A.Kivirähk Rehepapp (0)

Andrus Kivirähk “ Rehepapp ”
Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev
Peamised tegelased:

• Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik , elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud – üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep . Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda.
  

Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli.
Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast.

• Räägu Rein – sirge seljaga talumees , vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata.
  
• Räägu Liina – Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile. Liina armastas libahundiks käia – see oli parim meelelahutus nisama metsa all joosta .
  
• Kupja-Hans – noor kõhetu mees, rehepapi hea sõber, poissmees-orb, kes elas oma talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt, kes ei näppa midagi, aga olles maailmas palju rännanud räägib Hansule lugusie imelisest armastusest räätlite ja nende südamedaamide vahel ning annab tunnete küsimuses Hansule head nõu.( hiljem sulab ära)Lõpuks keerab Vanapagan Hansul kaela kahekorra
  
• Koera Kaarel – talumees Kaarlit piinas kord halltõbi, mille eest rehepapp soovitas kuuse otsa peitu pugeda.Hiljem soovitas rehepapp tal viina juua, kuna halltõbi kartvat viinahaisu. Nii sai Kaarlist igapäevane kõrtsi külastaja, kellel iga päev pea vindine. Ettekääne oli alati olemas – tarvis end ravida.
  
• Kaarlil on pisut tobedavõitu sulane Jaan, kes nagu kõik teised Eesti soost tegelased mõisas noosi käivad võtmas, ainult, et Jaan ei tea noist „peenetest“ asjadest ( näiteks Idamaa maiused) midagi. Kirjanik paneb Jaani nii ava- kui lõpupeatükis seepi sööma. Jaan on sisse võetud kaunitarist toatüdrukust Luisest, aga viimane ei taha temast midagi teada. Ometigi valmistab Jaan sitast ja kaenlaaluse karvadest ning higist kooki, et tüdrukut, endasse armuma panna. Luse naerab ta välja.
  
• Õuna Endel – otsekohese ütlemise ja ropu kõnepruugiga külamees, ke sageli kaklema kipub ( tal vahel kohe läheb silme eest mustaks) Reinu ja Endlit ühendab vaen sakste vastu. ( Rein ütlebEndli kohta : Tubli eesti mees, mitte mõni mõisnike kintsukraapija) Raamatu lõpus aga saame teada, et kui Endlil avaneb võimalus surnud kupja asemel ise kupjaks hakata, siis ei kahtle ta sugugi. Rein jääb aga oma vaadetele truuks ja viskab Õuna Endli välja.
  
• Aida-Oskar – mees, kes on n-ö „pumba juures“ ja kes mõisa aidast mehiselt virutab. Oskari naine Mall kandis põlle all juba kuuendat last.
  

Oskar tahtis üha rohkem mõisaaidast ja mujaltki virutada. Selle tarbeks meisterdas ta majakõrguse krati. Jba esimest korda väravast väljudes jäi ta aiapostide vahele kinni, rabeles koledasti ja läks lõpuks põlema.

• Sakste toatüdruk Luise – temast räägitakse ka põhiliselt seoses parunessi tagant asjade virutamisega seoses
  
• Vanapaar Ärni ja Imbi , kes alati saama peal väljas olid, aga otsustavas olukorras Räägu Reinu tütre Liina uppumissurmast päästsid. Imbi ja Ärni merilehmadega rannas („ kui inimesel õnnestubmerilehma über üks ring kõndida, siis lehm enam merre ei saa“) Aida-Oskar võttis poodud mehe kuju, et lehma endale saada, mis al ka õnnestus.
  
• Muna Ott – 10 aastat oli Ott põrgus Vanapaganale katelde all tule hoidjaks. Sai aga ametist lahti, kuna läks lodevaks ja jäi vargusega vahele. Nüüd tuli ta taas maa peale ja temast sai kirikhärra juures armulauaveinide meister.Kirikust sai kuldriste ja muud hinnalist pätsata. Et kirikhärra asjast aru ei saaks, lõhkus Ott härra prillid ära.
  
• Nõid- vana ja tibatilluke eit, kes elas metsaveeres. Ta oli kunagi rehepapi kallim. Ta otsis üles kadumaläinud asju, segas mürke ning kaetas loomi ja inimesi.
  
• Toapoiss Ints , kes omamoodi toetab sakste tagant näppamises õilsuse teooriat, põhjendades seda sellega, et sakste asjad on kõigi eestlaste omad, sest me elame Eestimaal ja kõik, mis siin leidub on nende oma. Ta mainib ka igiammu sakste poolt ebaõigelt tapetud eestlaste kuningas Lembitut. Kõik eestlased on muistse kuningas Lembitu järeltulijad.
  

Ints on oma viha sakste vastu valmis väljendama ka sellega, et minna härraste tuppa ja sülitada nende linade peale.
Ebamaised tegelased: Vanapagan, tondid, nõiad, kratid , libahundid, merilehmad , kollid, pisuhännad, koerakoonlased. Igasugused juhtumised nende tegelastega pakuvad meeleolukat ja lõbusat vahelugemist.
Tsitaadid: „Kurat! Kuradi mõis! Et katk neid õgiks, sead sellised!“ ( lk. 3; sulane Jaan)
“Mõis on see neetud hädaorg!” ( lk. 4; Koera Kaarel)
“See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi” ( lk 8; rehepapp)
Juhtidee . Naeruvääristatakse inimlikke pahesid nagu ahnus , varastamine, ebausk , omakasupüüdlikkus.( Õuna-Endli kupjakssaamine),ligimesearmastuse puudumine, liigne hundijalavee tarbimine.( Koera Kaarel, kes “tervise nimel” pööraselt jooma kukus )
Elu mote ja eesmärk – eestlaste külarahva elu tühisuse paneb sõnadesse katku-siga. ( loe altpoolt)
Teoses on selgesti vastandatud mõisarahvas ja talurahvas, ehkki sakste eluolu käasitletakse vaid möödaminnes. Saame teada, et nad on Saksamaalt, nad on rikkad ja ilusad. ( mõisapreili).
Leiab kajastamist eestlaste südametesse kogunenud iidne vimm rõhujate vastu.
Teos kubiseb “rahvatarkustest” ja vanarahva ütlemistest, kasutatud on rahvapärast kõnepruuki. Hulgaliselt vaimukaid võrdlusi. ( loe lk 74 3. lõik)
Meeldejääv stseen: rehepapp päästab külarahva katkulainest.( loe lk 95 )
Ühel päeval tuli naaberküla ametikaaslane Villu rehepapi juurde teatega, et naaberkülas on katk. Rehepapp võttis kohe nõuks külarahvast lähenevast ohust teavitada. Kõik teadsid, et see tähendab väga tõenäoliselt kindlat surma. Noored ja vanad kogunesid kõik rehepapi maja juurde, kus viimane suitsetas ja oma rahvast silmitses. Ta kutsus kõik rehetuppa ja seadis nad risti-rästi põrandale lebama nagu kuuseokkad sipelgapesas.
Katk rändas neiu kuju võttes salamisi üle jõe, muundus siis valgeks kitseks ja jooksis kohe rehepapi juurde. Jõudiski kohale. Rehepapi kavalus aga aitas katku ära lollitada ja terve külarahva surmast päästa. Katk nägi inimesi rehetoas lebamas kui sigu põhus ja ei uskunud, et need saavad inimesed olla.
Räägu Rein arvas , et võiks katku mõsa juhatada – mida vähem neid raisku on, seda parem.
Vahepeal võttis katk hõberubla kuju ja selle leidis kivi alt vana sõdur Timofei . Ta pani hõberubla suhu. Uuesti ootasid inimesed katku rünnakut. Nüüd võttis Hans plaani, et hüppab koos katkuga tulle, kui too peaks teda ründama. Nüüd kukkus Timofei surnult maha ja hõberublast sai valge siga. Katk oli jälle kohal
Rehepapp astus seaga dialoogi ja palus, et ta kasvõi paarilegi ülaelanikule hinge sisse jätaks.Nii tahaks veel elada. Katku-siga aga vastas: „Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maa sisse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha. Milleks teiesugustele elu?
Rehepapp ei anna alla, vaid ütleb et siga peaks piiblil vanduma, et jätab ühe tüdruku ja ühe poisi hinge. Siis lõi rehepapp noa läbi sea jala ning heitis sea koos piibliga ahju. Katk oli kavalusega võidetud ja rehepapist sai kangelane, oma rahva päästja.
3