Rehepapp lugemiskontroll ja kokkuvõte(põhjalik) (0)

Rehepapp



Rehepapp 1. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Esiteks ta sõi seepi, sest arvas, et see on idamaine maiusroog. Teiseks ta sõi ka parukat, kuna ta uskus Timofei öeldut, et see on sai. Kolmandaks sulane Jaan uskus, et higi sita ja karvadega saab armurohu ning sööda seda sellesse keda tahad et sind armastama hakkaks. Neljandaks joob tinti kuna arvas et see valjamaa naps. 2. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Lumest tehtud ning rääkis eri maadest pärit lugusid. 3. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Kõik külaelanikud läksid maha pikali risti-rästi. Pääs katkust- “pead ja jalad segamini nagu sead põhus-ei need küll inimesed pole”. Teisel korral tuli katku valge siga sisse ja rehe hakatakse katku otsima, katk oli hoberublaks end teind mis oli timofei suus, katkust lahti saamine- ta lubas et jatab kaks noorimat perest alles ja kummardus piiblile ning rehepapp loi talle noa jalast labi ja lukkas ahju 4. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest tuli välja, et Endel oli kupjaks hakanud, aga Räägu-Rein ei sallinud mõisa inimesi. 5. Miks käis kubjas – Hans öösiti mõisa aias? Et tunnetada mõisapreili Luise hõngu ja teda aknast näha. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Väga ahned, käisid ringi alati kotiga lootes sinna midagi saada. Nad varastasid rehepapilt puid, suretasid aias puid, võtsid surnud Kupja vankrist viljakotid ja lootsid alati metsast kuldrahadega koti/rahapaja leida(mis lõpuks juhtuski), lisaks kui rehepapp oli katkust jagu saamas, varastasid sahvrist toitu. Nad said ka kätte merilehma, kes oleks neile palju piima andnud. 7. Kuidas sai kratt endale hinge? Kutsud vanapagana ja annad talle kolm tilka verd(sõstramahla) ja ta paneb su nime raamatusse kirja 8. Kuidas petsid inimesed vanapaganat (too erinevaid näiteid)?


Esiteks tilgutasid raamatusse sõstramahla, mitte verd. Aidamehe naine andis lapse asemel räti. Kilteri peer läheb hoopis põrgusse. Rehepapp tahab vanapaganale oma sõprade eest kätte maksta ja kutsub vilega ühel ööl hundid välja, kes vanapaganale kallale tungisid ja tükkideks rebisid. 9. Mida sisaldas Räägu-Reinu salajane väike kotike? Ruudust kotist olid mehikesed, kes välja tulles kohe ründama hakkasid(Õuna Endlit) 10.Mis oli see imevahend, mis teise inimese sind armastama paneb ja kas keegi kasutas seda võtet? Armurohi- kaenlaalused karvad, higi ja sitt. Kubjas tahtis mõisepreili Luisele seda sisse sööta, aga ta ei võtnud vastu. 11. Miks lasid valvurid alati rehepapi läbi kui ta tuli sõstraid korjama Sest nad teadsid, et rehepapp ajab alati õilsat asja, kui ta tuleb sõstraid korjama. Tema käest said hiljem teised huvilised sõstraid ning talumeetsel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 12.Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? Ta söötis talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas, arvas vanakurat, et see on kiltri hing ja võttis selle kaasa. Kilter aga pääses taevasse. 13.Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? Halltõbi hüüdis teda metsas teiste isikute nime alt või järgi tehes. 14.Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? Sest Jaan oli kohaomanik ja jõukas mees ja ei oleks tohtinud kurta millegi üle. 15.Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda kaasas pikk ohelik? Sest nad tahtsid merilehmi püüda. 16.Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? Sest ta oli ropp ja tahtis kakelda ning õela iseloomuga.


17.Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? Sest seeläbi sai ta vägevaks ja kõikvõimsaks ning keegi ei saanud teda takistada, kuigi see kestab ainult ühe päeva. 18.Millest tehti kratte? Millal võis kratt peremehele ohtlikuks saada? Igasugustest materjalidest, ohtlik kui hakkas(koolema) ära surema voi liiga suureks tehtud. 19.Too näide tegelase heasoovlikkuse kohta. Rehepapp oli oma kratt Joosepi tee äärest üles korjanud peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha oli keeranud. 20.Kirjelda Liina armuvalu. Liinale meeldis kubjas Hans, aga kupjale mõisapreili. Liina tegi end vahetevahel isalt saadud salviga hundiks ja käis ka mõisa ääres ning kuulas kuidas Hans rääkis Luisest ning kujutas, kuidas ta räägib hoopis temast. 21.Kirjelda tegelaste nutikust. Muna Ott lohkus kirikharra prillid ja risti asemel riputas kanakondi talle kaela, kõrtsis kirikust varastatuga kauplemine, tombas hiljem kirikuõpetajal peotäie juukseid peast Kõrtsmik- viina lahjendamine veega Kratt eksitas imbit ja arnit koduteelt Aidamees tombas hundid viluks kui meelitas nad endale poosasse jarele ja vottis nende soku 22.Too näide mingist naljakast ütlemisest. Läti koht!? Lätlastel on suu ja taguots vahetuses sest suust tuleb ainult sitta 23.Mida võib teosest järeldada. Põhjenda mingi tegelase või sündmuse abiga.


Vanad eestlased olid õelad, ahned, silmakirjalikud, sest varastasid üketeise tagant ja hoolist ainult endast paljudel kordadel. katku valge siga raakis et nende elu on selline: hiilite pimedas ringi ja varastate teinetesie tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maasse voi ogite keresse vou lakute kortsis maha, milleks teiesugune elu 24.Võrdle teost tänapäevaga. Tänapäeval või siis tegelikkuses pole üleloomulikke olendeid(tondid, libahundid, haigused, kollid ja vanapagan ise), kes seal esinesid. Ma arvan, et üksteise taga näppamist või mingil määralahnust võib ka tänapäeval kohata. Tegelased: Rehepapp Sander - küla tohter, salakaval ja tark mees Räägu Rein - Liina isa, lesk, tulihingeline mõisavihkaja Räägu Liina - mehelemineku eas tütarlaps, Reinu tütar Kupja - Hans - noor ja kõhetu mees, mõisa kubjas Jaan - Kaarli sulane, äärmiselt rumal ja põikpäine Õuna - Endel - Liina kosilane, ropu suuga meesterahvas Joosep - Rehepapi vana kratt Luise - sakste toatüdruk Ints - mõisa toapoiss, "tõeline" eestlane Imbi ja Ärni - popsidest vanapaar, kõige ahnemad inimesed terves külas Moosel - kirikuõpetaja, aeti hulluks Parun - Saksa päritolu rikas mõisaomanik Paruness - paruni tütar, Hansu armastatu Nõia - Ella (Minna) - vana naine, tundis nõiakunsti, armastas nooruses rehepappi Timofei - kiltri pere juures elav vanamees, sureb katku tõttu


 Aidamees Oskar - mõisa aidamees, ahne, võistleb mõisast varastamises Hansuga Koera Kaarel - Rehepapi sõber, sulase peremees, hädas halltõvega, langeb viinakuradi kätte Kilter - kupja abiline, Räägu Reinu vihavaenlane, sureb siis kui hing läheb tuulispasaks ja enam koduteed ei leia Muna Ott - otsekohene mees, 10 aastat töötas Vanapagana juures; läks hiljem kirikusse tööle Iga peatüki iseloomustus: 1nov- sulane maas soi idamaist maiusrooga, seepi
2nov- liinale vana parunessi kleit, kadunud pross(reinu hobeehe?)
3nov- rikki lainud krati elu viimane too on leivast redeli ehitamine, aida-oskar laheb
porgusse veretilkade eest(krati hing)8
4nov- kirikus puhapaeval, räägu rein
5nov- muna ott keda poldud 10a naind, tootas vanapagana teenistuses porgus, tegi
kateldele tuld aga jai laua vargusega vahele, laks kirikuteenriks, nõia kassid, raagu
rein murgeldas kitleri kassiga
6nov- tuulispea(pask) lammutas mollas tuul(tegelt kilter kes oli karbes¿ )  ja rein,
kiltri surm
7nov- matused, timofei nagi oosel tonte
8nov- kaarli halltobi?jaan pani metsa kui oli tegelt viina jarele laind
9nov- kortsis kaarel, mardipaev
10nov- imbi ja ärni varastavad rehepapilt puid, libakilter tuleb koju liha jarele(tappis
hobuse)
11nov- saksamaalt tuli paruniharra, aidamees tegi halli voide nina alla ja muutus
libahundiks ja laks liha hankima
12nov- kubjas hans curshib saksa
13nov- imbi ja arni lahevad ohelikuga metsa aga aidamehe puudele on teind vb
midagi, sinised merilehmad, oss mangis poodut ja sai lehma, liinal on gundisalv
millega saab hundiks moondada
14nov- kaarel joob ja jaan teeb tood, jaan soob parukar moisahoovis, ouna endel
tahab raagu reinu tutart
15nov- naaberkula rehepapp villu! KATK, kulaelanikud risti-rasti porandal kuni katku
tulekuni, setu tuli ule silla ja vottis noore naise peale(valge kits kes jooksis hiljem
kula suunas), musu eest, paas katkust, “pead ja jalad segamini nagu sead põhus-ei
need kull inimesed pole”


16nov- hakatakse katku otsima, katk i hoberublaks end teind mis oli timofei suus,
katkust lahti saamine- ta lubas et jatab kaks noorimat perest alles ja kummardus
piiblile ning rehepapp loi talle noa jalast labi ja lukkas ahju
17nov- ints soovitab kubjas hansul lasta kratil preili temani tuua, aidamees tahab uue
krati teha, sõstrad rehepapilt et vanapaganale verd tilgutada hingederaamatusse(nii
saab kratile elu sisse)¿ hans tegi endale lumemehest krati
18nov- aidamehel pani suur vihane kratt hooned polema, lumemehe armastusjutud
19-jaan peab toitu nappama kuna kaarel joob ig, transpordib ahvi, sai peksa hoopis
20- tont ja rehepapp(pihlakaots, piits¿) liina ja endel(otsekohene,aus paari?!, liina
tahab hansu, noia juures
21- sorgu mai(kodukaija), rahapada? kylmking aitab malle
22- nõid kulastab rehepappi(lapsepolves olid sobrad), inspiratsioon lumemehe jutust
korraldada kohtumine kupja hamsu ja moisapreiliga
23- liina on plaaniga nous, kupja luuletus
24- kirikuopetaja vana moosel oli naind kuidas muna ott kullast kaunistusi kraabib ja
ajas valja, noid(minna), jaan teeb armurohu?
25- kupja ja liina kohtumine, molemad nagu varavapostid, polvitab ja loeb luuletuse
26- lumememm lahkub, luise ints ja muna ott arutlevad noia surma ule, sitast
pirukas, noaga olgq
27- lootus moisapreiliga uus kohtumine kokku leppida, vanapagan keeras kupja
hansul kori nina kukla taha, aidamees tahtis parunile vilja anda, aidamees soitis
kupja vankriga rehepapi juurde ning imbi ja arni votsid ta viljakotid
28- kupja matused, liina tahab end ara uputada, joest tousevad erinevad
elukad(peata koerad, madu, sarvilised....) ning lopuks tuleb kolm kuldrahadega
kotti(imbi ja arni unistus) ja liina votab ka uhe ning motleb et teeb ouna endli elu
porguks kui mad abielus
29- ouna endel oli kupjaks saanud ja ragau rein oli vaga pahane sellep ja lasi kotist
mustad mehikesed teda rundama ninf kuodagi roomas ta valja toast, vanapaganale
kutsus rehepapp vilega metsast hundid teda tapma, ouna endel uritas ruudulist kotti
havitada aga vaiksed mehikesed sealt seest tapsid ta hoopis
30- sulane hans vottis jahipussi sest kaare isegi utles et ta on halb ,tulistas kirikuust
ja jeesus pritsis verd, kogus joudu, jaan lou kaarlile kortsis tooliga pahe, joi seepi ja
kuunalt, muljus luiset loll loom jaan  soob seepi, liina?? vana parunessi kleite varastas, muna ott  sulitas risti peale porgus aga ise tahab kirikus ametit saada
soob parukat kuna see sai(jaam)
kirikharra oli heina soond kunagi kui rehepapp oli oelnud et nii halb ongi talupoiste elu
sulane jaan uskus et higi sita ja karvadega saab armurohu ning sooda seda sellesse keda tahad et
sind armastama hakkaks
jaan joob tinti kuna arvas et see valjamaa naps


Faktid katku valge siga raakis et nende elu on selline: hiilite pimedas ringi ja varastate teinetesie tagant, aga
oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maasse voi ogite keresse vou lakute kortsis
maha, milleks teiesugune elu kaval
muna ott lohkus kirikharra prillid ja risti asemel riputas kanakondi talle kaela
viina lahjendamine veega
kortsis kirikust varastatuga kauplemine
kratt eksitas imbit ja arnit koduteelt
aidamees tombas hundid viluks mui meelotas mad endale poosasse jarele ja vottis nende soku
muna ott tombas kirikuopetajal peotaie juukseid peast Point: eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja ôelad, kuigi leidub muidugi ka erandeid nagu Rehepapp ja kohati isegi tôelist armastust. Suhtumise eestlastesse, kes ei oskagi elult midagi enamat tahta, vôtab kôige paremini kokku raamatu üks viimastest lôikudest:”Mida edasi teha? Peremeest oli ta peksnud, Luiset keppinud, seepi söönud. Kôik tema unistused olid täitunud. Mis veel? Jaan môtles, kuid ei suutnud enam ainsatki meelelahutust välja haududa.” Tegevus toimub ühe kuu jooksul ühes eesti külas ja mõisaajal. Tegevus toimub novembris, pimedal, kõledal ja külmal ajal. Tegelased püüavad oma murede ja eluga toime tulla. Varastades mõisast ja teineteise tagant. Kas siis lähevad ise või saadavad enda eest krati. Lisaks liiguvad pimeduses igasugused tondid, libahundid, haigused, kollid ja vanapagan ise. Mõnda vaevab armuvalu.