Pankrot ja saneerimine (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUS
Sandra Tross
PANKROT JA SANEERIMINE
Referaat
Tallinn
2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.PANKROT 4
1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA 4
1.2. EESMÄRK 4
1.3. PÕHJUSED 5
1.4. TAGAJÄRJED 6
1.5. PANKROTIMENETLUS 8
1.6. ORGANID PANKROTIMENETLUSES 10
1.7. INKASSO PANKROTIMENETLUSES 11
2.SANEERIMINE 13
2.1. SANEERIMISE MÕISTE JA EESMÄRK 13
2.2. SANEERIMISMENETLUS JA SANEERIMISKAVA 14
2.3. SANEERIMISNÕUSTAJA 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18
SISSEJUHATUS 3
1. PANKROT 4
1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA 4
1.2. EESMÄRK 4
1.3. PÕHJUSED 5
1.4. TAGAJÄRJED 6
1.5. PANKROTIMENETLUS 8
1.6. ORGANID PANKROTIMENETLUSES 9
1.7. INKASSO PANKROTIMENETLUSES 11
2. SANEERIMINE 12
2.1. SANEERIMISE MÕISTE JA EESMÄRK 12
2.2. SANEERIMISMENETLUS JA SANEERIMISKAVA 13
2.3. SANEERIMISNÕUSTAJA 15
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis püüan anda kergesti arusaadava ülevaate pankroti ja saneerimise olemusest, põhjustest ja tagajärgedest ning puudutan ka kokkuvõtlikult inkasso teemat, mis on samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on.

PANKROT

PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA

Pankrotiseaduse ( PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus . Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul ei ole tegemist pankrotisituatsiooniga.1
Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus, sest ilma selliste institutsioonideta ei ole riigijuhtimine ja ühiskonnaelu korraldamine võimalik.2
Pankrotivõlausaldajaks (võlausaldajaks) nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3).

EESMÄRK

Pankrotimenetluse eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku varast pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused (PankrS § 2).
Oluline on võimalikult palju vähendada võlausaldajatele tekkivat kahju ja võimaluse korral säilitada võlgnikule edasise ärilise tegevuse võimalus.3

PÕHJUSED

Füüsilise isiku pankroti põhjuseks võib olla liiga suure laenukoormuse võtmine, samuti kui ta on kohustuste käendajaks sellistele juriidilistele isikutele, milles võlgnikul on osalus või mille tippjuhina ta töötab. Kui ettevõte, mille käendajaks on ettevõtte juht, läheb pankrotti ja ettevõtte varast võla tasumiseks ei piisa, võib võlausaldaja esitada kohtule avalduse kuulutada ettevõtte juhi suhtes välja füüsilise isiku pankrot.4 Füüsiline isik võib maksejõuetuseni jõuda ka näiteks siis kui ta ei tasu õigeaegselt isikliku sõiduauto liisingu - või korteriostuks võetud laenumakseid või tal on tekkinud võlgnevused maamaksu tasumata jätmisest. Võlgnevused ei kao, vaid suurenevad ning olukord ei paista tulevikus paranevat.5 Juriidilise isiku puhul saab näiteks tuua olukorra, kus ettevõtja ei suuda õigeaegselt tasuda saadud kauba või teenuse eest oma äripartneritele, täita võetud kohustusi pankade ees või võlgnevused tekivad maksuameti ees tasumata maksude näol.6
Pankroti põhjus võib olla raske juhtimisviga, milleks loetakse PankrS § 28 lg 2 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Varem oli pankrotiseaduses täpsemalt määratletud, mida raske juhtimisvea all mõeldakse. Praegune pankrotiseadus on üldisem ja üksikasjalisem juhtimisvigade määratlemine on jäetud kohtupraktika otsustada.7 Eelkõige on füüsilise isiku rasked juhtimisvead seotud talle kuuluva ettevõtte juhtimisega.8
Maksejõuetuse põhjuseid võib olla väga erinevaid. Tihtipeale pole asi lihtsalt halvas äriplaanis või saamatus juhtimises, vaid põhjus võib peituda ka teiste inimeste käitumise ootamatuses, mõnes õnnetuses, majandus- või loodustingimustes. Nt kui mingi ürituse korraldamisele (kontsert, festival , teatrietendus , spordivõistlus vms) on kulunud suur summa, kuid populaarsus on oodatust tunduvalt madalam ja seega ka ei teenita kulusid tasa, kasumist rääkimata. Või kui põllumehel on halva ilma või looduskatastroofi tõttu oodatust palju nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev ülemaailmne majanduskriis on mõjunud halvasti vägagi paljude füüsiliste ja juriidiliste isikute toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise.

TAGAJÄRJED

PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised:

võlgniku varast moodustub pankrotivara

haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse

füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga

juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid

võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras

võlgniku vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine

võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidulustamise tähtaja arvestamine peatub

kaasnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed

võlgnik on kohustatud haldurile esitama pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja talle kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest
Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikmed on võlgniku suhtes iseseisvad isikud, iseseisva vastutuse subjektid , nende vara on eraldi vara ning kahju hüvitamise nõude kaudu on nende vara arvel võimalik suurendada pankrotivara. Füüsilisest isikust võlgniku puhul on aga kogu füüsilise isiku vara, millele saab sissenõuet pöörata, nagunii pankrotiseaduse mõjul muutunud pankrotivaraks, samuti on seda võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist omandatud vara (PankrS § 108). Pärast pankrotimenetluse lõppu vastutab füüsiline isik oma varaga ka pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete eest.9
Pankrotivara kasutatakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks (PankrS § 108 lg 1).
Kui võlgnik on teinud enne pankrotimenetluse algust tehinguid, mis on võlausaldajatele kahjulikud, võib seda vara tagasi nõuda pankrotivarasse. Tingimused vara tagasivõitmiseks sätestab PankrS §§ 110-114. Tagasivõitmiseks tuleb kohtule esitada hagi ja tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur . Kui pankrot on väljakuulutatud, võib nõude esitada kolme aasta jooksul.10
Pankrotivara müügi alused on toodud PankrS 8. peatükis. Pankrotimenetluses müüakse kogu võlgniku vara, kui just ei ole otsustatud alustada saneerimist. Pankrotivara müüki võib alustada kohe pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Pankrotivara müüakse enampakkumisel ja lähtutakse põhimõttest, et pankrotivara tuleb müüa võlausaldajatele kõige kasulikumal viisil. Kui on majanduslikult kasulik müüa vara enampakkumiseta, võib seda teha.
Püsivalt maksejõuetu ettevõtja ei pruugi probleeme põhjustada ainult võlausaldajale. Näiteks kui püsivalt maksejõuetu juriidiline isik ei esita pankrotiavaldust ja samal ajal hoiab kinni heauskseid töötajaid, jäävad viimased oma töötasust ilma ning riigile ei laeku makse. See mõjub aga ka riigi rahakotile.11 Töötajatel on tööandja suhtes pankroti väljakuulutamisel või pankroti raugemisel õigus saada hüvitist töötuskindlustuse seaduses sätestatud korras. Maksimaalselt on töötajatel võimalik saada hüvitis viie Eesti keskmise brutopalga ulatuses.12
Võlgniku ärinime või muud nime võib kasutada pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist ainult koos sõnaga „pankrotis“. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete tähtpäev saabunuks.13
Haldur otsustab võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise jätkamise. Haldur ei või loobuda lepinguliste kohustuste täitmisest, kui kohustuse täitmise tagamiseks on kinnistusraamatusse kantud eelmärge (PankrS § 46 lg 1). Need kohustused lepingutest, mida täidetakse edasi pankrotis võlgniku poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused tuleb täita enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid.14

PANKROTIMENETLUS

Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtule pankrotiavaldus , milles peab olema põhistatud võlgniku maksejõuetus. Kui võlausaldaja on esitanud teadlikult põhjendamatu pankrotiavalduse, peab ta võlgnikule hüvitama sellega tekitatud kahju.
Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitajaks olla ka muu isik (PankrS § 9). Kui pankrotiavalduse esitajaks on võlausaldaja, peab viimane põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue. Põhistamiseks peab võlausaldaja muuhulgas tuginema ka vähemalt ühele PankrS § 10 lg 2 nimetatud asjaolule.
Nõue on muutunud sissenõutavaks kui selle maksetähtaeg on saabunud. Teatud asjaoludel (PankrS § 9 lg 3) võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada ka siis kui tema nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks. Pankrotiavalduse esitaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta (PankrS § 9 lg 4). Kohus saadab võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse võlgnikule, märkides, et võlgnikul on õigus esitada sellele vastuväide kuni eelistungini. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ise, peab ta samuti seda põhistama. Selleks lisab ta pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja võlanimekirja.15
Erinevalt juriidilisest isikust, ei ole füüsiline isik kohustatud oma maksejõuetuse puhul pankrotiavaldust esitama. Juriidilisel isikul on aga keelatud olla maksejõuetu, seega ta peab ise esitama pankrotiavalduse juhul kui on selge, et tema maksejõuetus ei ole ajutine nähtus.16 Ühe pankrotiavalduse esitamine võib ahelreaktsioonina kaasa tuua ka teiste võlausaldajate pankrotiavaldused. Korraga esitatud võlanõudeid võib olla väga raske täita ja pankroti väljakuulutamine on möödapääsmatu. Võlausaldaja peaks lähtuma praktilistest kaalutlustest ja otsustama, kas esitada võla kättesaamiseks pankrotimenetlus või nõuda võlga tagasi hoopis hagimenetluses. Kuna peale pankroti väljakuulutamist on kõigil võlausaldajatel õigus esitada oma nõuded võlgniku vastu, võib juhtuda, et pankrotis oleva võlgniku vara arvelt pole võimalik kõiki nõudeid rahuldada. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on teiste võlausaldajatega võrdses seisus. Hagi esitamine võib osutuda kasulikumaks, sest kui võlaesitaja nõue rahuldatakse hagimenetluse korras ja võlausaldaja on ka nõutud summa tagasi saanud, pole võlgniku hilisema pankroti korral võimalik enam seda võlausaldajale tasutud summat tagasi saada. Juhul kui võlausaldaja esitab kohtule pankrotiavalduse ja pankrotimenetlust ei algatata, peab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud tasuma võlausaldaja ise.17
Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul alates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus menetluse algatab , siis nimetab ta ajutise halduri.18 Kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 sätestatud juhtudel. Kui kohus haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Pankrotiavalduse esitanud isik võib aga ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse (PankrS § 15 lg 5). Kohus võib üldse keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Tingimused, millal kohtunik nii teha võib, sätestab PankrS § 14 lg 1. Näiteks keeldub kohtunik pankrotiavaldust menetlusse võtmast kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust.
Kui kohtus on avalduse läbi vaadanud, siis ta kas kuulutab pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Raugemise tõttu lõpetatakse menetlus siis kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduv vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.19

ORGANID PANKROTIMENETLUSES

Ajutise halduri kohustused kohustused sätestab PankrS § 22. Ta selgitab välja võlgniku vara, võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Samuti annab ta hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Lisaks on tal ka muud esitatud paragrahvis nimetatud kohustused. Juriidilise isiku kohta, kellel lasub raamatupidamiskohustus, saab ajutine haldur informatsiooni isiku raamatupidamisdokumente uurides. Füüsilise isiku puhul saab ta informatsiooni füüsiliselt isikult endalt ja avalikest registritest.20
Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri staatused ja kohustused on erinevad. Kui võlgnik on maksejõuetu ja kohus kuulutab välja pankroti, asub tegevusse pankrotihaldur .21
Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 54 lg 1). Tema üks põhikohustustest on kaitsa kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus (PankrS § 55 lg 1). Halduri tegevuse üle teostavad järelvalvet kohus ja justiitsministeerium ning tema tegevuse peale saavad nii võlausaldaja kui ka võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale.22 Pankrotihaldur peab oma tegevusest aru andma kohtule, võlausaldajate üldkoosolekule ning pankrotitoimkonnale.23
Pankrotitoimkonna ülesanne on kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvata halduri tegevuse üle ja täita muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotitoimkonna valivad võlausaldajad (PankrS §§ 1, 2) ja toimkonna liikmeid peab olema vähemalt 3 ja mitte rohkem kui 7.24
Võlausaldajate üldkoosolek kinnitab haldur ja valib pankrotitoimkonna, otsustab võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise, teeb kompromissi , kaitseb nõudeid, otsustab pankrotitoimkonna tasustamise jm. Tehakse kindlaks ka võlausaldaja häälte arv, mis peab olema võrdeline nõude suurusega. Koosolekul võivad osaleda võlausaldajad või nende esindajad, võlgnikud ning isikud, kes on koosolekule kutsutud või kelle osalemist on lubanud kohus või haldur. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega ja neid otuseid on võimalik kohtus vaidlustada 10 päeva jooksul nende tegemisest alates.25
Kohtu ülesanne pankrotimenetluses on teostada järelvalvet selle seaduslikkuse üle ja täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on ainupädevus pankrotimenetluse algatamiseks, pankroti väljakuulutamiseks, ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks, hagimenetluseks ja menetluse lõpetamiseks. Kohtunikul võib olla ka kohtunikuabi, kes võib täita kohtu ülesandeid vaid teatavas ulatuses, nt on ta pädev tegema juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses kohtumäärusi, teostama kohtupoolset järelvalvet ja osalema võlausaldajate üldkoosolekul.

INKASSO PANKROTIMENETLUSES

Võlgnik ei pruugi oma laenukohustusi väga tõsiselt võtta. Ei ole erakordne juhtum kui võlgade maksmisest hoidutakse igal võimalikul viisil. Meeldetuletustest pole abi ja kohtusse pole veel pöördutud.
Inkassofirmade eesmärk on pakkuda klientidele edukat võlgade sissenõudmise teenust koos sinna juurde kuuluvate muude vajalike tugiteenustega. Pakutakse kolme teenust: Võlanõuete ost, võlaportfelli ost ja võlgade sissenõudmine volituse alusel.26
Igal eraõiguslikul isikul on õigus nõuded osta ja loovutada. Kaasaarvatud inkassofirmal. Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuste tekitamise , tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõudeid. Nõuete loovutamine on võlaõiguslik tehing, millega lähevad üle ka eesõigusnõuded pankroti ja sundtäitmise puhuks. Inkassofirma on pankrotimenetluses võlausaldaja rollis.27 Inkassosse pöördumine on võlausaldajale kasulik kuna viimane saab kohe oma raha kätte ning ta vabaneb võlgnikuga suhtlemisest. Inkassofirma võtab enda kanda nõude riisiko. Nõude hind sõltub nõude riskiastmest ja tagasisaadava raha eeldatavast ajast.28
Inkassomenetluses selgitatakse välja võlgniku majanduslik olukord ja maksevõime ning püütakse saavutada temaga kontakt ja jõuda maksekokkuleppeni. Oluline on tähele panna ka seda, et inkassoteenuse eest maksab üldjuhul võlgnik, mitte võlausaldaja.29
Võlgade sissenõudmine volituse alusel tähendab seda, et klient sõlmib inkassofirmaga käsunduslepingu, mille alusel inkassofirma alustab volitatult võlgnevuse sissenõudmismenetlust. Enne kliendile teenuspakkumise tegemist viib inkassofirma iga võlgniku puhul läbi taustauuringu. Inkassofirma saadab võlateatisi, teeb võlgnikule telefonikõnesid, kohtub võlgnikuga lahenduste leidmiseks, teeb hagihoiatuse ja vajadusel koduvisiite, mittetasumise korral ja kliendi nõusolekul tegeleb kohtumenetlusega ja koostab raporteid vastavalt kliendi soovidele. Inkassofirmal on õigus sisestada võlgnevusi maksehäireregistrisse ja tema töötaja peab kohtus lepingulise esindajana omama nõutud haridust.30
Maksehäireregistrisse sisestatakse võlgnevusi, mille summa koos viiviste ja intressidega on suurem kui 500 krooni (umb 32 eur), maksetähtajast on möödunud enam kui 45 päeva ja võlgnevus ei ole vaidlustatud. Maksehäireid võib maksehäireregistrisse sisestada selline ettevõte, kes on lisaks Krediidiinfo online-kasutamise lepingule sõlminud lepingulisana infosisestusnõuded ning tagastanud Krediidiinfole täidetud maksehäireregistri kontaktisiku ankeedi . Eritingimusi ei seata ja maksehäireregistrisse võlgniku võlgnevuse sisestaja võtab ka vastutuse saadetava informatsiooni õiguspärasuse eest.31

SANEERIMINE

SANEERIMISE MÕISTE JA EESMÄRK

Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likvidiidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jäkusuutliku majanduse tagamiseks ( SanS § 2). Saneerimise eesmärk on muuta majandusraskustes olev ettevõte taas kasumlikuks. Saneerimismenetlus eeldab, et paljudel juhtudel oleks ettevõtja tegevust jätkates ja võlausaldajate nõuete rahuldamist pikemale perioodile lükates võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded lõppastmes suuremas ulatuses kui likvideerimise korral ning lisaks säilitada paljud töökohad . Saneerimine võimaldab raskustesse sattunud ettevõtte tegevusse sekkuda varem ning seetõttu on saneerimismenetlus abiks ka raugemisega lõppevate pankrotimenetluste vähendamisel.32
Saneerimine on vajalik kui soovitakse tõsta makseraskustes oleva ettevõtte efektiivsust ja kasumlikkust ning eeldatakse, et saneerimine on see vahend, mille abil tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus. Saneerimise lõppeesmärgiks on koostada ja ellu viia saneerimiskava, mis päästaks ettevõtte pankrotistumisest ja sellega ka töökohad ning tõstaks ettevõtte väärtust.33

SANEERIMISMENETLUS JA SANEERIMISKAVA

Saneerimisavalduse esitab ettevõtja ise. Esitatud peab olema selgitus majanduslike raskuste põhjuste kohta ja ettevõtja peab põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ja et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 7 lg-d 1, 2). Iga probleemi likvideerimine saab alguse põhjuste väljaselgitamisest ja seejärel nende kõrvaldamisest, seetõttu on oluline saneerimisavaldusele lisada majanduslike raskuste põhjused. Tuleb analüüsida, kas neid põhjusi on võimalik ettevõtte tasandil kõrvaldada.34
Avaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga (SanS § 7 lg 3). Maksevõimelisuse hindamiseks tuleb analüüsida ettevõtte finantsseisu . Olulise näitajana võib võlgniku maksevõimet hinnata selle alusel, kas tema majanduslik olukord võimaldab oma kohustuste täitmise. Esmase ülevaate ettevõtte maksevõimelisusest annab hetkeseisu kajastav bilanss. Kasumiaruandest on võimalik näha perioodi kulusid ja tulusid ning rahavoogude aruandest on näha perioodi laekumisi ja väljamakseid. Rahavoogude aruanne näitab tegelikult ainsana ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi kindlatel, bilansi koostamisest erinevatel aegadel . Suures osas tänu rahavoogude aruandele saab uurida ettevõtte maksevõime või –võimetuse hetkeseisu.35
Kui korraga esitatakse nii pankrotiavaldus kui ka saneerimsiavaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati.36 Saneerimismenetlust ei algatata kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, ettevõtja sundlõpetamise kohta on tehtud kohtumäärus või toimub täiendav likvideerimine ja kui ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui 2 aastat (SanS § 8 lg 2).
Saneerimismenetluse tagajärjed sätestab saneerimisseaduse § 11. Üheks tagajärjeks on see, et kohus peatab ettevõtja vara suhtes läbiviidava täitemenetluse kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, v.a. täitemenetlus, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude või elatise tasumise nõude täitmiseks. Täitemenetluse peatamine võimaldab pidada võlausaldajatega rahulikult läbirääkimisi, ilma et samal ajal võidakse võlgniku suhtes algatada pankrotiavaldus või esitada hagiavaldus, millega kaasneks aeganõudev ja kulukas kohtumenetlus või ettevõtte majandustegevuse seiskamine. Täitemenetluse peatamine aitab vältida ka olukorda, kus sundtäitmise käigus müüakse maha ettevõtte edasiseks majandamiseks vajalik asi, mille tõttu võib saneerimine ebaõnnestuda.37
Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava, milles peab sisalduma (SanS §§ 20, 21):

ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse

ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist

saneerimiskava täitmise tähtaeg

rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus

saneerimiskava mõju ettevõtja töötajale

saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.
Majandusliku seisundi kirjelduses ei tohiks piirduda vaid raamatupidamisbilansi esitamisega, vaid esitatavad andmed peaksid olema põhjalikumad ja detailsemad, et saaks alustada edukat ümberkujundamist. Saneerimisele eesmärki seades ei tohiks piirduda vaid tõdemusega, et soovitakse saavutada kasumlikult töötav ettevõte, vaid välja tuleks tuua konkreetsed majanduslikud näitajad, mis peaksid olema saavutatud saneerimiskava tähtaja lõpuks. Tähtaja määramise suurim kasulikkus seisneb selles, et saneerimiskava täitmise ajal on ettevõtja võlausaldaja teatud nõuete eest kaitstud. Selline õiguste piiramine on võimalik ainult siis, kui on konkreetselt teada piirangu kestus. Saneerimisabinõude kirjeldamine ja eesmärgipärasuse analüüs peaks olema põhjalik ja veenma, et majandusraskuste kõrvaldamine on võimalik. Võlausaldajad nõustuvad saneerimiskavaga meelsamini kui neil on üheselt selge, milliste vahenditega loodetakse ettevõte tagasi järje peale saada. Saneerimiskavas on oluline analüüsida, kui palju töökohti tuleb ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks kaotada või juurde tekitada.38
Võlausaldaja nõude ümberkujundamise võimaluse sätestab SanS § 22. Selle paragrahvi kohaselt on nõude ümberkujundamine kohustuse täitmise tähtaja pikendamine , rahalise nõude täitmine osamaksetena, võlasumma vähendamine ja kohustuste asendamine juriidilise isiku osa või aktsiatega . Töötasude osas ümberkujundamisvõimalused ei kehti.
Saneerimsikava võtavad vastu võlausaldajad kas hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata kirjalikus menetluses. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega ja see on kindlaks tehtud saneerimisseaduse alusel. Saneerimiskava on vastuvõetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist häältest.
Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel (SanS § 38). Saneerimismenetluse võib ennetähtaegselt lõpetada vaid enne saneerimiskava kinnitamist ja selleks seab tingimused SanS § 39 lg 2.

SANEERIMISNÕUSTAJA

Saneerimisnõustaja ülesanded sätestab SanS § 16. Tema põhiline ülesanne on ettevõtja nõustamine saneerimiskava koostamisel. Tema kohustuste hulka kuulub ka saneerimiskava kohta oma asjatundliku hinnangu andmine kohtule ning vajadusel võlausaldajatele. Lisaks nõuetele vastavale füüsilisele isikule, võib saneerimisnõustajaks olla ka juriidiline isik nagu investreerimisühing või krediidiasutus (SanS § 15 lg 3).

KOKKUVÕTE

Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kui raskustes oleval ettevõtjal on lootust oma ettevõte päästa, võib algatada hoopis saneerimismenetluse ja koostada saneerimiskava. Inkasso on oluline võlgade sissenõudmise koha pealt, sest paljud võlgnikud ei taha või ei suuda oma kohustusi täita.

KASUTATUD KIRJANDUS

Kiris , A., Nuuma , P., Kuukrus, A., Oidermaa , E. 2009. Õigusõpetus . Tallinn: Külim
Piiroja, M. 2009. Pankrot. Tallinn: Agitaator
Riigi Teataja . Arvutivõrgus: www. riigiteataja .ee (08-09.10.2011)
Julianus inkasso. Arvutivõrgus: www.julianus.ee/info/nouete_ost (09.10.2011)
Julianus inkasso. Arvutivõrgus: www.julianus.ee/info/inkasso (08.10.2011)
1 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus , E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 249.
2 Ibid , lk 249.
3 Ibid, lk 247-258.
4 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 84-85.
5 Ibid, lk 11.
6 Ibid, lk 11.
7 Ibid, lk 73.
8 Ibid, lk 89.
9 Ibid, lk 90.
10 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 36.
11 Ibid, lk 14.
12 Ibid, lk 120-121.
13 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 253.
14 Ibid, lk 254.
15 Ibid, lk 250.
16 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 13.
17 Ibid, lk 19-21.
18 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 250.
19 Ibid, lk 251.
20 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 26-27.
21 Ibid, lk 28.
22 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 255-256.
23 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 26.
24 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 256.
25 Ibid, lk 256-257.
26 Ibid, lk 61.
27 Ibid, lk 63.
28 Julianus inkasso. Arvutivõrgus: www.julianus.ee/info/nouete_ost (09.10.2011).
29 Julianus inkasso. Arvutivõrgus: www.julianus.ee/info/inkasso (08.10.2011).
30 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 61-66.
31 Ibid, lk 65.
32 Ibid, lk 114.
33 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 271.
34 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 149.
35 Ibid, lk 12.
36 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 272.
37 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 152.
38 Ibid, lk 155-158.