Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik Arvestamine naabritega Inimesed kardavad tihtipeale putukaid ning kui naabritega ei olda tulevasest mesilast informeeritud, siis võivad nad vihastada kuna nende jaoks võivad mesilased tunduda selliste putukatena, keda enda lähedusse ei taheta ise arusaamata, et mesilased võivad neile hoopis kasu tuua. [British Beekeepers Association Advisory Leaflet Number B11] Me...
2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras.
tegi lumest krati, see sulas ära ja Vanapagan keeras tal kaela kahekorra. Viimase hirmu ees Vanakurja petetigi. Rehepapp-Oli külatark, ravitseja. Ta lahendas teiste probleeme. Tema poole pöördusid inimesed abi saamiseks. Kahel korral pöördus Koera-Kaarel Rehepapi poole, esmalt selle pärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles hirmsates kõhuvaludes, teisel korral pöördus enda murega, teda vaevas halltõbi. Rehepapp aitas tal halltõvest lahti saada. Ka kilter Lembitu pere pöördus Rehepapi poole, et ta aitaks Lembitu põrgusse minekust ära päästa. Halltõbi- Halltõbi oli salakaval haigus. Kui metsas oli kuulda kellegi hõikamist, siis sellele ei tohtinud kunagi vastata, sest nii võis endale halltõve kallale saada. Kui halltõve hoog sind tabas, siis olid palavikuhood ja tohutud valud. Halltõvest sai tavaliselt lahti nii, et kui haigus ei raputa ja on maha rahunenud, siis tuleb selle eest
Fourth level Fifth level Kurisoo mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pärisorjus Mõisasundijad- kubjas ja kilter Talupoegade pagemine Haagi- ehk adrakohtunikud Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine- tekkis pärisorjus Maksud Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada: Kümnis Hinnus kindlaksmääratud naturaalmaks. Tuli üleval pidada preestrit ja maksta erilist kirikumaksu kümnendikku kümnisest. Kirikute ja teede ehituse kohustus Teotöö kohustus (sellele lisandus loonusrent) Eestlaste vaimuelu Seniste usuliste tõekspidamiste kõikuma löömine Ristiusuga kohanemine
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
naine · Hr Sahleen Hatza Panga Nõukogu esimees · Cooper Kolm psühholoog, pidi Ainat aitama ja peatama Hatza Panga plaani pidada suvepäevi Loomaaias, ei õnnestunud, sest ta osteti ära · Marina psühholoogiatudeng, suhtles Cooperiga, Sisekontrollil oli tema vastu mingi "tunne" · ML Meie Lepitaja, nn rahvuskangelane, Laomaailmas nina, mis hiljem hävitati DelDomaso poolt · Cypros Hull noor kutt, lõi panga Kilter Kubjas Aidamees ASi, narkomaailmas alias Andreas (Lictensteintänaval), suhtles telefoniteel Katjaga · Tobelrone Tahvel alla 30a, narkodiiler, Jeesuse välimusega · Jaanus Rahumaapeal · Tõrre Hääl · Anti Teepress-Ant politsei pressiesindaja · Kalju Kindel investeerimispankur, valmistas ette "Suurt Rahvuslikku Kokkulepet" suurärimeeste heaolu nimel eelkõige, võttis Cyproselt üle panga Kilter Kubjas Aidamehe
Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi jooma. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale
Magnus Emporio oli menukirjanik. Kirjutas palju äriplaane. Ta ei maksnud kunagi üüri. Ta pidutses ja raiskas oma raha palju. Magnusele ei olnud võõrad ka kolm pahet - joomine, suitsetamine, narkootikumid. Raamatu lõpus pandi Magnus vangi tema maksmata jäänud üüri tõttu. Tuimo Tõrges ehk Pontšik tahtis terve maailma „pontšifitseerida“. Tal oli selle plaani jaoks raha vaja, aga Hatza Pangast ta seda ei saanud. Raha ta siiski sai, kuid seda pangast nimega Kilter Kubjas Aidamees. Tal oli väga kuri naine, kes teda peksis. Põhjusena tõi naine välja, et Tuimo ei hooli oma perest ja ei anna neile raha. Muidugi ei saa välja toomata jätta fakti, et Laimi oli juba oma kasvu poolest mehest suurem. Tuimo sai Hatza Panga suvepäevadel surma. Talle oli üks loom kallale läinud ja ML lõpetas Tuimo piinad lastes ta maha. Cooper Kolm oli psühholoog. Ühel päeval pöördus ta juurde Indreku naine. Naina Teine.lv tahtis, et Cooper hoiaks ära ta mehe
Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi korstna sahvrisse aga seal oli Ärni ja Imbi kes varastasid piima ja naabri küla kubjas, kes varastas kupja mantlit. Rein aga sealt oma prossi ei leia ja poob pettumusest kupja kassi üles. Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb. Kaarel saadab sulase Jaani Rehepapi juurde, et teada saada kuidas haigustest hoiduda, Rehepapp käsib viina juua kuna haigustele viina hais ei meeldi. Jaan läheb kõrtsi ja ostab viina aga ei julge tagasi minna ja jääb koera kuuti magama. Kaarel läheb hommikul ise körtsi Jaani otsima
Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise koguse seebi juures igati normaalne. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt ühe mõisaproua matusekleidi, arvates, et see on uhke sakside kleit. Kleidi vahetab ta oma isa hõbeprossi vastu. Tema isa aga, kes prosse kiivalt hoiab ja armastab, hakkab prosse otsima. Valestimõistmisest tekib tüli, ning ekslikult arvab Räägu Rein, et kilter on see, kes tema prossi varastas. Koheselt suhiseb Rein kiltri maja läbi otsima, kuid edutult. Kilter, kes on vihane, et tema maja pea peale keerati, läheb Reinule kätte maksma, kuid õnnetuseks sureb ise. Koera Kaarel on hädas halltõvega, mis teda metsas hüüdis, häälele vastates sai Kaarlist halltõve ohver. Rehepapp püüab teda aidata, ning soovitab Kaarlil end tõve eest ära peita, kuid vaene mees sellega hakkama ei saa. Seepeale käsib rehepapp puhtal karsklasel, Kaarlil ära
Jüri Sillmann 10.06.56 35606105622 Anna Karjust 21.04.83 48304218064 Urmas Jüriorg 05.02.66 36602056675 Risto Kuhi 11.09.64 36409114533 Eleri Palu 02.02.50 45002026603 Elisabeth Västrik 08.08.74 47408082686 Tatjana Ruuben 01.09.67 46709019263 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 Allan Salonen 19.12.61 36112195937 Aleksandr Sonk 05.08.64 36408053020 Anna Rokk 27.08.71 47108279972 Oliver Kilter 03.12.77 37712036824 Kaimo Saarniit 18.04.70 37004184497 Käthy Liivak 31.10.87 48710311966 Jüri Järvis 20.05.72 37205208540 Naima Jaansoo 08.04.71 47104086686 Risto Tedersoo 20.11.58 35811206143 Tarvo Meister 27.05.67 36705278343 Aivar Tosso 29.10.83 38310294394 Reeli Rokk 12.06.55 45506128246 Ivar Lasn 26.01.53 35301262099 Kalmer Kilter 08.04.60 36004083732 Uljana Teder 02.04
Parimaks asukohaks, kus mesila paigutada on eelkõige tõmbetuule eest kaitstud maa-ala, peamine põhjuseks on, et tugevad tuulepuhangud ei mõjutaks mesilaspere tegevust nii vaimselt kui füüsiliselt. Mesilat võiksid ümbritseda eriti madalate põõsaste grupid, viljapuud ja ka marjapõõsad, eriti hea oleks, kui mesial lähedusse on istutatud mõni elupuu. Ühelt poolt muudab elupuu olemasolu keskkonda ilusamaks ja teisalt sülemimesilastele meeldib elupuude külge kobarduda. (Arro, Endla, Kilter, Rohtla, 1997) 2.1 Tarud Mesilased asuvad looduslikult puuõõnes, kuhu nad ehitavad enda poolt eritatud vahast keeletaolised kärjed. Mesilased eritavad mesilasvaha, mida nad ise oma tahtest olenemata organismis toodavad. Et toota mesilasvaha on kõigil töömesilastel tagakeha kolmandal, neljandal, viiendal ja kuuendal kõhulookel paiknevad vahanäärmed. Teistel tarus olevatel mesilastel vahanäärmed puuduvad. (Arro et al., 1997)
50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003144368 14 3 14.03.2008 58 Erkki Serg 06.04.50 35004067397 6 4 06.04.2008 58 Jaan Sillmann 22.06.50 35006222151 22 6 22.06.2008 58 Kalmer Ots 01.07.50 35007011734 1 7 01.07.2008 58 Risto Kilter 13.07.50 35007134557 13 7 13.07.2008 58 Aivar Kivima 09.08.50 35008092609 9 8 09.08.2008 58 Allan Kukk 26.08.50 35008268624 26 8 26.08.2008 58 Dmitri Kivima 29.09.50 35009298202 29 9 29.09.2008 58 Argo Elmik 01.11.50 35011015842 1 11 01.11.2008 58 Taivo Kimmari 08.11.50 35011085818 8 11 08.11
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
tegelikult oli mõisa vili? 10. Miks tulistas Jaan andresepäeval kirikuukse pihta? 1. Valvurid lasid rehepapi alati läbi, kui too tuli mõisa punaseid sõstraid korjama, sest tema ajas õilsat asja. Tema käest said hiljem sõstraid kõik huvilised ning talumeestel oli vanapaganaga kohtumiseks neid vaja. 2. Rehepapp päästis kiltri hinge kuradi käest söötes talle hernesuppi sisse. Vanapagan oli ootamas ning kui kilter lõpuks peeretas arvas vanakurat, et see on kiltri hing, võttis selle ning kadus. 3.Halltõbi püüdis Koera-Kaarli metsas oma võrku teda hüüdes. 4.Jumal ei teinud välja sulase Jaani palvetest, sest temagi oli kohaomanik ja jõukas mees, mis tal kehviku kurtmistest. 5.Imbi ja Ärni läksid läbi metsa mereranda pikk ohelik kaasas merilehma püüdma. Need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui
Seaduse analüüs § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Minu arvates on see seadus täiesti kasutu kui vaadata tänapäeva ühiskonna käitumist. Mitte keegi ei tunne mitte kuskil piire ja kedagi väga ei karistata ka selleeest. Pigem tuleb siin see mängu, et meil on sõnavabadus, aga siiski selliseid asju tehakse,öeldakse kritiseeritakse nagu nahavärv,orjentatsioon,sugu,päritolu jne. Kõik ütlevad seda mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Näiteks pagulaste teemal on...
loo ehk Jüriöö vastuhaku. On huvitav vaadata, kuidas aidamehe poeg Bornhöhe kujutab kubjast lurjusena. […] Mõisasundijate pojad teevad kirjasõnas tasa oma isade patte. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-eduard-bornhohe-tasuja?id=51147207 1. Mis ülesandeid täitsid mõisas järgmised ametimehed? kilter . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kubjas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . aidamees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
KESKAEG EESTIS 1227 -1558 I VANA LIIVIMAA riigid ja põlisrahvas: 1. Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
(kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne - kriska: siibri aset täitev kaan ahjulõõris - fopaat: väärsamm - eklektika: eri teooriatest kokkupandud - segment: kõik - patsifism: rahupooldaja - virtuaalne: kujutuslik
19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam. Piimakari, peenvillalambad, härjad. Põllumaa väetamine. Kartulikasvatus piirituse toorainena Mõisnike seltside teke, näituste korraldamine, tõuaretus. Talupoegade teotöö mahu suurenemine. Opman, kubjas, kilter. Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda. Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel. Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid. Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks
Kokkuvõte Koostaja: Siim Pening Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan
to be paid five times the salary of a scientist? A scientist who is working for the benefit of humankind and, perhaps, in the interest of extending the longevity of our stay in this universe? I am of the opinion that it is beyond a joke, it is no longer a laughing matter that those who exercise their brains instead of their bodies are so undervalued. Over the years I have gradually begun to view sport in a way that is slightly off kilter to the way I had viewed it as a youth. The arrogance of former sporting superstars is one thing and the godlike status they attain in the eyes of the populace is another. Where will these sports stars be in the event that we have to leave this planet because of the downward spiral of pollution? I will tell you where, in the most expensive and comfortable accommodation available on board the vessels that will disembark our planet.
Tegelaste süsteem · rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · sakste toatüdruk Luise · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar, naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg · vanapaar Imbi ja Ärni · kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie · Õuna-Endel · kilter Lembit elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine sõdur Timofei. Idee ning mõtteterad Humoorikas jutustus eestlaste elust ühel oktoorbrikuul sadu aastaid tagasi. ,,Alati tuleb valvel olla, et keegi su vara minema ei tassiks, ainult eemal helendava mõisahäärberi rahvas oli loll ega tundnud krati- ja puugivastaseid vigureid, mistõttu neid ka halastamatult rööviti
Nüüd otsustab Ott kirikuôpetaja Mooseli juurde tööle minna, öeldes, et peremees on peremees, mis siis et Vanapagan käskis igal hommikul risti peale sülitada. Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma. Kilter läheb nôia juurde ja saab teada, et Räägu Rein käis tema juures laamendamas. Järgmisel päeval läheb kilter Reinu juurde tuulispasana, kuid Liina leiab tema keha metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju. Kilter
09.1964 mees Sügis 11.09.2020 5 Eleri Palu 2.02.1950 naine Talv 2.02.2020 7 Elisabeth Västrik 8.08.1974 naine Suvi 8.08.2020 6 Tatjana Ruuben 1.09.1967 naine Sügis 1.09.2020 2 Elisabeth Öpik 15.12.1988 naine Talv 15.12.2020 2 Allan Salonen 19.12.1961 mees Talv 19.12.2020 6 Aleksandr Sonk 5.08.1964 mees Suvi 5.08.2020 3 Anna Rokk 27.08.1971 naine Suvi 27.08.2020 4 Oliver Kilter 3.12.1977 mees Talv 3.12.2020 4 Kaimo Saarniit 18.04.1970 mees Kevad 18.04.2020 6 Käthy Liivak 31.10.1987 naine Sügis 31.10.2020 6 Jüri Järvis 20.05.1972 mees Kevad 20.05.2020 3 Naima Jaansoo 8.04.1971 naine Kevad 8.04.2020 3 Risto Tedersoo 20.11.1958 mees Sügis 20.11.2020 5 Tarvo Meister 27.05.1967 mees Kevad 27.05.2020 3 Aivar Tosso 29.10.1983 mees Sügis 29.10.2020 4
Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta, kus keegi hakkas surema. Kratt oli isetehtud varanduse tooja, kellele andis Vanatühi hinge. Puuk selles teoses seevastu aga piimavaras: imes end võõras laudas lehmapiima täis ja viis siis selle koju. Tuulispask oli halva inimese hing, kelle kere vedeles samal ajal näiteks metsas. Tuulispeaks muundumise tõttu suri teoses kilter. Näkk oli pahatahtlik olend, enamasti naine, kes elas vees. Ta hirmutas või meelitas inimesi, et neid kätte saades uputada. Kuid kui inimene ei kartnud teda, andis talle varanduse. Nii said Imbi ja Ärni omale kaks kullakotti, mille saamisest nad ammu olid unistanud, kui Liinat päästmas käisid. Nad andsid heast südamest ühe kullakoti tüdrukule, sest neil oli temast kahju. Külmking oli koeralihast tehtud koll, kes sõi inimeseliha
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Risto Kuhi 11.09.1964 mees Sügis Kaljukits Eleri Palu 2.02.1950 naine Talv Kaljukits Elisabeth Västrik 8.08.1974 naine Suvi Kaljukits Tatjana Ruuben 1.09.1967 naine Sügis Kaljukits Elisabeth Öpik 15.12.1988 naine Talv Kaljukits Allan Salonen 19.12.1961 mees Talv Kaljukits Aleksandr Sonk 5.08.1964 mees Suvi Kaljukits Anna Rokk 27.08.1971 naine Suvi Kaljukits Oliver Kilter 3.12.1977 mees Talv Kaljukits Kaimo Saarniit 18.04.1970 mees Kevad Kaljukits Käthy Liivak 31.10.1987 naine Sügis Kaljukits Jüri Järvis 20.05.1972 mees Kevad Kaljukits Naima Jaansoo 8.04.1971 naine Kevad Kaljukits Risto Tedersoo 20.11.1958 mees Sügis Kaljukits Tarvo Meister 27.05.1967 mees Kevad Kaljukits Aivar Tosso 29.10.1983 mees Sügis Kaljukits Reeli Rokk 12.06
Vanapaganale vargusega vahele ja tuli ära. Nüüd otsustab Ott kirikuôpetaja Mooseli juurde tööle minna, öeldes, et peremees on peremees, mis siis et Vanapagan käskis igal hommikul risti peale sülitada. Peale seda kônnib Hans rehepapi majast mööda ja räägib, et Oskar olevat kassi ära uputanud, valetanud härrale, et hiired sôid kassi ära ja toonud hingehinna eest uue kassi. Samuti räägib, et paruni tütar pidi nädala lôpus môisa tulema ja sinna jôuludeni jääma. Kilter läheb nôia juurde ja saab teada, et Räägu Rein käis tema juures laamendamas. Järgmisel päeval läheb kilter Reinu juurde tuulispasana, kuid Liina leiab tema keha metsa alt üles (tuulispasaks käib ainult hing) ja keerab jalad teisele poole, et hing koduteed ei leiaks ja kutsub isa. Varsti tulebki kärbes ja keerutab kiltri jalgade juures, Rein lööb ta laiaks ja topib puupulgaga kiltrile ninna. Kiltri pere tuleb meelemärkuseta kiltrile järele ja viib ta koju
Mõisate ajalugu Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. mõisaid on olnud Eestis nende hiilgeajal kokku üle 2000 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani. enamik Eesti mõisate omanikke sakslased mõisa tähtsamad majandushooned on tallid, viinaköök, ait mõisniku palgal ja igapäevaselt ametis olid kubjas, kilter, aidamees mõisate areng sai 1905. aastal tagasilöögi revolutsiooni tõttu Asutav Kogu otsustas mõisate saatuse 10. oktoobril 1919. aastal vastuvõetud maaseadusega. Läbiviidud maareform lõpetaski mõisaajastu, võõrandades kõik rüütlimõisad mõisamaad koos hoonetega ja jagati asundustaludena Vabadussõjast osavõtnutele. Mõisamajandus vene ajal Talude ja mõisate peamine sissetulek tuli Viljakasvatusest. Kuna seda oli palju hakati
Tarusid saab ventileerida kahel viisil. Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977). Joonis 1 Eesti taru lõige piki raami: a- katus, b- magasin, c- pesaruum, d- seinatope, e- põhi, f- lennuavad (Talts 1977) 5 2. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arro, S. , Endla, M. , Kilter, E. , Rohtla, A. Mesilaste pidamine, 1997, "Valgus" 163 lk. 2. Talts, H. Tegelik mesindus, 1977. "Valgus", Tallinn, 247 lk. 6
Tarvo Niit 05.02.55 35502057094 1 Mart Martverk 11.11.85 38511111485 1 Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 1 Kaimo Karu 10.02.74 37402106450 1 Käthy Liivak 01.10.60 46010018107 1 Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 1 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 1 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 1 Natalja Randla 17.07.68 46807177171 1 Naima Järvis 27.01.80 48001279637 1 Oliver Kilter 03.12.77 37712036824 1 Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059 1 Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 Leo Sillmann 28.07.88 38807289942 1 Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 1 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 1 Jüri Sillmann 24.11.84 38411241089 1 Mihhail Sillmann 29.09.52 35209296781 1 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 1 Sirli Jüriorg 03.11.65 46511039553 1 Elisabeth Saarniit 12.12
juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil
keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti. · Muna Ott: Oli olnud vanapagana teenistuses kaua ja kui vanapagan ta ära ajas, tuli mees oma külla tagasi ja hakkas töötama kirikus. Ta lasi nõid Minnal kirikuõpetaja rumalaks teha.
sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne - ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama).
slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4. võõrsõnad (ambivalentne ühte asja vähemalt kahesugune suhtumine). Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia
10.60 46010018107 1 5 Andrus Reinsalu 12.03.85 38503122175 1 5 Karin Müürsepp 25.07.88 48807257547 1 5 Ahti Reintamm 01.04.53 35304018622 1 1 Natalja Randla 17.07.68 46807177171 1 4 Lembit Ratassepp 28.03.87 38703287443 1 7 Aivar Järve 30.05.56 35605305714 1 1 Naima Järvis 27.01.80 48001279637 1 6 Oliver Kilter 03.12.77 37712036824 1 1 Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059 1 2 Egert Randrüüt 30.10.67 36710302626 1 8 Leo Sillmann 28.07.88 38807289942 1 5 Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 1 6 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 1 1 Jüri Sillmann 24.11.84 38411241089 1 4 Mihhail Sillmann 29.09.52 35209296781 1 1 Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 1 6 Sirli Jüriorg 03.11
Mida suuremaks paisus raev, seda heledamalt lõo miilama põrgutuli krati südames. Ja kui ta siis hommikul korraga põlema lahvatas, oli terve aidamehe õu musta tossu ning taevani tõusvat leeki täis.“ (lk. 117) Millised tagajärjed on liigsel ahnusel? Liina varastas kodust hinnalise prossi, kuid isale ütles, et see oli kellegi teise kratt, kes prossi pihta pani. Rein sai vihaseks ja arvas, et see oli Kilteri kratt ja läks Kilteri kodu läbi otsima, kui too kirikus oli. Kilter sai teada, kes ta maja käis ning muutus tuulispeaks, et maksta Reinule kätte. Tuulispeaks muutudes jääb inimese keha metsa vedelema ning hing läheb sealt välja, kui keha asendit muuta, siis ei oska hing enam sisse tagasi minna. Liina keeraski Kilteri keha teistpidi „Liina haaras tal kaenla alt kinni ja keeras teistpidi – päkad sinna, kus ennist oli pea, ja pea sinna, kus enne asusid päkad. Nüüd on kindel, et hingeloom enam õiget avaust – ninasõõrmeid – üles ei leia.“ (lk
Nii võib öelda, et Eesti külaühiskonnas kujunes17.-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust. Nende kaudu jõudis maarahvani kombeõpetus, vaimu- ja hingeharidus ning osake maailmakultuurist. 3.1. Külaelanike ühistegevus kultuurikandjana Keskajast on väga vähe ajaloolisi andmeid küla ametimeeste (vanemad, kohtunikud ja muud) ja nende ülesannete kohta kasutusel on olnud nimetusi nagu ,,sundja", ,,vardjas", ,,kubjas", kilter, vanem, kümnik, korrapealne (Berg jt 1998:207). Kuigi ühiselt tegutseti Eesti külas juba aegade algusest, pärinevad kogutud teated selle kohta, milliseid küsimusi taluperemehed koos lahendasid, alles alates 19. sajandist, kui külakogukonda enam ei eksisteerinud ja talurahva omavalitsusüksusteks olid seadustega moodustatud vallakogukonnad. Ühise nõu ja jõuga tehti mitmesuguseid töid, mida maakasutusviisi tõttu tuli teha üheaegselt, nagu põllutööde (künd, külv, lõikus jne)
A.Kivirähk REHEPAPP Koostas: Martin Aulik, Aut2-11 Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil (umbes 1885-1935, Tallinn). Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Raamatus on käsitletud inimeste elu ühe kuu lõikes, mis on päevade kaupa jagatud peatükkideks. Tegevus toimub novembrikuus 30 päeva jooksul. Raamatus on 30 peatükki ja iga peatükk oleks just nagu päeva järgi päevikut täidetud. Tegevuskoht on Eesti külas kus eestlased orjavad mõisnikke ja rahvas kannatab raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krab...
Sulased ja teenjad Müüsid oma tööjõudu Träälid Sõjavangid, võlgnikud või karistustest lahti ostetud surmamõistetud Mõis : · Kokku umbes 1000 mõisa - Era- ehk rüütlimõisad - Riigi- ehk kroonumõisad - Kirikumõisad ehk pastoraadid · " Rootsi viljaait" Nii nimetati Baltimaid, kus oli veel võimalik vilja kasvatada. · Opman mõisavalitseja ehk mõisniku abi. · Kubjas Valvab, et töö saaks tehtud. · Kilter Abistab kubjast tööde järelvalves. · " Hõbedavihma saju üle Eestimaa" Nii nim.aega, kus saadi viinapõletamisest sissetulekuid. Talud: · Umbes 40 000 · Kasvatati Teravilja, hernest, naerist, lina, lambaid, kitsi, sigu, lehmi, härgu, hobuseid. · Teorent ja vakuraamatud ( Raamatud, kuhu pannakse kirja teotööd, mida talupojal tuleb teha) · Adramaarevisioon Korraldati iga seitsme kaheksa aasta järelt ,mille käigus
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kunin...
võlglaste maa või vägivallaga Talupoegadelt hakati üha rohkem koormisi nõudma Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised? Teokoormiste järsk kasv miks? MÕISATEGU talupoegade kohustus töötada mõisa põllul ja majapidamises Sunnismaisuse kujunemine Mõisatöö võttis suurema osa talupoegade ajast Ametisse mõisasundijad: 1) Kubjas teotööliste töölesundija ja karistaja 2) Kilter - kupja lähim abiline KODUKARIÕIGUS mõisniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi ihunuhtlusega Talupoegadel kujunes mentaliteet mõisa köis, las lohiseb! Kas talupojad leppisid teokoormiste suurenemisega? Sunnismaisuse kasv Talupoegade põgenemine Mõisnike kokkulepped: mees või võlg Kujunes välja sunnismaisus talupoegade liikumiskeeld, ei tohtinud elukohta vahetada mõisa piirest väljapoole
Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75) Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud,
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja t...
Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisaid, kuni 1783. aastani oli osa nendest läänimõisad ehk feoodid, peale 1783. aastat muutusid need kõik pärismõisateks ehk alloodideks. Läänimõisad moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Mõisate majandus oli üles ehitatud sarnastele põhimõtetele. Mõisamajandust juhtis sakslasest mõisavalitseja, karja, toitlustamise ja aiapidamise eest vastutas virtin, sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu. Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi lõpukümnenditele langeb ka esimene tõeline mõisate pankrotistumise laine. Ühe abinõuna kasutati luksuspiiranguid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
