. „ Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev , seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117). Ka tema oli varas, käis mõisaaidast toitu varastamas, kuid samas oli ta ka kaval, kuid mitte nii kaval kui Rehepapp. Oskar sai Imbi ja Ärni käest kätte nende püütud merilehma oma kavaluse abiga. Tänapäeval kujutab justkui tavalist töölist, kes teeb tööd ja omab peret, kuid samas on ahne ja proovib pettusega, veidi suuremat varandust kokku ajada.

Teose ülesehitus.
Teos räägib ühe küla novembrikuust ning kirjeldab seal juhtunud sündmuseid. Raamat on jaotatud 30ks peatükiks ehk 30ks päevaks. Iga päeva lood on omavahel põimitud. Mõni lugu kestab ühe peatüki, näiteks Aida- Oskar kadumise lugu 21sel novembril, ehk ühe päeva, kuid mõned lood läbivad mitut peatükki, näiteks Liina ja Hansu armuromaan. Raamat on seotud tervik.
3. Mitu lugu teoses jutustatakse? Pane kirja iga loo lühike sisututvustus ning lisa lõppu kokkuvõttev küsimus selle kohta, millest lugu räägib. Nt Milleni võib viia ahnus ? Igat sisututvustust illustreeri näidetega tekstist.
Jaan läks mõisasahvrisse vargile, kuid kuna Jaan on rumal sulane, siis ta ei teadnud, mis on seep ning sõi suures koguses seepi. „Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4) „Ole rahul, ei ta sure. Anna talle midagi, mis ta pasale ja oksele ajaks, ja siis kihuta tööle. Ära lase poisil siin põrandal midagi aeleda. Ega juhm pea anna õigust laiselda. Higistagu seep välja, siis pole tal tarvis mitu head laupäeva saunas käia! Hoiad leili kokku!“ (lk. 5) Kas rumal pea on nuhtluseks?
Aida- Oskar tegi endale väga suure krati. „Mall, mina arvan küll, et teeme veel ühe krati! Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami kottidesse nagu marjulised, aga suur kratt tõstaks terve aida kukile ja kannaks siia!“ (lk. 111). Aida-Oskar saatis oma krati naabermõisast lambaid tooma koos laudaga, kuid kratt jäi aiaauku kinni. „Ning kole suur kratt hakkas müts -müts väravast välja minema, kuid jäi otsekohe teivaste vahele kinni ja ähkis abitult, pingutades asjatult oma pirakat keret.“ (lk. 116) „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas kratis tõusma viha, ja nagu põrguloomad ikka, muutus ühes sellega kuumaks tema pea. Juba tõusis silmadest ja kõrvadest auru. Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117) Millised tagajärjed on liigsel ahnusel?
Liina varastas kodust hinnalise prossi, kuid isale ütles, et see oli kellegi teise kratt, kes prossi pihta pani. Rein sai vihaseks ja arvas , et see oli Kilteri kratt ja läks Kilteri kodu läbi otsima , kui too kirikus oli. Kilter sai teada, kes ta maja käis ning muutus tuulispeaks, et maksta Reinule kätte. Tuulispeaks muutudes jääb inimese keha metsa vedelema ning hing läheb sealt välja, kui keha asendit muuta, siis ei oska hing enam sisse tagasi minna. Liina keeraski Kilteri keha teistpidi „Liina haaras tal kaenla alt kinni ja keeras teistpidi – päkad sinna, kus ennist oli pea, ja pea sinna, kus enne asusid päkad. Nüüd on kindel, et hingeloom enam õiget avaust – ninasõõrmeid – üles ei leia.“ (lk. 39) Rein lõi Kilteri hinge maha, mis oli kärbseks muundunud ja Kilter oli hinge vaakumas. „Ning ta püüdis kärbse kinni ja lõi laiaks. Siis keerutas ta kiltri jälle õieti ning toppis poollöma kärbse mehele puupulga abil ninna.“ (lk. 40) Kuidas võib lõppeda kättemaks?
Imbi ja Ärni varastasid mardipäeval Rehepapilt küttepuid, kuid Rehepapp sattus nende alatule teole peale. Ta saatis oma krati Joosepi neid teelt eksitama ja oma maja juurde tagasi suunama. „Ei, ole nüüd, hull, kes see omaküla rahvast kägistab!“ noomis rehepapp kratti. „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta. Ei, las nad laovad oma koorma täis ja hakkavad minema, siis sina hiili neile järgi ja tee nii, et nad ei jõuaks mitte koju, vaid tagasi minu juurde.“ (lk. 64) Õues oli külm ja lund sadas ning vaesed vanakesed pidid metsas kõndides koduteed otsima, kuid lõpuks jõudsid Imbi ja Ärni Rehepapi majani ja Rehepapp juba tervitas neid uksel . Võttis oma hea jutuga ära vanapaari varastatud puud ning ka mardipäeval kogutud saagi. Kas ahnus maksab kätte?
Naaberkülast tuli katk ning katku oli vaja petta, et ellu jääda. Rehepapp, tark mees, kamandas kõik külaelaniku enda juurde. „Igal juhul tulge nüüd kõik sisse, rehetuppa, ja heitke pikali , aga mitte sirgetesse ridadesse, vaid sedasi, et kus ühe pea, seal teise jalad ja vastupidi. Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseokkad sipelgapesas ja te peate olema kõik see aeg vait, juhtugu mis tahes.“ (lk.97) Katk oli võtnud endale kitse kuju kui ta külla jõudis. „Kõik olid vait ainult kits nohises. Siis ütles ta: „Pead jalad segamini nagu sead põhus – ei need küll inimesed pole. Puha loomad. Siit pole mul täna kedagi võtta.“ (lk. 100). Katk oli üheks õhtuks eemale peletatud, kuid pidi järgmine õhtu tagasi tulema, seega päeval oli vaja katk üles otsida ja hävitada. „Katk ei peida end kuhugile kaugele, ta moondab end millekski ning ootab siis rahulikult , kuni aeg on käes ja tema vikat taas terav . Me peame ta üles leidma ennem seda.“ (lk. 100) Kõik asusid katku otsima. „Vana soldat Timofei tuulas rehe taga. Tal oli käes kang, millega kive ümber pöörata, et näha, mis peitub nende all. Nüüd upitas ta tagurpidi ühte eriti pirakat kivi, ja kui see vaikselt oma pesast välja libises ning kummuli pöördus nägi Timofei suurt hõberubla .“ (lk. 102). Timofei peitis hõberubla keele alla. „Katk oli kohal. Siga tuli rehepapi juurde ja ütles naerul näoga: „Ma teadsin küll, et te mind koidu ajal otsima hakkate, sellepärast võtsin hõberubla kuju. Ma ju tunnen teid, talumehi! Raha ei raatsinud leidjale näidata, vaid peitis kohe suhu, lootes mind ainult endale hoida.“ (lk.105) Kuid rehepapi kavalusega õnnestus katk siiski katk hävitada, rehepapp viskas sea tulla ning katk hävis. Kas ühe ahnus on hukatuseks kõigile?
Aidamees kuulis, kuidas Sorgu Mall metsa laulab ja laulu vahele kuulis ka kõlinat, mis tähendab rahapada . Oskar oli kõlinast vaimustuses, et jooksis kohe metsa raha otsima. „Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga , pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi. Külmking teadis, kus Oskar on, kuid koha ette näitamiseks nõudis Malli sündimata last omale. Mall oli nõus, sest tema mees oli külmas metsas ja surmasuus . Mall leidis Oskari ja vedas ta koju. Külmkingaga oli tal kokku leppe, et annab selle, mis tal rinna all. Külmking mõtles Malli last, kuid Mall oli kaval ja andis külmkingale oma põlle, sest see oli samuti rinna all. Kuidas kavalus päästab elusid?
Jaan läks nõialt nõu küsima , et kuidas panna mõisatüdruk Luiset teda armastama. „Nõid turtsatas „Vaata aga, mis teda vaevab!“ porises ta. „Või armurohi? Noh, minul seda pole, aga ma võin sulle nõu anda. Sa pead selle rohu ise tegema. Võtad kaenla alt higi ja karvu, segad oma sitaga ja ongi valmis. Siis sööda see kellelegi sisse ning ta armub sinusse““ (lk. 160). Uskudes nõia juttu läks Jaan koju armupirukat küpsetama. Saades piruka valmis, läks seda kohe Luisele viima. „Ning ta ulatas toatüdruku poole väikese piruka, mis nägi välja õige loppis ning oli vihmast märg. Pealegi hakkas pärast piruka väljavõtmist toas jalamaid koledasti haisema .“ (lk. 174) Muna Ott murdis piruka pooleks ja sai kohe aru, mis seal sees oli. Luise sai Jaani peale hirmus kurjaks ning viskas Jaani koos pirukaga välja. Kui kaugele minnakse armastuse nimel?
Nõid läheb Räägu Reinu juukseid hankima. Minnal tahab Reinu juukseid jahvatada ja see läbi teda lolliks muuta, et siis Liina ja Hans saaksid koos olla. „See hunnik polnud midagi muud kui ennast ära moondanud nõid. Ta oli just teel Räägu Reinu majja, et hankida sealt Reinu juukseid, need siis käsikivisse pista ja jahvatada, kuni Rein lolliks läheb. Kuid Rein tuli ootamatult õue ning nõial ei jäänud muud üle kui muutuda kiiresti sitahunnikuks, et sel kujul rahulikult õuenurgas lösutada ja oodata, kuni käes õige hetk mehe juuste katkumiseks. Aga seda hetke ei tulnudki, sest Rein hakkas millegipärast hunniku vastu huvi tundma, läks siis küll ära, kuid tuli tagasi, ja sel korral oli tal reha ühes. Nõid ei jõudnud enam midagi ette võtta ja siis asus Rein teda rehapulkadega peksma ning äestama. Alles siis, kui lahkus, võttis poolsurnuks torgitud nõid kokku viimase jõu ning lendas pruuni suitsuna tagasi oma hurtsikusse metsa serval .“ (lk. 164) Nõid suri enda haavadesse oma hurtsikus. Kas teiste õnne nimel tasub riskida oma eluga?
Õuna Endel tuleb Liinale kosja, kuid Liinale ei meeldinud Endel, vaid isa Rein oli Endlist vaimustuses. Asi oli juba nii kaugel, et hakati määrama pulmakuupäeva. Endel ütles Reinule, et ta uus kubjas ja Rein sai sellepeale väga vihaseks. „“Liinast laku oma tatine mokk puhtaks!“ kuulutas Rein. „Minu tütar pole mõisakoerte jaoks! Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim! Algul teed näo, nagu oleksid üks õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!“ (lk. 190-191). Endel vihastas sellepeale ja tõmbas põuest noa, mille peale Rein tõi oma ruudulise koti, kust tuli välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil kaikad käes. „Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Endel tahtis Reinule selle teo eest kätte maksta ning need mehikesed ära tappa. „Õuna Endel tõstis kirve ja virutas kotile vägeva mataka. Ruuduline kott kärises katki ning tekkinud avausest kargas välja tohutu trobikond kaigastega mehi. Hallide habemete lehvides hakkasid nad Õuna Endlit peksma. Mõne tunniga peksti Endel maatasa. Temast jäi järele vaid plekk lumel.“ (lk. 195-196). Millised tagajärjed võivad olla auastme vahetamisel?
„Jaan jäi seisma mõnekümne sammu kaugusel kiriku uksest. Nüüd oli kõigi kardetavam hetk käes. Räägiti, et laskja saab näha koledaid asju. Jaan ei tahtnud kunagi midagi koledat näha, ta oli tegelikult väga arg. Aga suur häda sundis teda julgeks, ning Jaan pani püssi palge, palus mõttes jumalat ning kõigilt inglitelt andestust ning tulistas kirikuukse pihta. Ja juba ta tundiski, kuidas kusagil kõhust tõusis jupp-jupilt kõrgemale püssilaskmisega kättevõidetud vägi ja võim. Püssilask oli muutnud ta kõikvõimsaks, nüüd oli tal vägevust teha, mida hing ihkas , ja mitte ükski surelik ega tontki ei saanud teda takistada.“ (lk. 198). Ta tegi oma kõikvõimsas olekus tegusid , mida ta on alati tahtnud teha, kuid kunagi pole julgenud. „Siis istus ta sinnasamasse sahvri põrandale maha ja jäi mõttesse . Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud . Kõik tema unistused olid täitunud. Mis veel?“ (lk. 200). Milleni võib viia inimese häbistamine?
4. Üleloomulike jõudude ja maise elu kujutamine teoses. Tekstinäiteid!
Maise eluga käis väga palju kaasas üleloomulike jõude. Need aitasid inimestel üldse ära elada, pidevalt käidi imesalvide abil vargil või tehti endale kratte, kes tegid peremehe sõnade järgi tööd. Kõik haigused või surmad olid just kui inimese kujuga, kes käisid ja kimbutasid inimesi. „Meel oli rõõmus ja Imbi ümises isegi vaikselt laulda, ehkki teadis, et metsas on igasuguse hääle tegemine ohtlik – kollid, külmkingad ja hundid võisid kohale ilmuda ning su pintslisse pista, rääkimata igasugustest tõvedest, kes ainult seda ootasidki, et inimene suu lahti teeks. Siis on ju hea sealt august konnana sisse karata ning asuda inimeselast vaevama ja piinama, kuni temast luu ja nahk järel.“ (lk.83). „“Kunagi ei tohi ühelegi hüüdmisele vastata, sest niimoodi need tõved ju inimesi oma võrku püüavad! Kõnnivad ringi ja katsuvad kellegi kergemeelsust ära kasutada, huikavad ja karjuvad ja kui siis keegi vastu huikab, on sellel nagu puugid kallal ja ei lasegi enam lahti, enne kui õnnetu on otsaga hauas.“ (lk.50). Surnud hinged käisid hingedepäeval ikka kodudes söömas ja mõni kurjem hing tuli ka iga päevast oma koju süüa nõudma , nagu näiteks kilter. Kuid surnuaias olid hinged tavaline nähtus. „ Mindi surnuaeda. Nagu alati, olid ka nüüd kõik varasemad surnud oma uut seltsilist tervitama tulnud ja saatsid matuselisi ratsa pisukese vahemaa taga. Igaüks ratsutas just selle looma seljas , kes oli talle peiedeks tapetud . Enamasti istusid surnud lammaste ja vasikate turjal , kuid oli ka paar sea seljas ratsutajat ning mõni eriti vaene saunik või pops , kes püüdis meeleheitlikult kuke või kana kukil püsida.“ (lk.46) Tondi võtsid surnukehadelt ka nahka oma rõivatükkide tarvis „Ja siis lasi Timofei oma püksid täis, sest kiltri surnukeha juures askeldasid kolm tonti. Timofei nägi oma õuduseks, et teised tondid tegidki juhatust mööda ning sikutasid ja venitasid surnu nahka nagu lihunik lamba kasukat . Tondid said kiltrilt naha maha ja hakkasid siis selle peale näppu viskama.“ (lk.44-45). Peale tontide, hingede ja kollide oli ka veel häid võluvahendeid, mis tõid inimestele kasu „Mul on palju juuri ja putki, mille abil on lihtne kedagi ära tappa või peast segi ajada,“ ütles ta. „Ma tean palju vahendeid, mille abil leida rahapada või lennata naabri sahvrisse. Mul on arstirohtusid ning nõiakuule, mis suretavad kodukäijaid, tonte ning viruskundraid.“ (lk.135) „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga otsustavalt, läks sahvrisse, võttis pütikese sobilikku võiet, määris seda oma huultele ja muundus kukerpalli visates hundiks.“ (lk. 87) „Kuid siis oli talle tulnud parem mõte – siit mõisast pole küll enam võimalik endale uusi riideid hankida, aga kes keelab tal võtta võlupudru abil ette retki teistesse parunimajadesse ning tuustida sealsetes riidekappides? Luise otsustas seda kindlasti teha, ning käis nüüd ringi seda mõtet haududes ja kujutledes, kuidas ta hangib endale uued, imeilusad ja moodsad kleidid ning trumpab ikkagi saksa preili üle, nii et igaüks näeb, kes on mõisa esimene kaunitar.“ (lk. 70). Lisaks nendele olid ka imeelukaid, mis tootsid kasutajale kasu, nagu näiteks tuulispea „Oli ju üldteada, et tuulispeaks käib üksnes paha inimese hing, kuna tema lihakere vedeleb sel ajal kusagil võsa vilus ja tundub otsekui surnud.“ (lk. 38) või merilehmad „Merekuninga enda kari! Nad söövad talviti lund ja lakuvad suviti hommikust kastet ning annavad piima rohkem kui ükski inimese lehm! Sarviku saba ja kabjad!“ (lk. 82). Mõned rituaalid andsid ka erilisi oskusi ja võimeid inimestele „Rehepapp oli näinud haldjat korra elus – ta oli teinud parajast heina, kui märkas, et talle läheneb üks kummaline olend, silmad hiilgamas. Vanameeste juttude põhjal teadis rehepapp kohe, et tegemist oli haldjaga. Ta võttis vikati, lõikas haldja kõrvad maha, keetis neid ja sõi ära ning oskas tänu sellele viis aastat loomade ja lindude keelt – täpselt nii, nagu targad vanamehed olid rääkinud.“ (lk. 131) „Jaan jäi seisma mõnekümne sammu kaugusel kiriku uksest. Nüüd oli kõigi kardetavam hetk käes. Räägiti, et laskja saab näha koledaid asju. Jaan ei tahtnud kunagi midagi koledat näha, ta oli tegelikult väga arg. Aga suur häda sundis teda julgeks, ning Jaan pani püssi palge, palus mõttes jumalat ning kõigilt inglitelt andestust ning tulistas kirikuukse pihta. Ja juba ta tundiski, kuidas kusagil kõhust tõusis jupp-jupilt kõrgemale püssilaskmisega kättevõidetud vägi ja võim. Püssilask oli muutnud ta kõikvõimsaks, nüüd oli tal vägevust teha, mida hing ihkas, ja mitte ükski surelik ega tontki ei saanud teda takistada.“ (lk. 198), kuid oli ka peremehe kaitsjaid „Nüüd alles hakkas imeasju juhtuma, Ruudulisest kotist kargas välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil tublid kaikad käes. Ja kõik need mehed sööstsid nagu sääseparv Õuna Endli kallale, nüpeldasid teda nagu vana kartulikotti, endal hallid habemed lehvimas. Nad kolkisid teda seni, kuni Endal vajus pikali vereloiku, ja jooksid veel siiski mööda lamaja turja ning muudkui andsid valu.“ (lk.191). Mõnel külaelanikul polnud veel kratti, kes aitab varandust kokku tassida. Kratti tehti tavaliselt vihtadest või puuokstest, hing saadi kratile sisse kui müüd enda hing Vanapaganale. Hinge müümiseks oli vaja anda Vanapaganale kolm tilka verd, külarahvast tavaliselt pettis Vanapaganat ning vere asemel pritsis sõstardest vedelikku. Kui kratt surma sai ja Vanapaganale olid verd andnud, siis Vanapagan keeras inimese nina tagurpidi ja vana krati omanik sai surma. Mitte keegi ei elanud ilma üleloomulike jõududeta, see oli just kui igapäeva elu normaalne osa.
5. Mida tahab Kivirähk oma teosega lugejale öelda?
Kivirähk kujutab oma teosega just kui tänapäeva ühiskonda, igas külas või linnas, leidub üks hea mees, nagu Rehepapp, mõni mats, nagu Õuna Endel ja kindlasti ka mõni lootuselt armunud nagu Hans mõisapreilisse ja Liina Hansu. Kivirähk on oma teoses välja toonud inimeste peamised iseloomujooned ja neid võimendanud. Peaaegu iga külaelanik oli ahne ja omakasupüüdlik, ennem teisele appi minekut mõeldi, kas tasub ära või mitte. Kuid lugudest tuli ka välja, et vahest maksis ahnus ka kätte, kuid oli ka õnneseeni, kellel vedas, nagu näiteks Imbi ja Ärni, kes olid küla kõige ahnemad vanakesed, kuid raamatu lõpus said lisaks veel kullapaja omanikeks. Alati on lihtsam elada, kui ei sekeldata teispoolsuse või kui küljes pole halbu kombeid ega soovita teistele halba ning ollakse abivalmis. Vanapaganaga sekeldades tuli alati kaasa jamasid, nii said surma ka nõid Minna ja Hans. Andrus Kiviräha raamatu „Rehepapp“ põhisõnumiks lugejatele oli, et elades ausat elu, hoiavad eemale ka pahandused ning halvad asjad, nagu näiteks surm või haigused.
6. Kirjuta 200- sõnaline teose retsensioon .
Andrus Kiviräha teos „Rehepapp“ on väga huvitav ja sündmusterohke teos, mis kirjeldab eestlaste eluolu aastakümneid tagasi, siis kui elati veel taludes ja tegeleti põllumajandusega. Teos on väga õpetliku ja mõtlema paneva sisuga. Kivirähk soovib „Rehepapp“ –iga lugejatele südame panna, et ainult aususega on võimalik elada siin ilmas ning õnn on väga harv nähtus maailmas. Raamat on täis erinevaid sündmusi, mis on kõik seotud üleloomulike jõududega. Kratid , tondid, haigused, haljad, merilehmad ja teised hauatagused tegelased ei tundu ebaloomulikud, vaid oleksid just kui normaalsed iga päeva elus. Oluline iseloomujoon, mis käib vähesemal või suuremal määral läbi kõigi tegelaste on ahnus. Kõik tahavad endale suuremat varandust ja ilma tööta läbi saada, selleks ongi müüdud oma hinged Vanapaganale, et see annaks kratti elu, kes tassiks oma peremehele varandust kokku. Ahnus ja oma õnnega mängimisel on raamatus tihti väga kurvad tagajärjed, mitmed tegelased surevad see läbi. Lisaks ahnusel kohtab raamatus veel õnnetut armastust ja õnnelikke perekondi, mis muudavad raamatu seiklused värvikirevamaks. Kihiräha teos justkui kirjeldaks tänapäeva ühiskonna elu, kus kõik inimesed üritavad võimalikult vähese vaevaga saada rikkaks, edukaks ja õnnelikuks, selle saavutamiseks peab tihti kasutama alatuid võtteid ja keelatuid nippe. Andruse Kiviräha raamat „Rehepapp“ on täis müstikat, ahnust, armastust, lollust, labasust ja kavalust. Soovitan kõigil „Rehepapp“ –i lugeda, sest tegemist on põneva, lõbusa ja mõtlema paneva raamatuga .

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 291 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

291 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ingrid l. Õppematerjali autor

TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“

rehepapp vanapagan KIVIRÄHK

Sarnased õppematerjalid

ppt

Rehepapp - autor, sisu, tegelased

Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest

Kirjandus

doc

A.Kivirähk Rehepapp

Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid

Kirjandus

docx

Rehepapp ehk november

IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu

Kirjandus

pdf

Rehepapp lugemiskontroll ja kokkuvõte(põhjalik)

Esiteks ta sõi seepi, sest arvas, et see on idamaine maiusroog. Teiseks ta sõi ka parukat, kuna ta uskus Timofei öeldut, et see on sai. Kolmandaks sulane Jaan uskus, et higi sita ja karvadega saab armurohu ning sööda seda sellesse keda tahad et sind armastama hakkaks. Neljandaks joob tinti kuna arvas et see valjamaa naps. 2. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Lumest tehtud ning rääkis eri maadest pärit lugusid. 3. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Kõik külaelanikud läksid maha pikali risti-rästi. Pääs katkust- “pead ja jalad segamini nagu sead põhus-ei need küll inimesed pole”. Teisel korral tuli katku valge siga sisse ja rehe hakatakse katku otsima, katk oli hoberublaks end teind mis oli timofei suus, katkust lahti saamine- ta lubas et jatab kaks noorimat perest alles ja kummardus piiblile ning rehepapp loi talle noa jalast labi ja lukkas ahju 4. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit

Eesti kirjandus

doc

Rehepapp

sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. // Imbi ja Ärni läksid Jaaniga võidu marti jooksma. Aida Oskar ei lasnud sisse ja nad koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont

Kirjandus

doc

"Rehepapp" Andrus Kivirähk - kokkuvõte

· toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.

Kirjandus

doc

Rehepapp

Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.

Kirjandus

doc

Rehepapp

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk