"Rehepapp" Andrus Kivirähk - kokkuvõte (101)

“ Rehepapp ” Andrus Kivirähk
Tegelased:

• Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja
  
• Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees
  
• Jaan - Kaarli sulane , loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise
  
• Joosep - Rehepapi kratt
  
• Kupja-Hans - môisa kubjas , varastab palju jôuab
  
• Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga
  
• Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne
  
• Liina - Reinu tütar
  
• Luise - on môisas teenija
  
• Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada
  
• Moosel - kirikuôpetaja
  
• Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus
  
• Timofei - kiltri pere juures elav vanamees
  
• toapoiss Ints - môisas, arvab , et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud
  

Tegevus:
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu , vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli , kuid lööb risti ette ja koll kaob.
Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi.
Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha.
Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma varandust, ning avastab kohe, et üks pross on puudu. Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna.
Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud , pole kratil tema üle ka mingit vôimu.
Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama.
Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma . Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa.
Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse . Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja sülitavad endale armulaualeiva pihku - see hoitakse alles ja pannakse püssi sisse, siis saab jahil käies alati pihta.
Järgmisel päeval, 5. novembril, tuleb Muna Ott Rehepapi juurde. Selgub , et ta on 10 aastat kadunud olnud, sest sai täis peaga Vanapaganaga kokku ja vôttis vastu viimase pakkumise enda juurde tööle minna - ja jäi sinna pikemaks ajaks, sest seal sai lihtsalt nii hästi süüa. Ainuke töö oli patuste kateldel tule all hoidmine - mônel küttis Ott siis ikka korralikult, teised (tublimad) ujusid aga nagu vannis. Lôpuks jäi ta aga Vanapaganale vargusega vahele ja tuli ära. Nüüd otsustab Ott kirikuôpetaja Mooseli juurde tööle minna, öeldes, et peremees on peremees, mis siis et Vanapagan käskis igal hommikul risti peale sülitada.
Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma.
Kilter läheb nôia juurde ja saab teada, et Räägu Rein käis tema juures laamendamas.
Järgmisel päeval läheb kilter Reinu juurde tuulispasana, kuid Liina leiab tema keha metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter on suremas ja Rehepapp kutsutakse kohale, sest on teada, et tuulispasana surnud inimene läheb otseteed pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi .
Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita.
Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid.
Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile seltsiks tuuakse - kôik ratsutavad nende loomade seljas , keda nende peielaua jaoks tapeti . Liina otsib oma ema ja kubjas näitab talle, kuid Liina saab isa käest “môisapasaga rääkimise eest” pahandada. Peiedele on Imbi ja Ärni tulnud suurte kottidega, et jôuaksid toitu koju kanda, aidamees pole aga eelmisest päevast saadik söönud, sest ootas peielauda. Räägu Rein muidu môisainimeste sööki ei söö, kuid seekord otsustab erandi teha, kuna prossi enam nagunii tagasi ei saa - saab siis vähemalt süüa.
Järgmisel päeval, 8. novembril, on Koera Kaarel jälle hallavaluga maas , nagu ikka külma ilmaga. Ta saadab Jaani Rehepapi järele ja peale seda jälle tööle (sulane läheb lauta edasi magama). Rehepapp soovitab oodata kuni valu sees paus tuleb (halltôbi peab ka omi asju ajama ) ja siis peitu minna ning mitte mingil juhul hüüdmise peale vastata. Kaarel peidabki end puu otsa ning ei vasta mitte mingisugusele kisale (kuigi haigus karjub lapse häälega, et on suremas) ja tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub. Selgub aga, et see polnudki Rehepapp vaid hoopis haigus ja Kaarel on jälle pikali maas.
Nüüd käsib Rehepapp tal viina jooma hakata - haigused ei salli viina haisu . Kaarel teebki nii ja kuna see aitab, saadab Jaani teda pudeliga visates kôrtsi viina järele. Jaan lähebki, kuid ei julge enam öösel koju minna (paharett tahtsi talle tee peal kallale tulla, kuid hundid ehmatasid ta ära) ja jääb kôrtsi koerakuuti magama.
Kaarlil oli hommikul parem ja kartes, et tôbi tuleb äkki tagasi, läks ta kôrtsi ja hakkas viina jooma. Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast ristid kôrtsi toonud ja nüüd nende eest joob. Moosel ei saa aga midagi aru, vaid käib kont paelaga risti asemel kaelas, kuna Ott tegi ta prillid katki (sama tegi ta ka Vanapagana juures). Kuigi ristid on väärt mitu korda rohkem kui pudeli hind, lahjendab kôrtsmik salaja viina ikkagi veega.
Jaan ärkab alles lôuna paiku ja tahab kôrtsi minna, kuid ei julge, kuna kuuleb , kuidas peremees teda ähvardab. Näeb, et Imbi ja Ärni jooksevad marti ja otsustab nendega ühineda. Need aga pole nôus (ei taha saaki jagada) ja Jaan üritab neist ette jôuda - jookseb aidamehe maja juurde. Laulavad seal kolmekesi , aga uksi ei tehta lahti, nii et nad hakkavad hoopis Ärni ideel viljapuuaias tüvede peale koputama (kui vana kuu ajal 3 korda koputada, sureb puu ära).
Jaan kuulis sellisest asjast esimest korda ja otsustab koju joosta , et premehe puudele samamoodi teha. Teel vôtab aga Kaarel ta vankrisse ja tahab teda noaga lôikuma hakata, kuid samal ajal läheb üle tee sajajalgne ilves, kes on kelli täis riputatud. Selle peale jääb Kaarel magama.
Järgmisel hommikul lähevad Imbi ja Ärni (mardisaagiga) Rehepapi puid varastama, kuid Joosep ütleb peremehele ja veab Imbit ja Ärnit niikaua mööda metsa ringi kuni nad Rehepapi aeda tagasi jôuavad. Rehepapp tänab neid puude ja söögikraami eest (mis nad kokku mardisanditasid) ja vôtab kôik endale. Imbi ja Ärni lähevad pikkade nägudega koju tagasi.
Kiltri lesk jagab samal ajal kodus poegade vahel mehest järele jäänud asju, kui ta mees uksest sisse tuleb karjub ja ütleb, et tahab toorest liha. Kui naine seda ei anna, läheb lauta hobust sööma. Pere saab aru, et see on hoopis kodukäija ja pojad lähevad talle järele ja peksavad ta läbi. Tont jookseb metsa ja tômbab rebenenud lôua küljest ära.
Järgmisel päeval jôuab kohale môisapreili, kes naerab Luise üle ja ütleb talle, et tal on kohutavalt vanamoodne kleit. Luise solvub kohutavalt ja otsustab endale mônest teisest môisast veel ilusamad kleidid varastada kui preilil. Tuleb Hans ja armub preilisse.
Oskar määrib endale samal ajal salvi nina alla, teeb 3 kukerpalli ja läheb libahundina toitu otsima . Varastab teiste huntide tagant suure soku ja toob koju.
12. november - Hans on kohutavalt armunud, läheb Intsu juurde, kes pakub talle härra uut aluspesu ja ütleb, et tahaks ôhtul preili magamistuppa saada. Ints nôustub ja Hans hakkab ônnelikult koju minema. Tee peal näeb, kuidas Oskar on puu otsa ehmatanud ühe mehe, kes Saaremaalt tuulispasana môisa aita vargile on tulnud. Mees kukub puu otsast alla ja saab surma. (Oskar laseb varastada ainult oma küla inimestel)
Õhtul lähebki Hans preili tuppa, kuulab, kuidas preili magab ja avastab, et nad hingavad ühes rütmis. Peale seda läheb koos Intsuga härra sigareid suitsetama ja môtleb oma preili peale.
13. november - aidamees näeb, kuidas Imbi ja Ärni ohelik järel kusagile läheb ja otsustab neid luurata ( vihane sest nad vihjasid midagi tema puude kohta). Nad lähevad randa merilehma püüdma - need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel ônnestub lehma ümber üks ring kôndida, ei saa lehm enam vette tagasi. Imbi ja Ärni saavad sellega hakkama ja hakkavad koju minema, teadmata et Oskar neid luurab. Oskar viskab nende teele ühe pastla, kuid paar ei vôta seda kaasa, sest ühega pole midagi peale hakatam. Kui nad on möödunud vôtab Oskar pastla jälle üles, jookseb edasi ja viskab nende teele teise pastla. Paarike aga ei vôta ikka vedu - Ärni otsustab hiljem pasteldele järgi tulla. Edasi minnes näevad nad tee peal järjest nelja poodut (tegelikult Oskar) ja lähevad vaidlema, kas viimane oli 3. vôi 4. laip . Nad seovad lehma puu külge ja lähevad pooduid üle lugema, ei leia enam aga ühtegi. Oskar aga ronib puu otsast alla, vôtab lehma ja viib koju naisele. Imbi ja Ärni on sel ôhtul väga ônnetud.
Liina läheb libahundiks ja näeb môisa aknal noort parunessi. Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt :”Ma armastan teid”. Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust.
14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud , et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada.
Õuna Endel, kelle Rein on oma tütre kosilaseks vaadanud, tuleb Liinat üle vaatama. Endlile meeldib hirmsasti ropendada ja kakelda, ise ta ütleb, et vahel läheb tal silme eest mustaks ja ta peab kellelegi tou andma. Eriti ajasid teda vihale môisateenijad, sellepärast ta Reinule meeldima hakkaski. Liinale ta aga ei meeldi, sest ta vannub kogu aeg. Endel vihastab ja läheb minema, Liina läheb aga jälle hundina Hansu vaatama.
15. november - rehepapi ametikaaslane naaberkülast tuleb ja ütleb talle, et katk on liikvel, praegu on veel teisel pool jôge, sest keegi ei vôta teda selga, kuid küll ta varsti saab. rehepapp kogub kôik inimesed kokku ja paneb risti-rästi pikali maha - kus ühe jalad, seal teise pea. Üks kaubasetu toob kenaks tüdrukuks moondunud katku üle jôe ja saab tasuks kiire surma. Ta jôuab rehepapi juurde, kuid arvab, et need on loomad, kes niiviisi pead-jalad segamini on ja läheb minema. Kui kukk on laulnud, paneb Rehepapp kôik otsima asja, milleks Katk muutunud vôib olla. Kôik otsivad, Timofei leiab kivi alt hôbetaalri, kuid peab seda rehepapi sala-aardeks ja peidab endale keele alla.
Kui pimedaks läheb, lähevad kôik tuppa. Hans on otsustanud katkuga tulle hüpata, et môisapreili katkust päästa, kuid kui Timofei näost mustaks tômbub, ümber kukub ja katk valgeks seaks muutub, ei tee seda. Rehepapp palub armu , kuid katk ütleb, et neil pole mingi elu - hiilivad pimedas ringi, varastavad üksteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud teha, kui süüa, juua vôi maha kaevata. Selle peale palub rehepapp, et katk jätaks ellu ühe tüdruku ja poisi , et nende sugu välja ei sureks. Katk nôustub, kuid rehepapp laseb tal piibli peal vanduda. Kui siga aga sôra sinna peale paneb, lööb rehepapp sellest noa läbi ja lükkab katku koos piibliga tulle ( nuga oli 3 päeva kirikuhärra linade all hoitud). Samal ajal olid Imbi ja Ärni rehepapi sahvri tühjaks varastanud ja juba teel kodu poole.
17. november - Hans läheb môisa. Ints, kes on heas tujus, sest tal ônnestus paruni hobune mustlastele maha müüa, pakub talle sigarit. Hans ütleb, et tahaks jälle preilit näha. Ints soovitab lasta kratil preili enda juurde tuua, kuid Hansul ei ole kratti, nii et ta otsustab minna ristteele Vanapaganaga asju ajama. Ka Oskar teeb endale krati (hästi suure) ja läheb ristteele, kuid on sôstrad maha unustanud. Rehepapi juurde ei taha ta minna, sest rehepapp ei poolda liiale minekut ja ütleb, et üks pisike kratt on perele küll. Nii läheb Oskar kohale, kuid kirjutab oma nime asemele JEESUS KRISTUS ja Vanapagan kaob suure kisaga. Mône aja pärast tuleb sôstardega Hans, kes on oma krati lumest teinud, kuid Vanapagan on nii pahas tujus, et surub talle küüned ôlga ja saab ta verd. Hans läheb koju lumememmega juttu ajama, kuid tuleb välja, et kratid inimesi vedada ei saa. Tuleb välja, et kratt räägib kohutavalt ilusate sônadega armastusest (on veena mööda maailma ringi voolanud) ja Hans ajab temaga tükk aega väljas juttu, kuna kratti ei saa tuppa viia - ta sulaks ära.
18. november - Oskari kratt jääb aiavärava vahele kinni ja kuna Oskar ei viitsi temaga tegeleda, jätab ta ta ööseks välja. Kratt aga läheb järjest kurjemaks ja kurjemaks, hakkab kôrvadest auru välja ajama ja läheb pôlema. Kuna tuli muutub ka elumajadele ohtlikuks, tulevad teised ja rehepapp suunab sôelaga tule teisele poole. Rehepapp astub koduteel Hansu juurest läbi, näeb ta lumememme ja jääb juttu puhuma. Hans räägib talle oma armastusest, kuid rehepapp laidab selle môtte maha, samuti ütleb ta lumememme räägitavate romantiliste lugude peale, et armastuse nimel materiaalsetest asjadest loobumine on rumalus. Sellest hoolimata jääb aga ka tema krati juttu kuulama.
19. november - Kaarel norib Jaaniga ja läheb kôrtsi. Kuna kodus süüa pole, läheb Jaan môisa sahvrisse vargile, kuid tuleb Ints ja ütleb, et härra saatis ta “ahvukaadi” järele. Jaan saab aru, et ta läheb ahvi järele ja läheb rôômsalt kôrtsi advokaadi järele ja vôtab ta peale. Metsa vahel peab ta kinni, torgib advokaati ja ütleb:”Ahv! Tee nalja kah!” Ahv karjub midagi vôôras keeles. Jaan naerab ja sôidab edasi, ahv aga piilub metsa poole. Ta viib ahvi kôrtsi ja sunnib teda vägisi viina jooma. Kôrtsmik aga saab aru, et ta jôukat meest kiusab ja kutsub abi. Need annavad Jaanile tappa ja viivad môlemad môisa.
20. november - rehepapp avastab oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa ja annab tondile pihlakavemblaga. Tont ajab sinist suitsu välja ja kaob ära. Rehepapp môtleb selle peale, et teised rahvad on rumalamad kui eestlased - lumememme juttude järgi teised inimesed kardavad haldjaid tonte jms. Samuti polnud keegi teine katkust kavalusega jagu saanud.
Liina tuleb môisa aiast, kus ta on jälle Hansu jälginud, kuid nüüd ei ütle Hans enam ühte lauset, vaid loeb luuletusi jms. Ta läheb koju ja kuuleb isa käest, et tal on varsti Endliga pulmad . Vaidleb vastu, kuid ta isa ei tee nendest vastuväidetest väljagi. Liina vôtab kasuka ja läheb nôia juurde, kust tahab armurohtu saada, kuid nôid ei oska teda aidata.
21. november - Aida Oskar kuuleb ühel hommikul, et Sorgu Mai (vanatüdruk, kes ammu metsas kadunuks jäi ja nüüd kodukäija on) kolistab metsas rahaga ja ta otsustab seda otsima minna ning sammub järjest sügavamale metsa. Samal ajal räägib Hans oma lumememmega ja ütleb talle, et siin maal muutuvad kôik krattideks. Kui ôhtu kätte jôuab ja Oskar koju pole jôudnud, läheb ta naine teda otsima. Metsas näeb ta külmkinga (koeralihast tehtud kolli, kes sööb inimeseliha). See tahab tema sündimata last ära süüa ja lubab rääkida, kus Oskar on, kui naine annab talle selle, mida ta rinna all kannab. Naine nôustub, nad leiavad Oskari üles ja viivad koju ning naine annab külmkingale hoopis oma pôlle, jättes külmkinga kurjalt karjuma .
22. november - nôid läheb rehepapi juurde, räägib, et armastas vanasti rehepappi, kuid mees abiellus teisega ja nüüd on Liinal samamoodi. Ütleb, et nende kohus on need kaks kokku viia. Rehepapp läheb Hansu juurde, kes parajasti lumememme jutustust kuulab, ajab natuke juttu ja lubab siis Hansule, et korraldab talle preiliga kohtumise.
23. november - Rehepapp läheb Liinale ja lubab talle Hansuga kohtumise organisee- rida, nii et Liina on môisapreiliks riietatud - kui poiss avastab, on juba hilja ja ta on Liinasse armunud. Liina seda eriti ei usu, aga on ikka päri, sest tahab, et Hans talle ilusaid sônu silmast silma räägiks. Hans môtleb ise preilile luuletuse välja, kuigi see pole eriti ilus.
24. november - Muna Ott tuleb nôia ukse taha, sest ta on Mooselile vahele jäänud, kui ta altari küljest kulda kraapis ja kirikuôpetaja ähvardas lasta ta üles puua. Ta on Mooseli juukseid kaasa toonud, nii et nôid jahvatab neid ja ôpetaja läheb lolliks. Kui Ott ära läheb, tuleb Jaan, kes tahab ka armurohtu. Nôid pakub talle sedasama , mida Liinale (sega oma kaenlaaluseid karvu oma sitaga ja sööda armsamale sisse). Liina oli keeldunud, aga Jaan lausa vaimustuses. Seejärel tuleb rehepapp, kes räägib, et noored saavad ôhtul kokku, kuid arvab, et peaks Reinu ka lolliks tegema - see ei kiidaks muidu kindlasti oma tütre abielu môisamehega heaks. Rein aga valvab oma karvu hoolikalt nii et nôid lubab need järgmisel hommikul ise hankida. Rehepapp jääb nôia juurde piipu tegema (kurameerivad veidi), kuid samal ajal jooksevad Imbi ja Ärni rehepapi juures kadrisanti ja solvunud sellest, et neid sisse ei lasta, suretavad rehepapi viljapuid.
25. november - Rein ütleb Liinale, et kupjaga abiellub viimane ainult üle tema laiba. Rein leiab aia äärest imeliku kujuga sitahunniku ja peksab seda igaks juhuks rehaga (juhuks kui see môni paha haigus on). Veidi aja pärast on hunnik kadunud - see oli tegelikult nôid, kes nüüd kodus surma ootas.
Lumememm ôpetab Hansule eelseisva kohtumise jaoks kombeid. Saavad kokku, kuid ainult istuvad üksteisest kümne sammu kaugusel ja Hans loeb luuletusi. Vastu hommikut lähevad nad koju. Lumememm teab tôde, kuid ütleb Hansule ainult, et tüdruk, kellega ta kohtus, armastab teda ja sulab ära.
26. november - Ott joob koos Luisega veini. Ints on ka seal, aga joob härra konjakit ja räägib, et Kalevipoeg oli eetlaste jumal, aga Jeesus tappis ta selja tagant ära. Tuleb Jaan ja toob Luisele pisikese piruka, mis on väga loppis. Ott murrab selle aga pooleks ja hakkab kisama, et see on sitta täis. Jaan üritab valetada, et see on shokolaad , kuid Luise hakkab karjuma ja laseb Otil selle piruka Jaanile suhu toppida.
27. november - Hans magab peaaegu terve ööpäeva ja otsustab siis preili ka päeval üle vaadata. Rakendab hobuse ja sôidab môisa poole, kuid avastab, et Vanapagan on ka vankris ja kuna lumememm on ära sulanud, tapab ta Hansu, vôtab ta hinge endale ja tilgutab ta 3 tilka verd talle pôsele tagasi.
Aidamees läheb aita tühjaks varastama, kuid härra satub peale ja küsib, mis kott see on. Oskar ütleb, et see on tema vili - tal olevat kahju, et härral nii vähe on ja selle pärast tôi ta kodust oma vilja. Härra vihastab ja käsib tal viljaga koju kasida. Kuna tee peale jääb vanker surnud Hansuga, hüppab ta sinna sisse ja kihustab rehepapi poole. Tee äärde jäänud viljakoti hiivavad aga ära Imbi ja Ärni.
Rehepapp on ônnetu, sest eile mattis ta nôia ja homme peab matma Hansu. Ütleb kratile, et nende sugu on inimeste ônnetustes süüdi, kuid Joosep vastab, et süüdi on hoopis inimeste ahnus - saada tahavad alati, aga maksta mitte kunagi.
28. november - Liina saab teada, et Hans on surnud ja tahab end jôkke uputada, kuid Imbi ja Ärni (tulid talle järgi, sest arvasid, et ta läheb aaret vaatama) ei lase. Jôest tuleb välja valge hobune, kuid Imbi ütleb, et see on näkk ja ta kaob minema. Ärni arvab, et kui juba näkk on, peab ka rahapada olema. Seejärel ilmub pinnale suur must madu , kuid paar kannatab selle pilgu välja. Madu kaob ja ilmub kuus ilma peata koera, seejärel lehma suurune konn ja veel mingid jubedad elukad. Seejärel hakkas kostma kulla kôlinat ja korraga avanes maapind ja ilmus kolm kullakotti. Imbi ja Ärni andsid ühe koti Liinale ja peitsid enda kulla sohu ning panid virvatulukese seda valvama. Liina otsustas ennast ennast uputada hoopis abiellu Endliga ja tema elu samuti pôrguks muuta.
29. november - Endel tuleb Reinu juurde ja ütleb, et ei viitsi kosjapaska ajada, vaid küsib otse. Reinul on hea meel, hakkab eelmist kubjast siunama. Endel ütleb, et üks munn kôik, aga rohkem môisamehi siunata ei tohi, sest tema on nüüd uus kubjas. Rein tahab teda välja visata , kuid Endel ähvardab teda noaga. Seepeale teeb Rein triibulise koti lahti ja sealt tulevad pisikesed mehikesed, kes Endli peaaegu surnuks peksavad.
Rehepapp saab metsas Vanapaganaga kokku ja ütleb, et tahab talle oma sôprade eest kätte maksta. Vanapagan naerab, kuid rehepapp vôtab pisikese vile (hundikuninga lôualuust) ja puhub seda - selle puhumine toob kokku kôik metsa hundid. Hundid piirasid Vanapagana sisse, tormasid talle kallale ja rebisid tükkideks.
Samal ööl hiilib Endel Reinu maja juurde, lôikab koeral kôri läbi, toob toast vaikselt ruudulise koti ja hakkab seda kirvega taguma. Kott läheb katki ja sealt tuleb välja tohutu trobikond kaigastega mehi, kes hakkavad jälle Endlit peksma. Temast jäi ainult plekk lumel ja kott jäi tühjana maha vedelema.
30. november - Kui Kaarel on kôrtsi sôitnud vôtab Jaan tema jahipüssi, laeb seda armulaualeivaga ja tulistas kirikuukse pihta. See muutis ta nii kôikvôimsaks, et ükski surelik ei saa teda takistada, kuid selline nôidus kestab ainult ühe ööpäeva (ja môjub ainult andresepäeval). Kôigepealt läks ta kôrtsi ja andis oma peremehele peksa, jôi 3 pudelit viina ja sôi klaasi peale, läks môisa, vägistas Luise, sôi seepi ja jäi magama, kuna ei osanud enam midagi muud asjalikku teha.
Point: eestlased on lollid, ahned , silmakirjalikud ja ôelad, kuigi leidub muidugi ka erandeid nagu Rehepapp ja kohati isegi tôelist armastust. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:”Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Mis veel? Jaan môtles, kuid ei suutnud enam ainsatki meelelahutust välja haududa.”