Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PANKROTIÕIGUS konspekt (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pankrotivara on oluline?
  • Kus on ettevõtte põhihuvid?
  • Mida on teinud sõber võla kättesaamiseks?
  • Millisel alusel sõbra sõbra võlgnevus tekkis?
  • Mida siis võlausaldaja tegema peab et nõue rahuldatud saaks?
PANKROTIÕIGUS
Exam avatud materjaliga . 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00
Iseseisev töö – referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile signe .viimsalu@ gmail .com
Minu teemaks „Pankrotivara õiguslik regulatsioon
Maksejõuetus
  • Ajutine
  • Püsiv —> ( pankrot ) eeldab kohtu sekkumist
Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is).
Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus!
Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.
Maksejõuetus:
  • Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine
  • Võlgniku vara ja kohustuste suhe – võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine
Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses:
  • Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus.
  • Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus.
Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus

Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.
Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod
  • Maksejõuetuse põhjustamine (maksevõime oluline vähenemine või enda maksejõuetuks muutmine) – KS § 384
  • Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses – KS § 385

Pankrotivõlgnik:
1. Füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse
2. Iga füüsiline või juriidiline isik
3. Ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus
Pankrotivõlausaldaja - Isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
Võlgniku pankrotiavaldus :
1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse
2. Seletus – maksejõuetue põhjused + kirjutab alla
3. Võlanimekiri + kirjutab alla:
A) võlausaldajad ja nende nõuded
B) andmed võlgniku vara kohta
Võlausaldaja pankrotiavaldus:
1. Avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud ) + tõendab nõude olemasolu
2. Tõendid nõude suuruse, aluse, täitmise tähtaja kohta
NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude alus ja rikkumine (sellele oleks mõistlik vastata).
Essõiguse nõuded:
  • Pandiga võlausaldajad ( miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras)
  • Kõik muud nõuded
  • Tähtaja maha maganud nõuded
    Pankrotimenetluse algatamine
    Võlausaldaja
    Võlgnik
    Pankrotiavaldus koos lisadega
    Maa- või linnakohus
    Deposiit
    Määrus
    Määrus
    Menetluse algatamise otsustamine
    Menetlusse võtmisest keeldumine
    Algatatakse menetlus
    Menetlus jäetakse algatamata
    Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist – kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur (pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul. Seejärel esitama kohtule ülevaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut , kas tegemist juhtimisveaga. Ajutise halduri töö on tunnitasuline, tunnitasu määratud seadusega 96.- €.
    Kohtuistung , millel osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur. Kohtunik hindab esitatud aruande põhjal võlgniku olukorda ja otsustab, kas tegemist ajutise või põsiva maksejõuetusega. Pankroti väljakuulutamise vastavalt PankrS § 31-le. Pankroti väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35. Ametlikes Teadeannetes peab iluma sellekohane teade. Väljakuulutamisest, sellest kuupäevast-kellaajast loetakse kõigi nõuete tähtaeg saabunuks. Vaid halduril on õigus teha j. Is eest tehinguid .
    Edasised nõuded haldurile:

    Võlausaldajate koosolek (kõige tähtsam organ)
    ( Mõjutavad) Kohus
    RJV (riiklik järelvalve nt finantsinspektsioon)
    Pankrotitoimkong kui nõukogu
    Haldur
  • ÜLDKOOSOLEK.
    § 77 pankrotihalduri kinnitamine, toimkonna valimine jne. Proportsionaalselt nõuete suurusega antakse võlausaldajatele hääled (seetõttu on väga olulin esitada võlanõue enne esimest koosolekut). Koosolekul esitab haldur sisuka ettekande varade seisust Võlausaldajad peavad kinnitama proportsionaalselt jagatud häältega hääletades kohtu poolt määratud p.halduri või valima uue. NB! Võlausaldajate arv tuleb arvesse kompromisslahendi puhul. Otsustatakse ära kuidas olemasolevad varad realiseeritakse. Võlausaldajad valivad iseendi seast kuni 5 pankrotitoimkonnaliiget, kes hakkavad teostama igapäevast järelvalvet p.halduri toimingute üle. Toimkonna liikmetele on ette nähtud tehtud töö eest tasu. Ent väiksematel menetlustel pole vaja toimkonda määrata.
    P. HALDUR – kuni 2004 oli haldur kui ettevõtja. Tõstatus vajadus kaitsta võlgniku huve. Peale seadusemuudatust peale 2004 teostab haldur võimu ehk on ametiisik § 54- § 72.
    KOHUS – tesotab seaduslikkuse järelvalvet. Väga suured sekkumisvõimalused, ent kohtunikul puudub majanduslik bvaasharidus.
    Tsiviilmenetlusest erineb pankrotimenetlus , sest on kollektiivne ja avalik. Tsiviilmenetlus on osapoolte vaheline ning ei ole avalik.
    Osalised“ erinevatel ajaetappidel: Algatamine
    Kohus; võlausaldajate koosolek; pankrotitoimkond;pankrotihaldur
    Kohus;
    ajutine
    pankrotihaldur
    Pankrotimenetluse lõppemine
    Võlgniku vara valitsemine
    Lahend
    Läbivaatamine
    Tehingute tagasivõitmise alused ehk tühised tehingud :
    • Tehtud pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni
    • Ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve
    • Tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve
    • Viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma

    Tagasivõitmise juhud :
    • Kinkelepingu tagasivõitmine
    • Ühisvara jagamise tagasivõitmine
    • Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine
    • Tagatise andmise tagasivõitmine
    • Kinnisasja tehingu tagasivõitmine
    • Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes

    Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed:
    • Võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist
    • Isik, kellel on võlgnkuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut
    • Võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad
    • Võlgniku õde, vend ja nende alanejad sugulased ja abikaasad
    • Võlgniku abikaasa ülenejad sugulased, abikaasa õde ja vend

    Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed:
    • Juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija , prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik
    • Juriidilise isiku aktsionär või osanik , kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest
    • Juriidilise isiku osanik või liige, kes vastutab võlgniku kohustuste eest täiendavalt oma varaga
    • Äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige
    • Füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi
    • Juriidilise isiku juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi, raamatupidamise eest vastutava isiku, juriidilise isiku aktsionäri või osaniku (rohkem kui 1/10 häältest), osaniku või liikme (vastutab täiendavalt oma varaga), tütarettevõtja või selle juhtorgani liikme lähikondsed (vt. Füüsilisest isikust võlgniku lähikondne)

    Massikohustused(tegemist üldnimetusega reeglina halduri tegevusest tulenevatele kohustustele):
    • Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused
    • Võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist
    • Võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud
    • Juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused
    • Muu kohustus, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks (audiitori kulud)

    Pankrotivara koosneb vt § 108, lg 2.
    Pankrotivara saab tekkida erinevatel alustel.
    Millisele varale ei saa sissenõuet pöörata? Tulenevalt täitemenetluse seadusest (TMS), vara mida ei saa arestida, § 112 ja § 132, min. palga alammäära suurust vara,riiklikku pensioni, vallasasju nt 1 tool ja 1 voodi ehk siis täitementluseseadus sätestab varad mida ei saa arestida, et säiliks minimaalne inimväärne elustandart . Vaata lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist välistamise seadust.
    Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks – vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi . § 110 annab üldalused ja § 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivõitmine käib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule. Halduril on kohustus tõestada kohtule, et eelnevalt tehtud tehing kahjustab võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi ehk siis kes hagi esitab see ka tõendab. NB! Kui võlgnik saab pärandi, siis võlgnik otsustab kas võtab vastu või mitte, ent kui võtab vastu, siis kuulub pärand pankrotivara hulka.
    Vara valitsemine. § 124 e haldur võtab vara valitsemise ja haldamise üle. Haldur koostab detailse varade ja võlgade nimekirja (k.a. nõuded). Vara nimekiri ehk füüsiline inventuur. Samuti määrab varade väärtuse.
    Vara müük. Vara võib hakata müüma pärast esimest võlausaldajate koosolekut, kui võlausaldajad ei ole koosolekul otsustanud teisiti. Erandiks kiiresti riknev vara või vara mille väärtus kahaneb kiiresti. Vara müük toimub üldjuhul enampakkumisel, suuremat kasu andval viisil(selle viisi otsustavad võlausaldajad esimesel üldkoosolekul, samuti alghinna). Hinna langetamisel kuni 50% võib haldur ise otsustada, ent kui hinna langetamise % on suurem kui 50 siis tuleb saada nõusolek p.toimkonnalt. NB! Enampakkumisega hüpoteegid kustuvad!
    Jaotusettepanek kohtule. Kellele kui palju! Jaotusettepankute avaldamiseks kasutatakse Avalike Teadeannete rubriiki, ning seal on võimalik ettepankuga tutvuda. Esmalt vastuväide ning seejärel on võimalik vaidlustada 10 p peale avaldamist.
    Enne jaotise alusel raha väljamakset tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (elatis kuni 2 kuuks). Massikohustused. Pankrotimenelusega seotud kulud.
    Jaotis on suhtarv , mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahale on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel.
    Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses.
    Väljamaksed. Vastavalt § 146 järjekorrale. Vaata ka § 153 (eriti lg 2) nõuete rahuldamise järgud.
    Kohus
    Lõpparuande kinnitamine
    Pankrotiavalduses
    Võlgnik
    1 aasta
    jooksul määruse tühistamise võimalus
    Hiljemalt võlausaldajate 1-se üldkoosoleku ajaks
    Algatamise määrus
    Vabastamise menetluse algatamise otsustamine
    Võlausaldajate nõusolek
    Võlgniku või võlausaldaja erikaebuse võimalus
    5 aasta pärast vabastamise määrus
    Usaldusisiku nimetamine
    Usaldusisiku kandidaat
    Kohus ei alagata kohustustest vabastamise menetlust juhul kui:
    • Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul enen pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist
    • Kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastada rahuldamata seetõttu, et võlgnik on toime pannud pankrotikuriteo
    • Võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele
    • Võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid ning ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid pankrotiseaduses sätestatud kohustusi
    Võlgniku kohustused vabastamise menetluse kestel:
    • Kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega , ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima .
    • Teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
    • Kohustatud töö- või teenistussuhetest või muus sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma.

  • Kui menetluse algatamisest on möödunud 1 aasta - võlgnik võib tulust jätta endale 15 %.
  • Kui menetluse algatamisest on möödunud 2 aastat – 20 %.
  • Kui menetluse algatamisest on möödunud 3 aastat – 25 %.
    • Ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
    • Pärimise teel saadust andma üle poole.
    Võlgnik peab tegelema tulutoova tegevusega – käituma nn eeskujuliku võlgnikuga. Kohus määrab usaldusisiku, kellele võlgnik loovutab osa oma sissetulekust , mille arvel saaks võlgu likvideerida . Usaldusisiku kohta seadus ei ütle midagi, see võib olla kes iganes, ent eeldusel et oskab varaga ümberkäia. Usaldusisik teostab järelvalvet. 3-5 aasta jooksul kohus otsustab kas vabastada võlgnik võlakohustustest. 3 on erandjuhus, mille puhul arvestatakse kas võlgnik on üle andnud kuni 75% oma sissetulekutest. Siin on kohtul otsustamisvabadus, sest kui võlgnik on käitunud süüliselt pankrotimenetluses pole alust vabastada võlgnikku kohustustest. Elatis jääb võlana üles ja õigusvastaselt tahtlikult tekitatud võlad, nt liiklusõnnetuse põhjustamisega teisele osapoolele tekitatud kahju hüvitamise nõue. Võlgnik ise peab esitama avalduse võlgadest vabastamiseks, see peab toimuma ajavahemikul pankrotiväljakuulutamine ja 1-ne võlausaldajate koosolek(ennekõike mida varem seda parem). Kohustustest vabastamise menetluse kestel
    menetluse kestel
    Sissenõude keeld...
    Võlausaldajad, kelle nõue
    võlgniku vastu on tekkinud
    pärast võlgniku kohustustest
    vabastamise menetluse
    algatamist, ei saa menetluse
    kestel pöörata sissenõuet
    usaldusisikule üleandmisele
    kuuluvatele rahasummadele
    Võlausaldajad ei
    saa pöörata
    sissenõuet
    võlgniku varale
    Kompromiss
    Ettepaneku saab teha ka võlgnik ise. Halduril on õigus kompromissettepanekut ettevalmistada § 78 lg 2. Kompromissiga saab võlgnik sundida võlausaldajaid nõuet vähendama. Nt kui võlg on 100, siis teed ettepaneku et maksad 10 a ja sel juhul 100st 70nd.
    Kompromissi ja saneerimise erinevus tuleneb erinevast seadusest mida rakendatakse. Alexela Oil juhtum 3-2-1-53-05.
    Kompromiss kinnitatakse kohal olnud võlausaldajate häälteenamusega, seega kohal olejate arv on oluline. Iga kohalolija hääl loeb, ei rakendata proportsionaalsuse põhimõtet, et sõltuvalt võlanõude suurusest häältearv.
    Kompromissi kinnitamisel taastub võlgnik tehingu tegemise õigus, haldur jääb teostama järelvalvet. Halduri ja võlgniku vahel sõlmitakse kokkulepe halduri tasu osas, sest maksab võlgnik. Halduril on õigus tagasi võita vara nn pankrotipessa. Lisaks jääb tegutsema pankrotitoimkond. Kompromiss ei eelda ainult võlausaldajate nõuete rahuldamist, vaid samavõrd täitma majandustegevus plaaniga võetud kohustusi. Nt ettevõtte turu laiendamine.
    Kui kompromiss on kinnitatud, siis kehtib see kõigi võlausaldajate suhtes.
    Piiriülene pankr.
    Määrust 1346/2000 kohaldatakse piiriülestele maksejõuetusmenetlustele piiratult, seda täiendab liikmesriikide maksejõüuetusõigus.. Määruses on toodud kollisiooninormid , mis asendavad liikmesriikides kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid.
    Tuleb kõnealla kui ettevõttel on vara mitmes EÜ liikmesriigis. Taani on teinud reservatsiooni määrusele 1346/2000, millega märgib et tema ei taha kuuluda antud reservatsiooni alla. Antud määrus on otsekohalduv kõigile liikmesriikidele.
    Määrus annab printsiibid ning need reeglid sõidavad siseriiklikust õigusest üle. Lisas A on kirjas saneeriva iseloomuga menetlused, lisas B on vaid likvideeriva iseloomuga meetmed. Lisa C-s tuuakse ära haldurid (muus maailmas livideerijad).
    Määruse art 1 lg 1 nõutud eeldused peavd olema täidetud – mentluse kollektiivne iseloom, võlausaldajate paljusus , võlgniku olemasolu, menetluse aluseks olev maksejõuetus, menetluse käigus võetakse võlgnikult osaliselt ja täielikult tema majandustegevuse juhtimisõigus ja varade suhtes käsutusõigus; menetlus peab võimaldama määrata likvideerija Määruse art 2 (b) tähenduses.
    Territoriaalne ulatus.
    Tegevuskoha kriteeriumid art 2 (h) – koht kus toimub võlgniku alaline tegevus, hõlmab tööjõudu ja materiaalseid vahendeid. Peab olema organiseeritus ja mingisugune stabiilsus. Füüsilise isiku puhul on vaieldud suvilate tegevuskohaks nimetamise üle. Füüsilise isiku puhul kodakondsus ei ole näitaja
    Comi (võlgniku põhihuvide kese ) on ülioluline, sest :
    Maksuameti võlg ja võlg tarnijale 10 000 esitad avalduse § 10 alusel pankrotihoiatuse Eesti maakohtusse, kohtunik määrab ajutise halduri. Ajutise halduri aruandest selguvad ettevõtted varad nii eestis kui ka naaberriikides. Ajutisel halduril peaks süttima punane tuluke küsimusega kus on ettevõtte põhihuvid? Ehk kui põhihuvid on Soomes siis kohaldub automaatselt Soome õigus kõigile protsessis osalevatele riikidele. Comi mõiste aitab ettevõttel valida millise riigi seadusandlikel alustel protsessi juhtima hakatakse. Kui olid nüüd kiire poiss siis sinu avalduse alusel saab algatada esmase maksejõuetusmenetluse nt Eestis ning kui Soomes on samuti võlausaldaja, kes esitab avalduse siis tema avaldus algatab teisese maksejõuetuse. Ent comit saab olla vaid üks ehk põhimaksejõuetus menetlust. Comi on seal kus ettevõte registreeritud, välja arvatud juhul kui liikmesriigis on juhatuse liikmete elukoht, juhatuse ja nõukogu koosolekud toimuvad teises riigis, põhimajandustegevus toimub teises riigis, sõlmitud töölepingud on allutatud teise liikmesriigi seadustele jne.
    Füs. Is. Comi kriteeriumid – millises liikmesriigis on/oli võlniku (eelmine) elukoht, kus on toimunud kutsetegevus jne. Objekt Soomes
    Lätis tehnika renditud laos
    OÜ, kes registr. Eestis
    Tegemist tõendamiskohustusega, pead ära suutma tõendada kus huvi kese.
    Ühe sama aegselt võib toimuda mitmeid menetlusi, erinevate riikide teisesed menetlus osalised peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele.
    Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised .
    KÜSIMUSED KORDAMISEKS
    Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses – PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. PankrS § 164 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruse peale määruskaebuse. Edasikaebamise kord on määrustes kajastatud erineva põhjalikkusega. Nt määruses märgitakse: „Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik, PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lg 2 või § 163 lõikele vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot.“
    Raugemine – PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus vaatamata võlgniku maksejõuetusele määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1). Pankroti raugemine on ka üks pankrotimenetluse lõppemise viise pärast pankroti välja kuulutamist. Olukorda kus pankrotimenetluse lõpeb raugemisega peale pankroti väljakuulutamist reguleerib PankrS § 158. Halduril on kohustus viivitamatult kohtule teatada , kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pärast halduri vastava sisulist ettekande saamist lõpetab kohus halduri ettepankul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui pankrot lõpeb peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttud on halduril kohustus esitada kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses sätestatud andmed PankrS § 162 lg 2.
    Võlgniku pankrotiõiguslik vastutus – Pankrotiõiguslik vastutus väljendub nende õiguskaitsevahendite kaudu, mis on sätestatud pankrotiseaduses ning mida saab kohaldada üksnes pankrotimenetluses. Eelkõige on sellisteks õiguskaitsevahenditeks arest ja ärikeeld. Mõlemat vastutuse vahendit saab kasutada üksnes pärast pankroti väljakuulutamist ning nende sisu tuleneb pankrotiseadusest. Aresti ja vastutuse eesmärgiks on tagada võlgniku kohustuste täitmine pankrotimenetluses. Arest - võib kohaldada eelkõige siis, kui võlgnik ei täida teabe andmise, pankrotimenetlusest osavõtu või vande andmise kohustust, samuti kui ta rikub elukohast lahkumise või pankrotivara käsutamise keeldu. Aresti võib määrata kuni kolmeks kuuks. Arestil on eelkõige kohustuse täitmisele sundimise eesmärk. Nii tuleb võlgnik vabastada, kui ta aresti ajal oma kohustused täidab (nt annab vajalikku teavet või nõutava vande). Kui võlgnik on juriidiline isik, otsustab kohus, kelle suhtes uue PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute hulgast aresti kohaldada. Eelnevalt peab olema see isik rikkunud talle pandud kohustusi või tema suhtes kehtestatud keeldusid. Ärikeeld on erinevalt arestist pankrotiõigusliku vastutuse vahend maksejõuetuse tekitamise eest. Füüsilise isiku suhtes kehtib PankrS § 91 lõikes 1 sätestatud ärikeeld tema pankroti väljakuulutamisega automaatselt – ta ei tohi kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilises isiku likvideerija ega prokurist. Kui kohus leiab, et võlgnik ei pea vastutama oma maksejõuetuse tekkimise eest, sest maksejõuetus on tekkinud temast mitteolenevatel põhjustel, või on muid kaalukaid argumente, võib kohus võlgniku ärikeelust kas osaliselt või täies ulatuses vabastada. Juriidilisest isikust võlgniku puhul võib kohus määrata, kelle suhtes PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ärikeeldu kohaldada.
    Võlgniku vastutus pankroti korral - Õiguslik vastutus seondub juriidiliste kohustuste rikkumisega. Pankrotiõiguslik vastutus väljendub pankrotiseaduses sätestatud spetsiifilistes õiguskaitsevahendites, näiteks aresti või ärikeelu kohaldamine võlgniku suhtes. Võlgniku kriminaalõigulik vastutus. Pankrotikuriteoga põhjustatud maksejõuetus on aluseks võlgniku kriminaalvastutusele. Maksejõuetuse põhjustamiseks loetakse oma maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist vara hävitamise, rikkumise, raiskamise või põhjendamatu kinkimise, loovutamise, välismaale paigutamise, põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve. Karistatakse selliste tegude eest üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti või pärast maksejõuetuse tuvastamist on lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Selleks et maksejõuetuse põhjustamist saaks lugeda kuriteoks, peab võlgnik olema tegudega tahtlikult oma maksevõimet vähendanud või olema tahtlikult ennast maksejõuetuks muutnud. Vajalik on vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Võlgniku tsiviilõiguslik vastutus, väljendub kahju hüvitamise kohustuses. Selle vastutuse liigi puhul saab rääkida üksnes vastutusest maksejõuetuse tekitamise eest. Kahju hüvitamise kohustus on juriidilise isiku juhtorganite liikmetel vastavalt TsÜS § 37 lõikele 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Füüsilisest isikust võlgniku poolt tehtud raske juhtimisviga võib seisneda näiteks raamatupidamiskohus-tuse süülises rikkumises vms. Võlgniku pankrotiõiguslik vastutus(vt eespoolt ).
    Võlgniku kohustused – teabe andmise kohustus,mis sisaldab teavet vara kohta ja bilanssi vara nimekirjaga. Andma võlgniku vande, kinnitama antud andmete õigsust, vanne antakse üldjuhul enne 1st üldkoosolekut. Osavõtt pankrotimenetlusest, peab osutama abi ajutisele pankrotihaldurile ja haldurile peale pankroti väljakuulutamist, olema kättesaadav.
    Võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest - Pankroti väljakuulutamisest on võlausaldajatel võimalik teada saada väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Võlgniku pankroti väljakuulutamisest peab teadaolevatele võlausaldajatele teavitama ka haldur. Pärast pankroti välja kuulutamist on võlausaldajatel õigus teavitada (ajutist) haldurit oma nõudest, esitades haldurile nõudeavalduse.
    Võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise tähtaeg ja päevakord – esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 ja mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel pankroti väljakuulutamisest. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise , võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise ja vajadusel muude küsimuste üle. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu hääletamise teel, seetõttu peab iga võlausaldaja seisma selle eest, et tema häälte arv oleks võimalikult suur. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega ning häälte arvu määrab haldur tema käsutuses olevate dokumentide (nõudeavaldused, võlgniku raamatupidamisdokumendid jms) alusel. Vaidlused häälte arvu üle lahendab samal koosolekul osalev kohtunik. Pankrotivaraga seonduvalt otsustatakse pankrotipesa vara müügi piirangud.
    Uurimisprintsiip ja selle kohaldamine – vastavalt PankrS § 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus oma algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraladama selleks vajalike tõendite kogumise. Uurimispõhimõte eeldab, et asjaolud selgitatakse välja ja tõendeid kogutakse kohtu algatusel.
    Tagasivõitmine pankrotimenetluses - Pärast pankroti väljakuulutamist lubatakse tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehingud, mis tavaolukorras on igati õiguspärased ja seaduslikud, kuid millega on kahjustatud võlausaldajaid. Tagasivõitmise mõiste annab PankrS § 42, mis sätestab järgmist: tagasivõitmisel tunnistab kohus pankrotiseaduse §-s 43 (tehingu kehtetuks tunnistamine), §-s 44 (kinkelepingu kehtetuks tunnistamine), §-s 47 (ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamine) ja §-s 48 ( pandilepingu kehtetuks tunnistamine) sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §-s 45 ( tasutud võla tagasinõudmine) ja §-s 46 (palga või muu makse tagasinõudmine) sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. Põhiliseks kriteeriumiks, et võlgnik oli tehingut tehes või jäi selle tegemise tagajärjel maksejõuetuks ning et tagasivõidetava tehingu teine pool teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest, tõenduskoormus lasub pankrotipesal.
    Pankrotivara valitsemine - Pankrotivara valitseb pankrotihaldur. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on pankrotihaldur kohustatud võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma seda valitsema . Pankrotivara valitsemine seisneb selles, et pankrotihaldur säilitab pankrotivara ja teeb sellega pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalikud toimingud (nt müüb pankrotivara). Pankrotivara kohta koostab pankrotihaldur nimekirja, kuhu on märgitud vara koosseis ja väärtus, samuti võlad ja nõuded võlgniku vastu. Nimekirjas esitatakse ka andmed võlausaldajate kohta (PankrS § 126). Vara nimekirja tuleb märkida, millise vara välistamist nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, milline vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis ning milliseid nõudeid on võimalik tasaarvestada. Vara nimekiri esitatakse võlausaldajate esimesele koosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale. Pankrotihaldur on kohustatud nimekirja tutvustama ka võlgnikule.
    Pankrotivara müügi viisid - Pankrotihaldur võib hakata võlgniku vara müüma kohe pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti (PankrS § 133). Kui võlgnik on pankrotimääruse edasi kaevanud, ei tohi vara ilma tema nõusolekuta müüa enne kaebuse läbivaatamist. Kui vara on kiiresti riknev või kui selle väärtus kiiresti langeb või kui vara säilitamine või hoidmine on väga kulukas, võib pankrotihaldur asuda pankrotivara müüma kohe pärast pankroti väljakuulutamist. Kui pankrotimenetluses on ettevalmistamisel kompromiss,  ei tohi vara müüa enne kompromissi saavutamist. Pankrotihaldur müüb vara nagu kohtutäitur, s.o täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. See tähendab, et enamasti müüakse vara enampakkumisel. Vara müüakse pankrotihalduri  määratud alghinnaga, mis on kooskõlastatud pankrotitoimkonnaga. Kui alghinnaga vara müüa ei õnnestu, võib pankrotihaldur vara alghinda vähendada kuni 50% (PankrS § 136 lg 3). Vara võib müüa ka enampakkumiseta, kui müük annab sel viisil enam kasu.  
    Pankrotitoimkonna roll - Toimkond kaitseb muuhulgas pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt. Toimkond võib tutvuda halduri toimikuga ning annab haldurile nõusoleku pankrotivara müügiks, kui haldur peab otstarbekamaks pankrotivara müüki enampakkumiseta ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole haldurile selleks nõusolekut andnud.
    Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, kes annavad selleks nõusoleku. Toimkonna liikmeks ei pea olema võlausaldaja esindaja. Toimkonna liikmete valimine toimub samuti hääletamise teel, mistõttu otsustajateks on need võlausaldajad, kes on oma nõudeavaldused tähtaegselt esitanud ning kellel on enam hääli. Juhul, kui võlausaldaja nõue on väike, siis on toimkonna töös osalemiseks võimalus teha koostööd suuremate nõuetega võlausaldajatega, kes hääletavad väikese nõudega võlausaldaja nimetatud liikme toimkonda valimise poolt.
    Pankrotimenetluses kohaldatavad põhimõtted - Pankrotimenetluses kehtib nn selge nõude põhimõte, mis tähendab, et  võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue peab olema selge, st nõue peab olema usutav ja selle üle ei tohi olla vaidlusi. Olulisemateks pankrotimenetluse põhimõteteks on võlausaldajate võrdne kohtlemine,selle all mõeldakse et kõiki võlausaldajaid pankrotimenetluses tuleb kohelda võrdsetel alustel ja võlausaldajate kollektiivsus. Võlausaldajate kollektiivsus tähendab seda, et võlausaldaja peab osalema pankrotimenetluses, et saada oma nõudele rahuldus . Lisaks eelnevatele läbipaistvus ja pankrotivara müümine suuremat kasu andval viisil,annab võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Läbipaistvus tähendab seda, et pankrotiseaduses oleks võimalikult täpselt sätestatud võlausaldajate õigused ja kohustused, millises järjekorras võlausaldajate nõudeid rahuldatakse, kas kõigil võlausaldajatel on õigus hääletada ja osaleda pankrotimenetluses või mitte jne.
    Pankrotimenetluses kaitstud nõuete rahuldamise järgud Esimesena pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded – pandieseme müügist saadud raha miinus pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Kui 1 esemel mitu pandiõigust, siis järjekoha alusel. Seejärel muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Viimasena tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
    Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed - Pankrotiseadus reguleerib pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemise järjekorda. Kehtiva korra kohaselt tehakse enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist  pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: kõigepealt vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, seejärel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, siis massikohustused ning lõpuks pankrotimenetluse kulud. Alles pärast nende  väljamaksete tegemist pankrotivarast tuleb välja maksta raha võlausaldajatele jaotiste alusel. Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt nõuete suurusega. Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui pankrotihaldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist alustab pankrotihaldur jaotiste alusel raha väljamaksmist vastavalt raha laekumisele.
    Pankrotimenetluse eesmärgid – § 2 Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
    Pankroti väljakuulutamise tagajärjed
    • võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast,  sealhulgas kohustustest;
    • võlgniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile;
    • võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded;
    • võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid;
    • lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
    • võlgniku ärinime võib pärast pankroti väljakuulutamist kasutada ainult koos sõnaga "pankrotis"
    Maksejõuetus ja pankroti mõiste. Pankroti mõiste on defineeritud pankrotiseaduse § 1 lõikes 1, mille kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Õiguses tuntakse maksejõuetuse kaht erisugust tähendust: esiteks, equity insolvency või cash flow insolvency, mis tähendab olukorda, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid; teiseks, balance sheet insolvency, mis tähendab olukorda, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara. Maksejõuetuse mõiste on avatud pankrotiseaduse § 1 lõigetes 2 ja 3, millest esimeses toodud määratlus kattub põhimõtteliselt equity insolvency mõistega ja teine balance sheet insolvency mõistega.
    Krediidiasutuse pankroti erisused – tuleb lähtuda tagatisfondi seaduses (TFS) sätestatud erisustest.Tagatisfondi seaduse § 38 kohalselt on krediidiasutuse pankrotihalduri kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast – tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuste kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; esitama fondile andmed hoiustajate ja nende hoiuste saldo kohta. Krediidiasutuse maksejõuetus vaadatuna läbi regulatiivse maksejõuetuse prisma tähendab krediidiasutuse mittevastavus olulise tähtsusega usaldatavusnormatiividele, millekson eelkõige likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei tegelda mitte saabunud maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega, vaid pigem saabuda võiva maksejõuetuse tunnuste kindlakstegemisega ehk püütakse ennetada maksejõuetust. Krediidiasutuse maksejõuetuse menetlust võib alustada juba siis kui krediidiasutuse netovara on positiivne, kuid tema finantsseisund on langenud alla krediidiasutuse tegevust reguleerivate aktidega kehtestatud regulatiivse kapitali taseme.
    Kompromissi tagajärjed – § 184 tulenevalt: (1) kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.  (2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule. (3) Võlgnikule läheb üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud.
     (4) Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja pankrotitoimkonna liikmeid ning neil on käesoleva seaduse §-des 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.  (5) Kompromiss ei vabasta võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuseni, milles võlgnik vastutaks kohustuse täitmise eest kompromissi järgi.  (6) Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.
    Kohtualluvus pankrotimenetluses – Vastavalt TsMS § 981 (1) Pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. (2) Pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse.
    Kohtu roll pankrotimenetluses – kohtul on järelvalve pädevus. Olulisemad küsimused menetluses otsustab kohus või võlausaldajate üldkoosolek, pankrotimenetluse vahetu, igapäevane korraldamine aga on halduri ülesandeks. Kohus peab otsustama eelkõige küsimused, kus võlgniku ja võlausaldajate huvid on vastandlikud ning vajalik on erapooletu otsustaja.
    Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral Eesti töötukassalt - Maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Maksejõuetuse hüvitise saamiseks tuleb töötajal pöörduda pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole ning anda ka enda kinnitus nõude suuruse kohta. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses olevad nõuet tõendavad dokumendid (saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses). Maksejõuetuse hüvitise saamine ei sõltu töötuskindlustusstaažist - töötajal on õigus saada hüvitist sõltumata sellest, kas ja kui kaua tema tööandja on tasunud töötuskindlustusmakseid. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teatades sellest koos põhjendusega viivitamatult avalduse esitajale. Hüvitise määramisel makstakse hüvitise summa hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja pangakontole. Hüvitise summa saab töötukassa kanda üksnes töötaja isiklikule pangakontole. Juhul, kui töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. Maksejõuetuse hüvitise suurus. Maksejõuetuse hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on alljärgnevad ülempiirid:
    • saamata palk (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis ;
    • saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
    • töölepingu lõpetamise hüvitust (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse kuni töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

    Hagita asjad pankrotimenetluses – TsMS § 475.   (1) Hagita asjad on:
     1) maksekäsu kiirmenetlus;
     2) üleskutsemenetlus;
     3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine ;
     4) äraolija varale hoolduse seadmine ;
     5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine;
     6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse;
     7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks;
     8) hagita perekonnaasjad;
     9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;
     10) registriasjad;
     11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine;
     12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine;
     121) juriidilise isiku sundlõpetamine;]
     122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses ;
     13) korteriomandi ja kaasomandi asjad;
     131) avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

     14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine;
     141) kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses;
     15) kaebused kohtutäituri otsuste peale;
     151) kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale;
     152) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine;
     16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele;
     17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad .


     (2) Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

    § 476.  Hagita menetluse algatamine


     (1) Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
     (2) Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel.

    § 477.  Hagita asja läbivaatamine


     (1) Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
     (2) Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
     (3) Kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega.
     (4) Menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses.
     (5) Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
     (6) Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
     (7) Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
     (8) Menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis.
     (9) Avaldaja esitatud avaldus ning menetlusosaliste esitatud taotlused ja muud menetlusdokumendid , samuti kohtukutsed edastatakse hagita menetluses menetlusosalistele kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida edastamise viis. Menetlusdokumendid tuleb hagita menetluses menetlusosalistele kätte toimetada üksnes juhul, kui see on seaduses ette nähtud.
    Ajutise halduri ülesanded - Ajutine pankrotihaldur on isik, kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Erinevalt  pankrotihaldurist pole tal võlgniku esindamise õigust. Ajutisel pankrotihalduril on võlgniku kontrollimise õigus, teda võib nimetada võlgniku kohtu poolt nimetatud kontrollorganiks. Pankrotihaldur on aga võlgniku seaduslik esindaja ja juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan .  Ajutise pankrotihalduri ülesanne on selgitada välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; tagada võlgniku vara säilimine ning anda käsutuskeelu korral võlgnikule nõusolek vara käsutamiseks või see keelata. Lisaks nimetatule täidab ajutine pankrotihaldur muid ülesandeid, mida kohus on talle pankrotimenetluses andnud.  Selleks et ajutine pankrotihaldur saaks nimetatud ülesandeid täita, on tal õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, krediidiasutuselt või muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks; saada raamatupidamiskohustuslasest võlgnikult  eelmise majandusaasta aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Kogutud andmete põhjal koostab ajutine pankrotihaldur aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses tuleb märkida sedagi , kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Kui ajutine pankrotihaldur tekitab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale kahju, kannab ta selle eest vastutust.
    Ülesanded
    • Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas võlgnevus kätte saada. OÜ X võlgneb Su sõbrale 6000 eurot laenulepingu alusel.
    Ennekõike tuleks välja selgitada mida on teinud sõber võla kättesaamiseks? Kas on pöördunud OÜ X poole võlgnevuse likvideerimiseks kirjalikus taasesitamise vormis. Oluliseks instrumendiks võlgnikega suhtlemisel on ka kirjavahetus. Kui suulised meeldetuletused esimestel päevadel tulemust ei anna, peaks ettevõtte protseduurireeglitest tulenevalt saatma võlgnikule hiljemalt 10.‑11. päeval võlateatise. Võlateatisest peaks kindlasti nähtuma nõude juriidiline alus (leping), asjaolu, et nõue on sissenõutav (maksetähtpäev saabunud), samuti maksega viivitatud päevade arv ja viivisenõue. Nõuda tuleb lepingu viivitusteta täitmist. Arvestada tuleb siinjuures eelkõige aegumistähtajaga, mis tehingust tulenevate nõuete puhul on kolm aastat. Selgitama välja millised on olnud laenulepingutingimused ning kas OÜ X on tingimusi rikkunud. Eelnevalt mainitud tingimused on aluseks hilisemale õigustatud ja põhjendatud nõude esitamisele OÜ X suhtes. Kontrollima Avalikest Teadeannetest, ega OÜ X suhtes pole avaldatud pankroti teadet! Tulenevalt TsMS-est võib olukorra lahendada esitades maksekäsu kiirmenetluse( max summa antud menetlusel 6400 eurot, seega 6000 mahub ette antud piiridesse ).
    Kui nõue on selge, sissenõutav ja võimalikud vastunõuded puuduvad ning võlgnik tundub olevat jätkusuutlik, võib ettevõte ise või inkassofirma vahendusel üritada raha võlgnikult kätte saada.
    Kui kohtuväline sissenõudmine tulemust ei anna, tõusetub küsimus, millist menetlust sissenõudmiseks valida. Põhimõtteliselt on võlausaldajal nõude kohtu kaudu maksmapanekuks võimalus valida 3 menetluse vahel:
    1) maksekäsu kiirmenetlus,
    2) hagimenetlus ja
    3) pankrotimenetlus.
    Ülaltoodud menetlustes tuleb avalduse esitamisel tasuda ka riigilõivu. Kõik riigi­lõivud tuleb n‑ö ette maksta, sõltumata sellest, kas esitatakse pankrotiavaldus, hagiavaldus , maksekäsu kiirmenetluse avaldus või tehakse muu riigilõivuga maksustatav toiming. Enne riigilõivu tasumist ühtegi toimingut kohtu poolt ei tehta ning võlgnikule ühtegi materjali ei edastata.
    Maksekäsu kiirmenetlus. Riigilõiv 3% summast . Kui Te olete esitanud kohtule kõik vajalikud andmed, teeb kohus võlgnikule ettepaneku tasuda väidetav võlg makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui võlgnik ei loe esitatud nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada makseettepanekule vastuväide makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Kui võlgnik nõutud summat ei tasu või tähtaegselt vastuväidet ei esita, teeb kohus määrusena maksekäsu võla sissenõudmise kohta. Võlgnik peab maksekäsu täitma viivitamata (erandjuhtudel võib kohus võlgniku põhjendatud kaebuse korral maksekäsu tühistada). Kui võlgnik esitab talle antud tähtaja jooksul vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Kui Te olete taotlenud võlgniku vastuväite korral menetluse lõpetamist, siis menetlus lõpetatakse.
    Kui maksekäsu kiirmenetlus ja hagimenetlus lähtuvad eeldusest, et võlgnik on maksejõuline ja nõude lahenemine toimub kohtulahendi abil tulevikus.
    Hagimenetlus. Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam , keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Näiteks on 200 000 kroonise hagihinna puhul riigilõivuks 10 250 krooni. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt.
    Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s.o neid ei tarvitseta välja mõista kogu ulatuses). Võtmesõnadeks hagimenetluses on tõendid ja tõendamiskoormus. Hagiavalduse sisust peab nähtuma hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid jms. Üldjuhul peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praktikas jäävad paljud hagid rahuldamata põhjusel, et ei suudeta oma väiteid tõendada.
    Kolmas moment, millega tuleks hagimenetluse puhul arvestada, on selleks kuluv aeg. Kui vastaspoolt esindab tugev, menetlusnorme hästi tundev esindaja, võib vaidluse võitmine teinekord osutuda üllatavalt tülikaks ning menetlusele võib kuluda aastaid. Sellistel puhkudel on soovitatav sisse nõuda kõik võimalikud kõrvalnõuded ja kahjud, mis seoses saamata tuluga on võlausaldajale tekkinud. Kindlasti peaks kaaluma ka hagi tagamise võimalusi. Kui nõue ei ole täiesti selge ja on olemas reaalne oht, et hagi võib jääda rahuldamata või rahuldatakse oluliselt väiksemas osas kui soovitud, tasuks mõelda ka menetluse lõpetamisele kompromissiga (poolte kokkulepe menetluse lõpetamiseks).
    Pankrotimenetluse korral esmalt pankrotihoiatus, võlgniku reageerimata jätmisel pankrotiavaldus. Seejärel nõudeavaldus pankrotimenetluses.
    Võlausaldajana pankrotiavalduse esitamise võimalusel, peab:
    1) tõendama oma nõude olemasolu ja
    2) põhistama võlgniku maksejõuetuse.
    Võlgniku maksejõuetuse põhistamise alused on ära toodud pankrotiseaduse §‑s 10 (võlausaldaja peab tuginema vähemalt ühele alltoodud asjaoludest):
    1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;
    2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
    3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
    4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
    5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
    Selleks, et võlausaldaja oma nõuet üldse saaks pankrotimenetluses maksma panna, peab ta 2 kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu. Selleks esitab võlausaldaja haldurile kirjaliku nõudeavalduse, milles märgitakse ära nõude sisu, alus, suurus ning see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduse asjaolusid tõendavad dokumendid.
    • Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas võlgnevus kätte saada. Sõbra sõber maksis kinni sõbra reisi Taisse. Sõbra sõber võlgneb su sõbrale 1100 eurot.
    Millisel alusel sõbra sõbra võlgnevus tekkis? Kas oli mingisugunegi leping võla hilisema tasumiskohustusega?
    • Sõber pöördub sinu poole ja soovib nõu, kuidas ettemaks kätte saada. Sõber tellis Eestis internetipoest diivani ja tegi ettemakse summas 600 eurot. OÜ Z lubas diivani toimetada kohale kahe päeva pärast. Nüüdseks on 2 nädalat möödunud ja ei ole ei diivanit ega ka ettemakset. OÜ Z e-mailidele ei reageeri, telefonid ei vasta. Avalikud registrid näitavad makseraskusi.
    Soovitan sõbral esitada pankrotiavaldus, avaldusele lisaks peab sõber esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui pankrotiavalduse esitate ise, tuleb avaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri. Pankrotiavalduse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv. OÜ Z pankroti väljakuulutamisega tekib sõbral nõude esitamise õigus pankrotipessa. Soovitaksin sõbral osaleda võlausaldajate esimesel koosolekul omanõude kaitseks ning võimalusel osaleda pankrotitoimkonna töös. Ettemaksu täismahus tagasisaamisele suurt lootust ei pane, ent olles ise aktiivne võlausaldaja on sõbral võimalik tagasi saada vähemalt osa makstud summast.
    • Koosta pankrotivarast vara välistamise avaldus.
    TsMS § 981 lg 1 kohaselt pankrotivõlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna liikme vastu võib pankrotimenetlusega või pankrotivaraga seotud hagi, muu hulgas vara pankrotivarast välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi.
    Harju Maakohus
    Liivalaia 24
    Tallinn 12345 2012-04-08 nr 1-51/3
    Pankrotivarast vara välistamise avaldus
    AS AO (ostja/pankrotis) ja AS BC (müüja) vahel sõlmiti 21. mai 2008 a ostu-müügileping, mille kohaselt müüja müüs ja ostja ostis omandireservatsiooniga tarkvara ja riistvara AS AO kinnistule aadressiga Siia-Sinna 5.
    Seoses AS AO-le kuuluva kinnistu võõrandamisega pankrotimenetluse käigus palun välistada pankrotivarast summa 9123.- eurot. Tarkvara ja riistvara välistamise summa tuleneb 12. mai 2008 tehtud hinnapakkumisest-arvest.
    Käesolevale avaldusele on lisana lisatud AS AO ja AS BC vahel sõlmitud ostu-müügi leping ning hinnapakkumine-arve.
    Lugupidamisega ,
    Ville Tarvilik
    AS BC juhatuse liige
    • Juhul kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Mida siis võlausaldaja tegema peab, et nõue rahuldatud saaks?
  • Vasakule Paremale
    PANKROTIÕIGUS konspekt #1 PANKROTIÕIGUS konspekt #2 PANKROTIÕIGUS konspekt #3 PANKROTIÕIGUS konspekt #4 PANKROTIÕIGUS konspekt #5 PANKROTIÕIGUS konspekt #6 PANKROTIÕIGUS konspekt #7 PANKROTIÕIGUS konspekt #8 PANKROTIÕIGUS konspekt #9 PANKROTIÕIGUS konspekt #10 PANKROTIÕIGUS konspekt #11 PANKROTIÕIGUS konspekt #12 PANKROTIÕIGUS konspekt #13 PANKROTIÕIGUS konspekt #14 PANKROTIÕIGUS konspekt #15 PANKROTIÕIGUS konspekt #16 PANKROTIÕIGUS konspekt #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 158 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor soss Õppematerjali autor
    Pankrotiõigus. Skeemid, mis aitavad teksti visuaalsetl paremini omandada. Põhimõtted. Lõpus piiriülesest pankrotist.

    Sarnased õppematerjalid

    PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT
    84
    docx

    PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

    Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrkujundamise võimaluse: 1. Kohustuse täitmise tähtsaja pikendamine 2. Osadena täitmine 3. Kohustuse vähendamine PÜSIV MAKSEJÕUETUS - PANKROT Pankrotimenetlust kohaldatakse nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute suhtes. Erisused: Kindlustusandjate ja Krediidiasutuste pankroti osas. Piiriülene maksejõuetusmenetlus – kui võlgu on Euroopa liidu kodanik, kaks määrust. Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei

    Pankrotiõigus
    PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    19
    docx

    PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    pankrotimenetluse kulud. (2) Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega. 24. Pankrotimenetluse lõppemise alused Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5); 2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 158); 3) pankroti aluse äralangemisega (§ 159-kui pankrot kuulutati välja kuna oli tõenäoline, et võlgnikul tekib tulevikus maksejõuetus ja võlgnik teeb avalduse, kus tõendab, et ta ei ole maksejõuetu ja teda ei ähvarda maksejõuetus, siis lõpetatakse menetlus.); 4) võlausaldajate nõusolekul (§ 160-Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui sellega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad.); 5) lõpparuande kinnitamisega (§ 163-kui 10 päeva jooksul peale lõpparuande esitamist vastuväiteid

    Pankrotiõigus
    Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks
    9
    docx

    Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks

    Teadaannetes ning ajutine haldur esitab töötukassale avalduse võlgniku töötajate väljamaksmata palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmiseks. Raugemise tõttu ei lõpetata menetlust sel juhul, kui on võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda ning võlausaldaja maksab kohtu deposiiti summa, mis katab menetluse kulud. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus on olnud piisavalt põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise, mitte võlausaldaja, siis eeldatakse et ta on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse pankrotimääruseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Pankrotiõiguse kordamisküsimuste vastused I KT
    7
    docx

    Pankrotiõiguse kordamisküsimuste vastused I KT

    1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada v?

    Pankrotiõigus
    Pankrotiõigus
    48
    pdf

    Pankrotiõigus

    1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus Enamikel juhtudel tõstatab küsimuse pankroti väljakuulutamisest just võlausaldaja, kes tahab oma raha kätte saada (aga ei saa). Kui võlausaldaja ei saa raha kätte .. mis ta peaks tegema? 1. Kohtuvälised läbirääkimised - (võlausaldaja huvides kõige lihtsamalt raha kätte saada... pankrot ei peaks kindlasti olema koht kust alustada.) 2. Esitada hagi täitedokumendi saamiseks, seejärel sundtäita. Aga kui täituril ei õnnestu täita, sest vara piisavalt lihtsalt ei ole? Kas on mõtet esitada pankroti- avaldus? * Pankroti väljakuulutamine ei tekita ju vara juurde, küll aga tekitab juurde kulutusi..

    Õigus
    Pankrotiseadus
    14
    docx

    Pankrotiseadus

    Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1

    Õigus
    Pankrot ja saneerimine
    19
    docx

    Pankrot ja saneerimine

    SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.....................................

    Asjaõigus
    Pankrotimenetluse raugemine-teooria ja praktika
    12
    docx

    Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika

    Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske juhtimisvea olemasolu. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik regulatsioon on seaduses nende kahe juhtumi kohta esitatud erineva põhjalikkusega. Kui pankrot raugeb pärast selle välja kuulutamist, siis peab haldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt esitama kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses ette nähtud andmed (PankrS § 162 lg 2): • andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; • andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; • andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; • andmed iga pandieseme müügist saadu kohta;

    Pankrotiõigus




    Kommentaarid (2)

    220102 profiilipilt
    220102: Allalaadimisel skeemide sisu kadunud ... :(
    11:24 10-01-2014
    Mustsidrun profiilipilt
    m s: asjalik värk
    19:15 29-04-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun