Pankrotiõiguse kordamisküsimuste vastused I KT (0)

1.Pankrotimenetluse algatamine
Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.
Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada võlgniku kaitseks eelistund,kus selgitatakse välja pankrotimenetluse algatamisega seonduvad asjaolud . Seal on võlgnikul võimalus võlausaldaja nõuded vaidlustad või tõendad,et ta ei ole maksejõuetu.
Kohus võib kohustada pankrotiavaldse esitanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks kohtu deposiiti määratud rahasumma .
Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab kohus ajutise pankrotihalduri.Samuti määrab kohus kindlaks kohtuistundi toimumise aja.Ajutise pankrotihalduri ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused;kas võlgniku vara katab pankrotimeneltuse kulud ning välja selgitada kas on vaja üldse pankrotimenetlust või mitte.
2.Võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldus .
Võlausaldaja pankrotiavaldus - võlausaldaja peab pankrotiavaldusse põhistama võlgniku maksejõuetuse,samuti tõendama nõude olemasolu. Pankrotiavalduse eristanud võlausaldaja peab esitma tõendid oma nõude suuruse,aluse ja täitmise tähtaja kohta.
Võlgniku pankrotiavaldus - tuleb pankrotiavaldusele lisada seletus maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekiri. milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.Pankrotiavalduse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv.
3. Maksejõuetus,maksejõuetuse väljaselgitamine
Maksejõuetu on isik siis kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenev ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning sellise seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenev ajutine.
Pankroti väljakuulutamisel tuleb kohtul kindlaks teha võlgniku maksejõuetus.Eristatakse ajutist ja püsivat maksejõuetust. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus,ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.
4.Pankroti väljakuulutamine
Kohus kuulutab pankorti välja,kui võlgnik on maksejõuetu. .Kohus otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus teate Ametlikes Teadannetes. Pärast teate avaldamist on 15 päeva jooksul võimalik pankrotimäärus edasi kaevata.
5.Ajutine pankrotihaldur ,pankrotihaldur
Ajutine pankrotihaldur – isik kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Aga tal ei ole õigust võlgniku esindamiseks nagu on pankrotihalduril.Tema ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kontrollida kas võlniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele; lisaks täitab ülesandeid mida no kohus talle pankrotimeneltuses andnud. Kogu andmete põhjal koostab aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
Pankrotihaldur – on kohtu usaldusisik,kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate samuti võlniku õigusi ja huve. Kui kohus kuulutab välja pankroti, siis muutub ajutine panktorihaldur pankrotihalduriks. Ta on võlgniku seaduslik esindaja,kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teada varalistes vaidlustes ning on ka juriidilisest isikust võlgniku juhtimisorgan.
6. Toimkond ,üldkoosolek,nende kohustused ja õigused
Pankrotitoimkond kaitseb pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja –dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel.

• Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist.
  
• Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget.
  
• Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur.
  
• Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt.
  

Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on:
1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;
2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;
3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine;
4) kompromissi tegemine;
5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine;
6) nõuete kaitsmine;
7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine;
8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine;
9) muude küsimuste lahendamine.

• Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist.
  

7.Kohtu pädevus

• Nimetab ajutise halduri.
  
• Võib kohustada võlausaldajat tasuma deposiiti ajutise halduri tasu ja kulud.
  
• Peatab võlgniku vara suhtes sundtäitmise.
  
• Rakendab hagi tagamise abinõusid.
  
• Kohaldab võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu.
  
• Kohaldab võlgniku vara käsutamiskeeldu.
  
• Määrab ajutise halduri tasu ja kulud.
  
• Kuulutab välja pankroti ,kui võlgnik on maksejõuetu.
  
• Määrab pankrotihalduri.
  
• Vajadusel kohaldab võlgniku sundtoomist ja aresti.
  
• Kohaldab ärikeeldu ja trahvimist.
  
• Teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle.
  
• Kinnitab jaotusettepaneku
  
• Kinnitab pankroti lõpparuande
  

8.Võlgnik pankrotimenetluses
Võlgniku pankrotiavalduse puhul algatab kohus pankrotimenetluse kohe seetõttu,et avalduse on esitanud võlngik ise ning kuna ta on oma maksejõuetust põhistanud,pole alust arvata,et pankrotimenetluse algatamisega rikutaks tema õigusi. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.
Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankritavalduses võlniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja annab kohtule kästu pidada võlgniku kaitseks eelistund,kus selgitatakse välja pankrotimenetluse algatamisega seonduvad asjaolud. Seal on võlgnikul võimalus võlausaldaja nõuded vaidlustad või tõendad,et ta ei ole maksejõuetu.
Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab kohus ajutise pankrotihalduri.Samuti määrab kohus kindlaks kohtuistungi toimumise aja.Ajutise pankrotihalduri ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kas võlgniku vara katab pankrotimeneltuse kulud ning välja selgitada kas on vaja üldse pankrotimenetlust või mitte.
9. Nõuete esitamine, võlausaldajate häälte määramine

• Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus(nõudeavaldus).Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,alus ja suurus samuti see kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendi.
  
• Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja,lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muud dokumendi.
  
• Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud ,annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata,võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda,et nõudeavaldust ei ole esitatud.
  

Enne nõude tunnustamist määrab võlausaldajate häälte arvu  pankrotihaldur ja tema määratud häälte arvu kinnitab kohus. Kui võlausaldaja pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga ei nõustu või on võlausaldajale määratud häälte arvu vaidlustanud teine võlausaldaja, määrab võlausaldaja häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik. Üldjuhul määratakse enne nõuete tunnustamist võlausaldaja häälte arv kindlaks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Selleks peab võlausaldaja esitama pankrotihaldurile vähemalt kolm tööpäeva enne võlausaldajate üldkoosoleku toimumist oma nõuet tõendavad dokumendid . Kui võlausaldaja sellest tähtajast kinni ei pea, siis talle hääli ei määrata ja võlausaldajal ei ole võimalik võlausaldajate üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel osaleda.  
10. Nõuete kaitsmine . Hilinenud nõuded
Nõude kaitsmine:

• Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul(nõuete kaitsmise koosolek).Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi.
  
• Haldur määrab nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha.Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva seaduse sätestatud tähtaja möödumist. Kaalukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaega pikendada.
  
• Vajaduse korral võib nimetatud tähtaja jooksul pidada mitu nõuete kaitsmise koosolekut. Võlausaldaja ja võlgnikul on enne nõuete kaitmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette,märkides ära kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega.Nõudeavaldusetega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitmise koosolekut.
  
• Nõuete kaitmise koosolek viiakse läbi olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust,kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud.
  
• Haldur ja võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust. Võlgniku puudumisel ostustab koosolek,kas nõuete kaitsmine on võimalik.
  

Hilinenud nõue

• Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist,ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esistamise tähtaja.
  
• Nõuet ei saa esitada pärast seda,kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks.
  
• Võlausaldajate üldkoosoleku ostusega,millega nõudeavalduse esitamise tähtaeg jäeti ennistamata,võib võlausaldaja kohtus vaidlusta.
  
• Kui kohus leiab,et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja esitamata, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja.
  

11.Pankroti väljakuulutamise tagajärjed.

• Võlgnik kohustub pankrotihaldurile esitama pankroti välajkuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast,sealhulgas kohustustest;
  
• võlniku varast saab pankrotivara ja selle valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile
  
• võlgniku varade arvelt kaetakse võlausaldajate nõuded;
  
• võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid;
  
• lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;
  
• võlgniku ärinime võib pärast pankroti väljakuulutamist kasutada ainult koos sõnaga „pankrot“
  

12. Võlgniku lepinguliste kohustuste täitmine pankrotimenetluses.

• Halduril on õigus võlgniku poolt sõlmitud lepingust tulenev seni täitmata kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuste täitmist või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohustuste täitmist,kui seadusest ei tulene teisit. Haldur või loobuda võlgniku lepingust tuleneva kohutuse täitmisest,kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge.
  
• Halduri taotlusel võib kohus määrata haldurile valikuõiguse teostamiseks tähtaja erinevalt. Sel juhul tuleb tähtaeg määrata arvestusega,et võlausaldajal jääks mõistlik aeg nõuede esitamiseks enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
  
• Kui haldur jätkab võlgniku kohustuse täitmist või teatab,et kavatseb võlgniku kohustuse täita,peab lepingu teine poolt jätkama oma kohustuse täitmist.Sellisel juhul kaotab haldur õiguse keelduda võlgniku kohustuse täitmisest.
  
• Kui haldur nõuab lepingu teiselt poolelt lepingu täitmist,võib teine pool nõuda,et haldur tagaks võlgniku kohustuse täitmise. Kuni haldur võlniku kohustuse täitmist ei taga võib teine pool keelduda oma kohustuse täitmisest,samuti taganeda lepingust või lepingu üles öelda.
  
• Lepingu teise poole selline nõue võlgniku vasu,mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast seda kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist.
  
• Kui haldur loobus pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku kohustuse täitmisest,võib lepingu teine pool esitada lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana.
  

13. Võlgniku õigused ja kohustused

• Võlgnik peab kohtule ,haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus-või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara ja kohustuste nimekirjaga.
  
• Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.
  
• Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal,samuti endisel töötajal kes on ametis lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
  

14.Nõuded,nõuete esitamine pankrotimenetluses.
Võlausaldaja on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast alates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.Kui pankrotiteadet avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded mitu korda,algab tähtaeg esimese teate avaldamise päevast alates.

• Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus(nõudeavaldus).Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,alus ja suurus samuti see kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendi.
  
• Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja,lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muud dokumendi.
  
• Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud,annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata,võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda,et nõudeavaldust ei ole esitatud.
  

15. Nõuete kaitsmine
Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul(nõuete kaitsmise koosolek). Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi. Haldur määrab nõuete kaitmise koosoleku aja ja koha. Koosolek peab toimuma mitte varem kui üks kuu ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva seaduses sätestud tähtaja möödumist. Kallukatel põhjustel võib kohus halduri taotlusel tähtaeg pikendada. Vajaduse korral võib käesoleva seadusest tulenevalt nimetatud tähtaja jooksul pidada mitu nõuete kaitmise koosolekut.
Nõuetekaitmise koosolek:

• Võlausaldajal ja võlgnikul on enne nõuete kaitmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitmise koosolekut väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda 5 päeva jooksul enne nõuete kaitmise koosolekut.
  
• Nõuete kaitmise koosolek viiakse läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud.
  
• Haldur ja võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitmise koosolekust. Võlgniku puudmisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitmine on võimalik.
  

16.Pankrotivara ,pankrotivara moodustamine.
Pankrotimääruse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
Pankrotivara moodustamiseks on pankrotihaldur kohustatud tagasi võitma pankrotiseaduses ettenähtud ulatuses võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja  kahjustavad võlausaldajate huve.
17.Tagasivõitmine, tagasivõitmise mõiste.
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
Kui tagasivõidetav tehing on tehtud pankrotimenetluse algatamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehinguga kahjustati võlausaldajate huve.
Tehingu tagasivõtmise üldised alused:

• Pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni
  
• Ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist,kui teine pool teadis või pidi teadma,et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve
  
• Enne tähtaja algust,kui tehing tehti 3.aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgniku kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning teine pool teadma,et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve
  
• Viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist,kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne,kes sellest teadis või pidi teadma.
  
• Kui tehing mille kehtetuks tunnistamist nõutakse on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist,siis eeldatakse et tehingu teine pool teadis et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve
  
• Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse,et ta teadis,et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
  

18.Omandireservatsioon pankrotimenetluses.
Kehtib vallasasjadele
Omandiõigus on siis kui on õigus vallata,kasutada ja käsutada.
Pankrotimenetluses täidab omandireservatsioon eelkõige müüjale kuuluva ostuhinna maksmise nõude tagatise rolli.
Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist müünud vallasasja omandireservatsiooniga ja ostjale asja valduse üle andnud on ostjal õigus nõuda müügilepingu täitmist. Haldur ei või sellisel juhul loobuda müügilepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmisest.
Kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist ostnud vallasaja omandireservatsiooniga ja saanud müüjalt asju valduse või pankrotihaldur valikuõigust teostada kuni võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumiseni. Haldru võib valikuõigust teostada ka viie päeva jooksul pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
Haldur peab valikuõigust teostama kui omandireservatsiooniga võõrandatud asja väärtus võib võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumiseni jääva aja jooksul oluliseslt vähendada ja võlausaldaja on haldurile sellest teatanud.