lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees mehe tuntus. Kristus, tardumus, omadusnimed ; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane ; sugulane, -line ; külaline, - kas; poolakas, - u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, - mik: habemik, -al: treial, - ne; supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane ; sugulane, -line ; külaline, - kas; poolakas, - u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, - mik: habemik, -al: treial, - ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, - us;kerjus, - nd;usund. Kui lihtmineviku tunnus on siis eelneb i ka tegijanimele ja. Põhimõtted
· kartulikasvatus - tänu sellele kadus näljahäda. · talude välisilme muutus paremaks - aknad, katus jne. elamisolud seega paranesid. 11. Mõisted: · pärisorjus - inimene sünnib orjana(oma vanemate järgi). · teorent ja raharent - maks mida maksti mõisnikule. · pärisperemees - talu omanik, ei pea mõisale midagi maksma. · magasivili - valla vilja tagavara rasketeks päevadeks. · vabadik e. saunik e. pops - vaesed, kes elasid teises peresaunas.elasid teiste kulul.
maavalduse ning siis anti läänikiri. Ta ei tee teotööd, ei maksa künnist, tema kohustus oli teenida maaväe ratsaväes. 2) vabad talupojad- nende vabadus on ostetud raha eest. Talupoeg maksis teatud summa ning vastavalt sellele määrati vabaduse suurus. 3) adratalupojad- põhilised koormiste kandjad, maksavad künnist, teevad teotööd4) üksjalad-mõisnik võttis neilt maa ära5) sulased-vaene inimene. Adra või üksjala poeg. 6) vabadikud- ise vastutab oma tegude eest.7) Saunik- elab adratalupoja või üksjala juures, tehes kummagile põllutöid. Saunik omab ka ise väikest maalapi.8)träälid-Võlastunud või surma mõistetud inimesed, kes on vabaks ostetud. Kas 13. sajandi vallutuseelses Eestis olid ülikud või mitte?Poolt- ja vastuargumendid Mina arvan, et polnud. Poolt: Eestis polnud ristiusku, oli lapipõllundus. Maa jagati perede vahel ära, et kõik saaks võrdse osa maad ja et maa oleks sama kvaliteediga. Eraomande maaole polnud
Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? Neist kujunes haritud Eesti seltskond 15. Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon,EÜS. Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi. Magasiait – Ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. Rahvuslik liikumine – Eestlaste rahvusliku ärkamise tõusu periood Pops – Talude äärealal elav maata talupoeg, kes vastutasuks maalapi eest aitas taluperemehi hooajatöödel.
- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse,
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE............................................................................................................
ja tegu tegi. Sellelt maatükilt saadi vajalikud toiduained ja tooraine riietuse ja jalatsite jaoks, mis talus valmistati, nagu ka suurem osa vajaminevatest tööriistadest ja tarbeesemetest. 18. saj teisest poolest peale õpetati lastele kodus ka lugemine selgeks. Niisiis oli talupere kuni 19. sajandini nii tootmis-, tarbimis- kui kasvatusüksus. Peale taluperede elas külas alati ka vaeseid peresid ja üksikisikuid, nagu üksjalgu, vabadikke ja pobuleid (ka kodapooline, manuline, saunik, pops), kes ei suutnud talu pidada ega täit maksukoormat kanda. Siiski oli ka neil õigus kasutada küla ühismaid, karjatada loomi, niita heina ja raiuda küttepuid. Neile oli antud oluline õigus ühistel ale- ja võsamaadel üles harida väikesi põllulappe (Jansen 2007:281, Berg jt 1998:207, 305, Heidmets jt 2002:18). Elatusallikatest ajutiselt või püsivalt ilmajäänute (nn vallasantide) toetamine oli pikaajaline traditsioon. Iga kogukond pidi suutma oma vaesed ise ülal pidada
Neid oli kõige vähem. · Sulased ja teenijad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eestkoste all.selleks peremeheks võib olla nii adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg kui ka maavaba. Enamasti olid nad vallalised. Sõlmisid enamasti aastaks lepingu. · Vabadikud talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Hiljem kasutatakse nimetust saunik või pops. Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust: a) Kui jõudsid linnas edasi ja said ühiskondlikul positsioonil kõrgemale, siis saksastusid b) Kui jäid tegema alamaid töid linnas, siis jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus
3) Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
3) Rahvuslik liikumine Eestis: rahvusliku liikumise olemus, eeldused, keskused ja juhid; olulisemad rahvusliku liikumise sündmused ning nende tähtsus; ,,suure lõhe" olemus ja põhjused; rahvusliku liikumise allakäigu põhjused. 4) Venestusreformide põhjused (Aleksander III) ja olemus (näited); Eesti ühiskond ja selle lõhestumine venestusajal (näited). 5) Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas, kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon, Manasseini revisjon, EÜS. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
Neid oli kõige vähem. Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad. Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks. Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne. Vanal-Livimaal ei moodustanud talupojad mitte ühtset kihti, vai mitu erinevat. Mõningad talupojad üritasid pääseda ka linna: kui nad olid edukad, siis nad saksastusid, kuid kui olid edutud, siis nad jäidki linna alamkihi sekka.
Siis veel metsavahid, piirivahid, mõisa käsitöölised, kõrtsmikud, palgalised möldrid. Sellised mõisateenijad olid lähedased vabadikele: 1.maavabad-omasid läänikirja ja maatükki, sõjaväekohustus, hiljem raharent. 2. Vabatalupojad-ei ole isikuliselt vabad, olid (ajutiselt) teotööst vabaks ostnud. Nende hulka kuulusid ka möldrid, sepad, kõrtsmikud. 3. Adratalupojad-kandsid teotöis ja koormiseid. 4. Üksjalad- nooremad pojad läksid kütisemaale, salajased põllud. 5. Vabadikud (saunik, pops)- omas väikest hurtsikut, üksikud, väga väike maa (kapsaaed), elasid teiste talupoegade juures. Siirdumine linna vabadike arvelt. 6. Sulane-vähem õigusi kui vabadikul, saab vähem palka, sulase eest vastutas peremees, peremees maksis sulase maksu.7.orjad 25.Maaühiskonna õiguslik olukord ja koormised: 1.KOORMISED: Viljakümnis- viljaandam jäi tähtsaimaks koormiseks 16 saj teise pooleni, kohati kauemgi
mehed: mõisa antvärgid ja teised, nagu vallatalitaja ja peakohtumees, kelle käes võim ja õigus. -> Pearu hakkab koduski käituma nagu Jaska. Jaskal surid neli last. Pooleaastane Maali jäi ellu. Ema, Matilde, istus ise nagu vahakuju, nagu poleks tal sooja ega külma, kas ta laps on elus või pole talgi enam hinge sees. 9. Pearu naine - tundis Pearu iseloomu juba ammu, läks ikka talle naiseks, sest parem on olla hädaga perenaine kui hädaga saunik, kui hädast niikuinii ei pääse; vähemalt sai jõukaks perenaiseks, kel omakorda orje käsutada ja hulk loomi toimetada. Lüheldane matsakas keha ja sääred nagu sambad. "Mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!" Kange eit, ei jäta jonni. Räägib poegadele, et Mari pole Liisi ja Mareti pärisema. 10. Kaarel - Tagapere sulane, jäi vaid Vargamäe Andresele rammukatsumises alla. Ei anna
kilter. Kuid surnuaias olid hinged tavaline nähtus. „Mindi surnuaeda. Nagu alati, olid ka nüüd kõik varasemad surnud oma uut seltsilist tervitama tulnud ja saatsid matuselisi ratsa pisukese vahemaa taga. Igaüks ratsutas just selle looma seljas, kes oli talle peiedeks tapetud. Enamasti istusid surnud lammaste ja vasikate turjal, kuid oli ka paar sea seljas ratsutajat ning mõni eriti vaene saunik või pops, kes püüdis meeleheitlikult kuke või kana kukil püsida.“ (lk.46) Tondi võtsid surnukehadelt ka nahka oma rõivatükkide tarvis „Ja siis lasi Timofei oma püksid täis, sest kiltri surnukeha juures askeldasid kolm tonti. Timofei nägi oma õuduseks, et teised tondid tegidki juhatust mööda ning sikutasid ja venitasid surnu nahka nagu lihunik lamba kasukat. Tondid said kiltrilt naha maha ja hakkasid siis selle peale näppu viskama.“ (lk.44-45)
annaabi.ee 
