PANKROTIÕIGUS
Exam avatud
materjaliga .
11.04. 18:00 või
21.04. 14:00 või
22.05.
18:00
Iseseisev töö –
referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile
signe .viimsalu@
gmail .com
Minu teemaks
„Pankrotivara õiguslik
regulatsioon “
Maksejõuetus
- Ajutine
- Püsiv —> ( pankrot ) eeldab kohtu sekkumist
Esimene
pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997,
aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade
ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus,
võlgade ümberkujundamise seadus (J.is).
Eristada
mõisteid pankrot ja maksejõuetus!
Pankrot on
võlgniku
kohtuotsusega väljakuulutatud
maksejõuetus.
Maksejõuetus:
- Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine
- Võlgniku vara ja kohustuste suhe – võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine
Maksejõuetuse
hindamise aluseks on enimkasutatavad
Cash flow test ja
Balance sheet test. Maksejõuetus kahes
erinevas tähenduses:
- Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus.
- Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus.
Raske
juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku
või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma
kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
NB!
TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus
Kui on ilmne, et
juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse
või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.
Pankroti- ja
täitemenetlusalased süüteod - Maksejõuetuse põhjustamine (maksevõime oluline vähenemine või enda maksejõuetuks muutmine) – KS § 384
- Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses – KS § 385
Pankrotivõlgnik:
1. Füüsiline või
juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse
2. Iga füüsiline
või juriidiline isik
3. Ei saa olla riik
ega kohalik omavalitsus
Pankrotivõlausaldaja - Isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud
enne pankroti väljakuulutamist.
Võlgniku pankrotiavaldus :1. Avaldus –
põhistab oma maksejõuetuse
2. Seletus –
maksejõuetue põhjused + kirjutab alla
3. Võlanimekiri +
kirjutab alla:
A)
võlausaldajad
ja nende nõudedB)
andmed
võlgniku vara kohta
Võlausaldaja
pankrotiavaldus:
1. Avaldus –
põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud
asjaolud ) +
tõendab nõude olemasolu
2. Tõendid nõude
suuruse, aluse, täitmise tähtaja kohta
NB!
Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude
alus ja rikkumine (sellele oleks mõistlik vastata).
Essõiguse nõuded:
Pandiga võlausaldajad ( miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras)
Kõik muud nõuded
Tähtaja maha maganud nõuded
Pankrotimenetluse
algatamine
Võlausaldaja
Võlgnik
Pankrotiavaldus koos lisadega
Maa- või linnakohus
Deposiit
Määrus
Määrus
Menetluse algatamise otsustamine
Menetlusse võtmisest keeldumine
Algatatakse menetlus
Menetlus jäetakse algatamata
Eelfaas enne
pankroti väljakuulutamist – kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur (pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara,
kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse
kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul. Seejärel esitama kohtule
ülevaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut , kas tegemist
juhtimisveaga. Ajutise halduri töö on tunnitasuline, tunnitasu
määratud seadusega 96.- €.
Kohtuistung , millel
osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab esitatud aruande põhjal võlgniku olukorda ja
otsustab, kas tegemist ajutise või põsiva maksejõuetusega.
Pankroti väljakuulutamise vastavalt PankrS § 31-le. Pankroti
väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35. Ametlikes Teadeannetes
peab iluma sellekohane teade. Väljakuulutamisest, sellest
kuupäevast-kellaajast loetakse kõigi nõuete tähtaeg saabunuks.
Vaid halduril on õigus teha j. Is eest tehinguid .
Edasised nõuded
haldurile:
Võlausaldajate koosolek (kõige tähtsam organ)
(
Mõjutavad) Kohus
RJV (riiklik järelvalve nt finantsinspektsioon)
Pankrotitoimkong kui nõukogu
Haldur
ÜLDKOOSOLEK.
§ 77
pankrotihalduri kinnitamine, toimkonna valimine jne. Proportsionaalselt nõuete suurusega antakse võlausaldajatele hääled
(seetõttu on väga olulin esitada võlanõue enne esimest
koosolekut). Koosolekul esitab haldur sisuka ettekande varade seisust Võlausaldajad peavad kinnitama proportsionaalselt jagatud häältega
hääletades kohtu poolt määratud p.halduri või valima uue. NB!
Võlausaldajate arv tuleb arvesse kompromisslahendi puhul.
Otsustatakse ära kuidas olemasolevad varad realiseeritakse.
Võlausaldajad valivad iseendi seast kuni 5 pankrotitoimkonnaliiget,
kes hakkavad teostama igapäevast järelvalvet p.halduri toimingute
üle. Toimkonna liikmetele on ette nähtud tehtud töö eest tasu.
Ent väiksematel menetlustel pole vaja toimkonda määrata.
P. HALDUR –
kuni 2004 oli haldur kui ettevõtja. Tõstatus vajadus kaitsta
võlgniku huve. Peale seadusemuudatust peale 2004 teostab haldur
võimu ehk on ametiisik § 54- § 72.
KOHUS – tesotab
seaduslikkuse järelvalvet. Väga suured sekkumisvõimalused, ent
kohtunikul puudub majanduslik bvaasharidus.
Tsiviilmenetlusest
erineb pankrotimenetlus , sest on kollektiivne
ja avalik. Tsiviilmenetlus on osapoolte vaheline ning ei ole
avalik.
„Osalised“
erinevatel ajaetappidel: Algatamine
Kohus; võlausaldajate koosolek; pankrotitoimkond;pankrotihaldur
Kohus;
ajutine
pankrotihaldur
Pankrotimenetluse lõppemine
Võlgniku vara valitsemine
Lahend
Läbivaatamine
Tehingute
tagasivõitmise alused ehk tühised tehingud :
- Tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni
- Ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve
- Tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve
- Viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma
Tagasivõitmise juhud :
- Kinkelepingu tagasivõitmine
- Ühisvara jagamise tagasivõitmine
- Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine
- Tagatise andmise tagasivõitmine
- Kinnisasja tehingu tagasivõitmine
- Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes
Füüsilisest
isikust võlgniku lähikondsed:
- Võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist
- Isik, kellel on võlgnkuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut
- Võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad
- Võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad
- Võlgniku abikaasa ülenejad sugulased, abikaasa õde ja vend
Juriidilisest
isikust võlgniku lähikondsed:
- Juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija , prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik
- Juriidilise isiku aktsionär või osanik , kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest
- Juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga
- Äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige
- Füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi
- Juriidilise isiku juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi, raamatupidamise eest vastutava isiku, juriidilise isiku aktsionäri või osaniku (rohkem kui 1/10 häältest), osaniku või liikme (vastutab täiendavalt oma varaga), tütarettevõtja või selle juhtorgani liikme lähikondsed (vt. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondne)
Massikohustused(tegemist
üldnimetusega reeglina halduri tegevusest tulenevatele
kohustustele):
- Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused
- Võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist
- Võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud
- Juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused
- Muu kohustus, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks (audiitori kulud)
Pankrotivara koosneb
vt § 108, lg 2.
Pankrotivara saab
tekkida erinevatel alustel.
Millisele
varale ei saa sissenõuet pöörata? Tulenevalt täitemenetluse
seadusest (TMS), vara mida ei saa arestida, § 112 ja § 132, min.
palga alammäära suurust vara,riiklikku pensioni, vallasasju nt 1
tool ja 1 voodi ehk siis täitementluseseadus sätestab varad mida ei
saa arestida, et säiliks minimaalne inimväärne elustandart . Vaata
lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist välistamise
seadust.
Miks
pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel
rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara
koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde
saamiseks – vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks
tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse
kohtlemise printsiipi . § 110 annab üldalused ja § 111-117
erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivõitmine käib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule. Halduril on kohustus tõestada
kohtule, et eelnevalt tehtud tehing kahjustab võlausaldajate huve
või võrdse kohtlemise printsiipi ehk siis kes hagi esitab see ka
tõendab. NB! Kui võlgnik saab pärandi, siis võlgnik otsustab kas
võtab vastu või mitte, ent kui võtab vastu, siis kuulub pärand
pankrotivara hulka.
Vara valitsemine.
§ 124 e haldur võtab vara valitsemise ja haldamise üle. Haldur
koostab detailse varade ja võlgade nimekirja (k.a. nõuded). Vara
nimekiri ehk füüsiline inventuur. Samuti määrab varade
väärtuse.
Vara müük.
Vara võib hakata müüma pärast esimest võlausaldajate koosolekut,
kui võlausaldajad ei ole koosolekul otsustanud teisiti. Erandiks kiiresti riknev vara või vara mille väärtus kahaneb kiiresti. Vara
müük toimub üldjuhul enampakkumisel, suuremat kasu andval
viisil(selle viisi otsustavad võlausaldajad esimesel üldkoosolekul,
samuti alghinna). Hinna langetamisel kuni 50% võib haldur ise
otsustada, ent kui hinna langetamise % on suurem kui 50 siis tuleb
saada nõusolek p.toimkonnalt. NB! Enampakkumisega hüpoteegid
kustuvad!
Jaotusettepanek
kohtule. Kellele kui palju! Jaotusettepankute avaldamiseks
kasutatakse Avalike Teadeannete rubriiki, ning seal on võimalik
ettepankuga tutvuda. Esmalt vastuväide ning seejärel on võimalik
vaidlustada 10 p peale avaldamist.
Enne jaotise
alusel raha väljamakset tehakse pankrotimenetlusega seotud
väljamaksed. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest
tulenevad nõuded. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (elatis kuni 2 kuuks). Massikohustused. Pankrotimenelusega
seotud kulud.
Jaotis
on suhtarv , mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist
laekunud rahale on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus
tunnustatud nõude alusel.
Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas
märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud
rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab
tema nõuet täies ulatuses.
Väljamaksed.
Vastavalt § 146 järjekorrale. Vaata ka § 153 (eriti lg 2) nõuete
rahuldamise järgud.
Kohus
Lõpparuande kinnitamine
Pankrotiavalduses
Võlgnik
1 aasta
jooksul määruse tühistamise võimalus
Hiljemalt võlausaldajate 1-se üldkoosoleku ajaks
Algatamise määrus
Vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Võlausaldajate nõusolek
Võlgniku või võlausaldaja erikaebuse võimalus
5 aasta pärast vabastamise määrus
Usaldusisiku nimetamine
Usaldusisiku kandidaat
Kohus ei alagata
kohustustest vabastamise menetlust juhul kui:
- Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist
- Kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastada rahuldamata seetõttu, et võlgnik on toime pannud pankrotikuriteo
- Võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele
- Võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid ning ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi
Võlgniku
kohustused vabastamise menetluse kestel:
- Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega , ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima .
- Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
- Kohustatud töö- või teenistussuhetest või muus sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.
Kui menetluse algatamisest on möödunud 1 aasta - võlgnik võib tulust jätta endale 15 %.
Kui menetluse algatamisest on möödunud 2 aastat – 20 %.
Kui menetluse algatamisest on möödunud 3 aastat – 25 %.
- Ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
- Pärimise teel saadust andma üle poole.
Võlgnik peab
tegelema tulutoova tegevusega – käituma nn eeskujuliku võlgnikuga.
Kohus määrab usaldusisiku, kellele võlgnik loovutab osa oma sissetulekust , mille arvel saaks võlgu likvideerida . Usaldusisiku
kohta seadus ei ütle midagi, see võib olla kes iganes, ent eeldusel et oskab varaga ümberkäia. Usaldusisik teostab järelvalvet. 3-5
aasta jooksul kohus otsustab kas vabastada võlgnik võlakohustustest.
3 on erandjuhus, mille puhul arvestatakse kas võlgnik on üle andnud
kuni 75% oma sissetulekutest. Siin on kohtul otsustamisvabadus, sest
kui võlgnik on käitunud süüliselt pankrotimenetluses pole alust
vabastada võlgnikku kohustustest. Elatis jääb võlana üles ja
õigusvastaselt tahtlikult tekitatud võlad, nt liiklusõnnetuse
põhjustamisega teisele osapoolele tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgnik ise peab esitama avalduse võlgadest vabastamiseks, see
peab toimuma ajavahemikul pankrotiväljakuulutamine ja 1-ne
võlausaldajate koosolek(ennekõike mida varem seda parem). Kohustustest vabastamise menetluse kestel
menetluse kestel
Sissenõude
keeld...
Võlausaldajad, kelle nõue
võlgniku vastu on tekkinud
pärast võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse
algatamist, ei saa menetluse
kestel pöörata sissenõuet
usaldusisikule üleandmisele
kuuluvatele rahasummadele
Võlausaldajad ei
saa pöörata
sissenõuet
võlgniku varale
Kompromiss
Ettepaneku saab
teha ka võlgnik ise. Halduril on õigus kompromissettepanekut
ettevalmistada § 78 lg 2. Kompromissiga saab võlgnik sundida võlausaldajaid nõuet vähendama. Nt kui võlg on 100, siis teed
ettepaneku et maksad 10 a ja sel juhul 100st 70nd.
Kompromissi ja
saneerimise erinevus tuleneb erinevast seadusest mida rakendatakse.
Alexela Oil juhtum 3-2-1-53-05.
Kompromiss
kinnitatakse kohal olnud võlausaldajate häälteenamusega, seega
kohal olejate arv on oluline. Iga kohalolija hääl loeb, ei
rakendata proportsionaalsuse põhimõtet, et sõltuvalt võlanõude suurusest häältearv.
Kompromissi
kinnitamisel taastub võlgnik tehingu tegemise õigus, haldur jääb
teostama järelvalvet. Halduri ja võlgniku vahel sõlmitakse
kokkulepe halduri tasu osas, sest maksab võlgnik. Halduril on õigus
tagasi võita vara nn pankrotipessa. Lisaks jääb tegutsema
pankrotitoimkond. Kompromiss ei eelda ainult võlausaldajate nõuete
rahuldamist, vaid samavõrd täitma majandustegevus plaaniga võetud
kohustusi. Nt ettevõtte turu laiendamine.
Kui kompromiss on
kinnitatud, siis kehtib see kõigi võlausaldajate suhtes.
Piiriülene
pankr.
Määrust
1346/2000 kohaldatakse piiriülestele maksejõuetusmenetlustele
piiratult, seda täiendab liikmesriikide maksejõüuetusõigus..
Määruses on toodud kollisiooninormid , mis asendavad liikmesriikides
kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid.
Tuleb kõnealla
kui ettevõttel on vara mitmes EÜ liikmesriigis. Taani on teinud
reservatsiooni määrusele 1346/2000, millega märgib et tema ei taha
kuuluda antud reservatsiooni alla. Antud määrus on otsekohalduv
kõigile liikmesriikidele.
Määrus annab
printsiibid ning need reeglid sõidavad siseriiklikust õigusest üle. Lisas A on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid
likvideeriva iseloomuga meetmed. Lisa C-s tuuakse ära haldurid (muus
maailmas livideerijad).
Määruse art 1
lg 1 nõutud eeldused peavd olema täidetud – mentluse kollektiivne
iseloom, võlausaldajate paljusus , võlgniku olemasolu, menetluse
aluseks olev maksejõuetus, menetluse käigus võetakse võlgnikult
osaliselt ja täielikult tema majandustegevuse juhtimisõigus ja
varade suhtes käsutusõigus; menetlus peab võimaldama määrata
likvideerija Määruse art 2 (b) tähenduses.
Territoriaalne
ulatus.
Tegevuskoha
kriteeriumid art 2 (h) – koht kus toimub võlgniku alaline tegevus,
hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Peab olema
organiseeritus ja mingisugune stabiilsus. Füüsilise isiku puhul on
vaieldud suvilate tegevuskohaks nimetamise üle. Füüsilise isiku
puhul kodakondsus ei ole näitaja
Comi
(võlgniku põhihuvide kese ) on ülioluline, sest :
Maksuameti
võlg ja võlg tarnijale 10 000 esitad avalduse § 10 alusel
pankrotihoiatuse Eesti maakohtusse, kohtunik määrab ajutise
halduri. Ajutise halduri aruandest selguvad ettevõtted varad nii
eestis kui ka naaberriikides. Ajutisel halduril peaks süttima punane
tuluke küsimusega kus on ettevõtte põhihuvid? Ehk kui põhihuvid
on Soomes siis kohaldub automaatselt Soome õigus kõigile protsessis
osalevatele riikidele. Comi mõiste aitab ettevõttel valida millise
riigi seadusandlikel alustel protsessi juhtima hakatakse. Kui olid
nüüd kiire poiss siis sinu avalduse alusel saab algatada esmase
maksejõuetusmenetluse nt Eestis ning kui Soomes on samuti
võlausaldaja, kes esitab avalduse siis tema avaldus algatab teisese
maksejõuetuse. Ent comit saab olla vaid üks ehk põhimaksejõuetus
menetlust. Comi on seal kus ettevõte registreeritud, välja arvatud
juhul kui liikmesriigis on juhatuse liikmete elukoht, juhatuse ja
nõukogu koosolekud toimuvad teises riigis, põhimajandustegevus
toimub teises riigis, sõlmitud töölepingud on allutatud teise
liikmesriigi seadustele jne.
Füs.
Is. Comi kriteeriumid – millises liikmesriigis on/oli võlniku
(eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Objekt Soomes
Lätis tehnika renditud laos
OÜ, kes registr. Eestis
Tegemist
tõendamiskohustusega, pead ära suutma tõendada kus huvi kese.
Ühe sama aegselt
võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus
osalised peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama
andmeid teiste riikide menetlusosalistele.
Võib juhtuda
olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon.
Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised .
KÜSIMUSED
KORDAMISEKS
Edasikaebamise
võimalikkus pankrotimenetluses – PankrS § 3 lg 2 sätestab,
et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise
tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine
esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust
lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15
päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist
reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik
ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15
päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse
peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse
esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. PankrS § 164
kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruse peale
määruskaebuse. Edasikaebamise kord on määrustes kajastatud
erineva põhjalikkusega. Nt määruses märgitakse: „Määrusele
võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest
PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik, PankrS § 164 lg 2 kohaselt
võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale
esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas
vastavalt käesoleva seaduse § 161 lg 2 või § 163 lõikele
vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15
eurot.“
Raugemine
– PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei
suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui
võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub
vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus
vaatamata võlgniku maksejõuetusele määrusega pankrotimenetluse
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).
Pankroti raugemine on ka üks pankrotimenetluse lõppemise viise pärast pankroti välja kuulutamist. Olukorda kus pankrotimenetluse
lõpeb raugemisega peale pankroti väljakuulutamist reguleerib PankrS
§ 158. Halduril on kohustus viivitamatult kohtule teatada , kui
pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude
katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pärast halduri vastava
sisulist ettekande saamist lõpetab kohus halduri ettepankul
pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et
pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude
katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui pankrot lõpeb peale
pankroti väljakuulutamist raugemise tõttud on halduril kohustus
esitada kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks
seaduses sätestatud andmed PankrS § 162 lg 2.
Võlgniku
pankrotiõiguslik vastutus – Pankrotiõiguslik vastutus
väljendub nende õiguskaitsevahendite kaudu, mis on sätestatud
pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada üksnes pankrotimenetluses.
Eelkõige on sellisteks õiguskaitsevahenditeks arest ja ärikeeld.
Mõlemat vastutuse vahendit saab kasutada üksnes pärast pankroti
väljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmärgiks on tagada võlgniku kohustuste täitmine
pankrotimenetluses. Arest - võib kohaldada eelkõige siis,
kui võlgnik ei täida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavõtu
või vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub elukohast lahkumise
või pankrotivara käsutamise keeldu. Aresti võib määrata kuni
kolmeks kuuks. Arestil on eelkõige kohustuse täitmisele sundimise
eesmärk. Nii tuleb võlgnik vabastada, kui ta aresti ajal oma
kohustused täidab (nt annab vajalikku teavet või nõutava vande).
Kui võlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus, kelle suhtes uue
PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute hulgast aresti
kohaldada. Eelnevalt peab olema see isik rikkunud talle pandud
kohustusi või tema suhtes kehtestatud keeldusid. Ärikeeld on
erinevalt arestist pankrotiõigusliku vastutuse vahend maksejõuetuse tekitamise eest. Füüsilise isiku suhtes kehtib PankrS § 91
lõikes 1 sätestatud ärikeeld tema pankroti väljakuulutamisega
automaatselt – ta ei tohi kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise
isiku juhtorgani liige, juriidilises isiku likvideerija ega
prokurist. Kui kohus leiab, et võlgnik ei pea vastutama oma
maksejõuetuse tekkimise eest, sest maksejõuetus on tekkinud temast
mitteolenevatel põhjustel, või on muid kaalukaid argumente, võib
kohus võlgniku ärikeelust kas osaliselt või täies ulatuses
vabastada. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib kohus määrata,
kelle suhtes PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest
ärikeeldu kohaldada.
Võlgniku
vastutus pankroti korral - Õiguslik vastutus seondub juriidiliste kohustuste rikkumisega. Pankrotiõiguslik vastutus
väljendub pankrotiseaduses sätestatud spetsiifilistes
õiguskaitsevahendites, näiteks aresti või ärikeelu kohaldamine
võlgniku suhtes. Võlgniku kriminaalõigulik vastutus.
Pankrotikuriteoga põhjustatud maksejõuetus on aluseks võlgniku
kriminaalvastutusele. Maksejõuetuse põhjustamiseks loetakse oma
maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist vara hävitamise, rikkumise, raiskamise või põhjendamatu kinkimise,
loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute kohustuste
võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe
võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli
teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu
võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve. Karistatakse
selliste tegude eest üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud
võlgniku pankroti või pärast maksejõuetuse tuvastamist on
lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Selleks et
maksejõuetuse põhjustamist saaks lugeda kuriteoks, peab võlgnik
olema tegudega tahtlikult oma maksevõimet vähendanud või olema
tahtlikult ennast maksejõuetuks muutnud. Vajalik on vähemalt kaudse
tahtluse olemasolu. Võlgniku tsiviilõiguslik vastutus,
väljendub kahju hüvitamise kohustuses. Selle vastutuse liigi puhul
saab rääkida üksnes vastutusest maksejõuetuse tekitamise eest. Kahju hüvitamise kohustus on juriidilise isiku juhtorganite
liikmetel vastavalt TsÜS § 37 lõikele 1, mille kohaselt
juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse
rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad
juriidilise isiku ees solidaarselt. Füüsilisest isikust võlgniku
poolt tehtud raske juhtimisviga võib seisneda näiteks
raamatupidamiskohus-tuse süülises rikkumises vms. Võlgniku
pankrotiõiguslik vastutus(vt eespoolt ).
Võlgniku
kohustused – teabe andmise kohustus,mis sisaldab teavet vara
kohta ja bilanssi vara nimekirjaga. Andma võlgniku vande, kinnitama
antud andmete õigsust, vanne antakse üldjuhul enne 1st
üldkoosolekut. Osavõtt pankrotimenetlusest, peab osutama abi
ajutisele pankrotihaldurile ja haldurile peale pankroti
väljakuulutamist, olema kättesaadav.
Võlausaldajate
teavitamine pankroti väljakuulutamisest - Pankroti
väljakuulutamisest on võlausaldajatel võimalik teada saada
väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Võlgniku pankroti
väljakuulutamisest peab teadaolevatele võlausaldajatele teavitama
ka haldur. Pärast pankroti välja kuulutamist on võlausaldajatel
õigus teavitada (ajutist) haldurit oma nõudest, esitades haldurile
nõudeavalduse.
Võlausaldajate
esimese üldkoosoleku läbiviimise tähtaeg ja päevakord –
esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 ja mitte hiljem kui 30
päeva möödumisel pankroti väljakuulutamisest. Võlausaldajate
esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna,
otsustavad halduri kinnitamise , võlgniku ettevõtte tegevuse
jätkamise või lõpetamise ja vajadusel muude küsimuste üle.
Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu
hääletamise teel, seetõttu peab iga võlausaldaja seisma selle
eest, et tema häälte arv oleks võimalikult suur. Võlausaldaja
häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega ning häälte arvu
määrab haldur tema käsutuses olevate dokumentide (nõudeavaldused,
võlgniku raamatupidamisdokumendid jms) alusel. Vaidlused häälte
arvu üle lahendab samal koosolekul osalev kohtunik. Pankrotivaraga
seonduvalt otsustatakse pankrotipesa vara müügi piirangud.
Uurimisprintsiip
ja selle kohaldamine – vastavalt PankrS § 3 lg 3 peab
pankrotiasja menetlev kohus oma algatusel võtma tarvitusele abinõud,
et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt
tähtsust ja korraladama selleks vajalike tõendite kogumise.
Uurimispõhimõte eeldab, et asjaolud selgitatakse välja ja tõendeid
kogutakse kohtu algatusel.
Tagasivõitmine
pankrotimenetluses - Pärast pankroti väljakuulutamist lubatakse
tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehingud, mis
tavaolukorras on igati õiguspärased ja seaduslikud, kuid millega on
kahjustatud võlausaldajaid. Tagasivõitmise mõiste annab PankrS §
42, mis sätestab järgmist: tagasivõitmisel tunnistab kohus
pankrotiseaduse §-s 43 (tehingu kehtetuks tunnistamine), §-s 44
(kinkelepingu kehtetuks tunnistamine), §-s 47 (ühisvara jagamise
kokkuleppe kehtetuks tunnistamine) ja §-s 48 ( pandilepingu kehtetuks
tunnistamine) sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud
õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja
muude õigustoimingutega ning §-s 45 ( tasutud võla tagasinõudmine)
ja §-s 46 (palga või muu makse tagasinõudmine) sätestatud alustel
võlgniku omandist väljaläinud vara. Põhiliseks kriteeriumiks, et
võlgnik oli tehingut tehes või jäi selle tegemise tagajärjel
maksejõuetuks ning et tagasivõidetava tehingu teine pool teadis või
pidi teadma võlgniku maksejõuetusest, tõenduskoormus lasub
pankrotipesal.
Pankrotivara
valitsemine - Pankrotivara valitseb pankrotihaldur. Pärast
võlgniku pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur kohustatud
võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma seda valitsema .
Pankrotivara valitsemine seisneb selles, et pankrotihaldur säilitab
pankrotivara ja teeb sellega pankrotimenetluse läbiviimiseks
vajalikud toimingud (nt müüb pankrotivara). Pankrotivara kohta
koostab pankrotihaldur nimekirja, kuhu on märgitud vara koosseis ja
väärtus, samuti võlad ja nõuded võlgniku vastu. Nimekirjas
esitatakse ka andmed võlausaldajate kohta (PankrS § 126). Vara
nimekirja tuleb märkida, millise vara välistamist nõuavad või
saavad nõuda kolmandad isikud, milline vara on võlgniku ja tema
abikaasa ühisomandis ning milliseid nõudeid on võimalik
tasaarvestada. Vara nimekiri esitatakse võlausaldajate esimesele
koosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale. Pankrotihaldur on
kohustatud nimekirja tutvustama ka võlgnikule.
Pankrotivara
müügi viisid - Pankrotihaldur võib hakata võlgniku vara müüma
kohe pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui
võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti (PankrS §
133). Kui võlgnik on pankrotimääruse edasi kaevanud, ei tohi vara
ilma tema nõusolekuta müüa enne kaebuse läbivaatamist. Kui vara
on kiiresti riknev või kui selle väärtus kiiresti langeb või kui
vara säilitamine või hoidmine on väga kulukas, võib
pankrotihaldur asuda pankrotivara müüma kohe pärast pankroti
väljakuulutamist. Kui pankrotimenetluses on ettevalmistamisel
kompromiss, ei tohi vara müüa enne kompromissi saavutamist.
Pankrotihaldur müüb vara nagu kohtutäitur, s.o täitemenetluse
seadustikus ettenähtud korras. See tähendab, et enamasti müüakse
vara enampakkumisel. Vara müüakse pankrotihalduri
määratud alghinnaga, mis on kooskõlastatud pankrotitoimkonnaga.
Kui alghinnaga vara müüa ei õnnestu, võib pankrotihaldur vara
alghinda vähendada kuni 50% (PankrS § 136 lg 3). Vara võib müüa
ka enampakkumiseta, kui müük annab sel viisil enam kasu.
Pankrotitoimkonna
roll - Toimkond kaitseb muuhulgas pankrotimenetluses kõigi
võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja kontrollib, et
haldur tegutseks otstarbekalt. Toimkond võib tutvuda halduri
toimikuga ning annab haldurile nõusoleku pankrotivara müügiks, kui
haldur peab otstarbekamaks pankrotivara müüki enampakkumiseta ning
võlausaldajate üldkoosolek ei ole haldurile selleks nõusolekut
andnud.
Pankrotitoimkonda
peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega
võlausaldajate poolt esitatud isikud, kes annavad selleks nõusoleku.
Toimkonna liikmeks ei pea olema võlausaldaja esindaja. Toimkonna
liikmete valimine toimub samuti hääletamise teel, mistõttu
otsustajateks on need võlausaldajad, kes on oma nõudeavaldused
tähtaegselt esitanud ning kellel on enam hääli. Juhul, kui
võlausaldaja nõue on väike, siis on toimkonna töös osalemiseks
võimalus teha koostööd suuremate nõuetega võlausaldajatega, kes
hääletavad väikese nõudega võlausaldaja nimetatud liikme
toimkonda valimise poolt.
Pankrotimenetluses
kohaldatavad põhimõtted - Pankrotimenetluses kehtib nn selge
nõude põhimõte, mis tähendab, et võlausaldaja
pankrotiavalduse aluseks olev nõue peab olema selge, st nõue peab
olema usutav ja selle üle ei tohi olla vaidlusi. Olulisemateks
pankrotimenetluse põhimõteteks on võlausaldajate võrdne
kohtlemine,selle all mõeldakse et kõiki võlausaldajaid
pankrotimenetluses tuleb kohelda võrdsetel alustel ja
võlausaldajate kollektiivsus. Võlausaldajate kollektiivsus
tähendab seda, et võlausaldaja peab osalema pankrotimenetluses, et
saada oma nõudele rahuldus . Lisaks eelnevatele läbipaistvus
ja pankrotivara müümine suuremat kasu andval viisil,annab
võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures
ulatuses. Läbipaistvus tähendab seda, et pankrotiseaduses oleks
võimalikult täpselt sätestatud võlausaldajate õigused ja
kohustused, millises järjekorras võlausaldajate nõudeid
rahuldatakse, kas kõigil võlausaldajatel on õigus hääletada ja
osaleda pankrotimenetluses või mitte jne.
Pankrotimenetluses
kaitstud nõuete rahuldamise järgud Esimesena pandiga tagatud
tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded – pandieseme müügist
saadud raha miinus pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Kui 1
esemel mitu pandiõigust, siis järjekoha alusel. Seejärel muud
tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Viimasena tähtaegselt
esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
Pankrotimenetlusega
seotud väljamaksed - Pankrotiseadus reguleerib
pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemise järjekorda.
Kehtiva korra kohaselt tehakse enne võlausaldajatele jaotiste alusel
väljamaksete tegemist pankrotimenetlusega seotud väljamaksed
järgmises järjekorras: kõigepealt vara välistamise ja
tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, seejärel
võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, siis
massikohustused ning lõpuks pankrotimenetluse kulud. Alles pärast
nende väljamaksete tegemist pankrotivarast tuleb välja maksta
raha võlausaldajatele jaotiste alusel. Kui jaotamisele kuuluvast
varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate
nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt nõuete
suurusega. Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale
pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus
vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui
pankrotihaldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab
vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa
pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on
õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Pärast
jaotusettepaneku kinnitamist alustab pankrotihaldur jaotiste alusel
raha väljamaksmist vastavalt raha laekumisele.
Pankrotimenetluse
eesmärgid – § 2 Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse
võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses
ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku
ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule
antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest
käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus
selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
Pankroti
väljakuulutamise tagajärjed
- võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest;
- võlgniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile;
- võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded;
- võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid;
- lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
- võlgniku ärinime võib pärast pankroti väljakuulutamist kasutada ainult koos sõnaga "pankrotis"
Maksejõuetus
ja pankroti mõiste. Pankroti
mõiste
on defineeritud pankrotiseaduse § 1 lõikes 1, mille kohaselt on
pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.
Õiguses
tuntakse maksejõuetuse
kaht erisugust tähendust:
esiteks,
equity
insolvency või cash flow insolvency, mis
tähendab olukorda, kus võlgnik ei ole võimeline täitma
tähtaegselt võlausaldajate nõudeid; teiseks,
balance sheet insolvency,
mis tähendab olukorda, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema
vara.
Maksejõuetuse
mõiste on avatud pankrotiseaduse § 1 lõigetes 2 ja 3, millest
esimeses toodud määratlus kattub põhimõtteliselt equity
insolvency mõistega
ja teine balance
sheet insolvency mõistega.
Krediidiasutuse
pankroti erisused – tuleb lähtuda tagatisfondi seaduses (TFS)
sätestatud erisustest.Tagatisfondi seaduse § 38 kohalselt on
krediidiasutuse pankrotihalduri kohustatud hiljemalt 24 päeva
möödumisel hoiuste peatamise päevast – tagama igale hoiustajale
võimaluse tutvuda oma hoiuste kohta olemasolevate
raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; esitama
fondile andmed hoiustajate ja nende hoiuste saldo kohta.
Krediidiasutuse maksejõuetus vaadatuna läbi regulatiivse
maksejõuetuse prisma tähendab krediidiasutuse mittevastavus olulise
tähtsusega usaldatavusnormatiividele, millekson eelkõige
likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded.
Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames
krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei
tegelda mitte saabunud maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega, vaid
pigem saabuda võiva maksejõuetuse tunnuste kindlakstegemisega ehk
püütakse ennetada maksejõuetust. Krediidiasutuse maksejõuetuse
menetlust võib alustada juba siis kui krediidiasutuse netovara on
positiivne, kuid tema finantsseisund on langenud alla krediidiasutuse
tegevust reguleerivate aktidega kehtestatud regulatiivse kapitali
taseme.
Kompromissi
tagajärjed
– § 184 tulenevalt:
(1)
kompromissi
kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
(2)
Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja
vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole
võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule.
(3)
Võlgnikule läheb üle kohustus täita massikohustused ning tasuda
pankrotimenetluse kulud.
(4)
Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei
vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on
käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
(5)
Kompromiss ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest
solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui
võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on
kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes
ulatuseni, milles võlgnik vastutaks kohustuse täitmise eest
kompromissi järgi.
(6)
Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument
pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb
võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis
nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes
kompromiss on tehtud.
Kohtualluvus
pankrotimenetluses – Vastavalt
TsMS § 981
(1) Pankrotivõlgniku,
pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib
pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara
pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud
kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude
tunnustamise hagi.
(2)
Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga,
muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud
kohtusse.
Kohtu
roll pankrotimenetluses
– kohtul on järelvalve pädevus. Olulisemad
küsimused menetluses
otsustab
kohus või võlausaldajate üldkoosolek, pankrotimenetluse vahetu,
igapäevane korraldamine aga on halduri ülesandeks.
Kohus
peab otsustama eelkõige küsimused, kus võlgniku ja võlausaldajate
huvid on vastandlikud ning vajalik on erapooletu otsustaja.
Hüvitise
taotlemine tööandja maksejõuetuse korral Eesti töötukassalt -
Maksejõuetuse
hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur
või ajutine pankrotihaldur. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja
maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Maksejõuetuse hüvitise
saamiseks tuleb töötajal pöörduda pankrotihalduri või ajutise
pankrotihalduri poole ning anda ka enda kinnitus nõude suuruse
kohta. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses
olevad nõuet tõendavad dokumendid (saamata
jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel
saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu
seaduses).
Maksejõuetuse
hüvitise saamine ei sõltu töötuskindlustusstaažist - töötajal
on õigus saada hüvitist sõltumata sellest, kas ja kui kaua tema
tööandja on tasunud töötuskindlustusmakseid.
Töötukassa
otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt
30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise
päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse
läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teatades sellest
koos põhjendusega viivitamatult avalduse esitajale. Hüvitise
määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal
kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole.
Hüvitise summa saab töötukassa kanda üksnes töötaja isiklikule
pangakontole. Juhul, kui töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata
kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus
nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. Maksejõuetuse
hüvitise suurus.
Maksejõuetuse
hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa
ja hüvitise summadel on alljärgnevad ülempiirid:
- saamata palk (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis ;
- saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
- töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Hagita
asjad pankrotimenetluses – TsMS
§
475. (1) Hagita asjad on:
1) maksekäsu
kiirmenetlus;
2) üleskutsemenetlus;
3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine ;
4)
äraolija varale hoolduse seadmine ;
5) piiratud teovõimega
täisealisele isikule eestkostja määramine;
6) isiku
paigutamine kinnisesse asutusse;
7) lähenemiskeelu ja muude
sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks;
8)
hagita perekonnaasjad;
9) pärandi hoiumeetmete
rakendamine;
10) registriasjad;
11) juriidilise
isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli
läbiviija ja likvideerija määramine;
12) äriühingu
osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine;
121)
juriidilise isiku sundlõpetamine;]
122)
pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja
pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses ;
13) korteriomandi ja kaasomandi
asjad;
131)
avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise
asjad
14)
välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine;
141)
kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses;
15) kaebused kohtutäituri otsuste peale;
151)
kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale;
152)
notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine;
16)
väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi
andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi
tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi
õigusabi seadusele;
17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad .
(2)
Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on
antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
§
476.
Hagita
menetluse algatamine
(1)
Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku
või asutuse avalduse alusel.
(2)
Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes
selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.
§
477. Hagita asja läbivaatamine
(1)
Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt,
arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
(2)
Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit
pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
(3)
Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja
läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Hagita
asja ei või lahendada tagaseljamäärusega.
(4)
Menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei
tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt.
Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste
menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus
võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda
ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt
esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult
saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine
ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust
lõpetavas määruses.
(5)
Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega
asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene
teisiti.
(6)
Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja
avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi
võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad
saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
(7)
Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse
tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud
vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite
esitamist või kogub neid omal algatusel.
(8)
Menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis,
kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda
vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli
parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule.
Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale
edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb
menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära
kohtulahendis.
(9)
Avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja
muud menetlusdokumendid , samuti kohtukutsed edastatakse hagita
menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb
märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses
menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on
seaduses ette nähtud.
Ajutise
halduri ülesanded
- Ajutine
pankrotihaldur
on isik, kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute
tegemiseks. Erinevalt pankrotihaldurist pole tal võlgniku
esindamise õigust. Ajutisel pankrotihalduril on võlgniku
kontrollimise õigus, teda võib nimetada võlgniku kohtu poolt
nimetatud kontrollorganiks. Pankrotihaldur on aga võlgniku seaduslik
esindaja ja juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan .
Ajutise
pankrotihalduri ülesanne
on selgitada välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning
kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda
hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti
võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust
võlgniku tervendamise väljavaadetele; tagada võlgniku vara
säilimine ning anda käsutuskeelu korral võlgnikule nõusolek vara
käsutamiseks või see keelata. Lisaks nimetatule täidab ajutine
pankrotihaldur muid ülesandeid, mida kohus on talle
pankrotimenetluses andnud. Selleks et ajutine pankrotihaldur
saaks nimetatud ülesandeid täita, on tal õigus saada võlgnikult
vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste
kohta; viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või
kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; viibida füüsilisest isikust
võlgniku eluruumis; saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt,
krediidiasutuselt või muult isikult teavet ja dokumente, mis on
vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks; saada
raamatupidamiskohustuslasest võlgnikult eelmise majandusaasta
aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste
ja rahavoogude kohta. Kogutud andmete põhjal koostab ajutine
pankrotihaldur aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise
põhjuste kohta. Arvamuses tuleb märkida sedagi , kas võlgniku
maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske
juhtimisviga või muu asjaolu.
Ajutisel
pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu
ning nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
Kui
ajutine pankrotihaldur tekitab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule
või võlausaldajale kahju, kannab ta selle eest vastutust.
Ülesanded
- Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas võlgnevus kätte saada. OÜ X võlgneb Su sõbrale 6000 eurot laenulepingu alusel.
Ennekõike tuleks
välja selgitada mida on teinud sõber võla kättesaamiseks? Kas on
pöördunud OÜ X poole võlgnevuse likvideerimiseks kirjalikus
taasesitamise vormis. Oluliseks instrumendiks võlgnikega suhtlemisel
on ka kirjavahetus. Kui suulised meeldetuletused esimestel päevadel
tulemust ei anna, peaks ettevõtte protseduurireeglitest tulenevalt saatma võlgnikule hiljemalt 10.‑11. päeval võlateatise.
Võlateatisest peaks kindlasti nähtuma nõude juriidiline alus
(leping), asjaolu, et nõue on sissenõutav (maksetähtpäev
saabunud), samuti maksega viivitatud päevade arv ja viivisenõue.
Nõuda tuleb lepingu viivitusteta täitmist. Arvestada tuleb
siinjuures eelkõige aegumistähtajaga, mis tehingust tulenevate
nõuete puhul on kolm aastat. Selgitama välja millised on
olnud laenulepingutingimused ning kas OÜ X on tingimusi rikkunud.
Eelnevalt mainitud tingimused on aluseks hilisemale õigustatud ja
põhjendatud nõude esitamisele OÜ X suhtes. Kontrollima Avalikest
Teadeannetest, ega OÜ X suhtes pole avaldatud pankroti teadet!
Tulenevalt TsMS-est võib olukorra lahendada esitades maksekäsu
kiirmenetluse( max summa antud menetlusel 6400 eurot, seega 6000
mahub ette antud piiridesse ).
Kui nõue on selge,
sissenõutav ja võimalikud vastunõuded puuduvad ning võlgnik
tundub olevat jätkusuutlik, võib ettevõte ise või inkassofirma
vahendusel üritada raha võlgnikult kätte saada.
Kui kohtuväline
sissenõudmine tulemust ei anna, tõusetub küsimus, millist
menetlust sissenõudmiseks valida. Põhimõtteliselt on võlausaldajal
nõude kohtu kaudu maksmapanekuks võimalus valida 3 menetluse vahel:
1) maksekäsu
kiirmenetlus,
2) hagimenetlus ja
3) pankrotimenetlus.
Ülaltoodud
menetlustes tuleb avalduse esitamisel tasuda ka riigilõivu. Kõik
riigilõivud tuleb n‑ö ette maksta, sõltumata sellest,
kas esitatakse pankrotiavaldus, hagiavaldus , maksekäsu kiirmenetluse
avaldus või tehakse muu riigilõivuga maksustatav toiming. Enne
riigilõivu tasumist ühtegi toimingut kohtu poolt ei tehta ning
võlgnikule ühtegi materjali ei edastata.
Maksekäsu
kiirmenetlus. Riigilõiv 3% summast . Kui Te olete esitanud
kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule ettepaneku
tasuda väidetav võlg makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15
päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral
30 päeva jooksul. Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet põhjendatuks,
on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide makseettepaneku
kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku
välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui võlgnik
nõutud summat ei tasu või tähtaegselt vastuväidet ei esita, teeb
kohus määrusena maksekäsu võla sissenõudmise kohta. Võlgnik
peab maksekäsu täitma viivitamata (erandjuhtudel võib kohus
võlgniku põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada). Kui
võlgnik esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab
kohus asja edasi hagimenetluses. Kui Te olete taotlenud võlgniku
vastuväite korral menetluse lõpetamist, siis menetlus lõpetatakse.
Kui maksekäsu
kiirmenetlus ja hagimenetlus lähtuvad eeldusest, et võlgnik on
maksejõuline ja nõude lahenemine toimub kohtulahendi abil
tulevikus.
Hagimenetlus.
Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on
hagimenetlus, mis on kulukam , keerulisem ja aeganõudvam kui
maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb
arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel
kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem
tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana.
Näiteks on 200 000 kroonise hagihinna puhul riigilõivuks 10 250
krooni. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul
riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt.
Hagimenetluse kulud
kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab
juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu
sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja
nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja
mõista kogu ulatuses). Võtmesõnadeks hagimenetluses on tõendid
ja tõendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud,
tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms.
Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad
paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid
tõendada.
Kolmas moment,
millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv
aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hästi tundev
esindaja, võib vaidluse võitmine teinekord osutuda üllatavalt
tülikaks ning menetlusele võib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel
on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja
kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud.
Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole
täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda
rahuldamata või rahuldatakse oluliselt väiksemas osas kui soovitud,
tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte
kokkulepe menetluse lõpetamiseks).
Pankrotimenetluse
korral esmalt pankrotihoiatus, võlgniku reageerimata jätmisel
pankrotiavaldus. Seejärel nõudeavaldus pankrotimenetluses.
Võlausaldajana
pankrotiavalduse esitamise võimalusel, peab:
1) tõendama oma
nõude olemasolu ja
2) põhistama
võlgniku maksejõuetuse.
Võlgniku
maksejõuetuse põhistamise alused on ära toodud pankrotiseaduse §‑s
10 (võlausaldaja peab tuginema vähemalt ühele alltoodud
asjaoludest):
1) võlgnik ei ole
täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks
muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest
esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole
seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes
toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise
tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et
võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille
tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil
tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma
kohustusi täita;
5) võlgnik on
lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
Selleks, et
võlausaldaja oma nõuet üldse saaks pankrotimenetluses maksma
panna, peab ta 2 kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes
Ametlikud Teadaanded teatama haldurile kõigist oma nõuetest
võlgniku vastu. Selleks esitab võlausaldaja haldurile kirjaliku
nõudeavalduse, milles märgitakse ära nõude sisu, alus, suurus
ning see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse
avalduse asjaolusid tõendavad dokumendid.
- Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas võlgnevus kätte saada. Sõbra sõber maksis kinni sõbra reisi Taisse. Sõbra sõber võlgneb su sõbrale 1100 eurot.
Millisel alusel
sõbra sõbra võlgnevus tekkis? Kas oli mingisugunegi leping võla
hilisema tasumiskohustusega?
- Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas ettemaks kätte saada. Sõber tellis Eestis internetipoest diivani ja tegi ettemakse summas 600 eurot. OÜ Z lubas diivani toimetada kohale kahe päeva pärast. Nüüdseks on 2 nädalat möödunud ja ei ole ei diivanit ega ka ettemakset. OÜ Z e-mailidele ei reageeri, telefonid ei vasta. Avalikud registrid näitavad makseraskusi.
Soovitan sõbral
esitada pankrotiavaldus, avaldusele lisaks peab sõber esitama
tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui
pankrotiavalduse esitate ise, tuleb avaldusele lisada seletus
maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri. Pankrotiavalduse
esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv. OÜ Z pankroti
väljakuulutamisega tekib sõbral nõude esitamise õigus
pankrotipessa. Soovitaksin sõbral osaleda võlausaldajate esimesel
koosolekul omanõude kaitseks ning võimalusel osaleda
pankrotitoimkonna töös. Ettemaksu täismahus tagasisaamisele suurt
lootust ei pane, ent olles ise aktiivne võlausaldaja on sõbral
võimalik tagasi saada vähemalt osa makstud summast.
- Koosta pankrotivarast vara välistamise avaldus.
TsMS § 981 lg
1 kohaselt pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja
pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või
pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast
välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse.
Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude
tunnustamise hagi.
Harju Maakohus
Liivalaia 24
Tallinn 12345 2012-04-08 nr 1-51/3
Pankrotivarast vara
välistamise avaldus
AS AO
(ostja/pankrotis) ja AS BC (müüja) vahel sõlmiti 21. mai 2008 a
ostu-müügileping, mille kohaselt müüja müüs ja ostja ostis
omandireservatsiooniga tarkvara ja riistvara AS AO kinnistule
aadressiga Siia-Sinna 5.
Seoses AS AO-le
kuuluva kinnistu võõrandamisega pankrotimenetluse käigus palun välistada pankrotivarast summa 9123.- eurot. Tarkvara ja riistvara
välistamise summa tuleneb 12. mai 2008 tehtud
hinnapakkumisest-arvest.
Käesolevale
avaldusele on lisana lisatud AS AO ja AS BC vahel sõlmitud
ostu-müügi leping ning hinnapakkumine-arve.
Lugupidamisega ,
Ville Tarvilik
AS BC juhatuse liige
- Juhul kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Mida siis võlausaldaja tegema peab, et nõue rahuldatud saaks?
Kõik kommentaarid