Lugemispäevik Autor: Peet Vallak Pealkiri: Rahapada Tegelased: Ado ja konstaabel Hunt Konstaabel Hunt tuleb Ado kahjustatud maja juurde. Hunt tahab Ado vangi panna. Ta luurab maja ringi ja avastab Ado köögilaua juurest. Samal hetkel kirjutab Ado 50 margasele 0 juurde ja teeb sellest 500 margase rahatähe. Hunt koputab aknale ja Ado ehmatab. Hunt on karmikäeline ametnik ja Ado teab et selle eest läheb ta vangi. Ado üritab Hundilt halastust paluda aga Hunt ei halasta. Hunt märkab lähenevat vankrit ja loodab sellega külasse saada. Ta läheb tee äärde ja karjub "Stopp". Vanker aga ei peatu. Tee on auguline ja vankri koorem kukub ühel hetkel pikali. Koorem kukub Hundile peale ja ühe hetkega hakkab koorem põlema ja suitsema. Konstaabel jäigi kadunuks ja Ado ei läinudki vangi.
RAHAPADA · Lool on määratud algus ning lõpp. Loo alguses kirjeldatakse Ado Näpsi kodu ja ümbruskonda. Tähelepanu on ka pööratud aastaajale ning ilmale. Loo lõpus on probleem lahendatud. Auahne ametnik Hunt, kes leidis Ado raha võltsimas sureb plahvatuse tagajärjel ning Ado võib jätkata oma toimingutega, justkui midagi poleks juhtunud. · Tegutsemiskoht on tekstiruum. Tegevus toimub pidevalt Ado kodu õuel ja sees ning lõppes külateel, mis oli Ado aknast piisavalt nähtav. · Sündmused on süzeelised. Tekstil on olemas põhimõte. Ametnik tahab, et Ado ta sisse laseks, et teda vahistada saaks. Ado on hirmul ja ei soovi, et teda haisaarele saadetakse, sest kui ametnik seda lubab, siis nii ka läheb. · Tegelased on lahtises ruumis. Nad liiguvad ja tekitavad sündmusi. Hunt on ainuke tegelane, kes liigub teatud punktist teise. Vankriga mehe teekon...
kohtades. Algselt võib küll paista, et see nii ei ole, kuid piiride eest pole võimalik põgeneda. Igaühel on ka meie enda piirid, millest väga lihtsalt üle ei kipu astuma, aga nende peal kõndida tundub ahvatlev. Liigne piiri peal kõndimine võib lõppeda valusa kukkumisega. Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Nendega on meile ette antud teatud vabadus mingi maani, kuid määratud piir, mida ületada ei tohi. Peet Vallak kirjutab novellis „Rahapada“: „Vana Ado võis lõpetada oma poolelijäänud nulli [---]. Ka temal vedas.“ Ado tegeles raha võltsimisega. Üks kord võib vedada, kuid järgmine kord enam mitte. Eestis ning ka paljudes teistes Euroopa riikides on asulavälisel teel piirkiiruseks 90 km/h. Pea iga auto on võimeline sellest kiiremini sõitma. Mõned 100 km/h, järgmised 200 km/h ja isegi 300 km/h. Sellest olenevalt tekib ikka ahvatlus natuke kiiremini sõita. Seda nii kaua, kuni politsei
Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud. Küllap üritavad vandumise keelust üleastunud sarvikut ära osta. Põrguhaud- öösiti kraatripõhjas põlevatest veripunastest tuledest ning inimhingi ära viivatest pahalastest, kes taevast sinnakanti alla kukkunud ning nüüd põrguaugu kaudu vahel maa peal käivad.
halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli. Seepeale saab aga Kaarlist joodik, kes meeleheitlikult viina otsib. Imbi ja Ärni on vanapaar, kes mitte midagi ausal teel teenida ei kavatse. Kõige rohkem igatsevad nad leida suur rahapada, mis kuhugi metsa peidetud on. Kui see plaan aga vilja ei kanna püüavad nad kinni erakordse piimaanniga merilehma, mis aga varastatakse nende käest Aida-Oskari poolt. Nimelt jälitab Oskar vanapaari, nähes nende saaki, ning ajab vanad inimesed siis segadusse ja omavahel vaidlema, ning saab lehma endale. Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis
Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste . suhu on kirjutatud palju ehedat kõnekeelt. II PERIOOD: Valitsema hakkab impressionism, on näha ka sümbolismi sugemeid. Domineeriv zanr- novell. Palju autobiograafilisi jooni. Mõjutatud oma haigusest tingitud eomotsioonid ja kokkupuuted.
inglise keele pealetungi, meie kultuuri jalge alla trampimise ning viiks lõppkokkuvõttes eestluse hääbumiseni. Ometi ei ole selline mõttekäik päris tõene. Euroopa Liit on kogu oma eksisteerimise vältel avaldanud suurt toetust eri rahvaste keelte ja kultuuride omanäolisuse säilitamisele. Toetus ei ole ainult moraalne EL on läbi oma abiprogrammide õla alla pannud mitmele Eesti kultuuriprojektile, liitumisel peaksid saadavad summad veelgi suurenema. Euroopa Liit pole aga kõigest rahapada lisaks toetustele avanevad meile ühinedes uued dimensioonid oma rahvuse reklaamimiseks mujal maailmas. Eesti keel saaks EL-i ametlikuks keeleks, see aga tähendab paremaid keele õppimise ja õpetamise võimalusi nii Eestis kui Euroopa riikides. Asjaajamiskeele staatus annaks kunagisele maakeelele, mida veel sada viiskümmend aastat tagasi ei peetud isegi üleskirjutamise vääriliseks, suurema rolli kui kunagi varem.
tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt. X. Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus. XI
Õhtul tuli Vic ja palus vabandust oma sõnade pärast, rääkis et ta läks Ottole ainult isa pärast, kuna tal ei olnud enam üldse raha et ära elada. Otto oli aga rikas. Vic rääkis et ta on kogu aeg ainult Johi armastanud ja igatsenud. Joh ütles et ta võib selle kõik küll andestada, aga ta on juba kihltud. Punkt. X.Lossihärra palus möldri laipa sadama saata, kuna oli kõigile teenijatele vaba päeva andnud. Lossihärra oli üldse nagu kummitus tundetu, kuna ta rahapada oli ju surnud nüüd. Jäi üksi lossi. Mölder pidi tagasiteel sadamast lossihärrale tervisi saatma. Leidis viimaks lossihärra keldrist, nägi läbi akna, et ta seal midagi imelikku toimetab. Jäi vaatama. Lossihärra tegi enesetappu, pani end põlema, mölder tahtis veel päästa, aga kohutavaid oigeid kuuldes lõi nii vedelaks et pistis jooksu. Hiljem teistega tagasi tulles hoidis suu lukus. XI.Peatüki alguses on mingi munk Vendt'i lugu armastusest
Ta alandas advokaati ja piinas teda. Viis ta kõrtsi, et teistele näidata, aga ta sai sealt hoopis peksa. Läks koju, siis sealt sai ka peksa. Järgmisel hommikul läks Rehepapp kusele. Väljas oli aga tont, aga mees ajas ta minema. Liina läks, aga oma armuvalu nõiale kurtma. Ta tahtis saada mingit mürki, mis aitaks, aga nõid ei tegelenud selliste asjadega. Uuel hommikul hakkas Sorgu Mai metsas karjuma ning oli kuuljda ka kuljuseid. Aidamees läks metsa vaatama, et äkki on rahapada kuskil. Aga ta ei jõudnudki koju. Ta naine läks oma kõhuga teda metsa otsima. Ta sattus külmakinga otsa. Ta lubas teda aidata, kui ta saab selle, mida naine rinna all kannab. Külmaking aitas aidamehe koju ning naine andis oma põlle külmakingale, kuna ta kannab seda rinna all. 22.novembril läks nõid Rehepapi juurde. Ta rääkis talle Liinast ning tema armuvalust. Koos nad mõistsis, et noort Liinast ja Hansu peab aitama. Rehepapp läks siis Hansu poole
eKr - 395 a.e.Kr. Homerose ehk pimeajastul iseloomustab, et oli kirjakunst olematu, Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Tegemist on ka ajaga kus algasid antiiksed olümpiamängud, mis hiljem keelustati - paganlikud mängud. Arhailine ajastu - Arhitektuur ja kunst hakkasid kiiresti arenema. Esimeste müntide vermimine, saarel Aegina, mis oli rahapada. See oli mandrilt eemal julgeoleku kaalutlustel. Klassikaline ajastu, kõige tuntum ja läbi uuritud periood, idealiseeritud. Murdeline periood nii politiilises plaanis kui ka kunstis. Ateena vallutamine, pärsalastest saadi lahti. Linnriigid olid, ei olnud ühtset riiki. Linnade vahel rivaalitsemine taandus. Kõige hramoonilisem aeg poliitika ja kultuuri vahel. Kreeka klassikalise demokraatia sai eeskujuks politiilisele süsteemile demokraatia, ühte jalaga pidi
1.8. Autasud Kuld-, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928. aasta olümpiamängudeks Giuseppe Cassioli loodud süzee, revers - olümpiatuli, jooksurada ja Moskva olümpiamängude tunnus (kavand Ilja Postola). Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada. Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak. Olümpiaembleem on Rezeknest pärit kunstniku Vladimir Arsentjevi kavandatud puna- valge sümbol "Massispordist tippsportlaseks", mis võitis orgkomitee korraldatud konkursil 26 000 osavõtja seas esikoha. 6 1.9. Olümpiamaskott Moskva kunstniku Viktor Tsizikovi loodud karupoeg Miska (Pilt 2 lk 12), kelle rahu ja
Linnas elab ta ulaelu: sööb ja joob. Põhiliselt joob. Kui raha otsa saab, läheb võtab kodust juurde. Järgmine kord koju naastes saab ta teada, et ta naine on surnud. Ta ei taha, et ämm ta juurest ära läheks, sest siis saaks ka raha otsa. Kevadel pannakse Joobi käed raudu ja päritakse talt raha kohta. Minnakse ta hüti juurde ja seal selgub, et ämm on hulluks läinud ja ei saa ta vastu tunnistada. Joop pääses karistusest ja läks taas linna ,,laadima ja lossima". Rahapada Konstaabel Hunt tuli jahilt ja juhuslikult möödus Ado hütist. Vaatas aknast sisse ja nägi, kuidas Ado 50-margalisele ühte nulli juurde joonistab. Konstaabel käsib end sisse lasta, et saaks valerahategija Naissaarele saata. Ado ei ava ust. Konstaabel näeb vankrit lähenemas. See on vana sõjakraami täis kuhjatud. Vanker läheb ümber, mees, kes hobust talutas tõuseb peale suitsupilve kadumist nurmelt püsti, kuid konstaabel jääbki kadunuks. Nii ei saadetudki Adot Naissaarele
Pankade baasteenused nii iidsetel aegadel kui tänapäeval: · klientide rahafondide turvalisuse tagamine · klientide laenuvajaduste rahuldamine Pank - itaalia keeles banko ehk banka, st rahavahetaja laud, tool või rahalaegas, kus vahetusraha hoiti. AJALOOST 1566 rajati Inglismaal Kuninglik Börs 1659 antakse Inglismaal välja esimene tsekk 1784 avab NY Pank praeguseks USA vanima pangakontori 1795 loodi USA rahapada ZIIROPANK tegutses 16. ja 17. sajandil Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa kaubanduskeskustes. Ziiropangad teostasid ka sularahata ülekandeid. Emissioonipank andis ringlusesse pangatähti kohustusega need väärismetallraha vastu lunastada. Esimene emissioonipank 1656.a. Stockholmis. I revolutsiooniline pööre panganduses: pangandusäri muutus kõrvaltegevusest elukutseks ja põhiliseks sissetulekuallikaks. II revolutsiooniline pööre panganduses:
küll, et te mind koidu ajal otsima hakkate, sellepärast võtsin hõberubla kuju. Ma ju tunnen teid, talumehi! Raha ei raatsinud leidjale näidata, vaid peitis kohe suhu, lootes mind ainult endale hoida.“ (lk.105) Kuid rehepapi kavalusega õnnestus katk siiski katk hävitada, rehepapp viskas sea tulla ning katk hävis. Kas ühe ahnus on hukatuseks kõigile? Aidamees kuulis, kuidas Sorgu Mall metsa laulab ja laulu vahele kuulis ka kõlinat, mis tähendab rahapada. Oskar oli kõlinast vaimustuses, et jooksis kohe metsa raha otsima. „Kui juba hämarduma hakkas ning aidamehest polnud ikkagi veel kippu ega kõppu, ajas Mall kasuka selga, pani mütsi pähe ja sumpas metsa.“ (lk. 140). Mall otsis metsas oma meest, kuni kohtas külmkinga. Külmking pidi inimesi hirmutama ja neile surma tooma, kuid Mall siiski küsis temalt abi. Külmking teadis, kus Oskar on, kuid koha ette näitamiseks nõudis Malli sündimata last omale
· Michelangelo 5 aastat kestnud Sixtuse kabeli laemaalide maalimine lõpes 1512. aastal · Giuliano oli vilets väepealik, kuid huvitus tumedatest teadusaladest ning oli andunud akeemilistele nõidustele. · Leonardo sao endale toa Belvedere lossis. · Paavsti vend kutsus Medici enda juurde ja rääkis, et on otsustanud volitada Leonardot, et too teeks valmis hobusetalli 300-le hobusele. · Vatikanisse tuli projekteerida ka rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. · Leo X tellis Leonardolt portree, mille jaoks kunstnik tahtis leiutada uusi värve. Kuna töö venis pikale, loobus Leo X tellimusest. · Leonardo märkmetest taevakehade kohta: "Päike ei liigu." · Roomas maalis Leonardo oma viimase suure maali - "Ristija Johannese", seda ei tellinud temalt keegi. · Leonardo võti lootuse juurde: "Tõde on aja tütar."
Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu, kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta. 29
Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi. 28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu, kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta. 29
Ringjoone laius on umbes 50 cm. Kui ümberringi on rohi kollakasroheline, siis ringjoonel on ta sinakasroheline. Aegade jooksul on ring sellisena püsinud, keegi ei tea midagi ta tekkeloost. Kaevamisel selgus, et ringjoonel on muld hallikaspruun ja hästi sõmer. Sellise mullakihi paksus on umbes 2530 cm, võibolla kohati ka rohkem. Kõrval on muld täiesti must. Rahvajutt räägib, et sellele kohale olevat maetud suur rahapada. Ringjoon näitavat paja ääri. Pimedatel neljapäeva öödel pidavat pada südaööl hetkeks pinnale tõusma ja kohe jälle tagasi vajuma. Paja saavat siis kätte, kui kaevata 7 pimedat neljapäeva ööd järgemööda. Algul pidavat tulema suur kivi ja selle all rahapada. Ainult ära minnes ei tohtivat tagasi vaadata. Juba mõisa ajal olevat mõned inimesed tahtnud kaevata, aga mõisahärra ei olevat lubanud. Omapärase ringi saladus on praeguse ajani lahendamata.
Leonardol polnud aga jõudu, et sellesse möllu söösta. Ta jääb Roomas ainult üksiklasest jalakäijaks. Sixtuse kabeli laemaali oli maalinud tema ammune rivaal Michelangelo. Ta vaatab ka Raffaeli maale. Ühel päeval laseb Giuliano de' Medici aga volitada Leonardo hoonet ehitama. See pidi olema hobusetall, suur, kolmesajale hobusele. Ta teadis kui väga Leonardo hobuseid armastas. Pärast talli ehitamist tuli tal projekteerida Vatikanisse rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud
ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade käibelelaskmine. Müntidest tulid käibele 1-, 5-, ja 10-riigipennised, mille aversil on riigi nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht (E.Olviste, 2010, lk.15). Ehk mõneti reaalsemgi kate oli nn. Punktidel- riigile müüdud villa eest saadud väärtpaberitel. Punktide eest said nende esitajad igast tekstiilkaupade poest omandada teatavaid kaupu, mis olid loetletud väärtmärkide tagaküljel- näitkes riiet, sokke ja pesu (I.Leimus, 1993, lk.64). 1944. aasta sügisel käändusid ajalootuuled veelkord, sakslased said sõjas lüüa ja
"Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu
erinesid. Igaühel oli oma näoilme, oma eriala, omad kombed, tavad, eesõigused ja ajalugu. Need olid: Vanalinn, ülikoolilinn ja Uuslinn. Vanalinn asus saarel ja oli neist kõige vanem ja väiksem. Ta oli kahe teise linna emaks, olles nende vahele pigistatud (lubatagu mulle see võrdlus) nagu vana eideke kahe suure ilusa tütre vahele, ülikoolilinn võttis enda alla Seine'i vasaku kalda Tournelle'i tornist Nesle'i tornini, milledele tänapäevases Pariisis vastavad Viinaturg ja Rahapada. Selle müür tungis kaunis laia kaarena väljale, kuhu Julianus oma termid oli ehitanud.* Siin asus ka Sainte-Geneviève'i mägi. Selle kaare kõige kaugemaks punktiks oli Paavsti värav, mis asus ligikaudu seal, kus praegu on Panteon. Uuslinn, kõige suurem osa Pariisist, asus paremal kaldal. Ta murdunud või õigemini mitmest kohast katkestunud kaldapealne kulges piki Seine'i jõge Billy tornist Bois' tornini, see on praegusest Moonalaost Tuileries'ni
annaabi.ee 
