Räägu Rein Räägu Rein on väga põhimõtte kindel mees. Ta ei varata mitte kunagi mõisa tagant ja ta keelas seda teha ka oma tütrel. Samuti vihkas ta ka kõiki mõisa töötajaid. Tänapäeval oleks Räägu Rein üks tõeline Eesti patrioot. Ta vihkaks kõiki kes käiks tööl välismaal. Rein ei käiks kunagi Lätis ega Venemaal odavama kraami järel. Samuti ei käiks ta Soomes tööl, et paremat palka saada. Räägu Rein tegeleks suuremalt jaolt riigi petmisega, et paremini hakkama saada. Ta tegeleks põllumehena, kes väidab, et tal on palju maid mida vaja hooldada, aga tegelt pole tal midagi. Räägu Rein on hoolib väga oma perest, aga tähtsamad otsused peab siiski vastus võtma tema ega keegi muu. Ta oleks praeguseks mitu korda lahutatud, teama lapsed ei taha temaga suhelda kuna isa tahab nende eest käik ära otsustad. Rein sobiks hästi EKRE ridadesse, ta pooltaks hästi radikaalseid
„REHEPAPP EHK NOVEMBER“ ANDRUS KIVIRÄHK Reesi Külmhallik 12.A 17.11.2020 Andrus Kivirähk ◦Sündis 17.08.1970, Tallinn ◦Vanemad ◦32. Keskkool → Tartu Ülikool ◦Eesti Päevaleht ◦Abikaasa Ilona Martson + 3 last Tähtsamad teosed ◦Ivan Orava lood ◦„Rehepapp ehk November“ ◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ...
,,Rehepapp ehk november" Andrus Kivirähk Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama.
· Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud varanduse leidsid nad siis, kui juhtusid kogemata Liinale peale. Liinal oli plaan end ära uputada, kuid veest välja tulnud varandus peatas tüdruku ja vanapaar asus kohe asja kallale. · Räägu Rein: Mees, kes vihkas mõisa ja kõike sellega kaasnevat. Ta ei varastanud kunagi mõisa tagant, küll aga teiste külaelanike tagant, kes omakorda mõisast näppasid. Reinul oli üks salajane kotike, millest väikesed mehed välja tulid ja vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Silver
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar,
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla.
neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1) Mütoloogilised tegelased on: Koll/Tont- sõõb, tapab ja hirmutab inimesi, koduloomi. Neid nähes tuleb lugeda jumalasõna või nende poole ristimärki teha. Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama ...
iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama
· Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja. · Muna Ott töötas 10 aastat Vanapagana juures, siis läks kirikusse tööle. · Timofei - Kiltri perega elav vanamees. · toapoiss Ints mõisast, kes arvab, et kõik mis on mõisnike oma kuulub eestlastele, kuna need on ebaausas võitluses neilt käest ära võetud. · Õuna Endel- ebaviisakas mees, kellele oleks Räägu Rein oma tütre naiseks andnud. · Nõid küla nõid, kelle juurest sai imerohte. Raamat räägib tavadest ja kommetest. Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes sööb kõike mis vähegi söödav tundus. Talle kutsuti appi rehepapp, kes oskas alati anda nõu. Hingedepäeval köeti sauna ja pandi sinna ka laud. Kõik hinged tulid sel päeval oma kodudesse. Peaaegu igas majapidamises oli kratt, rehepapi oma oli juba väga vana
SAUGA VALD Asukoht · Asub Pärnumaa keskel · Naabriteks lõunas Pärnu, läänes Audru vald, põhjas Halinge vald ja idas Tori ja Paikuse vald. · Vallas 10 küla; Eametsa, Kiisa, Kilksama, Nurme, Pulli, Räägu, Rütavere, Tammiste, Urge ja Vainu küla. · Valla üldpindala on 16482,3 ha. Sümboolika · Vapp · Lipp Tööstus · Vallas asub mitmeid saekaatreid. · Vallas asub ka plastik toodete tootmis tehas. · Planeeritakse tuulegeneraatorite kasutuselevõttu. Haridus · Vallas tegutseb üks põhikool: Sauga Põhikool Nurme külas. · Sauga alevikus asub Jänesselja Lasteaed. · Raamatukogusid on kaks: Urge külas ning Sauga alevikus.
Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud pilvedena ümber maailma, ning näinud palju imesid. Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt. Liina aga armastab sellele vaatamata kubjast Reinu, kes endiselt mõisapreilist unistab. Nõid Miina räägib sellest loost rehepapile, kes oma tarkuse ja kavalusega otsustab Hansule korraldada kohtumise mõisapreiliga. Mida Hans aga ei tea on see, et mõisapreili hoopis maskeeritud Liina olema saab
hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile
ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. Tegelased · Rehepapp Sander Külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. · Kubjas Hans- Armastas meeletult mõisapreilit. · Räägu Rein- Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse. · Koera Kaarel- Sulase Jaani väga range peremees. Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida. · Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele.
iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama
aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua.
ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui Leemet kõndis metsas, siis tema ema lehvitas vahest talle kusagilt kõrgelt kuuse otsast. Hale koht tundus mulle, kui Hiie pidi enda vanemate Tambeti ja Malli käsul jänestel päid maha raiuma, et neid huntidele sööta. Huntidele oli sööki vaja, sest neid peeti laudas. Hundid andsid metsa parimat piima. Teravmeelne tundus mulle koht, kus Näide huumori kohta : Kui inimahvid Pirre ja Räägu räägivad enda täi kasvatusest. Täid elavad puurides. Nad otsustavad kasvatada kitse suuruse täi. See õnnestub neil. Kui Pierre ja Räägu kolivad puu otsa, et saada veel ürgsemad eluviisid, võtavad nad kaasa ka kitse suuruse täi. Näide satiiri kohta: Kui Madgaleena ütleb Leemetile ja Pärtlile, et külaelanikud on lollid, sest nad elavad metsas ja mitte külas nagu enamus inimesi. Näide iroonia kohta : 3. A
klass 1. Miks lasid valvurid rehepapi alati läbi, kui too tuli öösel mõisa aiast punaseid sõstraid korjama? 2. Kuidas päästis rehepapp kiltri hinge kuradi käest? 3. Kuidas halltõbi just Koera Kaarli metsas oma võrku püüdis? 4. Miks Jumal ei teinud välja Koera Kaarli sulase Jaani palvetest? 5. Miks läksid Imbi ja Ärni otse läbi metsa mereranda, kaasas pikk ohelik? 6. Miks pidi kubjas Hans ristteel mitu korda Vanatonti hõikama? 7. Miks ei olnud Räägu Reinu tütar Liina nõus Õuna Endlile naiseks minema? 8. Miks tuli Minna Sanderi juurde abi otsima? 9. Miks parun ise käskis aidamehel kiiresti kaduda mõisa aida juurest kottidega, milles tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli
Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil oleks läinud liiga kaua aega aru saamiseks et see töö ei kanna vilja
Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni
ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Koju jõudes rääkis Justus oma naisele ja tütrele ametikõrgendusest ja plaanist suvevaheajal kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama
REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välj...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
hakkas karjuma. Sulane sõi mõisas vargil olles kogematta seepi ja tal tekkisid hirmsad valud. Selle peale kutsuti välja rehepapp, kes käskis sulasel lihtsalt süüa mannaputru, sest see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja. Teise sündmuse kohta ütleks nii palju, et oli hingedepäev ja selleks päevaks kaeti sauna laud, et surnud hinged saaksid õhtul tulla ja süüa kõike paremat. Neile köeti isegi saun kuumaks, et leili visata. Räägu Rein teadis öelda, et hinged võtavad mingi kuju ja, et see kuju on kana kuju. Räägu Reinu tütar Liina kattis laua ära ja läks saama kokku Luisega, kes oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas, et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai. Kolmanda sündmuse kohta nii palju, et inimesed oskasid endale meisterdada kratti
tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha.
Krikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Igaüks tunneb või teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu nendeks Imbi ja Ärni, kes võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida-Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe-Sander. Andres Kivirähki romaan annab vahetu pildi meist ja meie loomusest.
ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha.
läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla,Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnj a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
A.Kivirähk „Rehepapp“ 1. Millega teos algab? Teos algab sellega, kuidas sulane Jaan sõi mõisa sahvris seepi ja jäi sellest haigeks ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni oli...
mõtleme rahulikult oma tutvuskonna ning laiemalt kogu meie ühiskonna peale. Ma olen kindel, et igaüks meist tunneb/teab mõnd tegelast "Rehepapist". Olgu selleks Imbi ja Ärni, kes ainult võimaluse tekkides isegi sipelgapesast okkad ära varastaksid või Muna Ott, kes täna sülgab südamerahus risti peale ja homme vajadusel vanakuradi pildi peale. Vahest tunnete hoopis natuke lihtsameelset ja romantilise hingega kubjas Hansu või särtsakat ja sirgeselgset Räägu Liinat. Äkki olete kokku puutunud oma ahnusest lõhki mineva Aida- Oskari või toapoiss Intsuga, kes kööginurgas on kõige suurem isamaalane üldse. Õnnega olete muidugi koos juhul, kui esimesena tuleb teil meelde krutskeid ja elutarkust täis Rehe- Sander. Kui te tõesti mõnd romaani tegelasega sarnast kuju oma ringkonnast ei suuda meelde tuletada, siis lööge lahti värske ajaleht ning küll juba mõni tont, Kiil, koll, Kaljurand
(lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata
inimeste käsutuses. · Kivirähi tegelased esindavad ühiskonnas esinevaid tüüpe, kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Neist kokk moodustub eestlaste koondportree: - Rehepapp kaval intellektuaal - Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust - Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned
11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal Meemega, peale seda läheb tuppa liha sööma 12. lk109 - lapsed saavad jâlle kokku & arutavad eilset leivasöömist, Pärtel&Leemet lähevad leiva pärast tülli, Leemet&Hiie&Ints lähevad Pirre ja Räägu juurde täid imetlema, joonistavad&laulavad, Pärtel kolib ära külla, 13. lk118 - aina rohkem kolib külasse, alles jäid üksikud, Vootele lohutab Leemetit ja räägib tulevikust, Leemet igatseb Pärtelit, Leemet&Pärtel saavad kokku külaservas ja Leemet on pettunud, sest Peetrusest on saanud külainimene, 14. lk128 - kõle ja tühi sügis, valmistutakse talveuneks, Ints kutsub enda juurde talvituma, onu Vootele&Leemet ärkavad unest ja
Külaelanikes on ta esile toonud eestlaste pahesid, mida ta ei kritiseeri ega pilka, vaid annab lugejale võimaluse nende üle mõnusalt naeda. Tema tegelased räägivad lihtsat, maarahvale omast kõnekeelt. 6. Teose tähendus praeguses hetkes: Äratab huvi muistsete eestlaste uskumuste ja mõttemaailma vastu (näiteks kratid, vanapagan). Probleemid: Tänapäevale omaselt oli üheks oluliseks teemaks ja probleemiks armukolmnurk Räägu Liina, kubjas Hansu ja mõisapreili vahel (Liina armastas Hansu, Hans mõisapreilit, kes sellest ei teadnud). Teiseks probleemiks oli inimeste pidev võitlus oma elu esmavajaduste ja kestmajäämise eest (varastati toitu ja riideid ning võideldi pidevalt kollide ning haigustega, kes inimesi tappa ähvardasid). 7. Võrdlus: Kui Tammsaare kujutab eesti maarahvast tööd rügamas ja oma vaevaga hüvesid
Sügavalt maapõuest uhkav vesi on karge: +2o-+8oC. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Puhas allikavesivesi paistab läbi põhjani, olgu see või mitme meetri sügavusel. Sopa allika sügavuseks on mõõdetud 4,8 meetrit. See on Eesti sügavaim allikas, mille vooluhulk on aastaringselt ühtlane. Kaitsealal voolab 5 jõge ja 5 oja. Põltsamaa (Piibe) jõgi koos lisajõgedega moodustab ühtse keeruka vetesüsteemi järvedega, mida täiendab Räägu kanal. Teljena läbi kaitseala keskosa loogeldes koondab Põltsamaa väiksemate jõgede, ojade ja kraavide veed. Alamjooksul kohtub ta Pedja jõega, et ühiselt Emajõe poole voolata. Põltsamaa paremkalda lisajõed saavad alguse veerohketest allikatest ning neid toidavad ka jõgede põhjas olevad allikad. Preedi ehk Vardja jõgi, mis algab Pandiveres Varangu allikatest, on neist pikim. 6,4 km pikkune Oostriku jõgi algab samanimelisest allikast. Temasse
edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus kees põiktänavasse, et mitte Meeta Rääguga kontakti sattuda. Martin Justus, Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid Tallinna erakooli õpetaja, ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja elu on ummikusse jooksnud - töö ja eraelu ei paku enam piisavalt põnevust, inimesed ümberringi tunduvad kitsarinnalised ning ees terendav suvepuhkus Narva-Jõesuus tüütu ( suvitama oma
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" ,,Rehepapp" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal. Raamatu andis välja kirjastus Varrak. 2004. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 25 000 eksemplari Tähtsamad tegelased: Peategelane rehepapp Sander · Oli kõige kavalam ja elukogenum külas · Meeldis väga piipu popsutada · Aitas alati kõiki abivajajaid kubjas Hans · Armastas meeletult mõisapreilit Liina · Armastas hullumoodi Hansu Räägu Rein · Oli Liina isa · Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses · Vihkas mõisasakse Koera Kaarel · Sulase Jaani väga range peremees · Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida sulane Jaan · Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud · Üsna juhm tüüp · Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte toapoiss Ints · Mõisa toapoiss · Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele s...
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
löönud. Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid
Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid koopas ja olid ihualasti, et mitte üle võtta uue maailma kombeid. Nad kasvatasid täisid. Neil oli kitsesuurune täi, kellega Leemet, Pärtel ja Ints jalutama läksid. Täi läks järve ujuma. Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid
tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
Rein Rääk Liina Rääk Surm / Liiva Lumest Kratt Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel Kolmas konflikt oli külarahva ja mõisarahva vahel, keda külarahvas armutult lüpsis, see oli ka üks külarahva ühine ettevõtmine Ühistööna võideldi katku vastu ja tüssati vanapaganat Rehepapi ja nõia ühistöö oli kokku viia kohalik paarike Ints aitas Hantsul mõisapreilit vaatamas käia Rehepapp ja nõid aitasid külarahval vanapagant ja mõisa tüssata ning omavahelisi konflikte lahendada
silmadega olendeid. Kõigil olenditel oli oma kindel ülesanne, elu külas oli paika pandud ning kes vähegi eksis seda ootas ränk karistus või koguni surm, ning lootus et keegi sind ka pärast surma hingedepäeval kaetud laua ning köetud saunaga kodus ootab. Raamatus tuleb selgelt esile eestlaste iseloomustus, milles on domineerivad kadedus ja õelus. Raamatu näidete põhjal võiks välja tuua Räägu Reinu ,kes vihkas mõisnike ja nende teenreid, ning ei kannatanud nende lähedustki. Pea igas peatükis üritas keegi tüssata või teist ära kasutada omakasu eesmärgil. Ka ühiste eesmärkide nimel nagu Katku otsimine oli pigem omakasu kui küla päästmise eesmärgil. Kuid eestlane ei ole rumal, kui häda on käes leiab ta ka kõige viletsamas olukorras lahenduse, nt viis kuidas pääses Aida-Oskari naine Mall Külmkinga nõudmistest
siis ei peaks nad kogu aeg tema juurde jooksma. Rehepapp oleks pidanud katku kohe esimesel korral tulega tapma. Ta oli tubli kuna võitles vähemalt kolme erineva haigusega ühe kuu jooksul katku, halltõve ning aitas ta ka Jaani, kes oli seepi söönud. Kahjuks surid ta kaks sõpra nõid Miina ja Hans. 3 Tegelaste süsteem · rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · sakste toatüdruk Luise · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar, naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg · vanapaar Imbi ja Ärni · kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie · Õuna-Endel · kilter Lembit elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine sõdur Timofei.
Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni
REHEPAPP 1. Mütoloogilised tegelased: Kratt- Kratt täitis enda peremehe käske ja nõudis endale tööd. Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saami...
Kose Kaarel. Samas ei saa tõsiselt võtta Joosepit, kes oli kratt või Muna Otti, kes 10 aastat töötas vanapagana juures. 5. Probleemid teoses (Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Kas need on aegunud või ka tänapäeval aktuaalsed?) Ühks põhiprobleemiks on lähenev katk, mille vastu otsitakse pääseteed. Teiseks probleemiks võiks välja tuua armastuse. Selle vana hea valesse inimesse armumise. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, see omakorda on armunud parunipreilisse. Kolmanda suurema probleemina võib välja tuua selle, kuidas sulane Jaan ei osanud talle osaks saanud võimuga midagi peale hakata. Arvan, et antud probleemid on ka tänapäeval aktuaalsed. Igapäevaselt otsitakse võimalusi kõikvõimalike haiguste vastu võitlemiseks, mitte kül rahvatarkuste abil, aga rohtude ja vaktsiinide näol
aru! Põhiprobleemideks olid selles teoses ahnus ja armastus. Ahnuse kaks täiuslikku näidet on Imbi ja Ärni vanapaarike, kelle ,,töö" oli varastamine. Peab ka ära mainima, et Imbi ja Ärni polnud ainukesed kes varastasid tihti. Nad olid lihtsalt nö. ,,varastamise peategelased". Armastuse puhul oli aga lugu selline, et mõisa tuli uus paruness kellesse armus kubjas nimega Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud 4 mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
