PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT (0)

1 Hindamata

PANKROTIÕIGUS

I LOENG: PANKROTIMENETLUS

Makseraskused võivad olla:
1) Ajutised
-võimalikud abinõud
Saneerimine -eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja , võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne.
Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel.
(1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas:
1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine ;
2) rahalise nõude täitmine osamaksetega;
3) võlasumma vähendamine;
4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.
(2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet.
Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve.
Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse:

Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine

Osadena täitmine

Kohustuse vähendamine

PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT

Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes.
Erisused : Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas.
Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust.
Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus
Maksejõuetuse tunnused
■ Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
■ Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotimenetluse eesmärgid
■ Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.
2. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras.
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.

PANKROTIMENETLUS

Pankrotimenetlus toimub:

kohtumenetlusena

kohtuvälise menetlusena.
Menetlusõigusnormide kohaldamine
Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Võlgnevust võib esitada:

Hagimenetlusega

Pankrotimenetlusega

TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS

Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus
Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses .
Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel.

ajutise halduri nimetamine

pankroti väljakuulutamine

muud pankrotimenetlusega seotud asjad
Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused.
Kohtute pädevus
■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.
Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel
■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal.
■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati.
■ Kui seoses pankrotimenetlusega juriidilisest isikust võlgniku suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist ka selle juriidilise isiku kohustuste eest oma varaga vastutava osaniku või liikme suhtes, võib pankrotiavalduse esitada kohtule, kes vaatab läbi juriidilisest isikust võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust.
Üldise kohtualluvuse mõiste TsMS § 79
■ Pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud , millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.
Kohtualluvus pankrotimenetluses ( TsMS §98¹)
■ Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi , muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse.
■ Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi.
■ Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse.
Kohtukorraldus Eestis
III RIIGIKOHUS – 3 kollegiumit: 1.Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
II RINGKONNAKOHUS (2) – 3 kollegiumit
I MAAKOHUS(4) HALDUSKOHUS (2)
Määruste jõustumine
■ Määrus, millega pankrot välja kuulutatakse, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
■ Määrus, millega pankrotiavaldus jäetakse rahuldamata, samuti määrus, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, on kehtiv ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.
Määruskaebuse esitamine
■ Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel.
■ Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud.
■ Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
■ Määruse peale esitatud määruskaebuse alusel tehtud ringkonnakohtu määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest vastavalt TsMS § 466 lõikes 3 sätestatule, kui ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
Teate saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused

Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest .
Pankrotiasja menetlev kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks haldurile.
Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse.
Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja.

Teate avaldamine
■ Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
■ Teate või menetlusdokumendi võib avaldada väljavõttena.
■ Pankrotiasja menetlev kohus võib avaldada teate või menetlusdokumendi mitmel korral. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.

PANKROTIMENETLUSE OSALISED

Pankrotimenetluse osalised:

pankrotivõlgnik

pankrotivõlausaldaja
■ Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti.
■ Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei või olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.
■ Pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist
Pankrotimenetluse osalised peavad olema isikud TsÜS mõttes.
Pankrotiavalduse esitaja
Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.
■ Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
■ Seaduses sätestatud juhtudel võib PankrS § 9 lg 1 ja 2 nimetamata isik. Sel juhul kohaldatakse sellele isikule vastavalt võlausaldaja kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕLAUSALDAJA PANKROTIAVALDUS

( PankrS § 10)
Võlausaldaja peab pankrotiavalduses:

põhistama võlgniku maksejõuetuse- tegema usutavaks kohtu jaoks ( põhistamise mõiste TsMS §-s 235)
tõendama nõude olemasolu.

PankrS § 10 lg 2 järgi võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ( pankrotihoiatus ) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
(3) Pankrotiavalduse võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.
■ Kui pankrotiavaldust soovitakse esitada pärandvara suhtes, esitatakse pankrotihoiatus pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale.
Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.
■) Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.
NB! Tõendid-TsMS § 229-305
Tagajärjed pahatahtliku käitumise korral
■ Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju.

VÕLGNIKU PANKROTIAVALDUS

PankrS § 13. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri
■ Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.
■ Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohtavõlanimekirja.
Võlanimekirjas märgitakse:
a) võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad
b) nende nõuded
c) andmed võlgniku vara kohta.
Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla ( isiklikult).
■ Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus ( ÄS juhatuse liikmete vastutus).
■ Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada.
Pankrotiseaduses eristatud staadiumid.
I Pankrotiavalduse menetlemine
1. Kohtu kontroll pankrotiavalduse nõuete vastavuse osas TsMS ja PankrS sätetele.
-Menetlusse võtmisest keeldumise alused PankrS § 14
Ajutise halduri nimetamine või nimetamata jätmine ( PankRs § 15)
Pankrotiavalduse arutelu,mis või lõppeda:

Pankroti väljakuulutamisega

Pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega

Pankrotiavalduse menetluse raugemisega ( PankrS § 29)

Jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata ( võlausaldaja ei tasu kohtudeposiiti määratud summat).
II Pankrotimenetlus
Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus ( PankrS § 31 lg 5)
Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui:
1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu;
2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust;
3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused;
4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava.
Edasikaebamise kord
Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
Ajutise halduri nimetamata jätmine
Füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
Ajutise halduri nimetamata jätmise alused võlausaldaja pankrotiavalduse alusel PankrS § 15 lg 3
Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui:
1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust;
2) nõue on pandiga täielikult tagatud;
3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus ;
4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud;
5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma , kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist;
6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks;
7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
Õiguslikud tagajajärjed ja edaskaebamine
■ Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni.
■ Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.
■ Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
■ Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.

VÕLGNIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Teabe andmise kohustus - Võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.
Võlgniku vanne - Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama , et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
Pankrotimenetlusest osavõtu kohustus- Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil , kui kohus teda selleks kohustab.
Elukohast lahkumise keeld - Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
Võlgniku trahvimine, sundtoomine ja arest- Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust.
Ärikeeld- Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist .
Teabe saamise õigus- Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Haldur võib põhjendatud kaalutlustel keelduda halduri toimikus sisalduva dokumendi tutvustamisest võlgnikule, kui see kahjustaks pankrotimenetluse läbiviimist.
Võlgniku ärakuulamine- Kui käesolevas seaduses on ette nähtud võlgniku ärakuulamine, võib see ära jääda, kui võlgniku viibimiskoht on teadmata või kui võlgnik viibib välisriigis ja tema ärakuulamine aeglustaks menetlust.

AJUTINE HALDUR

■ nõuded ajutise halduri osas
■ pädevus
■ tasu suurus
■ vastutus
Nõuded ajutise halduri osas samad kui halduril- PankrS § 56
*Ajutine haldur tegutseb hetkeni kuni on välja kuulutatud pankrott ja siis enam ei ole ajutist haldurit, vaid haldur.
Haldurile esitatavad nõuded
■ halduriks võib olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu liikmeks olev:
■ füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus;
■ 2) vandeadvokaat;
■ 3) vandeaudiitor;
■ 4) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur .
■ haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.
■halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus.
■haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.
■ halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne.
■ Haldurina tegutsemise õigus ( § 57)
Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes:
1) on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses ja kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas või kes on omandanud riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses;
2) on aus ja kõlbeline;
3) valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
4) on sooritanud halduri eksami kohtutäituri seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) on läbinud halduri väljaõppe kohtutäituri seaduse §-s 96 sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud bakalaureuse- või magistrikraadi asemel võib isik olla omandanud ka bakalaureuse- või magistrikraadile vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
(3) Vandeadvokaat, vandeaudiitor ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur ei pea haldurina tegutsemise õiguse saamiseks sooritama halduri eksamit ega läbima väljaõpet. Haldurina tegutsemise õiguse saab ta koja kutsekogu liikmeks vastuvõtmisega. Nimetatud isik võetakse koja kutsekogu liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel.
(4) Väljaõpet ei pea läbima halduri eksami sooritanud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat õigusalast, majandusalast või finantsjuhtimisalast kõrgharidust nõudval tööl.
■ Halduri eksami sooritanud ja seaduses ettenähtud juhul väljaõppe läbinud isik esitab koja haldurite kutsekogu juhatusele (edaspidi kutsekogu juhatus) kirjaliku taotluse haldurina tegutsemise õiguse saamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel halduri eksami sooritamisest. Kutsekogu juhatus otsustab taotluse rahuldamise ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, tehes selle kohta kirjaliku otsuse. Otsuse ärakiri saadetakse isikule ja Justiitsministeeriumile. Taotluse rahuldamata jätmist peab põhjendama.
■ Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule ( § 57 lg 6):
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on viimase kümne aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituriametist või advokatuurist või audiitorkogust välja heidetud või kellelt on võetud vandetõlgi kutse vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel või kellelt on võetud patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel;
[ 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
4) kes on pankrotivõlgnik;
5) kelle kohta kehtib ärikeeld;
6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina;
7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja;
8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud.
(7) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest .
(8) Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.
Ajutise halduri pädevus.
§ 22. Ajutine pankrotihaldur:
1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
11) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;
2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele;
3) tagab võlgniku vara säilimise;
4) annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta , võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest;
41) koostab halduri toimiku käesoleva seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras;
42) teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise võimalusest ;
5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid.
Ajutise halduri õigused
Ajutisel halduril on õigus:
1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta;
2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides;
3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis;
4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.
(4) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesolevas lõikes nimetatud aruanne ja arvamus esitatakse kohtule kohtu poolt nimetatud tähtpäevaks, tähtpäeva määramisel arvestab kohus käesoleva seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu.
Ajutine haldur esitab kohtule:

kirjaliku aruande
arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

PankrS § 28 Kuritegu ja raske juhtimisviga
(1) Kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
(11) Haldur on kohustatud Euroopa Liidu fondide või muu välisabi vahendite andjale tema nõudmisel edastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe.
(2) Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
Ajutise halduri tasu
■Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist .
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus:

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust
ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
■ Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
■ Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
■ Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud , välja arvatud käibemaks ).
■ Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.
■ Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutise halduri vastutus
■Ajutine haldur vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.
■ Ajutise halduri vastu esitatava käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise halduri tegevuse lõppemise päevast arvates.

PANKROTI VÄLJAKUULUTAMINE ( PankrS § 31)

■Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
■ Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks.
■ Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
■ Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
■ Pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).
■ Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.
■Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
■ Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
■ Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
■ Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.
■ Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev.
Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ( PankrS § 35)
Pankroti väljakuulutamisega:
1) moodustub võlgniku varast pankrotivara;
2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse;
3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;
4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid;
5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine;
7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed.
8) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.
9) Pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis».

II LOENG: PANKROTIMENETLUSE ORGANID

Pankrotihaldur

Pankrotitoimkond

Võlausaldajate üldkoosolek

Kohus
Nõudeavaldus esitatakse haldurile,mille peale kutsub haldur võlausaldajate ülkoosoleku kokku. Üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata ( vastuväidete esitamise korral). Nõude tunnustamata jäämise korral on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jäätis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

PANKROTIHALDUR

Pädevused: Pankrotihalduri kutsetegevuseks on pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine. Pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.
Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse korral võib haldur teha pankrotivaraga kõiki tehinguid ja õigustoiminguid. Halduri tehingu või muu toimingu tegemise õigust saab piirata kolmandate isikute suhtes üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil.
Füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha pankrotivaraga ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.
Õigused/kohustused: Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku , kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. Selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja; annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule; annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale. Ajutine haldur ja haldur peavad koostama pankrotimenetluse kohta toimiku.
Halduril on õigus dokumendi ärakirja taotlenud isikult saada hüvitist dokumendi ärakirja tegemise eest.
Halduri vastutus: Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest.
Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile.

PANKROTITOIMKOND

Pädevused: Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku , raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.
Pankrotitoimkonna liikme vastutus: Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Pankrotitoimkonna liikmeks ei või olla halduri lähikondne.
Pankrotitoimkonna liikme tasu: Pankrotitoimkonna liikmetele võib maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik.

VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK

Võlausaldajate üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine
võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata ( vastuväidete esitamise korral). Nõude tunnustamata jäämise korral on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jäätis nõude või pandiõiguse tunnustamata. kostjaks on isik, kes esitas nõudele või pandiõigusele vastuväite .
Pädevused:

halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;

võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;

juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine;

kompromissi tegemine;

pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses;

nõuete kaitsmine;

halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine;

pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine;

muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.
Esimene üldkoosolek: Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise, samuti juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise. Haldur kutsub võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel. Võlausaldajate üldkoosolekut juhatab haldur. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik .
Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, olenemata häälte arvust, kui oli teatatud Avalikes teadaannetes.
Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine:
(1) Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
(2) Nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.
(3) Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega.
(4) Kohus vaatab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist.
(5) Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.

KOHUS

Pädevus: Kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Kohtu ülesandeid võib käesolevas paragrahvis sätestatud ulatuses ja korras kohtuniku asemel täita ka kohtunikuabi.
(2) Kohtunikuabi on pädev juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses tegema kohtumäärusi ja teostama kohtu poolset järelevalvet, sealhulgas osalema võlausaldajate üldkoosolekul. Kohtunik otsustab pankrotiasjas enda ja kohtunikuabi täpsema tööjaotuse ning võib anda kohtunikuabile suuniseid.
(3) Ajutise halduri nimetamine, pankrotiavalduse lahendamine, pankrotimenetlusega seotud hagimenetlused, jaotusettepaneku kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine , samuti trahvimine, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine on kohtuniku ainupädevuses.

NÕUDED PANKROTIMENETLUSES

Nõuetest teatamise tähtaeg: Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks.
Nõuded solidaarvõlgniku pankroti puhul: Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga , võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha.
Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu: Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse.
Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded: Võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik .
Nõuete tasaarvestus
Kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni.

NÕUDE KAITSMINE

Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi. Haldur määrab nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha. Võlausaldajal ja võlgnikul on enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega . Nõuete kaitsmise koosolek viiakse läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud. Haldur ja võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust.
Haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Võlausaldaja ja võlgnik võivad enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete või neid tagavate pandiõiguste kohta kirjalikke vastuväiteid.
Nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada.
Vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise.
Vaidlus nõuete tunnustamise üle: Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.

HÄÄLTE ARVU MÄÄRAMINE

Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega.
Nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, annab hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud.
Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut.
Kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse.
Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.

PANKROTIVARA MOODUSTAMINE. TEHINGU TAGASIVÕITMISE ÜLDISED JA ERI ALUSED.

PankrS§ 108. Pankrotivara mõiste: (1) Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
PANKROTVARA KOOSSEIS
(2) Pankrotivara on varaks’ on:

Võlgniku vara, mis oli tal pankroti väljakuulutamise ajal
vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi
Vara, mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

TAGASIVÕITMINE

Tagasivõitmise mõiste: (1) Tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
EELDUSED:

Tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist
Tehinguga kahjustatakse teist võlausaldajat

TAGASIVÕITMISE ÜLD –JA ERI ALUSED: sõltub, millise tehinguga on tegemist
PankrS § 109 lg 2 (Kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmisele ega finantstagatise eseme käsutamisele, samuti krediidiasutuste seaduse § 87 lõikes 2 nimetatud maksesüsteemi vahendusel ning väärtpaberituru seaduse § 213 lõikes 1 ja § 2131 lõikes 1 nimetatud väärtpaberiarveldussüsteemi või süsteemiühenduse vahendusel teostatavatele tasaarvestustele.
Seega tõendamiskoormis lasub võlausaldajal tõendada vastupidist! Tõendamiskoormis - kes esitab väiteid peab ka neid tõendama.
(3) Tehinguks käesoleva peatüki tähenduses loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses.

TEHINGU TAGASIVÕTMISE ÜLDALUSED:

(1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve;
3) enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve;
4) viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
(2) Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.
3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
(4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.

ERIALUSED:

1. Kinkelepingu tagasivõitmine: (1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti:
1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad.
2. Ühisvara jagamise tagasivõitmine
Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud:

ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
3.Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine
(1) Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti:

ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;

kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;

kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
(2) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.
4.Tagatise andmise tagasivõitmine
(1) Kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti:

ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;

kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;

kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline.
(2) Tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis anti laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja võlgnik sai pärast tagatise andmist enda käsutusse tagatud lepingu järgi tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul.
5.Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes
(1) Tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu.
(2) Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:

eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud;

eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
Võlgniku lähikondsed
(1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on:

võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist;

isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut;

võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad ;

võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad;

võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend.
Tagasivõitmise kord

Tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur.

Tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates.
Vara tagasivõitmise tagajärjed

Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul peab teine pool, kes tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest teadis või pidi teadma, hüvitama ka tema süü tõttu tagasivõidetust saamata jäänud kasu, mida ta oleks võinud saada korrapärase majandamise reegleid järgides.

Tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest.
Pärand

Kui võlgnikul tekib pärast pankroti väljakuulutamist õigus pärandile või annakule, otsustab selle vastuvõtmise või sellest loobumise üksnes võlgnik.
Kaasomandi , õiguse ühisuse ja seltsingu lõpetamine

Kui võlgnik on asja kaasomanik , seltsinglane või kui talle kuulub ühiselt kolmanda isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse.
Ühisvara jagamine

Kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi .

Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates.
Vara välistamine pankrotivarast

Pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Vara välistamist nõudev isik ei ole välistamisnõude osas pankrotivõlausaldajaks.

Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni.

Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PANKROTIVARA VALITSEMINE

Pankrotivara valitsemise mõiste - Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema . Haldur on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti.
Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises.
Ainult kohtu loal võib haldur teha tehingu pankrotivaraga sularahas.
Keelatud ja pankrotitoimkonna nõusolekut vajavad tehingud
Haldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga või muid sarnase iseloomuga või huvide konfliktiga seotud tehinguid ega taotleda sellise tehinguga kaasnevate kulutuste hüvitamist.
Pankrotivara nimekiri
Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur pankrotivara nimekirja, milles märgib vara koosseisu ja väärtuse, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Pankrotivarasse kuuluva eseme kohta tuleb märkida selle väärtus. Nimekirjas tuleb märkida kõikide teadaolevate võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad, Nimekirjas tuleb märkida, millised võimalused on nõuete tasaarvestuseks.
Haldur esitab pankrotivara nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale, samuti tutvustab seda igale võlausaldajale, kes seda nõuab. Haldur tutvustab nimekirja võlgnikule.
Haldur teeb võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Ettekanne lisatakse koosoleku protokollile. Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta.
Ettevõtte tervendamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine
Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, koostab haldur ettevõtte tegevuse jätkamise kava (tervendamiskava) või teeb ettepaneku ettevõtte tegevus lõpetada.Ettevõtte tervendamiseks vajalikud abinõud nähakse ette tervendamiskavas. Üldkoosolek kas kinnitab halduri esitatud tervendamiskava või otsustab, et ettevõtte tegevus lõpetatakse.
Kui võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine võlausaldajate esimese üldkoosolekuni on võlausaldajatele ilmselt kahjulik, eelkõige, kui see toob kaasa pankrotivara olulise vähenemise, võib haldur võlgniku ettevõtte tegevuse kohtu nõusolekul lõpetada ka enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Haldur esitab ettevõtte tegevuse lõpetamise põhistatud taotluse kohtule. Kohus lahendab taotluse määrusega.
Juriidilise isiku lõpetamine ja likvideerimine
Kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise. Haldur esitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata kohtule kinnitamiseks. Kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

PANKROTIVARA MÜÜK

Vara müügi üldpõhimõtted
Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti.
Kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa.
Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas.
Kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist.
Vara müük kompromissettepaneku korral
Kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule.
Vara müügi kord

Haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.

Halduri nõusolekul võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara hulka kuuluva vallasasja või õiguse ise müüa. Vara müünud võlgnik esitab haldurile aruande müügist saadu kohta.

Vara müügi järjekorra määrab haldur.
Vara müük enampakkumisel
Pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korrasVara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga Kordusenampakkumisel . võib haldur vara alghinda kuni 50 protsenti vähendada Enampakkumise kohta koostab haldur akti.
Võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.
Vallaspandiga koormatud eseme müügi erisused
Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta.
Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil.
Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük
Kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks.
Pandiga koormatud eseme müümise tähtaeg
Kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki.

VÄLJAMAKSED PANKROTIVARAST

Jaotusettepanek
Pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse:

tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised;

kui jaotusettepanek esitatakse käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud korras, siis andmed nõuete kohta, mille tunnustamise üle on vaidlus kohtus, märkides ära arvestuslikud jaotised, lähtudes iga võlausaldaja poolt hagiavalduses märgitud nõude suurusest ning rahuldamisjärgust;

andmed käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta;

andmed iga pandieseme müügist saadu kohta;

andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta;

andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta.
(2) Haldur esitab jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale 60 päeva jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest arvates. Halduri taotlusel võib kohus jaotusettepaneku esitamise tähtaega pikendada.
(4) Kui pankrotimenetluses on tunnustatud pandiga tagatud nõuet, ei koosta haldur jaotusettepanekut enne, kui pandi ese on müüdud.
(5) Haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda, samuti, et võlgnik või võlausaldaja võib vastuväite esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates.
Kui pankrotivara müügist on laekunud raha käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete ning võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul esitada kohtule ja pankrotitoimkonnale jaotusettepaneku enne kõigi nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle peetavate vaidluste lõppu (esialgne jaotusettepanek)
Jaotusettepanekus arvestatakse edasilükkava tingimusega nõuet täies ulatuses ja nõudele vastav summa hoiustatakse.
Jaotusettepaneku kinnitamine
(1) Jaotusettepaneku kinnitamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.
Kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Haldur esitab uue jaotusettepaneku 20 päeva jooksul kohtumääruse haldurile kättetoimetamisest arvates. Määruse peale, millega kohus on jaotusettepaneku jätnud kinnitamata, võib haldur esitada määruskaebuse.
Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed
(1) Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:

vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;

võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;

massikohustused;

pankrotimenetluse kulud.

Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega.
Elatise maksmine

Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks.
Massikohustused
(1) Massikohustused on:

pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused;

võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist;

võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud ;

juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused;

muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks.
(2)Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks, on haldur kohustatud hüvitama võlausaldajale tekitatud kahju, kui ta nägi tehingu tegemisel või täitmise jätkamisel ette või pidi ette nägema, et pankrotivarast ei jätku massikohustuse täitmiseks, ja ei teatanud sellest massikohustuse võlausaldajale.
Massikohustuse täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. Massikohustuse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse pankrotivara suhtes.
Pankrotimenetluse kulud
(1) Pankrotimenetluse kulud on:

menetluskulud;

ajutise halduri tasu;

halduri tasu;

pankrotitoimkonna liikmete tasu;

ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks;

käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa.
(2) Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
(3) Kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.
(4) Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
Nõuete rahuldamisjärgud
(1) Pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:

pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses;

muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded;

muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded
Jaotis

Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses.
Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral hoiustatakse talle jaotise alusel kuuluv rahasumma. Kui võlausaldaja ei ole kahe aasta jooksul raha hoiustamisest arvates seda vastu võtnud , kaotab ta õiguse talle jaotise alusel kuuluvale rahale.
Võlgnikule tagastatav vara
(1) Pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule.
(2) Kui juriidilisest isikust võlgnik on lõpetatud , kuid pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist on järele jäänud vara, makstakse see välja isikutele, kellele kuuluks õigus juriidilise isiku varale juriidilise isiku lõpetamise korral pankrotimenetluseta.

III LOENG: PANKROTIMENETLUSE LÕPPEMINE

PANKROTIMENETLUSE LÕPPEMISE ALUSED

Pankrotimenetlus lõpeb:

pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5);

pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158);

pankroti aluse äralangemisega (§ 159);

võlausaldajate nõusolekul (§ 160);

lõpparuande kinnitamisega (§ 163);

kompromissi kinnitamisega (§ 183);

muul seadusest tuleneval alusel.

RAUGEMINE

Pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist
(1) Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi.
(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
(4) Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
(5) Kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik.
(6) Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

PANKROTIMENETLUSE LÕPETAMINE PANKROTI ALUSE ÄRALANGEMISE TÕTTU

(1) Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.
(2) Kui enne pankrotimenetluse lõpetamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 oli kohus kinnitanud üldkoosoleku otsuse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise kohta, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, et juriidilist isikut ei lõpetata.

PANKROTIMENETLUSE LÕPETAMINE VÕLAUSALDAJATE NÕUSOLEKUL

(1) Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui menetluse lõpetamisega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad.
(2) Kui menetluse lõpetamisega ei ole nõustunud võlausaldaja, kelle nõude on haldur või võlgnik vaidlustanud või kelle nõue on pandiga tagatud, siis otsustab kohus, kas menetluse lõpetamine selle võlausaldaja nõusolekuta või talle tagatist andmata on võimalik.
(3) Kui juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, otsustab kohus juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise menetluse lõpetamise määrusega. Juriidilisest isikust võlgniku likvideerib haldur kahe kuu jooksul nimetatud määruse jõustumisest arvates.

LÕPPARUANDE ESITAMINE

§ 162. Lõpparuande esitamine
(1) Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui:
1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud;
2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud;
3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.
(2) Lõpparuandes märgitakse:
1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta;
2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta;
3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa;
4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta;
5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta;
6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel;
7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud;
8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada;
9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused;
10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud.
(3) Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
(4) Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss . Haldur edastab võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamatult kohtu kinnitatud lõpparuande ja koos sellega esitatud lõppbilansi.
§ 163. Pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega
(1) Haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(2) Vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.
(3) Kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
(4) Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
(5) Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
(6) Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi.
(7) Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
§ 164. Määruskaebuse esitamine
(1) Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse.
(2) Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite.
§ 165. Pankrotimenetluse tähtaeg ja halduri vabastamine
(1) Kui pankrotimenetlust ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgib:
1) põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud ;
2) andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta;
3) andmed pankrotivara valitsemise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekande esitab haldur iga järgneva kuue kuu järel kuni pankrotimenetluse lõpetamiseni.
(3) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
(4) Kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmist esitab haldur kohtule aruande. Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse.
§ 166. Järeljagamine
(1) Kui pärast pankrotimenetluse lõppemist ja halduri vabastamist laekub pankrotivarasse raha, vabanevad jagamisel hoiustatud rahasummad või selgub , et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei ole jaotusettepaneku koostamisel arvestatud, teeb kohus omal algatusel või halduri või võlausaldaja avalduse alusel määruse järeljagamise läbiviimiseks.
(2) Järeljagamise läbiviimiseks kinnitab kohus halduri, kelleks võib olla ka uus haldur.
(3) Järeljagamine toimub vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
(4) Kui järeljagamine määrati seetõttu, et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei arvestatud jaotusettepaneku koostamisel, peab haldur need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtumääruse alusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras arestima.
(5) Kohus võib järeljagamise läbiviimise eeldusena nõuda avalduse esitajalt järeljagamise kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti.
(6) Kohus võib loobuda järeljagamise läbiviimisest ja jätta laekunud või hoiustatud rahasumma või pankrotivara hulka kuulunud eseme käesoleva seaduse § 156 lõikes 2 nimetatud isikule, kui rahasumma või eseme väärtus on järeljagamise kulusid arvestades ebaproportsionaalselt väike.
(7) Kohus otsustab halduri vabastamise pärast temalt aruande saamist, tehes selle kohta määruse.
§ 167. Nõuete esitamine pärast pankrotimenetluse lõppemist
(1) Pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei või esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-s 176 sätestatule lõppenud.
(3) Võlausaldajad võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada võlgniku vastu ka massikohustustest tekkinud nõuded, mida ei ole pankrotimenetluses rahuldatud.
(4) Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest.

KOMPROMISS

Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
(2) Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek . Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
Kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Kompromissettepaneku võib esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni kohtu poolt.
§ 180. Kompromissi tegemise otsustamine
(1) Kompromiss tehakse võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg.
(2) Kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist.
(3) Kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast.
Võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, saab kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur.
Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega ja kompromissi kohaselt on pandiga koormatud ese vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, ei saa pandiga tagatud nõuet kompromissis märgitud tähtaja jooksul maksma panna.
§ 183. Kompromissi kinnitamine
(1) Haldur esitab kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse.
(2) Kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul.
(3) Kui kohus ei kinnita kompromissotsust seetõttu, et kompromissi tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid, kutsub haldur kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul kompromissi kinnitamata jätmise määruse tegemisest arvates.
§ 184. Kompromissi tagajärjed
(1) Kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
(2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule.
(3) Võlgnikule läheb üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud.
(4) Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
(5) Kompromiss ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest.
§ 186. Majandustegevuse jätkamiseks võetav krediit
(1) Kompromissiga võib ette näha, et nende isikute nõuded, kes on andnud võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, rahuldatakse kompromissi tühistamise korral sellele järgnevas pankrotimenetluses enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid.
(3) Kompromissis tuleb ette näha käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatavate nõuete maksimumsumma.
Paragrahvis 186 nimetatud krediidiandja nõude rahuldamise eelisõigus kehtib ka võlausaldaja suhtes, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud lepingust kompromissi kehtivuse ajal.
§ 188. Tagasivõitmine kompromissi korral
Halduril on õigus kompromissi kehtivuse ajal vara pankrotivarasse tagasi võita.
§ 189. Järelevalve kompromissi täitmise üle
(1) Kompromissi täitmise üle teostavad järelevalvet haldur ja pankrotitoimkond.
(2) Kompromissis võib ette näha, et kompromissi kehtivuse ajal võib võlgnik kompromissis nimetatud tehinguid teha üksnes halduri nõusolekul.
(4) Kui haldur tuvastab, et võlgnik ei suuda täita nõudeid, mille suhtes kompromiss kehtib, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja pankrotitoimkonnale.
(5) Haldur on kohustatud esitama kohtule ja pankrotitoimkonnale igal aastal aruande oma tegevuse ja kompromissi täitmise kohta.
(6) Haldurile makstakse järelevalve teostamise eest tasu. Tasu suurus määratakse kompromissis.
§ 190. Kompromissi tühistamine
(1) Kohus võib tühistada kompromissi halduri või selle võlausaldaja nõudel, kelle suhtes kompromiss kehtib, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalases kuriteos;
2) võlgnik ei täida kompromissist tulenevaid kohustusi;
3) kompromissi kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda kompromissi tingimusi täita.
(2) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, on haldur kohustatud esitama kohtule nõude kompromissi tühistamiseks .
(3) Kompromissi tühistamise nõude võib esitada üksnes kompromissi kehtivuse ajal.
(4) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus taastatakse. Kompromissi tühistab ja pankrotimenetluse taastab kohus määrusega.
(5) Kompromissi tühistamisel on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut.
§ 191. Pankrotiavaldus kompromissi kehtivuse ajal
(1) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille suhtes kompromiss kehtib.
(2) Kui kompromissi kehtivuse ajal esitatakse võlgniku suhtes pankrotiavaldus nõude alusel, mille suhtes kompromiss ei kehti, kaasab kohus pankrotiavalduse läbivaatamisele kompromissi täitmise üle järelevalvet teostava halduri, kellele ta võib ülesandeks teha käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud ülesannete täitmise. Sel juhul on halduril ajutise halduri õigused ja kohustused.
(3) Kui kohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tuvastab, et kompromissis ettenähtut arvestades on siiski alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tühistab kohus kompromissi ja taastab pankrotimenetluse, tehes selle kohta määruse.
§ 192. Kompromissi tähtaja möödumine
(1) Võlausaldajad, kelle nõudeid kompromiss puudutab, võivad ka pärast kompromissi tähtaja möödumist oma kompromissi ajal rahuldamata jäänud nõuded kompromissis kokkulepitud ulatuses maksma panna.
(2) Kohus vabastab halduri pärast kompromissi tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.

FÜÜSILISEST ISIKUST VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMISE EELDUSED JA MENETLUS.

Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
(2) Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
§ 171. Menetluse algatamine
(1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
(11) Kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
(2) Kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;
2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;
4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist;
5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
§ 172. Usaldusisik
(1) Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
(2) Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
(4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
§ 173. Võlgniku kohustused menetluse kestel
(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima .
(2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3) Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat.
(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
§ 174. Sissenõude keeld
(1) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
§ 175. Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
(1) Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
(2) Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:
1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos;
2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
(3) Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
(4) Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
(5) Kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
§ 176. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed
(1) Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
(3) Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.
§ 177. Võlgniku kohustustest vabastamise määruse tühistamine
(1) Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.
(2) Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
IV LOENG
TSM §363
AS Mets
Tapa , Õie tänav 3
Sõlmis 1.märts 2015 töövõtulepingu OÜ Vesi, kes kohustus ehitama tellijale büroohoone. Töö täitmise tähtaeg oli 1.juuli 2016 , tööde eest maksti ositi ja üldsummaks oli 300 000 eurot. 3.juulil 2016 anti objekt tellijale üle. 2.juulil 2016 esitas AS Mets arve tasumiseks tööde eest, summa oli 100 000 eurot. Tasumise tähtaeg oli 7.juuli 2016.a. Töö eest ei tasutud . 5.august 2016 esitati tellijale pretentsioon. OÜ-le vesi sai teatavaks, et AS Metsal on vara kinnistu näol ja selle väärtuseks on 340 000 eurot. Tellijal on võlad, maksuametile on ta võlgu 50 000 eurot, OÜ Videvik 100 000 eurot, AS Koit 50 000eurot ja töötajatele on maksmata kahe kuu töötasu , mis on 20 000 eurot. Lisaks on ta veel võlgu AS Kodu 30 000 eurot.
PANKROTIAVALDUS . Kontrolli, mis eeldused peavad olema täidetud. Täitementlusi ei tule sisse. Kui vaja koostan pankrotihoiatuse. TÄHTAJAD !
SANEERIMINE
Füüsiliste isikute ajtise makseraskuse puhul on võimalik võlad ümberkujundada ( laieneb ka FIE-dele).
Pankrotiseaduse ja võlakaitse seaduse ümberkujundamine- pankrotiseaduses vabastatakse võlgnik 100% kõikidest kohustustest. Võlakaitseseaduses 100% kohustustest ei vabane.
Juriidilist isikute puhul (eraõiguslike) – SANEERIMINE.
Saneerimine- võlausaldaja, ettevõtja, kolmandate isikute kaitsmine. Kujutab endas abinõusid jätkusuutliku majandamise tagamiseks, makseraskuste ületamiseks.
Seda kohaldatakse ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Seadust ei kohaldata § 3 välja toodud isikutele. Käesolevat seadust ei kohaldata krediidiasutusele, e-raha asutusele, kindlustusandjale, investeerimisühingule, fondivalitsejale, aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondile, Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale ja maksesüsteemi haldajale.
Saneerimismenetlus toimub hagita menetluse korras. Tuleb järgida kohtualluvust, avalduse saab esitada asukohajärgsele kohtule- maakohtus .
Kõigepealt esitatakse Maakohtule avaldus saneerimise taotlemiseks. Maakohtus toimub menetlusse võtmise kontroll, et kas on täidetud nõuded, millele avaldus peab vastama.
Saneerimismenetlus ei algatata, kui on algatatud pankrotimenetlus, on tehtud kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine; ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat.
Kohus algatab saneerimismenetluse kui see vastab nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, et tal on ajutised makseraskused. Et ettevõte vajab saneerimist ja kolmandaks , et jätkusuuteline majandamine on pärast saneerimist võimalik.
Kui kohus algatab saneerimismenetluse siis ta teeb saneerimismääruse 7 päeva jooksul avalduse saamisest. Saneerimismääruses märgitakse saneerimisnõustajaks mä’äratud isiku andmed, saneerimiskava tähtaeg. Seejärel toimub saneerimiskava kinnitamine ja saneerimismenetlus.

Materiallõiguslikud tähtajad on TsÜS- aegumine . Seda pole võimalik ennistada.

(2) Saneerimismääruses märgitakse muu hulgas:

saneerimisnõustajaks määratud isiku andmed;
tähtaeg saneerimiskava vastuvõtmiseks;
tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks;
summa, mille ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti;
tähtaeg, mille jooksul peab ettevõtja tasuma käesoleva lõike punktis 4 nimetatud summa.

§ 22. Nõude ümberkujundamine
(1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas:
1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine;
2) rahalise nõude täitmine osamaksetega;
3) võlasumma vähendamine;
4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.
(2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet.
Tuleb järgida võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.
§ 24. Saneerimiskava vastuvõtmine
(1) Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata.
(2) Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud käesoleva seaduse alusel.
(3) Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.
(4) Kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.
(2) Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kinnitamisel kontrollib kohus, kas:
1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele;
2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud;
3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud;
4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele;
5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi.
§ 38. Saneerimismenetluse lõppemise alused
(1) Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel.
(2) Saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel lõpeb saneerimismenetlus, kui ettevõtja on kõik saneerimiskavaga võetud kohustused täitnud enne saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist.
Saneerimisel on kulud suured.

.DOCX Laadi alla originaalfail 42 lk · .docx · 55 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Tegemist on põhjaliku konspektiga, mis on loengu materjalide põhjal koostatud.

pankrot haldur võlgnik võlausaldaja pankrotimenetlus pankrotiavaldus pankrotivara

Sarnased õppematerjalid

docx

PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

pankrotimenetluse kulud. (2) Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega. 24. Pankrotimenetluse lõppemise alused Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5); 2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 158); 3) pankroti aluse äralangemisega (§ 159-kui pankrot kuulutati välja kuna oli tõenäoline, et võlgnikul tekib tulevikus maksejõuetus ja võlgnik teeb avalduse, kus tõendab, et ta ei ole maksejõuetu ja teda ei ähvarda maksejõuetus, siis lõpetatakse menetlus.); 4) võlausaldajate nõusolekul (§ 160-Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui sellega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad.); 5) lõpparuande kinnitamisega (§ 163-kui 10 päeva jooksul peale lõpparuande esitamist vastuväiteid

Pankrotiõigus

docx

Pankrotiseadus

Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1

Õigus

docx

Pankrotiõiguse kordamisküsimuste vastused I KT

1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada v?

Pankrotiõigus

docx

Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks

Teadaannetes ning ajutine haldur esitab töötukassale avalduse võlgniku töötajate väljamaksmata palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmiseks. Raugemise tõttu ei lõpetata menetlust sel juhul, kui on võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda ning võlausaldaja maksab kohtu deposiiti summa, mis katab menetluse kulud. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus on olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, mitte võlausaldaja, siis eeldatakse et ta on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse pankrotimääruseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

PANKROTIÕIGUS konspekt

05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test.

Pankrotiõigus

pdf

Pankrotiõigus

1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus Enamikel juhtudel tõstatab küsimuse pankroti väljakuulutamisest just võlausaldaja, kes tahab oma raha kätte saada (aga ei saa). Kui võlausaldaja ei saa raha kätte .. mis ta peaks tegema? 1. Kohtuvälised läbirääkimised - (võlausaldaja huvides kõige lihtsamalt raha kätte saada... pankrot ei peaks kindlasti olema koht kust alustada.) 2. Esitada hagi täitedokumendi saamiseks, seejärel sundtäita. Aga kui täituril ei õnnestu täita, sest vara piisavalt lihtsalt ei ole? Kas on mõtet esitada pankroti- avaldus? * Pankroti väljakuulutamine ei tekita ju vara juurde, küll aga tekitab juurde kulutusi..

Õigus

docx

Pankrot ja saneerimine

SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.....................................

Asjaõigus

docx

Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika

Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske juhtimisvea olemasolu. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik regulatsioon on seaduses nende kahe juhtumi kohta esitatud erineva põhjalikkusega. Kui pankrot raugeb pärast selle välja kuulutamist, siis peab haldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt esitama kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses ette nähtud andmed (PankrS § 162 lg 2): • andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; • andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; • andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; • andmed iga pandieseme müügist saadu kohta;

Pankrotiõigus

Rohkem sarnaseid