Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rehepapp ehk november (2)

4 HEA
Punktid
IMKATS
Rehepapp e november
Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige.
I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep , Kupja-Hans, Räägu Rein , Räägu Liina, Luise , hinged , Vanapagan , Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei , Kiltri -Lembit ja tema pere, nõid, kubjas , Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk
M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm
sigudik - noor, kasvav siga
K – Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets.
A – Novembri kuu
T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi.
4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane , et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse.
Järgmisel päeval tuli küla tagasi Muna Ott, kes oli kümme aastat tagasi ära kadunud. Ta rääkis, et oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane. Teenis seal hästi ning kõik oli hästi, aga jäi vatastamisega vahele ning siis saadeti ta sealt ära. Nüüd tahab ta minna kirikusse tööle. Kiltri-Lembit läks nõia juurde, et teada saada, kes tema kodus oli käinud. Ta sai teada, et see mees oli Räägu-Rein. Järgmisel päeval tegi Lembit tuulispaska enda hingest, mis sai talle ka saatuslikuks. Ta oleks pidanud minema põrgu, aga Rehepapp aitas ta hädast välja. Ta lasi kiltril süüa hernesuppi, mis ajas mehe peeretama ning siis võttis Vanapagan endaga pussu, kuna arvas , et see on hing. Päev hiljem olid kiltri matused. Räägu-Rein läks oma tütrega kohale, lootes leida kedagi, kes kannab seda prossi. Kahjuks ei leidnud ta kedagi. Pärast läksid nad peiulauale, et süüa kiltri pere võimalikult vaeseks. Uuel päeval oli Koera Kaarel halltõve käes. Ta saatis oma sulase Jaani tööle, aga ise piinles värinate käes. Ta lasi ka endale Rehepapi kutsuda. Rehepapp soovitas tõve puhkuse ajal minema joosta ja tema hüüu peale mitte vastata. See tal aga ei õnnestunud. Siis soovitas Rehepapp mehel aga viina jooma hakata, kuna tõbi ei kannata haisu. Mees hakkaski jooma ja temast muutus tasapisi joodik . Ta saatis Jaanu 10 pudeli viina järele. Jaan aga jõi ennast baaris täis ja jäi koera kuuti magama. Kaarel läks uuel päeval baari viina jooma, kuna sulane polnud koju jõudnud. Seal ajas Kaarel Muna Ottiga juttu. Väljas Jaan aga põrkas kokku Imbi ja Ärniga, kes mardisante mängisid. Läksid nad siis aidamehe ukse taha. Tema ei lasknud sisse ning siis vanapaar koputas tema puudele, kuna väljas oli vana kuu. Kui kolm korda koputada puule, siis pidi see ära kuivama. Läks siis Jaangi koju ning koputas puudele, et tema peremees vaesuses väänleks.
Mardipäeval sada lund. Imbi ja Ärni tahtsid Rehepapilt puid varastada, aga Rehepapp lasi oma kratil nad eksiteele juhatada ja siis Rehepapi juurde tagasi. Vanapaar pidi tühjade kätega koju minema. Kiltri pere jagas aga surnud mehe vara laste vahel. Äkitselt ilmus aga surnud Lembit sinna. Tahtis liha süüa, aga poisid läksid talle kallale ning lõpuks jooksis surnu minema. Järgmisel päeval oli külasse jõudnud Saksamaalt parunihärra tütar. Luise oli sellepärast masenduses , et ta oli temast kenam. Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks aidamees oma perele süüa jahtima hundina. Kubjas Hans oli aga nii armunud, et läks järgmisel õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas . Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama. Ta nägi kubjas Hansu Saksa neiu akna all korrutamas lauset: "Ma armastan teid".
Õuna Endel läks järmigsel päeval kosja Räägu Liinale. Liinale ta aga ei meeldinud, kuna tema sõnavara oli väga kole .
Järgmisel päeval tuli Rehepapi ukse taha naaberkülast Villu. Ta teatas, et katk on teel. Kõik küla rahvas kogunes Rehepapi koju. Mees käskis neil risti-rästi vedeleda, et jalad ja pead koos. Katk läks selle vingerpussi õnge. Uuel päeval hakkasid kõik katku otsima , et ta ära põletada. Timofei leidis ühe kivi alt mündi ning pani selle suhu, teadmata, et tema katk oligi. Õhtul katk tappis ta. Rehepapp võitis kavalusega katku ning katkust saadigi lahti. Aidamees oskar läks ahneks sellise juhtumi peale ja otsustas, et teeb endale uue krati, kes on suur ja võimas. Kahjuks ahnus läks talle kurjasti maksma, kuna see kratt ei saanud oma suuruse pärast palju liikuda ja jäi kinni. Mees aga ei viitsinud teda välja aidata ning kratt läks põlema. Oleks peaaegu majagi põlema pannud , kui Rehepapp poleks aidanud. Tegi ka kubjas Hans endale krati, aga lumest . Tema hakkas talle igasuguseid muinasjutte rääkima. Kubjas oli nii vaimustuses nendest , aga Rehepapile need lollakas jutud ei meeldinud. Koera Kaarli juures, aga külm näpistas, kuna peremees oli nüüd joodik ning sulane Jaan ei viitsinud tööd teha. Ta läks mõisa, et kuskilt toitu näpistada. Toapoiss, aga märkas teda ning saatis ta tööle. Ta pidi tooma ära tähtsa advokaadi. Jaan aga oli nii loll , et arvas, et tema peab ahvi tooma. Ta alandas advokaati ja piinas teda. Viis ta kõrtsi, et teistele näidata, aga ta sai sealt hoopis peksa. Läks koju, siis sealt sai ka peksa.
Järgmisel hommikul läks Rehepapp kusele. Väljas oli aga tont, aga mees ajas ta minema. Liina läks, aga oma armuvalu nõiale kurtma. Ta tahtis saada mingit mürki, mis aitaks, aga nõid ei tegelenud selliste asjadega. Uuel hommikul hakkas Sorgu Mai metsas karjuma ning oli kuuljda ka kuljuseid. Aidamees läks metsa vaatama, et äkki on rahapada kuskil. Aga ta ei jõudnudki koju. Ta naine läks oma kõhuga teda metsa otsima. Ta sattus külmakinga otsa. Ta lubas teda aidata, kui ta saab selle, mida naine rinna all kannab. Külmaking aitas aidamehe koju ning naine andis oma põlle külmakingale, kuna ta kannab seda rinna all. 22.novembril läks nõid Rehepapi juurde. Ta rääkis talle Liinast ning tema armuvalust. Koos nad mõistsis, et noort Liinast ja Hansu peab aitama. Rehepapp läks siis Hansu poole. Kuulas seal natukene lumemehe jutte ning sealt tuli tal ka idee, kuidas noored kokku viia. Rääkis ka Hansule, et viib ta mõisapreiliga kokku. Järgmisel päeval läks Liina poole. Rääkis talle plaanist kuidas tal oleks võimalik Hansuga kokku saada. Liina nõustus plaaniga. Kubjas valmistas aga kohtumiseks ise luuletuse , lumemehe abiga. Uuel päeval läks Muna Ott nõia juurde, et kirikuõpetaja lolliks teha, kuna ta oli Muna Otile jälile jõudnud. Peale teda läks sulane Jaan sinna. Tema tahtis armujooki. Kuigi see mürk koosnes rõvedasdest asjades, asus Jaan kohe asja kallale. Ning viimaks laks Rehepapp nõia juurde uudised rääkima.
Kadripäeval suri nõid ära. Ta oli läinud Räägu Reinu juurde tema juuksekarvu võtma. Rein aga tuli välja ning tal ei jäänud muud üle, kui ennast sitahunnikuks muutuda. Rein aga läks teda ära koristama ning nõid sai väga palju viga. Peale Reinu ära minekut ta läks oma koju nõidusega ning sinna ta jäigi. Õhtul aga said Hans ja Liina kokku. Hans muidugi teadis, et ta kohtub mõisapreiliga. Ning kuna oli pime, siis ega ta vahet ei teinudki. Nad passisid terve aja üksteist ja ei rääkinud sõnakestki. Peale nende kohtumist sulas lumemees ära, kuna väljas oli sula ning kõik sulas ja vulises juba. Uuel hommikul, läks sulane Jaan Luise juurde. Ta viis talle "armuroa", mis suuresti haises. Luise seda muidugi ei söönud ning tema juures olnud Muna Ott virutas hoopis Jaani pea selle piruka sisse. Järgmisel päeval mõtles kubjas minna mõisapreili juurde ning järgmine kohtumine kokku leppida. Kui ta aga oli poolel teel, istus tema vankri peale Vanapagan. Kuna Hansu krati hing oli läinud, võttis Vanatont Hansu oma. Aidamees, aga tuli mõttele, et kõik mõisaaidast vili vedada enda aita. Tema plaan läks läbi ning juba ta vedaski seda enda koju. Teepeal aga sõitis Hansu vanker . Hans seal peal surnud. Aidamees viis ta kohe Rehepapi juurde. Liina sai kupja surmast teada järgmisel vara hommikul. Ta ei suutnud enam elada ning läks metsa, et ennast tiiki ära uputada. Imbi ja Ärni jälitasid teda. Nad ei lasknud noorel tüdrukul ennast ära hirmutada. Kolmekesi sattusid nad aga rahapaja otsa. Iga üks sai koti kulda. Liina läks koju sellega. Järgmisel õhtul tuli Õuna Endel talle kosja. Kui ta aga teatas, et ta on uus kubjas, siis Rein saatis ta kus kurat. Kuna Endel kukkus ähvardama, siis võttis Rein oma kapist koti, kust tulid mehiksed välja. Nad peksid Endli läbi. Rehepapp läks metsa. Tegi lõkke ning ootas Vanapaganat. Vanapagan tuligi. Vanapagan mõtles, et saab Rehepapi elu võtta, aga Rehepapp püüdis Vanatondi enda lõksu. Ta vilistas vilet, mis kutsus metsaelukat kõik sinna. Nad läksid Vanapaganale kalle ning temast ei jäänud midagi alles. Rehepappi nad aga ei puutunud, kuna ta oli tuleääres. Õuna Endel murdis öösel Räägu Reinu majja sissa ning võttis tema koti. Ta viis selle välja pakule ning ta lõi kirvega selle pooleks. Kotist hüppasid mehikesed talle peale ning tapsid Endli ära. Mehed ise põgenesid kuhugi ära. Andresepäeval võttis Jaan Kaarli püssi ning armulaualeiva. Ta läks kiriku juurde ning tulistas Jumalat. See andis talle väe ja võimu. Esimesena läks ta oma peremehe Kaarli juurde baari. Ta peksis ta vaeseomaks. Teisena ta läks Luise juurde ning vägistas ta ära. Kolmandana sõi ta seepi. Rohkem ta unistusi polnudki . Ning nüüd tuli ainult oma surma oodata.
S – Vana Eesti rahvas oli natukene rumal ja on ikka kummalisi asju juhtunud.
Rehepapp ehk november #1 Rehepapp ehk november #2 Rehepapp ehk november #3 Rehepapp ehk november #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 184 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maire Moisto Õppematerjali autor
Põhjalikum lühikokkuvõte Rehepapist.

Sarnased õppematerjalid

Rehepapp lugemiskontroll ja kokkuvõte põhjalik
7
pdf

Rehepapp lugemiskontroll ja kokkuvõte(põhjalik)

Esiteks ta sõi seepi, sest arvas, et see on idamaine maiusroog. Teiseks ta sõi ka parukat, kuna ta uskus Timofei öeldut, et see on sai. Kolmandaks sulane Jaan uskus, et higi sita ja karvadega saab armurohu ning sööda seda sellesse keda tahad et sind armastama hakkaks. Neljandaks joob tinti kuna arvas et see valjamaa naps. 2. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Lumest tehtud ning rääkis eri maadest pärit lugusid. 3. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Kõik külaelanikud läksid maha pikali risti-rästi. Pääs katkust- “pead ja jalad segamini nagu sead põhus-ei need küll inimesed pole”. Teisel korral tuli katku valge siga sisse ja rehe hakatakse katku otsima, katk oli hoberublaks end teind mis oli timofei suus, katkust lahti saamine- ta lubas et jatab kaks noorimat perest alles ja kummardus piiblile ning rehepapp loi talle noa jalast labi ja lukkas ahju 4. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit

Eesti kirjandus
Rehepapp
2
doc

Rehepapp

sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. // Imbi ja Ärni läksid Jaaniga võidu marti jooksma. Aida Oskar ei lasnud sisse ja nad koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont

Kirjandus
Rehepapp
3
doc

Rehepapp

Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma

Kirjandus
Rehepapp-Andrus Kivirähk - kokkuvõte
11
doc

"Rehepapp" Andrus Kivirähk - kokkuvõte

· toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.

Kirjandus
Rehepapp
7
doc

Rehepapp

Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.

Kirjandus
Rehepapp lugemispäevik
4
docx

Rehepapp lugemispäevik

,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ­ ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Rehepapp-tegelased ja lühikokkuvõte
1
docx

Andrus Kivirähk "Rehepapp" tegelased ja lühikokkuvõte

Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ­ ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel ­ talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar.

Kirjandus
Rehepapp - autor-sisu-tegelased
12
ppt

Rehepapp - autor, sisu, tegelased

Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest

Kirjandus




Kommentaarid (2)

Sirje1993 profiilipilt
Sirje Mägi: vägahea!
18:08 31-10-2010
getz1993 profiilipilt
getz1993: hea :D
21:20 04-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun