Raamatupidamine III kursus (1)

Palk, palgavormid ja riigimaksud
Palgakorraldus ettevõtetes.
 Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele ( tulumaks , sotsiaalmaks , töötuskindlustus, kogumispension ) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi.
 Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel.
 Töötajale arvutatakse palka ja makstakse palka rahas. Palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Palka makstakse töökohas ja tööajal, välja arvatud kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv - või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Palga maksmise või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.
Palgagruppide rühmitamine ettevõtetes Kursuse materjal
Töökohtasid ettevõtetes võib rühmitada palgagruppidesse, mille järgi määratakse palgamäärad. Palgagruppide siseselt võib määrata palgaastmestikud, mis oleksid aluseks väärtuspalga süsteemi rakendamisel. Näiteks: palgagrupp 1- abitööline ( lihtne väljaõpe) palgagrupp 2 – väljaõppinu (masintööde jaoks vastava ettevalmistusega) palgagrupp 3 – kvalifitseeritud väljaõppinud tööline ( spetsiaalsed tööd) palgagrupp 4 – oskustööline( erialaväljaõppega)…………..palgagrupp 7- meistrioskuse ja juhtimisvõimega oskustöölised( kõrged teadmised ja oskused, grupijuhid, kõrge vastutus). Siin vaadatakse tööd kui tervikut .
VÄÄRTUSPALK JA PALGANORMID
Väärtuspalga juures võib maksta ka töötajatele täiendavalt lisatasusid, seega:
VÄÄRTUSPALK = põhipalk + lisatasu .
Väärtuspalga rakendamisel tuleb vaadelda töötajaid individuaalselt ning vastavalt ametikohast. Väärtuspalga rakendamisel kasutatakse tihti hindamisperioodi ( kvartal). Aluseks võttes tehtud tööd ( hulk, tulemus jne.), perioodi ning oskuseid ( tööks vajalikud teadmised, nende rakendamine).
Rakendamist leiavad järgmised palgavormid:
ajapalk – on kuupalk või ametipalk, mis on normeeritud tööülesannetega. Kui suurendatakse töömahtu, peab suurendama ka palka või maksma lisatasu. Ka siin on teatud kindel tulemus, mis tuleb saavutada. See ei ole alati mõõdetav
( näit. juhtimistegevus ) Aluseks töötatud aeg, ajaühikuks tund
( tunnipalk ), teenistujatel kuu ( kuupalk). Eeliseks- palgaarvestuse lihtsus, pingete vältimine. Puuduseks- ei stimuleeri töötajat toodangu hulka suurendama
tükipalk – makstakse sel juhul , kui ettevõte on huvitatud, et tööline teeks rohkem tööd. On töötulemustest sõltuv palk, mida makstakse tehtud tööde või toodanguhulga eest. Siin peab garanteerima kindlast miinimumpalga, mida makstakse ka väiksema tegeliku tulemuse eest.
 tulemuspalk – eeldab ettevõtte arengut ja edukust tagavate ülesannete täitmist. See on juhifondist makstav lisatasu, mis põhineb individuaalselt püstitatud eesmärkidel, mitte igapäevasel töötulemusel.
jõulupalk – makstakse võimalusel kõikidele töötajatele, kes on töötanud ettevõttes terve aasta, seostatakse töötaja väärtusega, vastavalt põhipalgale ja tööl oldud ajale.
puhkusepöördtasu – lisatasu, mida makstakse puhkuselt tagasi tulles, võimalustest lähtudes.
 
TÖÖAEG JA LISATASUDE MAKSMINE
Täiendavalt makstakse veel lisatasusid töötamise eest eritingimustes:
Ületunnitöö
Täiendavalt makstakse veel lisatasusid töötamise eest eritingimustes:
Ületunnitöö (töötamine üle kokkulepitud tööajanormi) Lisatasu vähemalt 50% iga ületunni eest
töö puhkepäevadel, riiklikel pühadel, (tasu kahekordne)
tervistkahjustavad ja rasked töötingimused, jne.
Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Seaduses on fikseeritud tööaja piirang , koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestuse perioodi juures.
Tööaeg koos ületunnitööga ei tohiks ületada 12 tundi, ning lubatav ületundide arv oleks seega 4 tundi päevas.
(töötamine üle kokkulepitud tööajanormi) Lisatasu vähemalt 50% iga ületunni eest
töö puhkepäevadel, riiklikel pühadel, (tasu kahekordne)
tervistkahjustavad ja rasked töötingimused, jne.
Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Seaduses on fikseeritud tööaja piirang , koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestuse perioodi juures.
Tööaeg koos ületunnitööga ei tohiks ületada 12 tundi, ning lubatav ületundide arv oleks seega 4 tundi päevas.
KATSEAEG TÖÖTAMISEL JA PALGATÕENDI VÄLJASTAMINE
 Vastavalt EV Töölepingu seadusele, § 33 võib töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks ette näha katseaja . Katseaeg ei või ületada nelja kuud. Katseaega ei rakendata alaealistele, invaliidide töölevõtmisel neile ettenähtud töö –(ameti) kohtadele. Katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult muudel seaduses ettenähtud alustel.
Palgaseaduse alusel koostatakse töötajale palgaleht, kus on märgitud põhipalk, lisatasud, kinnipidamised, väljamaksesumma.
Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinni peetud summade, tema eest arvutatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Ettevõtted on kohustatud arvestust pidama kõikide töötajate kohta eraldi, vastavatel isikukonto kaartidel.
PALGAARVESTUS
Aluseks võttes palgaseadust, on palk tasu, mida töötajale makstakse tööandja poolt vastavuses töölepinguga või kollektiivlepinguga.
Palk jaguneb:
1.     põhipalk- on töölepingus kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala-, kuupalga alusel arvutatud töötasu .
2.     lisatasud – summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest.
3.     juurdemaksed – summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine.
Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega.
Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni:
1.     seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%)
2.     kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve.
3.     elatist ( alimendid)
4.     tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud.
5.     muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
Lisaks on tööandjal täiendavalt õigus kinni pidada palgast :
1.     tähtajaks tagastamata avansse
2.     töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid – võib pidada kinni 3 kuu jooksul, arvestades selle väljamaksmist ja kui töötaja ei vaidle selle kinnipidamise aluste ja suuruste vastu. Erandiks on juhud kui töötaja poolt olid esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid ning ka siis tuleb jälgida seadust.
3.     Tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summad ( inventeerimisel puudujääk- selleks peab olema eelnev kirjalik nõusolek töötajalt).
Palgaarvestus raamatupidamises on tekkepõhine, maksude arvestus Maksu- ja Tolliametiga aga kassapõhine, st. maksusid deklareeritakse ja makstakse palkade tegelike väljamaksude järgi (mitte arvestamise järgi).
Ettevõte on kohustatud pidama töötajate kohta tööaja arvestuse tabelit, mis on aluseks palgaarvestusele.
MAKSUKORRALDUSE SEADUS 
On seadus, mis reguleerib mitmesuguseid makse üldiselt, kuid igat maksu reguleerib vastav seadus täiendavalt. Kogu maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt kehtestatud kohalikest maksudest.
Kogu maksusüsteem on üles seatud tulu saamiseks riigikassasse, kohustus selleks on pandud maksumaksjale. Ta on kohustatud makse maksma vastavalt seadustele. Kõik maksud tuleb kanda üle maksuhalduri pangakontole vastavalt ettenähtud kuupäevadeks ja neid vastavalt deklareerides.
Vastavate seaduste rikkumiste korral võib karistada maksumaksjat trahvide- ja ettekirjutistega.
NB! ” Maksukorralduse seaduse” §97 summade ümardamine ütleb järgmist:
Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tolliseaduses ei ole sätestatud teisiti. Alla 50- sendi summa jäetakse ära ning vähemalt 50-sendine summa ümardatakse täiskroonideks.
Põhireegel maksude arvestamisel ja kinnipidamisel.
Maksud arvestatakse sissetulekute brutosummalt, enne mahaarvamiste tegemist.
TÖÖTASUGA SEOTUD MAKSUD
Töötasust peetakse kinni järgmised seadusega lubatud maksud järgmistes suuruses:
Kogumispension
Käesoleva makse eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid sooritanud isikule võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud ja nooremad on liitunud kohustuslikus korras.
Töötuskindlustus.
On sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhte kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral.
Kindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusemakse 0,6% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta.
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on eelnevalt arvestatud maha seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta . Kinnipeetav tulumaksu määr on 22%. Maksuvaba tulu 2007.a. 24000 krooni, ühes kuus 2000 krooni.
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaks on riikliku pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis , mis kuulub täitmisele vastavalt seadusele. Maksu makstakse palgalt, puhkustasudelt erisoodustustelt jne vastavalt seadusele. Sotsiaalmaksu määr on 33% maksustatavalt summalt.
ÜLESANNE: töötaja brutopalk on 5000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Leia töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku.
Brutopalk ( arvestatud) 5000.-
Töötuskindlustusmakse 30.- (5000.-                                                              x   0,6%)
Kogumispensioni makse 100.- (5000.-                                                                     x   2%)
Maksuvaba tulu kuus 2000.-
Tulumaksuga maksustatakse 2870.- (5000 -                                             30 –100 – 2000) x22%
Tulumaks 631.-
Netopalk (saabkätte) 4239.-      (5000 –                                                    30 – 100 – 631)
 
Ettevõtte kohustused ja kulud:
Töötasu 5000.-
Sotsiaalmaks             1650        (33%)
Töötuskindlustus 15.- (0,3% )
ETTEVÕTTE KULU KOKKU 6665.-
ÜLESANNE
 
Töötaja brutopalk on 8000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku.
Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid . Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem “Võlad töövõtjale”
 
PALGAARVESTUS KONTOL “ VÕLAD TÖÖVÕTJALE”
 
Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol “Võlad töövõtjatele” Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad.
 
D Võlad töövõtjale K
 
1) väljamakstud palk, Arvestatud palk,
lisatasud jne. puhkusraha,
2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne.
K K
Saldo -väljamaksmata töötasu
 
Palga analüütilist ehk isikulist arvestust peetakse isikukonto kaartidel.
Ülesanne
Arvestati palka puidutöökoja töölisele 6 730.-
tsehhi meistrile 8 200.-
firmajuhile 12 000.-
finantsistile 9 000.-
Arvestati sotsiaalmaksu 33% palgalt ja töötuskindlustusmaksed.
Palkadelt peeti kinni üksikisiku tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.-
Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM.
Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto “võlad töövõtjale”.
tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.-
Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM.
Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto “võlad töövõtjale”.
 
PUHKUSESEADUS
Seadus reguleerib suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel seoses puhkuse andmisega. Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda . Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud erijuhud tulenevalt seadusest. Näiteks: alaealised –35 kalendripäeva jne.
Puhkusetasu arvestamise kord. Määrus jõustus 1. Jaanuar 2002.a.
§ 1. Üldsätted.
1)      Määrust kohaldatakse töölepingu alusel töötavate isikute ning avalike teenistujate (edaspidi töötaja) puhkusetasu arvutamiseks põhi- ja lisapuhkuse aja eest kõigi era- ja avalik- õiguslike juriidiliste isikute, riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste ning teiste töötajate ( edaspidi tööandja) juures.
2)      Kollektiiv- ja töölepingus võivad pooled kokku leppida puhkustasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas määruses.
3)      Kui töötajale maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka , säilitatakse kokkulepitud palk. Kui palga maksmist jätkatakse, siis säilitatav palk makstakse välja enne puhkuse algust. Kui palga arvestamisel võeti arvesse töömaht või maksti lisatasu või preemiat, arvutatakse puhkustasu päevatasu järgi.
§ 2. Päevatasu arvutamise alused
1)        Päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv.
2)        Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuul teenitud palga kogusumma. Kui töötaja ei ole tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud ühte tervet kalendrikuud, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks palga kogusumma alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja päevatasu arvutada.
3)        Päevatasu arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitletavad summad: põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkustasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist
( haigusraha) ja teisi summasid, mida “Palgaseaduse “ kohaselt ei käsitleta palgana.
4)        Päevatasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.
§ 3. Päevatasu arvutamine.
1)           Päevatasu arvutamisel liidetakse §2 lõikes 1 või 2 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade ( mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Kui töö- või teenistussuhe nimetatud ajavahemikul peatatud, vähendatakse ajavahemiku pikkust nende päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra, kui töölt kõrvaldamine oli seaduslik.
§ 4. Puhkustasu arvutamine põhi- ja lisapuhkuse aja eest.
1)      Puhkustasu ja töö- või teenistussuhte lõpetamisel kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise arvutamisel korrutatakse käesoleva määruse kohaselt arvutatud päevatasu puhkuse kalendripäevade ( mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga.
2)      Kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta
1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.
Puhkusetasu arvutamine , kui töötaja puhkus algab 01 jaanuar.
Kuu Palk Kal. Päevad Ei töötanud arvessevõet. (päevad) (kal. Päevad
juuli 2700 31 10 21
august 5200 30 - 30
september 3600 30 5 25
oktoober 5200 31 - 31
november 5200 30 - 30
detsember 2200 29 13 16
KOKKU 24100 181 28 153
Päevatasu on 157,52 kr. (24100 :153)
Puhkusetasu on 4410,56 kr arvestatud (157,52 x 28 päeva). Makstakse välja summas 4410,55 kr. eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust .
ÜLESANNE PUHKUSTASU ARVUTAMISE KOHTA
Arvutada töötajale puhkustasu kui tema eelneva 6 kuu tulud on järgmised:
KUU põhipalk lisatasu klp. arvestatavad päevad
juuli 5750.- 550.- 20
juuni 4750.- 200.- 29
mai 3000.- 2100.- 30
aprill 5500.- 240.- 16
märts 5000.- 500.- 31
veebruar 3750.- - 28
KOKKU 27750.- 3590.- 154
Töötaja jääb puhkusele 4-st augustist. Arvutada töötajale makstav puhkustasu 28 klp. Pidada kinni vajalikud maksud ja leida väljamakstav puhkusetasu. Arvutada ka ettevõtte kulud kokku. Koosta lausendid ja konto “ võlad töövõtjale”
Äritehingute arvestus
Kaubavarud , kaupade sisseost ja müük
Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani on kaubad käibesfääris ja moodustavad kaubavarud. Kaubavarud lähevad ringlusesse ja uuenevad kuid teatud hulk kaupa peab ettevõttel alati olema ja seega toimub ettevõtetes pidev varade ümberpaigutamine Nende suurus peab vastama müügi suurusele.
Kaubavarude suurenemist põhjustavad:
1)      kaupade sisseost;
2)      varem müüdud kaupade tagastamine (ostjate poolt)
Kaubavarude vähenemisel on samuti kaks põhjust, kui mitte arvestada kaupade kadu (loomulik kadu- küpsis mureneb, puuviljad kuivavad jne. ja mitmesugused riknemised )
1)      kaupade müük;
2)      tarnijatele tagastatud kaubad
Kaupade tagastamist tarnijatele ostjate poolt põhjustavad mitmed asjaolud , milleks on ka lepingutele mittevastavus (kaupade kogused , sortiment, värvus, kvaliteet jne.)
Kaupade lähetamisel ostajale kirjutab kauba müüja välja ( faktuur )arve, täites selles ettenähtud andmed.
Kaup väljastatakse ostjale volituse alusel. (so. dokument, kellele on õigus kaupa väljastada. Väljastatud müüjale ostja ettevõtte poolt.
Müüjatel on ükskõik kuidas arveldused toimuvad, kas sularahas või sularahata arvelduste korras kuid eelduseks on, et klient oleks maksevõimeline.
Ettevõtete tuluallikaks on kaupadele tehtud juurdehindlused. Aruande perioodi tegelikuks tuluks on sellel samal perioodil müüdud kaupade juurdehindlused. Kaupade ettevõttesse tarnimist nimetatakse sisseveoks. Kui ettevõte ostab kaupa, võivad transpordikulud olla lülitatud kauba hinna sisse või maksab ettevõte nende eest täiendavalt. Valitud moodust tuleb ettevõttes rakendada alati ühte moodi. Näiteks: ettevõte ostab kaupa kahelt tarnijalt , esimene tarnija toob kauba ettevõttesse 100.- ja ei võta eraldi veoteenust. Teine aga toob kaubad müüa 95.- ja kauba kohaletoimetamise eest nõuab müüjalt 5.- Ostukulu kaupadele on ikka 100.-. Seega tavaliselt sisseveokulu liidetakse juurde kaupade hinnale.
Müüdud kaupade hinnatäiendi summa võib leida:
1)      keskmise % alusel (võtab vähe aega )
2)      iga kaubagrupi kohta eraldi ( võtab palju aega kuid annab paremaid tulemusi)
Tihti müüakse kaupu krediiti, suurendades ettevõtte käibemahtu ja samas võttes endale suuri riske, sest tasumata arved tähendavad ettevõttele lootusetuid võlgnevusi ehk ebatõenäoliselt laekuvaid arveid.
Ebatõenäoliseks hinnatakse arved kui:
1)      ostjale on saadetud meeldetuletuskiri ;
2)      ostja vastu on esitatud hagiavaldus kohtule;
3)      ostja vastu kuulutatakse välja pankrot või likvideerimine.
Kui raha ei laeku ettevõttele, tekitab see finantsraskusi, mis võivad viia ettevõtte pankrotini. Seega peavad ettevõtted pidevalt jälgima ostjate tasumisi. Kõige selle
aluseks on ka ettevõtete vahel sõlmitud lepingud . Lepingutes tuleb kindlasti fikseerida tasumise arveldusvormid, maksetähtajad ning otstarbekas oleks viia kauba müügihind sõltuvusse kauba eest tasumise tähtajaga. Seega kiire ja korraliku tasumise eest võiks kasutada hinnaalandust 5-10% ( selgita- kui raha laekub kiiresti ei ole ettevõttel endal võtta laenu uute kaupade väljaostmiseks) Lepingutes tuleb fikseerida ka kauba hinna tõus ja viivisemäär. Ei ole otstarbekas sõlmida pikaajalisi ostu- müügilepinguid.
Debitoorse võla juhtimisega seotud probleeme ei tohi ettevõte alahinnata. (tavaliselt moodustab debitoorne võlg ettevõtetes kuni 25% ettevõtte varadest ja üldlevinud, et pikad maksetähtajad tekitavad suurema % tasumata arvetest)
FAKTOORINGTEHINGUD
Et ettevõte debitoorse võlaga kahju ei saaks, võib riski vältimiseks kasutada faktooringtehingut. Faktooringut kasutatakse rohkem kaupade kui teenuste juures. Ostja on enamasti teadlik faktooringtehingutest ja arve maksetähtaja saabudes peab ta kandma raha faktori arveldusarvele. Faktooring ei eelda lisatagatise olemasolu. Tagatiseks on vaid rahalised nõuded ostja vastu. Faktooringul on kolm osapoolt- müüja, ostja ja faktooringufirma. Tihti kasutatakse faktooringufirmaks panka. Müüja saab kokkulepitud osa umbes 70-90% kohe kätte ning võib paigutada raha uutesse tehingutesse.
Faktooring on kasulik eelkõige firmadele, kellel on suur osa vahendeid tasumata arvete all. On kasulik ka selles mõttes, et ettevõtja ei pea tegelema ise ostjate võlgnevuste sissenõudmise ja ostjate maksevõimelisuse ning finantsseisu kontrollimisega, kes suudab tänu spetsialiseerumisele sellega paremini hakkama saada.
KAKS KAUBAVARUDE ARVESTAMISE MEETODIT
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on olemas kaks kaubavarude arvestamise süsteemi:
1)      kaubavarude perioodiline arvestuse süsteem
2)      kaubavarude pidev jooksev arvestuse süsteem
Kuna raamatupidamise seadus ei keela ühe või teise arvestussüsteemi kasutamist, võivad ettevõtted kasutada neist ükskõik kumba .
Vastavalt varude perioodilise arvestuse süsteemile ei peeta aasta või mistahes aruandeperioodi jooksul materiaalsete varude üksikasjalikku arvestust, kuid aasta (aruandeperioodi) lõpul tehakse olemasolevate varude inventuur. Realiseeritud kaupade omahinda ei saa määrata enne inventuuri lõppemist, kuna selle suurus tehakse kindlaks järgmise tehtega :
Varude jääk aasta algul (või mistahes aruandeperioodil) + materjali ostud aasta jooksul(või mistahes aruandeperioodil) – varude jääk aasta lõpus (või mistahes aruandeperioodil)
(konto „kaubad” algsaldo + ostud aasta jooksul – kaupade jääk aasta lõpul (või mistahes aruandeperioodil) INVENTUURI ANDMETEL)
Vastavalt varude pideva ( jooksva ) arvestuse süsteemile kirjendatakse siin üksikasjalikult kaupade ostu – müüki. Realiseeritud kaupade omahind määratakse vastavalt sellele, kuidas neid müüdi. Seega näitavad raamatupidamisandmed aasta lõpul, mis peab kaubavarudest alles olema. (kasutatakse kõigi kaupade juures, mis ei tähenda, et tegelikult ongi sellisel hulgal kaupa alles, seda mõjutavad ka vargused ja muud loomulikud kaod). Pideva jooksva arvestuse juures peetakse arvestust nii varude jäägi kui ka müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta.
Algsaldo + sissetulek – müüdud kaupade omamaksumus = lõppsaldo
(tegelik lõppsaldo selgitatakse alati välja inventeerimise teel)
Perioodilise arvestuse põhiliseks puuduseks on see, et puudub ülevaade kaupade seisust antud hetkel ja kindlasti nõrgeneb kontroll kaupade üle.
Pideva arvestuse puuduseks on suur töömahukus, kuid see süsteem tagab andmed tegeliku kaubavarude kohta ning võimaldab pidada kaupade kohta ranget kontrolli.
Ettevõtetel on vaja kehtestada raamatupidamise sise- eeskirjades millist arvestust kaupade kohta peetakse, ning raamatupidamine kajastab ainult vastavaid majandustehinguid valitud viisil.
Ettevõttes on tähtsal kohal kontroll oma varude üle ja ka loomulike kadude üle, sest kontrollimatus suurendab kadusid , millega väheneb ettevõtte kasum ja ka riigi maksud. (kui ettevõte ei kontrolli oma varusid ja loomulikke kadusid, luuakse sellega soodsad tingimused riisumiseks). Ettevõtetel on vaja teostada inventuure, et avastada kiiresti puudujäägid ja eelkõige aitab sellele kaasa just pidev arvestus kaupade ja varude üle.
KAUBAKADUDE ARVESTUS
Kaupade purunemine ja riknemine toimub tavaliselt kaupadega hooletul ümberkäimisel või kaupade ebaõigel säilitamisel. Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon , kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele.
Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga:
D-        kaubakaod (soetushinnas)
D-          hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist
D-            käibemaks (müügihinnas)
K-            ostetud kaup (müügihinnas)
Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga:
D-        nõuded materiaalse kahju hüvituse osas
K-          kaup müügihinnas
Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse)
KAUPADE ÜMBERHINDAMINE
Kaupade ümberhindamine võib toimuda:
A)    juurdehindluste muutumisel
B)     kaupade kvaliteedi langusest tingitud hindade muutumisel.
Kaupade ümberhindlus vormistatakse vastava aktiga ning raamatupidamises koostatakse vastav kanne, milleks on kaks võimalust:
1)      kui ümberhindlus toimub ettevõtte kasumi arvelt
D- kaup soetushinnas
D- tulud ostetud kauba müügist
D- k/m müügihinnas
K- ostetud kaubad müügihinnas (kauba võtame arvele D- kaup müügihinnas)
2)      kui ümberhindlus tehakse tarnija arve alusel:
D- võlg tarnijale (kaup soetushinnas)
D- tulud ostetud kauba müügist
D- k/m müügihinnas
K – ostetud kaubad müügihinnas
KÄIBEMAKS
Käibemaksuseadus hakkas kehtima 01-st maist 2004.a., mida on parandatud ja viidud vastavusse EL 6 direktiiviga, arvete direktiiviga, e- teenuste direktiiviga jne. Seaduse eesmärgiks on käibemaksu ühtlustumine Euroopa Liiduga liitumisel.
Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2 ) kauba või teenuse omatarve;
3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks
Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud seadusest tulenevad erijuhud.
Käibemaksukohustuslane ( maksukohustuslane )on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik- õiguslik juriidiline isik, kes on kohustatud end registreerima maksukohustuslaseks vastava riigi seaduse kohaselt.
Käibemaksumäär on 18% maksustatavast väärtusest, välja arvatud erijuhud, mis tuleneb käibemaksuseadusest. Käibemaksu on kohustatud maksma kõik isikud, kes on käibemaksu arvel arvestanud ja kajastanud Eestis registreeritud käibemaksukohuslase number algab tunnustähtedega EE................, FI - Soome. jne.
Näiteks: käibemaksumäär 18% on elanikele müüdav soojusenergia jne. Ja vastavalt seadusele võib rakendada ka teatud juhtudel 0% käibemaksu vastavalt KMS § 15 nt. Koolitused kutsekoolis- täiendkoolitused ilma km, sest aluseks on õppekavad (ärilistel eesmärkidel aga koos käibemaksuga) matuseteenused jne. , 5% ravimid
Maksukohustuslaseks registreerimine on kohustuslik kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250000 krooni, tekib kohe kohustus käibe tekkimise päevast end maksukohustuslaseks registreerida.
Lisaks on mõiste piiratud maksukohustuslane, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 160000 krooni
Ettevõte on kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslaseks kohalikus Maksu – ja Tolliameti osakonnas.
Aluseks võttes muudatusi käibemaksuseaduses ei loeta kaubavahetust liikmesriikide vahel enam ekspordiks või impordiks . Ekspordi ja impordi maksustamisel lähtutakse käibemaksuga maksustamisel kahest printsiibist:
a) sihtkohamaa printsiibi puhul ekspordil kaubad ja teenused vabastatakse käibemaksust ning maks tasutakse maal, kus teenust osutatakse või maha müüakse.
b) päritolumaa printsiibi puhul tasutakse käibemaks maal kus kaup toodetakse või kus teenus pärineb
Euroopa Liidus leiavad sõltuvalt kauba ostja isikust kasutamist mõlemad printsiibid
Ettevõtjatevahelises tehingutes jääb kehtima siiski sihtkohamaa printsiip. Käibemaksuga maksustamise juures on just oluline kus ja millises riigis oled end registreerinud käibemaksukohustuslaseks, mitte aga ettevõtte loomine.
KÄIBEMAKSU ARVESTAMINE
Vastavalt käibemaksuseadusele loetakse käibe toimumise ajaks tehingu varaseim hetk, milleks võib lugeda:
a)      kauba lähetamist või ostjale kauba kättesaadavaks tegemist ning ka teenuse osutamist;
b)      kauba või teenuse eest arve väljastamist;
c)      kauba või teenuse eest osaline või täielik tasumine jne.
Käibemaksuga maksustatav periood on kalendrikuu, seda perioodi võib maksuhaldurijuht vastavalt maksukohustuslase esitatud avaldusele ka pikendada näiteks kvartalile. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20-ks kuupäevaks ning seda on kohustatud esitama maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane.
Käibemaksu arvutamine- registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodi sisendkäibemaks. SO enammakstud käibemaks, mis tagastatakse maksukohustuslasele maksukorralduse seadusest sätestatud korras.
Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohuslase poolt ehk teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või tasumisele kuuluv käibemaks.
Sisendkäibemaksu võib maha arvestada kui kaupa, teenust kasutatakse oma ettevõtluse tarbeks järgmistel juhtudel:
1)      teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, nõuetekohase arve alusel;
2)      imporditud kauba eest tasutud käibemaksu aluseks on mitteresidendilt saadud arve vastavalt impordi kaubadeklaratsiooni ja käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel jne.
 
KÄIBEMAKS
D K
SALDO:
Makstud käibemaks Arvestatud käibemaks
1) tarnijale makstud kauba ja so. käibemaksukohustuslase maksustatavalt
teenuse eest käibelt arvestatud käibemaks
2) tolliametile impordi eest
 
SALDO- kuulub ülekandmiseks riigieelarvesse
Kui saldo on negatiivne, siis kuulub vastav summa riigilt tagastamiseks taotluse alusel või jäetakse järgneva maksustamisperioodi kasude katteks.
Riigieelarvesse kantavast summast ei arvata maha nt. Sisendkäibemaksu, mida on tasutud:
1)      külaliste vastuvõtuks,
2)      oma töötajate toitlustamiseks jne.
Registreeritud maksukohustuslane peab esitama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve seitsme kalendripäeva jooksul vastavalt kohustuslike raamatupidamise andmetega . (registreerimata maksukohustuslane ei pea arvel kajastama käibemaksu)
Registreeritud maksukohustuslane peab kronoloogilises järjestuses säilitama arved ning soetatud kaupade müüjatelt ja saadud teenuste osutajatelt saadud arved väljastamise või saamise päevast alates seitsme aasta jooksul.
NÕUDED OSTJATE VASTU
Nõudmised ostjate vastu kajastatakse bilansikirjel „nõuded ostjate vastu”, mis on aktiva konto, seega suurenemine ehk ostjate võlgnevus on deebetis ja ostjate tasumine ehk võlgnevuse vähenemine on kreeditis. Saldo näitab ostjate tegelikku võlgnevust.
Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol „nõuded ostjate vastu ” oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus.
Näiteks: müüdi ostjatele kaupa 5000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18% Ostja tasub kauba eest 14 päeva jooksul
5000x 18% = 900
seega, kauba maksumus kokku on 5900 .-
Lausend raamatupidamises
D ostjate tasumata arved 5900.-
K müügitulu 5000.-
K käibemaks 900.-
Ostja tasub nimetatud summa
D pank
K ostjate tasumata arved 5900.-
TARNIJATE TASUMATA ARVED
Need on lühiajalised kohustused kaubahangete või osutatud teenuste eest, mille summa peab olema kooskõlas tarnijate järgi peetava arvestusega. Kuigi tarnijale tasutakse laekunud arvete alusel, kajastatakse majandustehinguid raamatupidamises tekkepõhiselt, seega siis kui tehing toimus, sõltumata kas raha on laekunud või mitte.
Võlad tarnijatele on passivakonto, kus võlgnevus kajastatakse konto kreeditis ja arvete (võlgnevuse) tasumine konto deebetis. Saldo kajastatakse kreeditis ja näitab tegelikku võlgnevust tarnijatele
Näiteks. Osteti tarnijatelt materjali, saadi arve summas 10000.- , millele lisandub käibemaks 18% = 1800.- Kokku arve 11800.-
Tehing kajastatakse raamatupidamises
D materjal 10000.-
D käibemaks 1800.-
K võlg tarnijale 11800.-
Tasume arve tarnijale
D võlg tarnijale
K pank 11800.-
VALUUTAKONTO JA ARVELDUSED VALUUTAS
Raamatupidamises peetakse välisvaluutas toimunud tehingute arvestust kontol „välisvaluuta”. Kui ostetakse valuutat kajastatakse see ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga.
Välisvaluuta kohta peetakse paralleelselt arvestust nii välisvaluutas kui Eesti kroonides . Seega on olemas kaks saldot nii välisvaluutas kui Eesti kroonides, mis on saadud välisvaluuta summa korrutamisel Eesti Panga kursiga vastaval tehingu toimumise päeval.
Arveldused ostjate ja tarnijatega (nõuded ja kohustused) võivad toimuda ka valuutas. Valuutas tehtud tehingute kohta peetakse arvestust Eesti Vabariigis kehtivas vääringus, ümberhinnatult (konverteerides) operatsioonipäeval Eesti Panga kehtiva valuutakursi järgi. Kuid võib pidada arvestust ka välisvaluutas, aga aruannetes kajastatakse saldod Eesti kroonides.
Kui võlgnevuse arvelevõtmise päeva valuutakurss erineb selle tasumise päeva valuutakursist, tekib ettevõttele kasum või kahjum , mis kajastatakse raamatupidamise arvestuses kontol „muu ärituluna” või „muu ärikuluna”
NÄITEKS:
Osteti kaupa 10000 USD $ ostupäeva valuutakurss oli 17 krooni ning arve tarnijale on tasumata.
Raamatupidamise kirjend on:
D kaup 170000
K võlad tarnijatele
Kaks nädalat hiljem tasume tarnijale 10000 USD $ saadud kauba eest. Maksmise päeval on Eesti Panga kurss 17,30 , seega 0,30 senti kallim
 
Tasume arve .
D võlad tarnijatele 170000.-
D muud ärikulud 3000.-
K pank 173000 (10000 x 17,30)
HIND, MÜÜGITULUDE JA KULUDE ARVESTUS KAUBANDUSES
Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Seega hind on rahasumma , mida nõutakse toote või teenuse eest.
Hind on kõigel, mille eest tuleb maksta. Teades tehtud kulutusi tootele, teenustele, kaupadele on olemas alus hinna määramiseks. Tänapäeva majanduses määratakse hind ka mõnikord teise tootehinna kaudu. Ei ole välistatud, et hind võib koosneda nii rahast kui ka tootes ( nt. auto või teleri tagastamine). Hind kujuneb ainult eelkõige nõudmise ja pakkumise alusel, kehtib ainult vabaturu tingimustes. Hinna eesmärkideks võib lugeda: käibe ja turu suurendamist, kasumi teenimist, firma ellujäämise tagamine.
Hinnal on tähtis osa nii üksiku organisatsiooni kui kogu majanduse seisukohalt.. Hinnast oleneb nii ärikasum kui kogutulem
Kasum = kogutulem – kogukulud
Kasum = (hind x müügikogus) – kogukulud.
Kuna hind mõjutab müüdava koguse suurust ja kasumi saamist, siis tuleb ta kehtestada tasemel, mis annaks piisavalt suure käibe.
Jae- ja hulgimüüjad peavad teenima piisavalt, et katta kulud ( kohalevedu, ladustamine , reklaam jne) ja teenida tulu.

Paljudel tarbijatel on hind väga tähtsaks ostumõjuriks, kuigi aja jooksul on hinna osatähtsus võrreldes teiste meetmetega vähenenud. Tänapäeval väärtustavad ostjad tunduvalt rohkem toote kvaliteeti ja sellega kaasnevaid teenuseid, müügikultuuri, kauplust jm. Seega peegeldab hind kvaliteeti ja oodatavat rahulolu.

MÜÜGITULUDE ARVESTUS
Kaubandusettevõtete tuluallikaks on ostetud kaupadele tehtud juurdehindlused ning aruandeperioodi tegelikuks tuluks on samal perioodil müüdud kaupadele ja teenustele langevad juurdehindlused. Müügitulu määramisel tuleb lähtuda tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Seega aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvestatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud.
Tulude kontod avab iga ettevõte vastavalt vajadustele, milleks on näiteks: tulud ostetud kaupade müügist, tulud vahendustegevusest, tulud omatoodangu müügist jne.
Näiteks: müük kui müüja on käibemaksukohustuslane
Müüdi kaupa 8000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18%, saadi sularaha müügist
D kassa 9440
K müügitulu 8000.-
K käibemaks 1440
Kantakse maha realiseeritud kaup
D kaubad, toore , materjal ja teenused
K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.-
Toodangu, teenuste ja kaupade müügiga kaasnevad mitmesugused kulutused, näiteks, transport, kaupade pakkimine, kaupade laadimine jne. ( turustuskulud ), mille kohta peetakse kindlasti eraldi arvestust. Arvestust tuleb pidada ka ostukulude kohta, milleks on „kauba ostukulu”, „materjali- ja pooltoodete ostukulud” jne. Kulude kontod suletakse aruandeperioodi lõpus tegelikule kulukoha koondkontole, samuti suletakse müügitulude kontod ja selgitatakse välja kaubanduslik kasum/kahjum.