Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks (0)

Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku   majanduslikust   olukorrast   tulenevalt   ajutine.   Juriidilisest   isikust   võlgnik   on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.  Pankrotimenetluse   algatamiseks   tuleb   esitada   pankrotiavaldus.   Avalduse   võib   esitada   nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline  nõue, mis on tekkinud enne pankroti  väljakuulutamist.  Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS  §  8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemine ja ühiskonnaelu korraldus mõeldav. Pankrotiavalduse   esitamiseks   peab   võlgnik   olema   maksejõuetu.   Kui   võlausaldaja   esitab pankrotiavalduse,  peab  ta   põhistama  võlgniku  maksejõuetust  ja  tõendama  seda,  et  tal  on võlgniku  vastu nõue. Üldjuhul  võib pankrotiavalduse  esitada  võlausaldaja,  kelle  nõue on muutunud   sissenõutavaks,   ehk   mille   maksetähtaeg   on   saabunud.   Pankrotiavalduse   esitaja peab esitama ka tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui võlausaldajal on nõude kohta jõustunud kohtu või vahekohtu otsus, ei ole tal vaja teisi tõendeid esitada. Võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse saadab kohus võlgnikule, märkides, et võlgnik võib sellele kuni eelistungini esitada vastuväite.  Võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus peab samuti olema põhistatud. Selleks tuleb lisada pankrotiavaldusele seletus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja võlanimekiri. Nii ongi Äriseadustikus  §  180 lg 51  ja  §  306 lg 31  kehtestatud  maksejõuetu  OÜ või AS juhatuse kohustus   viivitamatult,   kuid   mitte   hiljem   kui   20   päeva   möödumisel   maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus.  Pankrotimenetlusega   algatamise   otsustab   kohus   määrusega   10   päeva   jooksul   arvates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus peab algatamise otsustamiseks eelistungi, otsustab ta 10 päeva jookul istungi aja ja saadab kutsed pankrotiavalduse esitajale ja võlgnikule. Kui võlausaldaja   eelistungile   ei   ilmu,   jätab   kohus   pankrotimenetluse   algatamata.   Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta.  1


PankrS § 15 lg 3 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus jätab menetluse algatamata. See juhtub näiteks siis, kui võlgnik ei tunnusta nõuet ja kohus leiab, et nõude saab lahendada väljaspool pankrotimenetlust; nõue on pandiga täielikult tagatud; võlausaldaja nõude suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis-, või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste   juriidiliste   isikute   või   füüsilise   isiku   puhul   1000   eurot;  võlausaldaja   ei   ole pankrotiavaldust   piisavalt   põhjendanud   või   nõude   olemasolu   tõendanud;  võlausaldaja   on jätnud tasumata seadusega ettenähtud ajutise halduri tasu; võlgnik või kolmas isik on täitnud kohustuse,   millel   pankrotiavaldus   põhineb,   või   andnud   piisava   tagatise   selle   täitmiseks; esinevad muud seaduses sätestatud alused.  Kui kohus ei algata pankrotimenetlust, jäävad avalduse läbivaatamise kulud võlausaldaja kanda.  Kui   kohus   menetluse   algatab,   siis   ettevalmistavate   ja   avalduse   tagamise   toimingutena nimetab ta ajutise halduri; määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks; võib avaldada ajalehes avalduse läbivaatamise aja ja koha; peab võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise; võib kohaldada  pankrotiavalduse  tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada elukohast lahkumise keeldu, võlgniku sundtoomist ja aresti.  Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel   arvestab   kohus   ajutise   pankrotihalduri   aruannet   ja   arvamust   võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Pankrotiorganiteks   on   pankrotihaldur,   pankrotitoimkond,   võlausaldajate   üldkoosolek   ja kohus. Pankrotivaraga   seonduvaid   tehinguid   ja   muid   toiminguid   teeb   pankrotihaldur.   Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena võlgniku asemel (PankrS  § 541  lg 1). Halduri pädevus on erinev sõltuvalt sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib haldur esindada võlgnikku kõigis tehingutes ja õigustoimingutes, füüsilisest isikust võlgniku pankroti puhul võib haldur teha ainult neid tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.  Võlausaldajad  valivad   endale  pankrotitoimkonna,  kes kaitseb   nende  huve,  valvab  halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid (PankrS  §  73 lg 1). Toimkond kontrollib, et haldur 2


tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata.  Võlausaldajate   üldkoosoleku   pädevuses   on   pankrotimenetluse   olulised   toimingud   ja tegevused,   nagu   halduri   kinnitamine   ja   pankrotitoimkonna   valimine;   võlgniku   ettevõtte tegevuse jätkamise  või lõpetamise  otsustamine; kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine jt küsimused.  Kohus   teostab   järelvalvet   pankrotimenetluse   seaduslikkuse   üle   ja   täidab   muid   seadusest tulenevaid   ülesandeid.   Kohtu   ainupädevusse   kuuluvad   pankrotimenetluse   algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine.  Võlgniku üheks peamiseks kohustuseks on anda teavet oma vara kohta. Võlgnik peab esitama haldurile  pankroti  väljakuulutamise  seisuga  bilansi koos vara,  sh kohustuste  nimekirjaga. Teavet  peavad andma  ka võlgniku töötajad.  Kohus võib kohustada võlgnikku  oma teabe õigsust kinnitama vandega (PankrS § 86 lg 3). Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga.  Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast   lahkumise   keeldu,   sundtoomist   ja   aresti.   Kui   tegemist   on   juriidilisest   isikust võlgnikuga,   siis   kohaldatakse   mõjuvahendeid   juhtimisorganite   liikmetele.   Kohus   võib lisakaristusena kohaldada võlgniku suhtes ka ärikeeldu. Ärikeelu määruse peale võib esitada määruskaebuse.  Pankrotiotsuse   alusel   moodustub   võlgniku   varast   pankrotivara,   mida   kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, aga samuti pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108). Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara hulka ei arvestata vara, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet. Selle vara loetelu on toodud täitemenetluse seadustiku §-s 66 ja sisaldab võlgniku isiklikke ja majapidamises   vajalikke   asju.   Piirangud   käivad   enamalt   jaolt   füüsilisest   isikust   võlgniku vara, kuid ka juriidilisest isikust võlgniku vara kohta, mille võõrandamise keelab seadus. Sissenõuet ei saa pöörata ka võlgniku valduses olevate kolmanda isiku asjadele, ega ka eluks 3


vajalikele sissetulekutele, nagu igat liiki toetused, elatis, hüvitised jms. Arestida ei saa ka asju, mille arestimine oleks vastuolus heade kommetega (perekonnaürikud, abielusõrmused, teenetemärgid, kehapuude tõttu vajalikud abivahendid jms).  Võlgnikule   võib   kuuluda   vara   ka   ühiselt   teiste   isikutega.   Sel   juhul   võib   haldur   nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamise ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Võlgniku vara võib olla tema ja ta abikaasa ühisomandis. Sel juhul saab haldur nõuda ühisvara jagamist ja võlgnikule kuuluvat osa ühisomandist.  Pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on   nõue   talle   kuuluva   eseme   väljaandmiseks,   peab   haldur   eseme   tagastama   (vara välistamine).  Tagasivõtmise   alla   mõistetakse   enne   pankroti   väljakuulutamist   tehtud   ja võlausaldajate huve kahjustava tehingu kehtetuks tunnistamist kohtu kaudu. Üldjuhul sõltub tagasivõtmise võimalus sellest, millal enne pankroti väljakuulutamist  tehing tehti, kes oli tehingu teiseks pooleks ja kas on võimalik tõendada, et tehing kahjustas võlausaldaja huve.  Pärast pankrotiotsuse tegemist peab haldur võlgniku vara oma valdusse võtma ja asuma seda valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks   vajalike   toimingute   tegemises   pankrotivaraga,   samuti   juriidilisest   isikust võlgniku   tegevuse   juhtimises   või   FIE   majandustegevuse   korrastamises   (PankrS  §  124). Haldur koostab pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, võlgniku   võlad  ja  nõuded liikide   kaupa.  Iga eseme   puhul tuleb   märkida  selle väärtus. Eraldi tuleb märkida välistamist nõutav vara ja ühisomandis olev vara. Nimekirjas märgitakse ka teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded ning see, millised võimalused on tasaarvelduseks. Haldur esitab nimekirja kõigile pankrotimenetluses olevatele isikutele.  Võttes   aluseks   pankrotivara   nimekirja,   teeb   haldur   võlausaldajate   esimesel   üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajad otsustavad,  kas võlgnikule  kuuluva  ettevõtte  tegevus on võimalik  lõpetada  või teda  saab tervendada. Kui üldkoosolek otsustab ettevõtte tegevuse lõpetada, siis peab haldur esitama lõpetamisotsuse   kohtule   kinnitamiseks.   Kui   üldkoosolek   otsustab   koos   ettevõtte   tegevuse lõpetamisega ka juriidilisest isikust võlgniku lõpetada, esitab haldur ka selle otsuse kohtule kinnitamiseks.  Pankrotimenetluses müüakse kogu võlgniku vara. Erandiks sellest reeglist on olukord, kui võlausaldajad   otustavad   võlgniku   majandustegevust   jätkata,   ehk   ettevõtte   saneerida. 4


Saneerimine on   ettevõtte   päästmine   makseraskustest   ning   selle   ümberregistreerimine   teist liiki ettevõtteks. Vaadanud   pankrotiavalduse   läbi,   kohus   kas   kuulutab   pankroti   välja,   jätab   avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Kui   pankrotimenetluses   ilmneb,   et   võignik   on   seoses   maksejõuetuse   tekkimisega   pannud toime   kuriteo   tunnustega   teo,   teatab   kohus   sellest   prokurörile   või   politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Seisukoha võtmisel on oluline, kas tegemist on “raske juhtimisveaga”. Selleks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohtustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.   Kui   pole   tegemist   nende   süü   vormidega,   vaid   näiteks   ainult   hooletusega,   siis kriminaalmenetlust ei alustata.  Kohus   lõpetab   pankrotimenetluse   oma   määrusega   raugemise   tõttu   pankroti   välja kuulutumata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise  ja tagasinõudmise  võimalus. Raugemise  kohta avaldatakse  teade Ametlikes Teadaannetes   ning   ajutine   haldur   esitab   töötukassale   avalduse   võlgniku   töötajate väljamaksmata   palga,   puhkusetasu   ja   töölepingu   lõpetamisel   saamata   jäänud   hüvitise maksmiseks. Raugemise tõttu ei lõpetata menetlust sel juhul, kui on võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda ning võlausaldaja maksab kohtu deposiiti summa, mis katab menetluse kulud. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS  §  31 lg 1). Kohtul on õigus   pankrot   välja   kuulutada   ka   siis,   kui   selgub,   et   pankrotiavaldus   on   olnud   piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on   näha,   et   võlgnik   on   maksejõuetu.   Kui   pankrotiavalduse   esitab   võlgnik   ise,   mitte võlausaldaja, siis eeldatakse et ta on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida   nimetatakse   pankrotimääruseks.   Pankroti   väljakuulutamisega   samal   päeval   tehtud tehingute   puhul   peab   võlgnik   tõendama,   et   need   tehti   enne   seda,   kui   kohus   tegi pankrotiotsuse. Kohus   määrab   ära   võlausaldajate   esimese   üldkoosoleku   toimumise   aja   ja   koha,   nimetab ajutise halduri ja otsustab hagi tagamise abinõud, kui neid varem ei kohaldatud. Juhul kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud   õigustoimingute   kehtivust.   Võlausaldajate   teadmiseks   avaldab   kohus   Ametlikes Teadaannetes   pankrotiteate,   kus   märgitakse   pankroti   väljakuulutamise   kohta   andmed, 5


andmed   võlgniku   ja   halduri   kohta,   ettepanek   võlausaldajatele   oma   nõuete   esitamiseks   ja nõutete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Seadus nõuab, et pankrotiteates märgitakse ka nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Tulenevalt PankrS § 33 märgitakse samuti, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu   võtta   üksnes   haldur.   Haldur   peab   teavitama   kõiki   teadaolevaid   võlausaldajaid   ka kirjalikult, välja arvatud juhul, kui neid on rohkem kui 50. Sel juhul piisab pankrotiteate avaldamisest.  Pankroti väljakuulutamise tagajärjel (PankrS § 35) moodustub võlgniku varast pankrotivara. Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile ning tal on ka õigus osaleda võlgniku nimel   kohtumenetluse   vaidluses,   mis   puudutab   pankrotivara.   Halduri   nõusolekul   võib menetluses osaleda ka võlgnik.  Füüsilisest   isikust   või   juriidilisest   isikust   võlgnik   kaotab   õiguse   teha   tehinguid pankrotivaraga, võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras. Võlgniku vastu suunatud   nõuetelt   lõpetatakse   intressi   ja   viivise   arvestamine   ja   võlgniku   vastu   suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvetamine peatub.  Võlgnik peab esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast   varast   ja   kohustustest.   Pankroti   väljakuulutamisega   läheb   võlgniku   õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, samuti võib pankrotivarasse kuuluva võlgnikult võlgnevate kohustuste täitmist pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta vaid haldur.   Pärast   juriidilisest   isikust   võlgniku   pankroti   väljakuulutamist   võib   selle   võlgniku ärinime või muud nime kasutada ainult koos sõnaga “pankrotis”. Pankroti   väljakuulutamisel   edastab   kohus   võlgniku   asu-   või   elukohajärgsele   kohtu registreerimisosakonnale   ärakirjad   enda   ja   kõrgemalseisva   kohtu   lahenditest,   s.o pankrotiotsuse   jt   lahendid   kinnistusraamatusse,   laevakinnistusraamatusse   ja   väärtpaberite keskregistrisse   võlgniku   varale   keelumärke   seadmiseks   või   vara   blokeerimiseks. Pankrotiseaduse   alusel   blokeeritakse   Eesti   väärtpaberite   keskregistris   registreeritud väärtpaberid või väärtpaberikonto. Võlausaldajad peavad esitama oma nõuded vastavalt PankrS ettenähtud korrale. PankrS § 46 kohaselt otsustab haldur ka võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise jätkamise. Haldur ei või loobuda   lepinguliste   kohustuste   täitmisest,   kui   kohustuse   täitmise   tagamiseks   on kinnistusraamatusse kantud eelmärge.  Lepingu täitmise jätkamisest ja sellest keeldumisest tuleb   lepingu   teist   poolt   teavitada,   et   see   pool   saaks   vajadusel   esitada   oma   nõuded 6


pankrotimenetluses. Need kohustused lepingutest, mida täidetakse edasi pankrotis võlgniku poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused täidetakse enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid. Üürile- või rendileandja pankrot ei ole üüri- või rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui aga nende lepingute järgi on pankrot lõpetamise aluseks, võib haldur ühekuulise või lepingus ettenähtud lühema ülesütlemise tähtajaga lepingu üles öelda. Ka eluruumi üürileandja pankroti puhul võib üürile- või rendileandja üüri- või rendilepingu lõpetada üksnes VÕS  §  319 sätestatud korras. Selle kohaselt üürniku pankroti korral võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Kui üürileandja seda ei saa, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Kui   võlgnik   ja   võlausaldaja   loovad   kokkuleppe   võlgade   tasumise   kohta,   millega vähendatakse võlgu või pikendatakse nende tasumise tähtaegu, on tegemist kompromissiga (PankrS  §  178).   Kompromissiettepaneku   võib   teha   võlgnik   või   pankrotihaldur. Kompromissiotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek ja kohus otsustab oma oma määrusega kompromissi kinnitamise 15 päeva jooksul kompromissiotsuse saamisest.  Nagu   varasemalt   mainisin,  võivad   võlausaldajad   otustada   ka   võlgniku   majandustegevust jätkata,   ehk   ettevõtte   saneerida.  Eestis   reguleerib   saneerimisega   seonduvaid   probleeme saneerimisseadus (SanS). Seaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine   ettevõtte   majanduslike   raskuste   ületamiseks,   tema   likviidsuse   taastamiseks, kasumlikkuse   parandamiseks   ja   jätkusuutliku   majanduse   tagamiseks.   Seadus   reguleerib ettevõtte   saneerimise   menetlust,   mille   eesmärgiks   on   ettevõtja,   võlausaldaja   ja   kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus.  Saneerimismenetluse algatab saneerimisavaldus (SanS § 7), mille peab esitama ettevõtja ise. Selles esitab ta selgituse majandusraskuste põhjuste kohta ja märgib et, tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, et ettevõte vajab saneerimist, ja et ettevõtte jätkusuutlik majandamine   on   pärast   saneerimist   tõenäoliselt   võimalik.   Aruandlusele   tuleb   lisada   rida dokumente,   millest   olulisemad   on   raamatupidamisaruanne,   ülevaade   võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ja võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise   aja   seisuga.   Kohus   algatab   saneerimismenetluse   siis,   kui   avaldus   vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ja ettevõtja on esile toonud   avalduses   nõutud   põhjendused.   Saneerimismenetluse   algatab   kohus   määrusega seitsme päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates.  7


Pärast   ettevõtja   arvamuse   ärakuulamist   nimetab   kohus   saneerimisnõustaja.   Sätestades nõustaja ülesandeid, seab SanS § 16 lg 1 esikohale nõude, et nõustaja täidaks oma ülesandeid korralikule ja ausalt nõustajale omase hoolsusega ning arvestaks kõigi menetlusosaliste huve (mis võivad olla  vastuolulised). Nõustaja otsesed ülesanded on teavitada  võlausaldajat  ja kohut   erapooletult   ning   asjatundlikult   ettevõtte   majandusolukorrast   ja saneerimisvõimalustest,   nõustada   ja   abistada   ettevõtjat   saneerimismenetluse   jooksul   ning kontrolliga võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.  Nõustaja   ülesanneteks   on   ka   ettevõtja   abistamine   saneerimiskava   koostamisel   ning läbirääkimisel   võlausaldaja   ja   krediidiandjaga.   Nõustaja   annab   kohtule,   võlausaldajale   ja krediidiandjale   mõistliku   aja   jooksul   pärast   taotluse   saamist   teavet   ettevõtte majandusolukorrast   ning   annab   kohtule   ka   muud   vajaminevat   teavet.   Saneerimisnõustaja teostab ka järelvalvet saneerimiskava täitmise üle.  Pärast saneerimisavalduse algatamist koostab nõustaja ettevõtte nimel saneerimiskava ning tometab selle võlausaldajale tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. Saneerimiskavas   peab   sisalduma   ettevõtte   majandusliku   seisundi   kirjeldus saneerimismenetluse   algatamise   seisuga  ja   nende   põhjuste   analüüs,   mis  on   kaasa   toonud ettevõtte   saneerimise   vajaduse.   Lisaks   peab   seal   sisalduma   ettevõtte   prognoositav majanduslik   seisund   pärast   saneerimist   ja   saneerimiskava   täitmise   tähtaeg.   Tuleb   lisada rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkirjutamise kirjeldus ja põhjendus. Ettevõtja peab hindama saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele. Kuigi   saneerimiskava   koostab   nõustaja,   ei   sõltu   kava   vastuvõtmine   temast,   sest saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad kas hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata, s.o kirjalikus menetluses. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud SanS alusel. Saneerimiskava loetakse vastuvõetuks, kui selle   poolt   hääletas   vähemalt   pool   kõigist   võlausaldajatest,   kellele   kuulub   vähemalt   2/3 kõigist häältest.  Kui   võlausaldajad   on   saneerimiskava   vastu   võtnud,   esitatakse   see   koos hääletamisprotokolliga kohtule kinnitamiseks. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Kohus võib jätta saneerimiskava kinnitamata näiteks siis, kui on rikutud saneerimisseadust või ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline. Kui kohus 8


kinnitab saneerimiskava kinnitamise avalduse, teeb ta selle kohta määruse 14 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.  Kohus   rakendab   saneerimismenetluses   tsiviilkohtumenetluse   seadustikus   (TSMS)   hagita menetluse   kohta   sätestatut   ja   kasutab   ka   ekspertide   abi,   saneerimiskavale   hinnangu andmiseks nimetab kohus vähemalt kaks eksperti. Ekspert koostab kohtu määratud tähtaja jooksul   saneerimiskava   kohta   kirjaliku,   erapooletu   ja   asjatundliku   analüüsi,   milles   esitab põhjendatud arvamuse ettevõtte saneerimise vajaduse, nõuete ümberkujundamise ja muude saneerimisabinõude   eesmärgipärasuse,   võlausaldajate   huvide   ja   õiguste   arvetamise   ning ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta, sh ettevõtte olulisuse kohta tööandajana.  Saneerimismenetluse lõppemise alused on sätestatud SanS §-s 38. Saneerismismenetlus lõpeb ennetähtaegsel   lõpetamisel,   saneerimiskava   tühistamisel,   saneerimiskava   ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitimise tähtaja möödumisel.   Saneerimiskava vastuvõtmise protseduur on küllaltki sarnane pankrotiseaduses toodud nõuete kaitsmise   koosolekukorraga.   Võlausaldajale   on   SanS   jätnud   suured   võimalused saneerimiskava kinnitamisele vastuvaidlemiseks. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas  ettenähtut  arvestades on siiski alust ettevõtja  pankrot välja  kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse.  9