A. KIVIRÄHK ,,REHEPAPP" 12. klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9
hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse. Järgmisel päeval tuli küla tagasi Muna Ott, kes oli kümme aastat tagasi ära kadunud. Ta rääkis, et oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane. Teenis seal hästi ning kõik oli hästi, aga jäi vatastamisega vahele ning siis saadeti ta sealt ära. Nüüd tahab ta minna kirikusse tööle. Kiltri-
mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua
Rein läheb läbi korstna sahvrisse aga seal oli Ärni ja Imbi kes varastasid piima ja naabri küla kubjas, kes varastas kupja mantlit. Rein aga sealt oma prossi ei leia ja poob pettumusest kupja kassi üles. Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb. Kaarel saadab sulase Jaani Rehepapi juurde, et teada saada kuidas haigustest hoiduda, Rehepapp käsib viina juua kuna haigustele viina hais ei meeldi. Jaan läheb kõrtsi ja ostab viina aga ei julge tagasi minna ja jääb koera kuuti magama. Kaarel läheb hommikul ise körtsi Jaani otsima.Kui Jaan ärkab kuuleb peremehe häält kõrtsist ning ei julge sinna minna ja läheb selle asemel marti Imbi ja Ärniga jooksma aga teda ei võeta kampa
Ta peksis oma peremehe läbi, vägistas Luiset ja sõi ohtralt seepi ja mõne küünla. Kõige teravmeelsem koht raamatus: Kõige teravmeelsem koht raamatus oli see, kui Õuna-Endel läks Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis raskeid ja segadust tekitavaid küsimusi, mille peale kosija oskas ainult ropendada. Kõige humoorikam koht: Kõige humoorikamat kohta on raske välja tuua. Minu arvates võiks humoorikaim olla see, kui Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Pakkus talle hernesuppi, mis ta peeretama ajas. Kurat tassis peeretuse kiltri asemel põrgusse. Kõige iroonilisem koht: Kõige iroonilisem koht võiks olla see, kui Imbi ja Ärni käisid mardisanti jooksmas ja lõpuks kõigest ilma jäid. Neid ei lastud ühte majja sisse ja selle peale otsustasid nad Sanderi puid varastada. Kratt nägi seda pealt ja teatas vargusest peremehele. Rehepapp andis Joosepile käsu Imbi ja Ärni teel ära eksitada ja nad enda maja
· Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob.
olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid
minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad. Rein luurab samal ajal kiltri järele, kelle kratti ta varguses süüdistab. Pererahvas läheb kirikusse, Rein aga vôtab kausikesest lusikatäie pudru moodi halli ollust ja tuhiseb läbi korstna kiltri sahvrisse. Seal on juba Imbi ja Ärni, kes piima varastavad ja naaberküla kubjas, kes selle küla kupja kuube varastab. Rein otsib kôik kohad läbi, kuid prossi ei leia. Suurest pettumusest poob ta kupja kassi üles ja läheb avalikult minema, viitsimata enam vôlupudruga jännata. Inimesed tulevad aga kirikust välja ja
tegi, et kogemustega joodiku esimene tunnus on okserefleksi kadumine (Raud 2008: 17). Kuna Black Sabbath koosnes ainult juuridest, siis minu jaoks tähendas see automaatselt huvi juudiusu ja mütoloogia vastu. (Raud 2008: 68). Ma kujutasin ette, kuidas köögis lollpeade üle küünilist nalja viskavad kokad süüdimatult haigetele ettenähtud toitu kilekottidesse topivad, et seda õhtupimeduses koju tassida (Raud 2008: 112). ,,Kari näljaseid!" porises kiltri lesk, vaadates matuseliste säravaid silmi, kui nood vorstirõngastest unistades jumalateenistust kuulasid ja hauda kinni ajasid (Kivirähk 2006: 47). Sel ööl ta sealt enam koju minna ei julgenud, jõi end täis ja magas kuudis koos kõrtsmiku koeraga, kes tundis sulase kuuel lehma hõngu ning lakkus teda nagu suurt supikonti, mille küljes veel küllaga liha (Kivirähk 2006: 55). Hommikul polnud tuisk ikka veel vaibunud ning rehepapp mässis end tugevasti kasuka
haldjakõrvad ära, osates seejärel mõnda aega linnu- ja loomakeelt. Koera Kaarlit vaevas halltõbi ehk luupainaja, keda kujutati rahvausundites tavaliselt kas ilusa neiu või halli vanamehena, tema hüüdmisele ei tohtinud vastata ja tema eest pidi end ära peitma. Katk võis võtta ükskõik kelle kuju, tuli õhtul ja päeval puges peitu. Teda võis üle kavaldada, millega rehepapp ka hakkama sai. Näkk, kes üritas hobuse kujul Imbit-Ärnit jõkke meelitada, tondid, kes pugesid kiltri naha sisse, kodukäijad, kes metsas müdistasid ja Nõid Minna, kes oli tark ravitseja-naine, segas vahepeal ka mõned kasulikud joogid ja kaetas kellegi ära.Terve issanda loomaaed. Ääretult mõtlemapanev lugu ja milline äratundmisrõõm... Varmo Rjabinin 12s
Kõige tervameelsemad olid minu arust Õuna-Endli sõnavõtud. Nt:"Sellel mehelt tuleks küll munad pihku võtta." Õuna-Endel oli lihtsameelne ja ropu suuvärgiga mees. Ta oli läinud Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis mehelt teda segadusse ajavaid küsimusi ja Õuna-Endel ei saanud küsimustest aru ega osanud korralikult ilma ropendamiseta vastata. Kõige humoorikam osa raamatus oli minu meelest see, kuidas Rehe-Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Räägu-Rein oli tuulispasana kiltrit räsinud ja Lembitu hingelooma lömastanud. Räägu-Rein tegi seda lihtsal põhjusel, ta arvas, et Lembit oli varastanud tema hõbeprossi, kuigi tegelikult andis hõbeprossi ära Liina toatüdruk Luisele ühe vana parunessi surikleidi eest. Rehepapp andis kiltrile hernesuppi, kilter sõi selle suurte valude käes vaevaga ära. Siis oodati mõni hetk. Kilter peeretas, oli kuulda ukse kiuksumist
· Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte. Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes
Tuppa astub Rehepapp ja saab teada, et piinleja on seepi söönud. Ta annab paar õpetussõna ning riidleb kõvasti, et pole mõtet kõiki mõisas olevaid asju suhu toppida ning läheb minema. Edasi hakkab raamat minema järjest põnevamaks. Räägu Liina ostab Luiselt endale vana parunessi musta surikleidi ja annab tüdrukule vastutasuks hõbeprossi. Räägu Rein hakkab hõbeprossi kadumises kahtlustama Kiltrit ja neil tekib sõda. Kasutatakse võlukunsti ja lõpuks suudab Rein Kiltri surmata. Paraku, aga prossi Kiltri käes ei ole ja Rein ei suuda seda uskuda. Koera Kaarel leiab metsast halltõve. Kuigi ta teab, et tõbede hüüetele ei tohi vastata, suudab halltõbi mehe üle kavaldada. Mees ronib puu otsa ja jääb ootama hetke, mil tõbi ära läheb. Haigus teeb puu all olles Sandri häält ja Kaarel tuleb maapinnale. Sedasi saab haigus Kaarli kergesti kätte. Tänu rehepapi tarkusele saab Koera Kaarel tõvest lahti, kuid muutub suureks joodikuks
Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi jooma. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse
Rein Rääk Liina Rääk Surm / Liiva Lumest Kratt Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel Kolmas konflikt oli külarahva ja mõisarahva vahel, keda külarahvas armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada
Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus Timofei - kiltri pere juures elav vanamees toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Osad tegelased on usutavad, näiteks nagu kirikuõpetaja, mõisa kubjas Hans, talumees Kose Kaarel. Samas ei saa tõsiselt võtta Joosepit, kes oli kratt või Muna Otti, kes 10 aastat töötas vanapagana juures. 5. Probleemid teoses (Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Kas need on
aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära juua hea samakas viina, sest ega halltõbi viinahaisu salli
asendit muuta, siis ei oska hing enam sisse tagasi minna. Liina keeraski Kilteri keha teistpidi „Liina haaras tal kaenla alt kinni ja keeras teistpidi – päkad sinna, kus ennist oli pea, ja pea sinna, kus enne asusid päkad. Nüüd on kindel, et hingeloom enam õiget avaust – ninasõõrmeid – üles ei leia.“ (lk. 39) Rein lõi Kilteri hinge maha, mis oli kärbseks muundunud ja Kilter oli hinge vaakumas. „Ning ta püüdis kärbse kinni ja lõi laiaks. Siis keerutas ta kiltri jälle õieti ning toppis poollöma kärbse mehele puupulga abil ninna.“ (lk. 40) Kuidas võib lõppeda kättemaks? Imbi ja Ärni varastasid mardipäeval Rehepapilt küttepuid, kuid Rehepapp sattus nende alatule teole peale. Ta saatis oma krati Joosepi neid teelt eksitama ja oma maja juurde tagasi suunama. „Ei, ole nüüd, hull, kes see omaküla rahvast kägistab!“ noomis rehepapp kratti. „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta
o Eesti piirkonna asukad muutusid jõukamaks ning vasallid asusid elama linnast maaleoma mõisa. o Mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma ka tööd mõisa põldudel(teoorjus), et suurendada viljamüügist saadavat tulu veelgi. o Mõisatöö korraldamisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus (mõisnike õigu oma talupoegi ilma kohtuotsuseta füüsiliselt karistada) ning tekkisid kupja ja kiltri elukutsed. Põgenike üles otsimiseks ja tagasi toomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. · Sunnismaisuseni jõuti Vana-Liivimaal 15. sajandil. · 1507. aastal keelati eesti ja läti talupoegadel relvade kandmine. Liivi sõda ( 1558- 1583) · Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud. · Maad laastasid pidevad kodusõjad ordu ja piiskoppide vahel, viimane toimus aastail 1556 1557 (sellesse sekkus ka Poola-Leedu).
teenijatüdrukud. Talupojad töötasid mõisapõldudel omaenda tööriistade ja -loomadega, samade töövõtete ja -meetoditega kui kodu-taludes. Ometi oli mõisapõldude saagikus väiksem, sest mõisad ei pidanud ise künni- ja veoloomi ning seetõttu oli neil vähem sõnnikut põldude väetamiseks. Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus ning tekkis mõisasundijate - kupja ja kiltri - elukutse. Vihatud mõisatöö mõjul hakkas talupoegadel tekkima mentaliteet, mis on kokku võetud ütlusse mõisa köis, las lohiseb. Mõisnike survele vastasid talupojad pagemisega teiste mõisnike juurde, linna või piiri taha, peamiselt Venemaale. Iga pagenud tööjõuline mees tähendas mõisnikele kahjumit. Seetõttu jõudsid läänimehed peagi ühele meelele pagemiste takistamiseks ja pagenute väljaandmiseks. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud
Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukk...
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid pärast viiendat hoopi ärkasid nad üles. Kubjas virutas naisele kepiga pähe nii, verd jooksis. See sama naine karjus kupjale, et kubjas on elajas.Selle peale hüppas kupjale kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperuk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
