Tema ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kontrollida kas võlniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele; lisaks täitab ülesandeid mida no kohus talle pankrotimeneltuses andnud. Kogu andmete põhjal koostab aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik,kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate samuti võlniku õigusi ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teada varalistes vaidlustes ning on ka juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan. 6.Toimkond,üldkoosolek,nende kohustused ja õigused Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri
jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata 9. Loetle pankroti väljakuulutamise tagajärjed (PankrS § 35). * Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine;
■ Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ( PankrS § 35) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine;
kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. ) 6. Pankroti väljakuulutamine, selle õiguslikud tagajärjed Pankroti väljakuulutamisega: 1) 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) 61) peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine;
a kui võlgnik peab toimingu tegema isiklikult. Kohtu otsusega võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, sundtoomist ja aresti. Kui tegemist on juriidilisest isikust võlgnikuga, siis kohaldatakse mõjuvahendeid juhtimisorganite liikmetele. Kohus võib lisakaristusena kohaldada võlgniku suhtes ka ärikeeldu. Ärikeelu määruse peale võib esitada määruskaebuse. Pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, aga samuti pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108). Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankrotivara hulka ei arvestata vara, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
Pankrotivara saab tekkida erinevatel alustel. Millisele varale ei saa sissenõuet pöörata? Tulenevalt täitemenetluse seadusest (TMS), vara mida ei saa arestida, § 112 ja § 132, min. palga alammäära suurust vara,riiklikku pensioni, vallasasju nt 1 tool ja 1 voodi ehk siis täitementluseseadus sätestab varad mida ei saa arestida, et säiliks minimaalne inimväärne elustandart. Vaata lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist välistamise seadust. Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi. § 110 annab üldalused ja § 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga). Tagasivõitmine käib hagi alusel, haldur esitab hagi kohtule
Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine
rääkimata. Või kui põllumehel on halva ilma või looduskatastroofi tõttu oodatust palju nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev ülemaailmne majanduskriis on mõjunud halvasti vägagi paljude füüsiliste ja juriidiliste isikute toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise. 1.4. TAGAJÄRJED PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised: 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse 3) füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga 4) juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid 5) võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4.3.1 Kaitsmise kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4.3.2 Vaidlused nõuete tunnustamise üle . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 4.4 Nõuete tasaarvestus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 5 Pankrotivara moodustamine 25 5.1 Pankrotivara mõiste ja selle moodustamise viisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.2 Vara tagasivõitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25 5.2.1 Tagasivõitmise mõiste ja kord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
jäänud 41% juhtudel alla kümne tuhande EUR ning 19% juhtudel üle 50 tuhande euro. Pankrotivara müügist laekuvad summad varieeruvad pankrotijuhtumite lõikes suurel määral. Nii juriidiliste kui füüsiliste isikute pankrottides jääb vara müügist saadud tulu 25% juhtudest alla 5 tuhande EUR. Vaid 11% füüsiliste isikute ja 31% juriidiliste isikute pankrotijuhtumite puhul ületab vara müügist saadud tulu 100 tuhandet EUR. Keskmine pankrotivara müügist saadud tulu suurenes märgatavalt 2008. aastal algatatud pankrotimenetluste puhul, tõustes ligikaudu 200 tuhat eurot võrreldes 2007. aastaga. 2009. ja 2011 aastal oli keskmine pankrotivara müügist saadud tulu sarnasel tasemel. 400,000 40% 300,000 30% 200,000 20%
Ja kui tegevus ei ole kohe kasumlik, pole omanikud nõus osa/aktsiakapitali suurendama, sest kardavad õigustatult oma rahast ilma jääda. Vahel osutub saatuslikuks ka uute äriühingute juhtide napp juhtimiskogemus Mis juhtub siis kui ettevõte pankrotistub kes kannab kahjud? Võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest; Võlgniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile; Võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded; Võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; Võlgniku ärinime võib pärast pankroti väljakuulutamist kasutada ainult koos sõnaga "pankrotis". Üldjuhul vastutab juriidiline isik kogu varaga. Juhatuse liige kannab kahjud (liikmed), juhul kui: Juhatuse liige
pärija, testaminditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatud 4.4 Deposiit ajutise halduri tasu ja kulutste katteks · Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu mööratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. 4.5 Ajutise halduri nimetamine · .Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otusustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohu 10 päeva jooksul poankroavalduse saamisest istungi tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest.
aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara ASle Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku 4. septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta. 3. 24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M
Db.v võla rp.väärtus Bk - pankrotikoefits. <1,81
RE säilitatud tulu 1,81
8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse organid. Pankrotivara ja selle valitsemine. Kompromiss. Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nim. pankrotiks. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõestama seda, et tal on võlgniku vastu nõue.
põhjendatud või kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.
kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja
täidab ka juh liikme kohustusi. Jur isik iseenesest kuhugi ei kao, juhtimisorgaid jäävad ka alles, kuid kaotavad suurema osa oma juhtimisalastest õigustest, need lähevad haldurile üle. Haldur on niisugune keskne persoon. Haldur on ka võlgniku seaduslik esindaja, see on problemaatiline 1. § 55- kohustused, aga tal on ka kohustuste täitmiseks vajalikud õigused. Haldur: 1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 2) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise; 3) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 1 Meenuta eelmist teemat, panktrotipesa meil praegu ei ole. Peaks tegutsema vu-te huvides, kui on võlgniku esindaja, siis peaks nagu tegutsema võlgniku huvides, siin on olemuslik vastuolu. Ei ole suur praktiline probleem, aga õige ei ole.
2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eellepingu ja oskab seda eristada lepingulisest võlasuhtest; 4. teab, millised on võimalikud nõuded eellepingust (ei pea oskama nõudeid kontrollida) ja kelle vahel. 1. Kaasus „Eksklusiivsed nõud Facebooki turult“ Reinhold (müüja) on füüsiliselt isikust ettevõtja, kes ostab kokku pankrotivara ja müüb seda kõrgema hinnaga edasi. 2018. a suvel võttis ta osa pankrotivara müügist, milles ta soetas endale suurel hulgal juugendstiilis lauanõusid, mis pärinesid aastast 1890. Ostuhind oli 10 000 eurot. Reinhold leidis, et arvestades esemete tegelikku väärtust, õnnestuks tal edasimüügist teenida vähemalt 10 000 eurot (s.t müüa vara edasi 20 000 euro eest). Lauanõude müümiseks kasutas ta mh Facebooki turgu. Peagi võttis Reinholdiga ühendust Mait (ostja)
Riigikohtu lahendi näol. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS1 Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 1 Pankrotiseadus § 77 3 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud,
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KEHRA AJALUGU Referaat AUTOR: CHRISTOFHER ARKO KÖST TALLINN 2017 SISSEJUHATUS Autor valis selle teema, kuna on huvitatud, mis toimus kunagi linnas, kus elab ta ise. Ta oli küsitlenud inimesi, leidnud informatsiooni internetist ja nüüd seletab siin referaadis kõik lahti. Referaadi viimased kaks teemat on küsitletud inimestelt, kuna autor ise teab, et need kohad olid olemas, kuid ei tea, mis toimus seal. Ülejäänutel teemadel ta enam- vähem teab informatsiooni. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 KEHRA AJALUGU.............................................................................................................4 KEHRA MÕIS...........................................
Notar osutab ka ametiteenuseid: õigusnõu andmine Notari deposiit- võimalik hoiustada raha notarikontol, et ta kannaks selle teisele isikule. 24.Kohtutäitur, pankrotihaldur? Mõlemad kuuluvad kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kotta. See koda on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutsevad kohtutäiturite seaduse alusel. Esimees Mati Kadak Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja
vaatab läbi 30 päeva jooksul( kuni 2 kuud). Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Vaadanud avalduse läbi, kohus kas: a) kuulutab välja pankroti b) jätab avalduse rahuldamata c) lõpetab menetluse raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: a) Moodustub võlgniku varast pankrotivara b) Läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osalises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse c) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga d) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid e) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras
keskkonna tingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjusteks võib olla kehv juhtimine, mitteadekvaatne kontroll, segadused varaga ümberkäimisel. Pank on finantsettevõte. Tema maksejõuetuse põhjuseks on tõsised vead finantsjuhtimisel, st kas likviidsuse, intressiriski, krediidiriski, kapitali või kulude juhtimisel. Sellised on olnud pankrottide põhjused ka Eesti panganduses. Lisaks pankrotivara realiseerimisest laekunud vahenditele saavad hoiustajad panga pankroti korral oma hoiuste katteks kompensatsiooni Hoiuste Tagamise Fondi kaudu. Maksimaalne kompensatsiooni summa ühe hoiustaja kohta ühes pangas on 2000.a. 1.jaanuarist 40 tuhat krooni. Edaspidi see astmeliselt suureneb ja on vastavalt praegusele plaanile alates 2004.a. 1.jaanuarist 100 tuhat krooni, alates 2007.a. 1. jaanuarist 200 tuhat krooni ning alates 2010.a. 1.jaanuarist 313 tuhat krooni (e 20 tuhat eurot).
Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses (1) Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite- või pankrotimenetluses isikule, kellel on tubakatoote hulgi- või jaemüügi õigus. § 25. Spondeerimispiirang ja sponsorteated (2) Juhul kui spondeerijaks on tubakatoodete käitleja, võib spondeerimisega seoses avalikustada andmeid sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta. (3) Tubakatoote käitleja võib spondeerimisega seoses avalikustada kaubamärki viisil, mis ei viita
vajalikud meetmed säilitamaks kogutud vahendeid ning tagamaks nende mõistlik investeerimine lähtuvalt üldistest standarditest. Käesoleval ajahetkel on riik võtnud pensionifondidesse paigutatud vahendite kaitseks kasutusele mitmeid meetmeid. Üheks olulisemaks meetmeks võib pidada kohustust hoida pensionifondi varad lahus nii fondivalitseja kui depoopanga varadest. 23 Sellest tulenevalt ei kuulu ka pensionifondi raha depoopanga ega ka fondivalitseja pankrotivara hulka ning pensionifondi varade arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid fondivalitseja või depoopanga pankroti korral.24 Nimetatud meede on võetud kasutusele tagamaks pensioniosaku omaniku varade säilimise fondivalitseja pankroti korral. Tagamaks, et pensioniosaku omaniku seni kogutud vara otstarve säiliks on riigi poolt loodud ka regulatsioon, mille kohaselt olukorras kus pensionifond likvideeritakse on depoopank
49. Nõuded pankrotimenetluses. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. 50. Pankrotivara. 51. Saneerimisseadus. Seadus defineerib saneerimise kui raskes seisus oleva ettevõtte tervendamise, mis võetakse ette siis, kui on karta maksevõime olulist halvenemist, et mitte öelda - maksejõuetuse teket. Maksejõuetus tähendab aga pankrotti eesmärgiks turgutada elule kõik makseraskustes ettevõtted. Millistele ettevõtele mõeldud? Jätkusuutlikkusele mõeldes on jätkuva siseriikliku nõudluse või potentsiaaliga ettevõtete,
keeld,. Kohtu korralduste mittetäitmise korral või seadusega sätetstatud kohustuste täitmise tagamiseks võib kohus teda trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti kui võlgnik takistab pankrotimenetlust. Sellega et: 1. ei täida teabe andmise kohustust. 2. Ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. 3. Ei täida vande andmise kohustust. 4. Rikub elukohast lahkumise keeldu 5. rikub pankrotivara käsutamise keeldu 6. rikub muul viisil pankrotiseadust. Ärikeeld: Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist teabe saamise õigus: võlgnikul on õigus tutvuda menetlusega. Võlgniku ärakuulamine: ei toimu kui võlgniku asukoht onteadmatta. 214. Millest moodustub pankrotivara?
teisiti. (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 201. Millal loetakse kohustus täidetuks? Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. (2) Kui kohustus täideti võlgnikule enne pankrotiteate avaldamist, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitnud isik ei teadnud täitmise ajal pankroti väljakuulutamisest ega pidanudki sellest teadma. 202. Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad 74 õiguskaitsevahendid?
samastatav ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega tagasivõitmise korras. Ühe abikaasa pankroti korral saab ühisvara jagamise lepingu tunnistada kehtetuks üksnes kohtu kaudu. Pankrotihaldurile ei ole antud õigust tühistada abikaasade ühisvara jagamise kokkulepet vastava tahteavalduse tegemisega teisele abikaasale. Samuti ei saa pankrotihaldur sõlmida võlgniku asemel abieluvaralepingut. Kuigi pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üldjuhul üle haldurile, ja füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha pankrotivaraga iseseisvalt tehinguid ning võib pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul, ei tähenda see seda, et pankrotihaldur võib võlgnikust abikaasa asemel sõlmida teise abikaasaga abieluvaralepingu, sest abieluvaralepingu peavad abikaasad isiklikult.
ülevaate kõikidest oma varadest ja kohustustest koos tõendiga. Teiseks peab võlausaldaja tõendama oma nõude olemasolu. Leping, are, arvelduskonto väljavõte, kassaordes, väljavõtted raamatupidamisandmetest. 84. Millistel tingimustel jätab kohus ajutise halduri nimetamata? Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile 85. MILLISED ON PANKROTI VALJAKUULUTAMISE TAGAJARJED? 40 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) Haldurile läheb ule võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara 3) Fuusilisest isikust võlgnik ei saa teha pankrotivaraga tehinguid 4) juriidiline isik ei saa teha mitte mingisuguseid tehinguid 5) Võlgniku õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras 6) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 86. Võlausaldaja kohustus esitada nõue
tulenevaid kohustusi. 266. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Võlgniku kohustuseks on anda infot oma vara kohta, esitama haldurile bilansi pankrotiväljakuulutamise seisuga koos vara ja kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab olema protsessi käigus kättesaadav, kohus võib võlgnikul keelata elukohast lahkumise. Võlgniku õiguseks on tutvuda pankrotihalduri toimikuga ja kohtutoimikuga. 267. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotivara on vara, mis moodustub võlgniku varast pankrotiotsuse alusel. Vara saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivaraks on vara, mis oli võlgnikul enne pankrotiväljakuulutamist ja pankrotivara võib olla ka vara mille haldur võib tagasi võita. 268. Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses? Tagasivõitmine on enne pankrotimenetlust tehtud tehingute tühistamine, mis oli
3) Pankroti väljakuulutamine 4) Pankrotimenetlus lõppenud kompromissi kinnitamisega 5)pankroti väljakuulutamine Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. (2) Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. (3) Haldur: 1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 2) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise; 3) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule; 5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale; 51) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku;
võimalik seda asja vinditseerida. Kuna ta ei ole asja valdust saanud, ei ole tal ka muid valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne. § 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 6) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 7) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed.
määruskaebemenetluses käsitleda kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendatust. Sel juhul on määruskaebuse läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtu poolt KrMS § 231 lg 5 ja § 385 p 14 alusel ekslik. (p-d 1315) uurimiskaebeks õigustatud isikud Pankroti väljakuulutamisest alates peab pankrotihaldur võtma viivitamata üle võlgniku vara valduse ja asuma pankrotivara valitsema (PankrS § 124 lg 1 esimene lause). Muu hulgas tähendab see pankrotivarasse sellise vara väljanõudmist, mis ei ole võlgniku valduses (PankrS § 124 lg 1 teine lause). Sellest lähtuvalt võib haldur nõuda valduse ülevõtmiseks pankrotivarasse ka enne pankroti väljakuulutamist kriminaalmenetluses arestitud võlgniku vara. Kui selline vara on kriminaalmenetluses kohaldatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
