Lapse areng eksami vastused (0)

Q: Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapse areng eksami vastused

Q: Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapse areng eksami vastused

Q: Miks need on olulised?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapse areng eksami vastused

Q: Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapse areng eksami vastused

Q: Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapse areng eksami vastused

Q: Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks?

Vastus leiad õppematerjalist: Lapse areng eksami vastused

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Pedagoogika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus?
Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all?
Miks need on olulised?
Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all?
Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel?
Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks?

Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks.
Pille Murrik
Kasutatav kirjandus:
Loengumaterjalid
Kikas , E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat)
Valikuliselt: (vt. lk teemade juures)
Blades, M., Cowie , H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008
Kivi, L, Sarapuu, H. ( koost ) Laps ja lasteaed , Atlex , 2005
või
Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009

Arengu mõiste.
Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani.
Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine.
küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaalselt. Seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne.
Sünnieelne areng.- ehk prenataalne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi: eostumis, embrüonaal- ja looteperiood . Väga olulised on kaks esimest perioodi, sest siis moodustuvad kehaorganid.
Viljastumine,- Spermatosoid tungib munarakku ehk toimub viljastumine.
eostumisperiood,-kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100- rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge.
embrüonaalne periood,- kolmandast nädalast kuni 8 nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad , nagu käed, jalad, silmad, kõrvad.
looteperiood.- üheksandast nädalast kuni sünnini. Üheksa nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad, ta meenutab nüüd inimest ning teda hakatakse nimetama looteks. Loode kasvab kiiresti, 38-40 nädalaks on ta umbes 50 cm pikk ja 3 kg raske ning valmis sündimiseks.
Areng imikueas. – ehk esimesel eluaastal.
Loengumaterjalid.
2. Tunnetusprotsesside areng
Meeldejätmisprotsess lapsel, selle muutumine lapse kasvades ja arenedes. Tegurid, mis seda
mõjutavad. Täiskasvanute roll lapse mälu arendamisel.
Mõiste sisu ja tähendus lapsel. Arutlemine ja järelduste tegemine lapseeas.
Laste tunnetusprotsesside iseärasused ja õpetaja võimalused nendega arvestamiseks.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk 19-38
3. Kõne areng lapsel
Milliseid perioode võib eristada lapse kõne arengus? (Mitmendal elukuul?)
Kõne arengu teooriad ja põhiväited.
Kõne arengut mõjutavad tegurid ja individuaalsed erinevused kõne arengus.
Lapse kõne arengu uurimine .
Lapse kõne arendamine (väikelapseeas ja koolieelses eas).
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 39-52, lk. 276-302
4. Sotsiaalsete oskuste areng
Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud
eesmärgid.
Täiskasvanute roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Lapsevanemate roll ja vastutus,
kasvatuslikud võimalused ja nende mõjud. Omavaheliste suhte tähtsus ja mõjud (vahetu mõju
ja kaugmõjud).
Lasteaiaõpetaja roll lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Laps-õpetaja suhte tähtsus ja
mõjud.
Eakaaslastega suhte tähtsus.
Aktsepteerituse ja tõrjutusega seotud tegurid.
Sõprussuhete kujunemine.
Kiusamise määratlus. Kiusamisteema eripärad koolieelses eas. Kiusamise põhjused
koolieelses eas.
Prosotsiaalne käitumine.
Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad
kriteeriumid.
Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus.
Miks need on olulised?
Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) .
Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana.
Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 53-78
5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng.
Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all?
Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel?
Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate
roll selles protsessis).
Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda
eluaastani.
Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks?
Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad tegurid.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 79-91
6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng.
Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata
(Ekmani ja Frieseni järgi).
Emotsionaalse intelligentsuse mõiste.
Tunnetest arusaamise areng lapsel.
Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles.
Aktiivse kuulamise ja lapse tunnete peegeldamise tähtsus.
Mida vajab laps emotsionaalse turvatunde arenguks?
Seosed lapse tundeelu arengu ning motivatsioonilise arengu ja enesehinnangu vahel? Kodu ja
lasteaia roll lapse emotsionaalses arengus, enesehinnangu ja mina-pildi kujunemisel.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 92-103
7. Loovuse areng. Erinevate kasvatusstiilide mõju lapse arngule.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 238-246.
Laps ja lasteaed, lk.117-121.
Loengumaterjalid ja Katrin Kaljula ettekande refereering.
8. Õppimisprotsess. Õppimise erinevad viisid.
Otsene ja semiootiliselt vahendatud õppimine. Mõistete kujunemine lastel. Õppimine
analoogia alusel. Õppimine läbi tegevuste ( vaatlus , täskasvanutega ja eakaaslastega
tegutsedes , mängides ).
Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 104-137
9. Lapse arengu hindamine.
Lapse arengu hindamise põhimõtted.
Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid (vaatlus, intervjueerimine, testid).
Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad .
Intervjuu , intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul.
Testid. Laste testimise iseärasused.
Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest.
Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused.
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170
Laste arengu mõistmine, lk.3-23
10. Lapse arengu teooriad.
Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi.

oraalne periood – esimene eluaasta
- usaldus – umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse)
anaalne periood – 1 – 3 eluaastat
- iseseisvuspüüd – ebakindlustunne (võitlus autonoomia või iseseisvuse eest; puhtusepidamise õpetamine; autonoomiatunde arenguks on vaja põhiusaldust)
initsiatiivi tekkimise periood – 3 – 7 eluaastat
- initsiatiiv – süütunne (moraalsus?; selles eas õpitakse kiiresti ja meelsasti, laps on avatud, aktiivne)
kooliiga – 6 – 12 eluaastat
- töökus ja kompetentsus
noorukiiga
- rolli leidmine - rolli määramatus

Igat perioodi hõlmav vanusevahemik, perioodi
nimetus, eesmärk, arenguülesanne.
Loengumaterjalid.
Laps ja lasteaed, lk.29-32, Lasteaialaps peres, lk.27-29 (NB! Neis ei ole kogu inimese
elukaar , vaid ainult lapseiga, loengus andsin kõik perioodid ja küsin ka kõiki.)
Jean Piaget`kognitiivse arengu teooria.
Lapse arengus on neli etappi :

sensomotoorse intellekti periood (0 – 2 eluaastat),
operatsioonieelse mõtlemise periood (2 – 7 eluaastat),
konkreetse mõtlemise periood (7 – 11 eluaastat),
abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast).

Põhimõisted.

Skeem ( schema ): teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi.
Refleksid: lapse esimesed skeemid .
Operatsioonid: kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele). Operatsioonid on pööratavad.
Areng toimub kahe protsessi – assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Algselt on need protsessid diferentseerumata, kuid eristuvad esimese kahe eluaasta jooksul.
Assimilatsioon tähendab väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri (nt imemine, mäng – keskkonda muudetakse enda huvide järgi).
Akommodatsioon on kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks (nt matkimine – laps muudab end maailma järgi).
Arengus on tähtis tasakaalu saavutamine – tuleb saada lahti süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Piaget’ teoorias on tähtis koht staadiumitel, kus organism on tasakaalu saavutanud. Siis on ka assimilatsioon ja akommodatsioon tasakaalus. Ühelt staadiumilt teisele üleminek on kiire muutuste periood, kus tasakaal puudub. Areng toimub integreeritud, seotud, tasakaalus kognitiivse süsteemi suunas.

Inimese arengu perioodid J. Piaget`järgi
(vanus, nimetus, sisu).

sensomotoorse intellekti periood (0 – 2 eluaastat) - lihtsad liigutus - või tajuaktid. Lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub. Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes.
- reflekside staadium (kuni 1 – 1, 5 elukuud) – kaasasündinud refleksid on esimesed tegevused (imemine, naeratab, häälitseb jne), mis avaldavad aktiivsust, kui miski last stimuleerib
- esmaste tsirkulaarreaktsioonide staadium (1, 5 – 4 elukuud) – imik „paneb kokku“ erinevaid liigutusi, oma keha koordinatsiooni arendamine (jälgib silmadega , seejärel peaga liikuvat eset horisontaalselt, vertikaalselt jne, laps vaatleb veerevat palli, sirutab käe rippuva asja järele, käsitseb seda ja mängib kõrinaga)
sensomotoorse intellekti periood (0 – 2 eluaastat)
- teiseste tsirkulaarreaktsioonide staadium (4 – 8 elukuud) – laps avastab ja taastab mingit huvitavat sündmust endast väljaspool (puudutab teadlikult mänguasju, sirutab käe esemete järele ja haarab neid; motoorika areneb; hakkab arenema kõne, matkides hoolega täiskasvanuid) kui laps kõnet ei kuule , siis ei hakka ta ka rääkima
- teiseste tegevusmudelite koordinatsiooni staadium (8 – 12 elukuud) – laps arendab põhikategooriaid nagu kogemus, ruum, aeg; laps taipab, et mõned asjad on lähemal, kaugemal, kõrgemal, ja et üks sündmus järgneb teisele – laps reageerib elavalt miskile tuttavale: inimestele, esemetele, piltidele, sõnadele
Esimene eluaasta on usalduse ja kiindumussuhte tekkimise aeg. Sõbralikud ja armastavad suhted on siin väga olulised.
sensomotoorse intellekti periood (0 – 2 eluaastat)
- kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonide staadium (12 – 18 elukuud) – laps eksperimenteerib erinevate tegevustega, et jälgida erinevaid tulemusi; motiveerib last sel perioodil uudishimu; laps õpib tundma erinevaid esemeid, materjale, nende funktsioone
- mõtlemise alguse ehk sisemise kujutamise staadium (18 – 24 elukuud) – laps mõtleb nüüd olukorra enne tegutsemist sisemiselt läbi; hoogsalt areneb kõne, hakates kasutama 2 –sõnalist lauset ja sõnavara võib ulatuda 200 sõnani
operatsioonieelse mõtlemise periood (2 – 7 eluaastat). Laps suudab opereerida ka kujutlustega. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada. Piaget’ järgi ei omanda laps sümboleid, märke, mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalsest keskkonnast, vaid need tulenevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid väga on isiklikud.
- mõiste – eelne periood (2 – 4 eluaastat)
- intuitiivne periood (4 – 7 eluaastat)
  - kujutlusvõime ja sõnad
  - keskendumine ehk kalduvus mõelda objekti ja sündmuse ühest, lapsele silmapaistvast omadusest, ignoreerides teisi omadusi
  - egotsentrism ehk enesekesksus (laps ei suuda näha asju teise inimese vaatevinklist; laps ei suuda kohandada oma kõnet teise inimese vajadustega)
  - täiskasvanu seatud reeglite pimesi täitmine
  - laps ei erista elutuid ja elusaid asju ja peab kõike elusaks
  - laps peab unenägusid reaalsuseks
- Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism
- Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a). Kui eelmisel tasemel oli laps võimeline opereerima kategooriatega, mis esinevad konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure.

Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline- deduktiivne .

Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19.
J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid.
Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline,
ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel).
Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13.
L.Võgotski sotsiaalkultuuriline ( kultuurilis -ajalooline) teooria.
Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9.
Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 69 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Blondiin1984 Õppematerjali autor

Lapse areng pedagoogika

Sarnased õppematerjalid

doc

Varane lapseiga

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6

Pedagoogika

doc

Psühholoogid

mõjutab. Keskkond, mis mõjutab ema/isa, muudab ema/isa kodus lapsega tegelemisel/suhtlemisel. Nt Isal (müügimees) on olnud edukas päev tööl ning koju tulles on ta heatujuline ning mängualdis lapsega. 4. Makrotasand e ühiskkond, sh seadused, määrused, eeskirjad, õppekavad jms. Ühiskond, kus laps elab, saab sellest mõjutatud toetuste, riiklike palkade (vanematele) jms läbi. Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on. Jean Piaget (1896-1980) Oli Sveitsi psühholoog ja filisoof. Tuntud on tema epistemoloogilised uuringud lastega. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria Lapse arengu perioodid:

Psühholoogia

doc

PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS

AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD.................................................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal

Pedagoogika

doc

VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA

.............14 3.5 Reeglitega mäng.............................................................................15 4 KOKKUVÕTE TEOORIATEST...............................................................16 KOKKUVÕTE........................................................................................17 ALLIKAD.............................................................................................18 2 SISSEJUHATUS Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu

Eelkoolipedagoogika

doc

Lapse sotsiaalsete oskuste areng?

Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi

Alushariduse pedagoog

docx

Arengupsühholoogia

tähelepanu, kasvatusstiilid) mõju sotsiaalsele, keelelisele ja kognitiivsele arengule. Kõne arengu etapid ning kõne arengut mõjutavad tegurid. Arengu iseärasused murdeeas, täiseas ja vanaduses. Peamised arenguprobleemid ja nende hindamine. Kognitiivse arengu arengu etapid ja sisu vastavalt J. Piaget’ teooriale. Piaget’ kognitiivse arengu mudel • Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat teadmise taset • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse nõudmistele • Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. • Staadiumide järjekord on muutumatu • I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades

Alternatiivpedagoogika

docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78)

Arengupsühholoogia

pdf

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. Sügis 2017 • Lapsepsühholoogiast on eristunud tänapäeval ka lootepsühholoogia, imikupsühholoogia jne. Areng Kognitiivne areng (J.Piaget) • Füüsiline - kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine • Intellektuaalset arengut võib vaadelda kui evolutsioonilist • Motoorne - liigutusvilumuste areng (jämemotoorika – protsessi. suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja • Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele; staadiumeid peenmotoorika ehk asjade hoidmine, pliiatsiga vahele jätta ei saa.

Arengupsühholoogia

Rohkem sarnaseid