PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED (0)

PANKROTIÕIGUSE EKSAM
1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus.
Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus.
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
Menetlusosalised on võlgnik ja võlausaldaja.
Pankrotimenetluse õiguslik tähendus on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu.
2. Pankrotiavalduse esitamine:võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldused, neile esitatavad nõuded ja erisused
VÕLGNIK
Peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse:
-Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik:
a)pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta;
b)võlanimekirja.
-Võlanimekirjas märgitakse:
a)võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad;
b)nende nõuded;
c) andmed võlgniku vara kohta.
-Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
-Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus .
-Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada.
VÕLAUSALDAJA
Peab pankrotiavalduses:
a)põhistama võlgniku maksejõuetuse;
b) tõendama nõude olemasolu.
-Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
1)võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ( pankrotihoiatus ) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;
2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;
4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;
5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
-Pankrotiavalduse võib 1. punktis nimetatud asjaoludel esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Punktides 2–5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.
-Kui pankrotiavaldust soovitakse esitada pärandvara suhtes, esitatakse pankrotihoiatus pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale.
-Nõuded: Võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.
-Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.
-Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju.
3. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Kohus võib keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kui:

• võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu;
  
• võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust;
  
• esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused;
  
• võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava.
  

*Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
4. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused
Füüsilisest isikust võlgniku pankrotiavalduse korral võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
Kohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui:
1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust;
2) nõue on pandiga täielikult tagatud;
3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 12 500 eurot, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 2500 eurot ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 1000 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus;
4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud;
5) võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist;
6) võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks;
7) esinevad muud seaduses sätestatud alused.
■ Kui on esitatud saneerimisavaldus, lükkab kohus ajutise halduri määramise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni.
■ Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse.
■ Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja .
■ Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb.
5. Kohtulahendid pankrotiavalduse läbivaatamisel ( millised võimalikud lahendid kohus teeb pankrotiavalduse läbivaatamisel)
*Kui kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud võlausaldajat tasuma teatud rahasumma, kuid võlausaldaja ei ole seda teinud, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata.
*Vaadanud pankrotiavalduse läbi:
1)kuulutab kohus pankroti välja (vt punkt 6 eksamiküsimustes)
2)jätab avalduse rahuldamata (see on vist see menetlusse võtmisest keeldumine, sest seaduses selle kohta pole ega slaididel muud)
3)lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. (kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Samuti lõpeb menetlus raugemisena ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. )
6. Pankroti väljakuulutamine, selle õiguslikud tagajärjed
Pankroti väljakuulutamisega:

1) moodustub võlgniku varast pankrotivara;

2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse;

3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga;

4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid;

5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;

6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;

61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine;
(2) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.
7. Ajutine haldur ja haldur, nende pädevus ja erisused, esitatavad nõuded, vastutus
Kohus nimetab ajutise halduri.
Ajutine haldur:
1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud;
11) selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused;
2) annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele;
3) tagab võlgniku vara säilimise;
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus:
1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta;
2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides;
3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis;
4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.
Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
Ajutine haldur vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.
Haldurile esitatavad nõuded on samad nii ajutisele kui ka haldurile.
■ halduriks võib olla Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi koda) kutsekogu liikmeks olev:
■ füüsiline isik, kellele on koja poolt antud haldurina tegutsemise õigus;
■ 2) vandeadvokaat;
■ 3) vandeaudiitor;
■ 4) kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur.
■ haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium.
■halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus.
Pärast pankroti väljakuulutamist kinnitab võlausaldajate üldkoosolek pankrotihalduri.
Pankrotihaldur
Põhiülesanne
1. haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve
2. tagab seadusliku , kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.
Haldur peab oma kohustusi täitma:
1.korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ;
2.arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve;
3.isiklikult.
Halduri pädevus:
1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise;
2) selgitab välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aja;
Kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus
3) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise;
4) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise;
5) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
6) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale;
7) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi.
8. Pankrotimenetluse organid ja nende pädevus ( küsimus võib olla iga organi pädevusest)
*Pankrotimenetluse organid on:
a) pankrotihaldur §22- selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, selgitab välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused, annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele, tagab võlgniku vara säilimise, annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta , võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest, koostab halduri toimiku, teavitab teadaolevaid võlausaldajaid raha deponeerimise võimalusest , täidab muid kohtu poolt antud ülesandeid.
b) pankrotitoimkond-kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja -dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.
c)võlausaldajate üldkoosolek-halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine, juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine, kompromissi tegemine, pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses, nõuete kaitsmine, halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine, pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine, muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.
d)kohus- Kohtu pädevus pankrotimenetluses on piiratud. Kohus teostab järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.
Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.
9. Võlgniku vastutus ja vanne
On kolm peamist maksejõuetuse põhjustanud või maksejõuetuse olukorras oma kohustusi rikkunud isikute suhtes kohaldatavat vastutuse vormi – kriminaalõiguslikku, tsiviilõiguslikku ja pankrotiõiguslikku.
Vastutus maksejõuetuse tekkimise eest:

• Karistusõiguslik vastutus- maksejõuetuse tahtlik tekitamine
  
• Tsiviilõiguslik vastutus- kahju hüvitamine . Kui tegemist raske juhtimisveaga, siis on haldur kohustatud esitama kahju hüvitise nõude.
  

Vastutus kohustuste mittetäitmise eest:

• Karistusõiguslik vastutus: vara varjamine pankrotimenetluses
  
• Pankrotiõiguslik vastutus: arest ; ärikeeld
  
• Tsiviilõiguslik vastutus: trahv; sundtoomine; tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue
  

Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama , et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik annab suuliselt vande. Vandetekstile kirjutab võlgnik alla.
10. Ärikeeld
*Isikule, kelle kohta kehtib ärikeeld, ei anta haldurina tegutsemise õigust.
1)Füüsilisest isikust võlgnik-alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ei tohi ta kohtu loata olla ettevõtja , juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist .
2)Juriidilisest isikust võlgnik-Tema pankroti korral võib kohus määrata kes §19 nimetatud isikutest ei või kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja , juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
§19-Nt. juhtorgani liige, likvideerija, osanik , usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokurist, raamatupidamise eest vastutav isik.
*Kui võlgnik või § 19 nimetatud isik on süüdi mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustikus nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et punktis 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või § 19 nimetatud isiku kohta ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.
*Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata.
*Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada loetelu , milliste välisriikide õigusaktide alusel määratud ärikeelde Eestis tunnustatakse. Tunnustatavad ärikeelud peavad olema määratud kohtu poolt ning nende eeldused ja sisu olema sarnased Eesti õiguse alusel määratavatele ärikeeldudele. Tunnustatavate ärikeeldude ajaline kestus on määratud vastava välisriigi õigusega, Eestis kohaldamise ulatus Eesti õigusega.
11. Nõuded pankrotimenetluses (nõude alus,esitamise kord, tuunustamine ja vaidlustamine )
Nõuete osas eristame alljärgnevaid etappe :
1.Nõuete esitamine- nõudeavaldus esitatakse haldurile.
■ nõude, selle suuruse olemasolu ja selle aluse tõendamine
nõudeavaldus peab vastama PankrS-s nõutule
■ nõue peab olema esitatud õigeaegselt
2. Nõuete kaitsmine- võlausaldajate üldkoosolekul
3. Nõuete tunnustamine või tunnustamata jätmine
4. Tunnustamata jäänud nõuete osas hagiavalduste esitamine
NÕUDE ALUS: Võlausaldaja nõuetel on pankrotimenetluses oluline tähtsus. Pankrotimenetluses on võlausaldajaks isik, kellel on pankrotivõlgniku (võlgnik) vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
Nõude alusel annavad võlausaldajale määratud hääled võlausaldajale võimaluse osaleda pankrotimenetluse seisukohast oluliste otsuste vastuvõtmisel. Seega, mida suurem on võlausaldaja nõue, seda suurem on võimalus, et võlausaldajate üldkoosolekul võetakse vastu otsus, mille poolt hääletas konkreetne võlausaldaja. Pankrotimenetluses osalemise eelduseks on võlausaldaja poolt nõude esitamine. Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.
ESITAMISE KORD
Nõuetest teatamise tähtaeg: Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid . Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud , annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks.
Nõuded solidaarvõlgniku pankroti puhul: Kui võlgnik vastutab võlausaldaja ees solidaarselt teise isikuga , võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu nõude kas tervikuna või osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha.
Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu: Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse.
Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded: Võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik .
TUNNUSTAMINE:
Võlausaldajate üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata. Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Nõuete kaitsmise koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada.
Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
VAIDLUSTAMINE:
Nõude tunnustamata jäämise korral on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jäätis nõude või pandiõiguse tunnustamata.
*Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
*Nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest.
*Üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega
*Kohus vaatab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, nõude esitanud isikule ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikule, kusjuures kutse kättetoimetamise ja istungi vahele peab jääma vähemalt viis päeva. Nende isikute puudumine ei takista nõude läbivaatamist.
*Pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.
12. Pankrotivara mõiste, koosseis
Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
PANKROTVARA KOOSSEIS
(2) Pankrotivara on varaks’ on:
1.Võlgniku vara, mis oli tal pankroti väljakuulutamise ajal
2. vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi
3.Vara, mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
Pankrotivara koosseisu hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei pöörata sissenõuet.
13. Tagasivõitmine ( üld- ja erialused) ja tagasinõudmine
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule. Tagasivõitmise nõude esitab haldur. Tagasivõitmise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates.
*Kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve- tõendamiskoormis lasub võlausaldajal tõendada vastupidist.
TAGASIVÕITMISE ÜLD –JA ERI ALUSED: sõltub, millise tehinguga on tegemist ja kes on pool.
ÜLDALUSED:
(1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve;
3) enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve;
4) viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.
(2) Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.
3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
(4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
ERIALUSED:
1. Kinkelepingu tagasivõitmine: (1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti:
1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad.
2.Ühisvara jagamise tagasivõitmine
Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud:
1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
3.Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine
(1) Kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2)kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;
3) kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
(2) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis.
4.Tagatise andmise tagasivõitmine
(1) Kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti:
1) ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;
2)kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma;
3)kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline.
(2) Tagatise andmist ei saa tagasi võita, kui tagatis anti laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja võlgnik sai pärast tagatise andmist enda käsutusse tagatud lepingu järgi tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul.
5.Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes
(1) Tagasivõitmise nõude võib esitada ka tagasivõidetava tehingu või toimingu teinud isiku üldõigusjärglase vastu.
(2)Võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõitmise nõude, kui:
1)eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud ;
2)eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
TAGASINÕUDMINE:
*Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav isik on kohustuse täitnud, on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuseni, milles võlgnik vastutaks kohustuse täitmise eest kompromissi järgi.
*Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

*Laekumata töötuskindlustusmaksete tagasinõudmine pankrotimenetluses:

Tööandja maksujõuetuse korral on tähtajaks laekumata jäänud töötuskindlustusmaksete osas pankrotimenetluses võlausaldaja riik, keda esindab Maksu- ja Tolliamet. Sissenõutud summad kantakse töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende Maksu- ja Tolliameti arvele laekumisest arvates.
*Kui pankrotivara hulka on arvatud esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule, tekib kolmandal isikul nõue talle kuuluva vara tagasinõudmiseks ja pankrotihaldur peab selle vara kolmandale isikule üle andma.
14. Vara välistamine
§ 123. Vara välistamine pankrotivarast:
*Pankrotivara hulka ei kuulu esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine).
*Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni.
*Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
*Kui haldur võõrandas kolmandale isikule vara või kui vara ei ole säilinud, on vara omanikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel. Kui haldur võõrandas kolmandale isikule kuuluva vara, kuigi ta teadis või pidi teadma, et vara ei kuulu võlgnikule, või kui see vara ei ole halduri süül säilinud, võib vara omanik ühtlasi nõuda tekitatud kahju hüvitamist haldurilt.
*Kui võlgnik on müünud kolmandale isikule kuuluva vara enne tema pankroti väljakuulutamist ning vara omanikul isikul ei ole väljaandmisnõuet selle isiku vastu, kes selle vara omandas, siis saab ta nõuda :
a)müügihinna tasumise nõude loovutamist temale, kui vara omandaja ei ole seda veel tasunud, või
b)võõrandamisest saadu väljamaksmist pankrotivarast, kui müügihind on tasutud pärast pankroti väljakuulutamist, või
c)osavõttu pankrotimenetlusest võlausaldajana, kui müügihind on tasutud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist.
*Vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg on üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates. Kui nõudeõigus tekkis hiljem, siis üks aasta selle tekkimisest arvates.
15. Pankrotivara valitsemise mõiste
Viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema . Haldur on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti.
16. Juriidilisest isikust võlgniku tervendamine ja likvideerimine
Ettevõtte tervendamine:
Kui pankrotivarasse kuulub ettevõte, koostab haldur ettevõtte tegevuse jätkamise kava (tervendamiskava) või teeb ettepaneku ettevõtte tegevus lõpetada.
Ettevõtte tervendamiseks vajalikud abinõud nähakse ette tervendamiskavas. Tervendamiskavas tuleb samuti näidata, kas on otstarbekas teha kompromissi. Haldur esitab tervendamiskava kinnitamiseks või ettepaneku ettevõtte tegevuse lõpetamiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ning üldkoosolek otsustab, kas kinnitab tervendamiskava või otsustab lõpetada ettevõtte tegevuse. Kui võlausaldajate üldkoosolek leiab, et vaatamata tervendamiskavale ei ole tervendamine õnnestunud, võib üldkoosolek otsustada, et ettevõtte tegevus lõpetatakse.
Juriidilise isiku lõpetamine ja likvideerimine:
Kui võlausaldajate üldkoosolek otsustab juriidilisest isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada, otsustab ta ka juriidilise isiku lõpetamise. Haldur esitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata kohtule kinnitamiseks. Otsuse kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest arvates, tehes selle kohta määruse. Kohus ei kinnita juriidilise isiku lõpetamise otsust, kui ei ole järgitud võlausaldajate üldkoosoleku korraldamise või otsuse vastuvõtmise korda. Üldkoosoleku otsuse kinnitamise korral loetakse juriidiline isik lõpetatuks lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates.
Kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kui pankrotimenetlus on lõpetatud käesoleva seaduse §-s 160 sätestatud alusel ( pankrotimenetluse lõpetamine võlausaldajate nõusolekul) ja juriidilisest isikust võlgnik on püsivalt maksejõuetu, likvideeritakse juriidilisest isikust võlgnik.
17. Elatise maksmine pankrotimenetluses
§ 147. Elatise maksmine
(1) Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama .
18. Halduri tegevus raamatupidamiskohustuse täitmisel
Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. Sellisel juhul on võlgnik kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesolevas lõikes nimetatud aruanne ja arvamus esitatakse kohtule kohtu poolt nimetatud tähtpäevaks.
Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks.
Haldur teeb pankrotitoimkonnale ettekande. Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase raamatupidamise aastaaruande. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda.
19. Tehingute tegemine pankrotivaraga
Tehing-toiming, kus on vähemalt 2 tahteavaldust
*Tehingu tagasivõitmine-Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. (vt küsimus nr 13)
*Pankrotivara valitsemine-Kohe peale pankrotimääruse tegemist peab haldur võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma vara valitsema ehk seda säilitama,viima läbi vajalike toiminguid , juriidilisest isikust võlgniku tegevust juhtima (haldur on nagu juhtorgani liige),füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamine.Vaid kohtu loal võib teha tehingu pankrotivaraga sularahas . (vt küsimus nr 15)
*Keelatud/nõusolekut vajavad tehingud- haldur ei või pankrotivara osas või selle arvel teha tehingut iseenda või endaga seotud isikuga(või muid selliseid huvide konfliktiga seotuid tehinguid). Pankrotimenetluse jaoks erilise tähendusega tehingu võib teha vaid pankrotitoimkonna nõusolekul.
*Pankrotivara müük-(vt küsimus nr 20 ja 21).
*Jaotisettepanek-pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemise plaan. (vaata küsimus nr 23.
*Pankrotimenetluse kulud- Pankrotimenetluse kulud tasutakse pankrotivarast kui pankrotiavaldus rahuldatakse või kui menetlus lõpetatakse kompromissiga.
20. Vara müügi põhimõtted ja selle kord
ÜLDPÕHIMÕTTED:
Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa. Nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas . Kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist.
*Kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule.
VARA MÜÜGI KORD:
(1)Haldur müüb pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi.
(2)Halduri nõusolekul võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara hulka kuuluva vallasasja või õiguse ise müüa. Vara müünud võlgnik esitab haldurile aruande müügist saadu kohta.
(3)Vara müügi järjekorra määrab haldur.
*Pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vara alghinna määrab haldur, kooskõlastades selle pankrotitoimkonnaga. Kordusenampakkumisel võib haldur vara alghinda kuni 50 % vähendada. Enampakkumise kohta koostab haldur akti. Võlausaldajate üldkoosolekul võib teha haldurile ettekirjutise müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.
21 Panditud vara müük
VALLASPANDIGA KOORMATUD ESEME MÜÜGI ERISUSED:
Halduri nõusolekul võib pandipidaja vallaspandi eseme ise müüa, esitades müügi korral haldurile aruande. Vallaspandi eseme müügi korral pandiõigus lõpeb. Kui haldur kavatseb vallaspandi eseme müüa muul viisil kui enampakkumisel, peab ta müügi kavatsusest ja viisist pandipidajale teatama. Kui pandipidaja seejärel ei teata haldurile seitsme päeva jooksul, et tal on võimalus pandieseme müügiks suuremat kasu andval viisil, võib haldur pandieseme müüa kavatsetud viisil.
HÜPOTEEGIGA KOORMATUD KINNISASJA MÜÜK:
Kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks.
Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võib haldur müüa üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul.

Pandiga koormatud eseme müümise tähtaeg

Kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki
22. Jaotusettepanek
*60 päeva jooksul alates sellest kui on toimunud viimane nõuete kaitsmise koosolek, koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse: tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised, (muud võlgniku varaga seotud andmed), ning esitab selle kohtule ja pankrotitoimkonnale. Võlgnikul ja võlausaldajal on õigus 10 päeva jooksul alates selle avaldamisest esitada vastuväide.
*Esialgne jaotusettepanek- Haldur võib jaotusettepaneku esitada enne kui on lõppenud vaidlused kõikide nõuete üle siis, kui pankrotivara müügist on saadud raha §146 lg 1 nimetatud väljamaksete ning võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Kui vaidluste lõppemisel on kujunenud välja jaotised, mis on erinevad kui viimases kohtu poolt kinnitatud jaotisettepanekus, peab haldur enne kui ta teeb võlausaldajatele väljamakseid, esitama uue jaotisettepaneku.
(§146 lg 1-vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis ; massikohustused; pankrotimenetluse kulud, vt küsimus nr 23).
*Jaotusettepaneku kinnitamise-otsustab kohus 10 päeva jooksul määrusega pärast vastuväidete esitamise tähtpäeva möödumist. Kui ilmneb, et selle ettepanekuga on rikutud võlgniku või võlausaldajate õiguseid, siis kohus ei kinnita seda ja saadab tagasi haldurile, kes peab 20 päeva jooksul peale selle määruse kättesaamist koostama uue jaotisettepaneku. Halduril on õigus selle määruse peale esitada määruskaebus. Ringkonnakohus võib selle kaebuse rahuldada (siis saadetakse jaotisettepanek kinnitamise otsustamiseks maakohtule) või mitte rahuldada (siis peab haldur jälle 20 pöeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitama uue jaotisettepaneku)
*Kohus avaldab teate jaotisettepaneku kinnitamise/kinnitamata jätmise määruse kohta väljaandes Avalikud Teadaanded ja saadab määruse haldurile, võlgnikule ja vastuväite esitanud võlausaldajale.
23. Jaotis ja selle väljamaksmine
Jaotis on suhtarv , mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude aluse.
PankrS § 146. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed
(1) Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:
1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis ( PankrS § 147) ; 3) massikohustused ( PankrS § 148) ; 4) pankrotimenetluse kulud.
(2) Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega.
24. Pankrotimenetluse lõppemise alused
Pankrotimenetlus lõpeb:
1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5);
2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 158);
3) pankroti aluse äralangemisega (§ 159-kui pankrot kuulutati välja kuna oli tõenäoline, et võlgnikul tekib tulevikus maksejõuetus ja võlgnik teeb avalduse, kus tõendab, et ta ei ole maksejõuetu ja teda ei ähvarda maksejõuetus, siis lõpetatakse menetlus.);
4) võlausaldajate nõusolekul (§ 160-Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui sellega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad.);
5) lõpparuande kinnitamisega (§ 163-kui 10 päeva jooksul peale lõpparuande esitamist vastuväiteid ei tehta , siis lõpetatakse menetlus.);
6) kompromissi kinnitamisega (§ 183-kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul, peale otsuse kohtule esitamist. Kui ta otsustab seda kinnitada, siis lõpeb menetlus.);
7) muul seadusest tuleneval alusel.
25. Raugemise mõiste: Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata kui ta tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. On üks pankrotimenetluse lõppemise aluseid/viis, pärast pankroti välja kuulutamist.
26. Lõpparuanne ja selle koosseis
Pankrotimenetlus võib lõppeda lõpparuande kinnitamisega.
(1) Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui:
1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud;
2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud;
3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks.
Lõpparuandes märgitakse:
1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed väljamaksete kohta;
3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud.
Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Haldur edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata kohtu kinnitatud lõpparuande ja koos sellega esitatud lõppbilansi.
Haldur avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus , et lõpparuandele võib esitada vastuväite. Vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest.Kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
27. Pankrotimenetluse kulud
§ 150. Pankrotimenetluse kulud
(1) Pankrotimenetluse kulud on:

menetluskulud;

ajutise halduri tasu;

halduri tasu;

pankrotitoimkonna liikmete tasu;

ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks;

käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa;
(2) Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
(3) Kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub , hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja.
(4) Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
(5) Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.
28. Kompromissi mõiste ja selle tegemine
Kompromiss on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
Kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek -selles määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad ning tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kompromissotsuse teeb võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
Kompomissi tegemise otsustamine: Kompromissi tehakse võlausaldajate üldkoosolekul kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks. Kompromissotsuses märgitakse kompromissi kehtivuse tähtaeg. Kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist. Kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast . Haldur esitab kompromissotsuse viivitamata kinnitamiseks kohtule. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse. Kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
29. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamine pankrotimenetluses
*Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Selleks tuleb peale pankrotimenetluse lõppemist esitada kohtule hiljemalt esimese võlausaldajate ülkoosoleku toimumise ajaks kohustustest vabastamise avaldus.Võib olla kohe pankrotiavalduses.
*Menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel või pärast haldurilt aruande saamist tema ettepanekul raugemise tõttu. Kui esineb alus menetluse raugemiseks kuulutab kohus pankroti välja kui ei esine alus selle mitte tegemiseks. Võlausaldajal on õigus eistada vastuväide ja kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata nt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid, rikkunud muid kohustusi või muul seadusest tuleneval alusel. (võlgnik võib kaebuse esitada otsuse peale).
*Kui menetlust on algatatud nimetab kohus võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik peab tegema makseid, kes need jaotusettepaneku kohaselt võlausaldajatele välja maksab.
*Võlgniku kohustused menetluse kestel on:Tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ,mitte varjata vara, tulusid ja anda nõudmisel teavet nende kohta-Teavitamiskohustus-teavitada usaldusisikut ka elu-,tegevuskoha vahetusest ja anda üle pool pärimise teel saadud vara väärtusest. Ei pea andma tulu, millest ei saa pöörata sissenõuet. Ei tohi oma pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
*Kui 5 aastat on menetluse algatamisest möödunud (erandjuhtudel vähemalt 3 või kuni 7 aastat) otsustab kohus, võlgniku taotlusel, kas kohustustest vabastatakse. Ta teeb seda juhul kui võlgnik täidab oma kohustusi menetluse ajal (andnud teavet täitmise kohta olles vande all), kui ei täida, siis kohtul õigus keelduda kohustustest vabastamisest. Peale otsuse vastuvõtmist, menetlus lõpetatakse. Pooled võivad esitada määruskaebuse otsuse peale. Vabastamisel võlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõppevad . (On erand , millised kohustused ei lõppe). Kui võlgnik peale kohustustest vabastamist oma kohustuse täidab, ei saa ta seda enam tagasi nõuda.
*Võlausaldaja taotlusel võib kohus 1 aasta jooksul alates kohustustest vabastamisest otsuse tühistada, kui võlausaldaja on peale määruse tegemist saanud teada, et võlgnik oma kohustusi tahtlikult rikkus. Enne tühistamist tuleb ära kuulata võlgnik ja usaldusisik. Võlausaldajal ja võlgnikul õigus kohtu otsuse peale esitada määruskaebus.
30. Saneerimise mõiste
Saneerimine on võlausaldaja, ettevõtja, kolmandate isikute kaitsmine, mida kohaldatakse ainult eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes ja mis kujutab endas abinõusid jätkusuutliku majandamise tagamiseks, makseraskuste ületamiseks.
31. Saneerimiskava
Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Kui saneerimiskava koostatakse pärast saneerimismenetluse algatamist, tuleb vastava tähtaja jooksul:
1) selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas;
2) vajaduse korral pidada võlausaldajaga läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks;
3) teha muid ettevõtte saneerimiseks vajalikke toiminguid.
Vähemalt kaks nädalat enne käesoleva seaduse § 12 lõike 2 punktis 6 nimetatud tähtaja lõppu toimetatakse saneerimiskava projekt võlausaldajale kätte sellega tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks. Saneerimiskava projekt toimetatakse võlausaldajale kätte, arvestades käesoleva seaduse §-s 12 saneerimisteate kättetoimetamise kohta sätestatut.
Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma :
1) ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse;
2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist;
3) saneerimiskava täitmise tähtaeg;
4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus;
5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.
Saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.
Saneerimiskava vastuvõtmine: saneerimiskava projektile lisatakse saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade või üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmise kuupäevaks kirjalikult seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega.Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest. Kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud , esitatakse see tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega .
Võlausaldaja võib esitada kohtule käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui:
1) ta on hääletanud saneerimiskava vastu;
2) tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või
3) saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega.
Määrus, millega saneerimiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakseSaneerimiskava kinnitamata jätmise määrusega lõpetab kohus saneerimismenetluse.
32. Saneerimisnõustaja pädevus
Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud
.§ 16. Saneerimisnõustaja ülesanded/pädevus
(1) Saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve.
(2) Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.
(3) Saneerimisnõustaja:
1) viib end viivitamata kurssi ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega;
2) analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale;
3) abistab ettevõtjat saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga;
4) annab kohtule, võlausaldajale ja krediidiandjale mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta;
5) annab kohtule teavet oma ülesande täitmise kohta;
6) hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata;
7) küsib vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta;
8) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks.
(5) Saneerimisnõustaja on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust, samuti hoidma isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet.
33. Võlgadest vabastamise menetlus võlakaitse seaduse kohaselt (eesmärk, võlgade ümberkujundamise viisid )
EESMÄRK
*Seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
*Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal.
*Enne kui kohtule avaldus esitada, peab võlgnik ise olema astunud samme , et võlgadest vabaneda või need ümber kujundada. Kui neist sammudest pole piisanud, saab võlgnik esitada menetluse algatamiseks kohtule vormikohase avalduse.
VÕLGADE ÜMBERKUJUNDAMISE VIISID
*Võlgade ümberkujundamise menetluses saab võlgniku isiklikke võlgu ümber kujundada järgmistel viisidel :
1)kohustuse täitmise tähtaja pikendamine ;
2)osadena täitmine;
3)kohustuse vähendamine.
*Üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses järgmiste nõuete puhul:
1) elatisnõuded;
2) tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuded.
*ümber saab kujundada:
1)neid võlgniku kohustusi, mis on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud;
2)kestvuslepingutest (krediidi- ja liisingulepingud) tulenevaid kohustusi (§3 alusel.)
34 . Raske juhtimisviga (mõiste)
Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.