Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusakadeemia
Õigusteaduse õppekava
Viktoria Gratšjova
Anna Vinogradova
KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS
Pankrotimenetluse raugemine , teooria ja praktika
Juhendaja : Mare Merimaa
AKOB-13 Õigusteadus
Tallinn
2015
Sissejuhatus
Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur , kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös.
Pankrotimenetluse raugemine
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine .Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus vaatamata võlgniku maksejõuetusele määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1).Pankrotimenetluse lõppemise aluseks on pankrotimenetluse raugemine. Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse raugemine tähendab pankrotimenetluse lõppemist põhjusel , et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks või ei maksa võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik raha pankrotimenetluse kulude katteks juhul, kui võlgnikul endal vara puudub, kuid esinevad vara tagasivõitmise või kolmandate isikute vastu nõuete esitamise võimalused. Ajutine haldur on PankrS § 22 lg 5 kohaselt kohustatud esitama kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 tuleneb, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Nimetatud säte ei välista kohtu kohustust selgitada välja ja osutada raskele juhtimisveale pankroti raugemise määruses. Normi eesmärgist tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega, peab kohus analüüsima määruses maksejõuetuse põhjuseid. PankrS §-st 29 ei tulene otsest kohustust märkida enne pankroti välja kuulutamist tehtud raugemise määruses raske juhtimisvea olemasolu.
Pankrotimenetlus võib raugeda nii enne pankroti väljakuulutamist kui ka pärast seda. Õiguslik regulatsioon on seaduses nende kahe juhtumi kohta esitatud erineva põhjalikkusega.
Kui pankrot raugeb pärast selle välja kuulutamist, siis peab haldur PankrS § 158 lg 3 kohaselt esitama kohtule aruande, kus on kajastatud lõpparuande jaoks seaduses ette nähtud andmed (PankrS § 162 lg 2):
• andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta;
• andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta;
• andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa;
• andmed iga pandieseme müügist saadu kohta;
• andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta;
• andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel;
• iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud;
• andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,
mida haldur kavatseb veel esitada;
• kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused;
• muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud .
Kolmas isik, sealhulgas juhatuse liige või likvideerija võib küll vabatahtlikult maksta kulude ja halduri tasu katteks summa kohtu deposiiti.
Samuti peab haldur aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3).
Pankrotimenetluse praktika
Kuna antud valdkonnas ei jõua enamus lahendeid isegi mitte teise astmesse, siis on pankrotimenetluse raugemist käsitlev Riigikohtu praktika vähene
20. juuni 2005. a. määruses nr 3-2-1-68-05 lahendati küsimus sellest, kas raugemine on võimalik ka füüsilisest isikust võlgniku pankroti korral. Pankrotihaldur Uno Feldschmidt esitas 8. septembril 2004. a Tallinna Linnakohtule kinnitamiseks Kalle Tenno pankrotimenetluse lõpparuande. Aga võlgnikul puudusid vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ja massikohustuste ning pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seepärast lõpetas linnakohus K. Tenno pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 4 järgi on pankrotimenetluse raugemine võimalik, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ega pankrotimenetluse kulutuste maksmiseks. Seega on võlgniku igasugune majanduslik tegevus lõppenud. Kuna Kalle Tenno on töövõimeline isik, siis on temal võimalus ise pankrotikulusid maksta. Füüsilise isiku puhul ei saa rääkida tegevuse lõppemisest. Kollegium märgib, et tuleb uuel läbivaatamisel otsustada, millisel alusel pankrotimenetlus lõpetatakse.
Maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega seonduvat käsitleb Riigikohtu 7. detsembri 2004.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a määrusega algatati võlgniku pankrotiavalduse alusel OÜ Pärlen A. K. pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2004. a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004. a määrusega pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus luges ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastatuks, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Nii osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri kui pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole sellisteks asjaoludeks. Asjas tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud mitmetest asjaoludest, mis ei välista juhatuse liikme vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine juhatuse liikme poolt võis olla äriühingut ja äriühingu võlausaldajate huve kahjustav, kuid nimetatud asjaolust ei tulene üheselt, et tegemist oleks raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Järelikult peab kohus igal juhul veenduma selles, mis põhjustas maksejõuetuse ja kui esineb juhtorgani kohustuste rikkumine , analüüsima selle olemust ning võimalikku seost maksejõuetuse tekkimisega .
Kohtupraktika analüüsi käigus võib vastava valdkonna kõige olulisemateks probleemideks pidada:

• Maksejõuetuse põhjustamine (sealhulgas raske juhtimisvea ja kuriteotunnustega teo esinemine)
  
• Ajutise halduri tasu ja muid menetluskulusid puudutavas osas on mitmed määrused pealiskaudsed , mistõttu ei ole haldurile tasu määramine piisavalt läbipaistev.
  
• Menetluskulude tasumine juhatuse liikme, likvideerija või muu isiku poolt on võimalik vabatahtlikult ja ainult kohtu deposiidi kaudu.
  

Kokkuvõte
Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõudeid saaksid võrdelises määras rahuldatud. Pankrotiavaldust saab esitada nii võlgnik, kui ka võlausaldaja. Ajutine haldur peab lõpuks esitama oma arvamuse, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Ajutisel halduril on kohustus välja selgitada maksejõuetuse põhjused.
Raugemist saavad vältida võlausaldajad, kui maksavad kohtule deposiiti. Sellisel juhul kohtul kohustus pankrot välja kuulutada. Kui juhtub juriidilisest isikust võlgniku, siis ajutine haldur ühtlasi likvideerib selle juriidilise isiku.
Kui füüsiline isik esitab pankrotiavalduse ja soovib pärast pankrotimenetluse lõppemist ka algatada võlgadest vabastamise menetluse, siis ei saa kohus jätta pankrotti välja kuulutamata.