Niguliste kunstiajalooliste väärtuste ülevaade (0)

Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu
Niguliste on:
keskaegne basiilika
kolmelööviline hilisgootilik pikihoone
polügonaalne kooriosa
võimas neljatahuline torn barokk -kiivriga
eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel
massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones
saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas
lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid
Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika , peasissekäik, uhke – profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil , sirge talumvöö
Lõunaportaal – 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O
13. saj:
1230 . Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315 , kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 – kalmistu mainimine
I – ehitatakse kooriruum . 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega.
13. saj oli:
kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud.
kaupmeestekirik – võlvidepealne kaubaladu
madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud
14. saj:
kogudusekirik – lisandusid kabelid:
1342 – Barbara kabeli esmamainimine , asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj),
~1350 – Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel
~1385 – Püstitatakse Väike kabel – ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga
15. saj:
Ulatuslikud ümberehitused 1405 -1420.
Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana pikihoone laiune ja selle ümber kujundati Tallinnas täiesti uudne ümbriskäik.
Kesklöövi kõrgseinad ja võlvid lauti tunduvalt kõrgemaks.
Tornialune võlvik ühendadi kaarava abil pikihoonega, muutes torni kesklöövi nagu pikenduseks
Koori põhjaküljel uus käärkamber
Kitsamad aknad tehti laiemaks ja kõrgemaks, välisseinte äärde laoti tugipiilarid.
Torni kõrgendamine seisati 1423.
~ 1450 – Barbara kabel laiendatakse neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks
1486 – 1493 Püha Matteuse (Püha Antoniuse) kabeli laiendamine neljavõlvikuliseks keskpiilariga ruumiks
16. saj:
1510 -1515 kõrgendati torni, see sai nelja nurgatornikesega telkkiivri
17. saj:
1651 püstitati Püha Jüri kabeli idaseina vastu tilluke Roseni hauakabel.
1671-1673 – lammutati Püha Jüri kabeli läänevõlvik, G.A. Clodt ehitas sinna endale hauakabeli – barokne maal: viinapuuväädid, keerdsambad. Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma
1682- 1695 : parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver
18. saj:
1773. püstitati loodenurka kindral - kuberner P.A. von Holstein - Becki hilisbarokne hauakabel.
19. saj:
akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist
9. märts 1944 – hävis tornikiiver, katused, orel , väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid . aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu.
1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 – uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti
1984 – lõpetati Niguliste restaureerimine
Niguliste tähtsamad teosed
Altarid
Maarja altar koorist paremal

• Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493.
  
• Meister: Püha Lucia legendi meister
  
• 1493 jõudis Tallinasse
  
• Maksis ka Suurgild
  
• Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit.
  
• Taga: Maarja näeb kuulutust
  
  • hallid toonid omased madalmaade kunstile
    
  • taga lukud, selliseid säilinud väga vähe
    
• II positsioon – Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve -Maarja-Kristus-Jumal
  Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti
  Kujutatud ka tellijaid – kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk.
  Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega
  
• Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri.
  
• Gertrud , Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel
  
• Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja. Pärast IIMS toodi siia.
  

Brüsseli püha hõimkonna altar ~1490.

• Kappaltar
  
• Valminud Jan Bormani nikerd-altarite töökojas Brüsselis
  
• Keskel Kolgata grupp. Algselt kujutatud püha hõimkonda. Alles vaid 3 originaalinimest.
  
• I Emerantia unenägu
  
• II Püha Anna sünd
  
• III Anna ja Joakini lugu
  
• IV vaestele abi andmas
  

Püha Antoniuse altar koorist vasakul
Püha Antoniuse altar ehk Kannatusaltar, 16. sajandi algul Brügge. Adrian Isenbrandt
Umbes aastal 1520 teostas Michael Sittow altari tiibade ülemaalingu.
Altar asub Niguliste kirikus alates 1525 aastast.
Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist
vasema tiiva sisekülg - Ristikandmise stseen
Parema tiiva sisekülg – Kristuse taganutmise stseen
kesktahvel – ristilöödud Kristus, Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdaleena Jeruusalemma vaate taustal. 2 donaatorit esiplaanil hiljem juurde maalitud.
Kannatusaltari kohandamine epitaafiks:

kohandamine 1550ndad

1650ndad

Pealdise maalis Berent Geistmann 1604
mingi tahvel kooriruumis vasakul, nime ei mäleta

• oli algselt 16 tk.
  
• 1430ndad asus austrias
  
• 19 saj laotati osadeks , praegu laiali. 15 säilinud
  
• Lichtensteini lossi meistri „Kristuse esitamise tempel“ Sebensteini lossis
  
• mingi kristus ja naine, mees tumedal taustal
  

Lääne-Nigula kappaltar väikeses kabelis

• altar hävinud, skulptuurid alles
  
• 16. saj vb Lübecki meistri teos – anonüümne meister
  
• skulptuurid algselt teisiti: Nikolaus keskel
  
• Nikolaus piiskopirüüs | Maarja lapsega | Apostel Johannes – karikaga
  
• Tehti pärast ref. ümber
  

Skulptuurid
Niguliste väike krutsifiks – koguduseosa eesotsas vasakul
~1300 – vanim keskaegne väljapanek. Ristipuu kui elupuu . Ristihaarades 4 evangelisti sümbolitega medaljonid . Paiknes peaaltari kohal
Skulptuur abielunaisest: Anna või Birgita – koguduseosa keskel vasakul
Püha Jüri lohega – koguduseosa tagapool vasakul
~1520, Pärit Noarootsist, varaseim ümarplastiline kuju, sõdurpühak, austatumaid pühakuid Liivimaal
Ristikivi Kolgata grupp Antoniuse kabelis vasakul

• Triumfikrutsifiks – oli igas keskaegses kirikus
  
• Kristus, apostel Johannes, neitsi Maarja.
  
• Kristus 1360- 1380 , väiksem, pöök, rist tammest tippudel liilialeht. oli kahepoolne rist , ebatavaline , selliseid kasutati tavaliselt kloosterkirikutes. päritolu teadmata
  
• saatjad 15. sajandi algus, tamm, seest õõnsad, kristusest suuremad, pärit mõnest TLN kirikust
  
• teos tuli Harju-Risti kirikust, vb enne oli Padise kloostris
  
• Oli ilmselt riputatud, mitte palgil
  

Püha Knut /Kanut. 2 kuju: puit: 16. saj, kivi 1516, hetkel on eksponeeritud ainult üks
Muu värk
Kantsel

• 1624 Tobias Heinze ja Daniel Blume. Hävis 1944.
  
• Tahvlitel oli Kristuse elu.
  

Hävinud pingistiku jäänukid kogudusest paremal.. :/
Chrisostophorus hetkel väikse kabeli nurgas piilari ääres

• Algselt kantsli tugisammas
  
• Vähene pühak, keda kujutatakse -> hiiglaslik koeranäoga mees, kes tahtsi teenida kõige võimsamat. tassis inimesi üle jõe. Ükskord viis Kristuse koos kogu maailmaga üle, seetõttu sobis Chrisostophorus hästi kantslihoidjaks.
  

Bogislaus von Roseni hauakabeli ehissein-uks endises Barbara kabelis
1655, paiknes põhja-eeskojas
Üleval – 4 lapsinglit, käes kristuse kannatusriistad
All: neli voorust – usk, lootus, armastus, õiglus
Rosen – rikas kaupmees , hiljem asekuberner, aadel . Maetud kooriruumi .
Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber väike kabel
1680ndad – christian ackermann
kambritaoline ruum, keskel oli ristimisnõu (hävinud)
katus oli ristimisnõu kaas
Ackermann vist Preisi päritolu
All – apostlid ja Kristus
Keskel – Kristuse ristimine Johannese poolt
Üleval pelikan – vereohvri sümbol
Ackermanni varasemaid teoseid.
Tuli tln, ei võetud tsunfti, elas toompeal. väga hea meister, lopsakad taimemotiivid , väga hea skulptor
Lühtrid

• 16.18. saj renessanss – barokk, renessanss originaalid
  
• paljud neist kirikule annetatud
  
• ripplühtrid on originaalid
  
• kõik peale ühe algselt Nigulistes
  

Ligi 4m seitsmeharuline Maarja kandelaaber - keskel Maarjat ja Jeesus -last kujutav, mille kaupmees Hans Bouwer 1519. a testamendiga kirikule annetas. Lübeckis tehtud, algselt paiknes lühter kooriruumis.
Põhjaeeskoja fassaadil evangelistide figuurid 1676-1678
Koori lõunaseinas sanaktooriuminišš
Hauaplaadid
Surnuaeda mainitakse juba 1331. kuni 1774 võis kirikusse matta.
Mustpeade vennaskonna hauaplaat- 1561 @ väike kabel – ühishaud. massive
Ballivi hauakivi - ~1520 algselt värvitud, luukere , merekarbimotiiv, kaar - varaseim renessanslik raidkunstiteos Tallinnas
(Aleksander von Esseni ja abikaasa hauaplaat 1633)
Hõbedakamber

• Palju mustpeade vara
  
• 2001 avati hõbedakamber
  
• asub endises käärkambris
  

1 – kiriku hõbe.
- Harju Jaani. palju kadus 1944 Kose kirikusse evakueerimise käigus

• Oleviste kiriku pitsat , 15.saj. Väga haruldane
  

2 – Keskaegne seif , detailiderohke, meisterlik töö.
2,3,4 – Gildide, tsunftide hõbevara
- Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18. saj barokk ja rokokoo , mida kasutati pidustustel uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol)
8 – Rippsildid – riputati peekrite külge, autoreid tihti ei teata, siin 30tk. Peamiselt barokk, rokokoo.
Rüütel taras – lauakell/ kelluke , eesistuja kutsus rahvast korrale, teavitas algust-lõppu.
5,6,7 – Mustpeade aarded
- esemete algpärituolu ei teata tihti, kuna need olid annetused gildile
- Meistrinime pole tihti peal
- Hirvejalgpokaal – vanim 18. saj
- Papagoi – 15. saj, vanim säilinud mustpeade ese, rubiinist silmad. rändauhind laskmisvõistlusele. Kanuti ja Suurgildil olid sarnased.
Veel:
rätsepatsunfti vanim tervituspokaal.
Säilinud 2 Niguliste ristimisvaagnat. nt „Maarja kuulutus“
Sauad
Presenteerimisvaagnad – peen töö
Vigurpokaal „Hans keldris“
Epitaafid
Epitaaf – mälestuspilt kindla isiku või isikutegrupi mälestuse jäädvustamiseks. Koosneb kolmest osast: keskosa: kadunukesed, religioosne stseen; Allosa: tekst kadunu kohta; Ülal: tekst Uuest või Vanast Testamendist.
Polnud seotud hauakohaga ning võis tellida juba eluajal või aastaid pärast surma
Kannatusaltari kohandamine epitaafiks:

kohandamine 1550ndad

1650ndad

Pealdise maalis Berent Geistmann 1604
Pastor Johan Hobingi epitaaf – 1558 (põhjas peasissepääsu lähedal)
Renessanslik – kiri on väga oluline, ladina keeles
Antonius von der Buschi epitaaf lõunaseinas
1608 – Arent Passer – kiviepitaaf aka haruldane
Passer oli 16. saj olulisim kunstnik Eestis. Teadmata päritolu, teostes madalmaadelikud jooned. Meisterlik – tuntuim teos Toomkirikus ( Pontus de la Gordie hauamonument )
Dietrich Mölleri epitaaf lõunapool Passeri lähedal

• Puunikerdaja Jochim Wernche 1614
  
• Uhke graafikaga raam, Pilt on väga luterlik (seaduse ja armu ikonograafia)
  
• keskel uus vana testament, all kadunuke
  

Vappepitaafid
Üksikisiku mälestuseks, matustel sarga ees, riputati haua lähedale kiriku seinale. Enamasti aadlikele, keskel vapp ja regaalid. Tekstitahvel infoga alati. tippaeg 17. saj. Nigulistes parjud Ackermanni töökojast. 1774 keelatakse kirikusse matmine, selleks ajaks vappepitaafide tava hääbub.
Bernt Notke Surmatants
14.s lõpp: must surm algas Itaaliast ja levis Põhja-Euroopasse. neljandik Euroopast suri.
mõeldi palju surmast, kirjanduses, luules ja kunstis tähtis teema. popp legend: 3 elavast ja surnust: "mis olete teie, need olime kord meie ja mis oleme meie, selleks saate kord teie".
surmatantsu teema vanimaid teoseid on pariisi süütalaste kloostris. Saksamaal oli viimane figuur hällilaps, Prantsusmaal armunud noorpaar või talupoeg , kerjus

• Lübecki meister Bernt Notke
  
• kunagi kuni 50 figuuriga maali algustükk. (esimesed 13 säilinud)
  
• 15. saj lõpul tehtud autorikordus 1463. a analoogilisest maalist Lübeckis.
  
• ainulaadsena ainuke lõuendil säilinud surmatants!!
  
• ei tea, miks on Tallinna surmatantsu suur osa kadunud (hetkel on 160*750 cm)
  
• Hilisgootika /renessanss
  
• On tellimustöö ja kajastab siinseid väärtushinnanguid.
  
• Niguliste arveraamatus teost ei mainita, seega ilmselt annetas selle mõni jõukas eraisik, gild või vennaskond
  
• 2 paari tiibu ja näitamine 3s asendis: pühapäeviti avati välistiivad ja nelipühad st 7 nädalat pärast ülestõusmist.
  
• Esmamainimine, et Surmatants on Nigulistes 1603
  
• Pildi algus: jutustaja kantslis kutsub üles pilti vaatama. surm torupilliga, edasi sargaga.
  
• oluline võrdsus surma ees. kuigi piltidel on siiski hierarhiline järgnevus alates kõige tähtsamast isikust: paavst , keiser , keisrinna , kardinal, kuningas, ( vaheldumisi vaimulik-ilmalik võim) Järgmise tegelase piiskopi rüü fragmenti on näha. Pole säilinud: bürgermeister, kaupmees, käsitööline, raehärra jne...
  
• keskajal kujutati nägu stereotüüpsena. siin aga näitavad iseloomu: võim, auahnus , iseteadlikkus
  
• taust: sügismaastik ja Lübecki hooned: väravad, kirikud
  
• tekst: toimub dialoog
  
• keskajal asus vb Nigulistes nt Matteuse kabelis või dominiiklaste kloostri ristikäigus
  
• 1. pilt on meil kantsli luukere, aga Lübecki oma algas torupilli mängiva skeletiga
  

Notke Niisama
LOOMING:
suures osas täpselt määratlemata. 3 tööd on dokumentaalselt mainitud : triumfirist 1477, taani altariretaabel 1479 ja pühavaimu retaabel 1483, teised tööd on talle omistatud stiili põhjal.
kuulsaim hiliskeskaegne kunstnik, töötas peamiselt Lübeckis
u. 1440 paiku oli Pommerimaal.
1467 Lübeckis nimetu meistrina, ta oli oma töökoda ja oma sellid.
õpiaastate asukoht teadmata. vb madalamaades. sest madalmaade mõju on ta loomingus..
Lübeckis saab Notkest kuulus meister: tal on suur töökoda, kus tehakse maali- ja puunikerdustöid
Ta kuulus levib väljapoole ja tuleb tellimustöid nii Taanist kui Rootsist + Tallinnast

TÖÖDE ERILISUS
tohutult suured
ei olnud kinni stereotüüpides
uuendus: mitmekesine materjali käsitlus+lisamaterjaid nt. nahk, pärgament, hobusejõhv, põdrasarved jne
Lübeckis töötas ta aastakümneid, a 1491-6 töötas riigi müntmeistrina Rootsis
viimastest aastatest on vähe ta kohta teada. surma mainitud 1509 a mais.
Nigulistele olulised pühakud, nende atribuudid ja märked eluloost
Apostlid
Peetrus – suri Roomas. Paavstluse ja kiriku kaitsepühak, esimene paavst. Kukk kirikutel – Jeesus ennustas, et Peetrus jõuab teda enne kukelaulu kolm korda ära salata.
Andreas – hukkus diagonaalristil, sellest on X Andrease rist. Kaevurite patroon , venemaa ja šotimaa kaitsepühak, kuldvillaku ordu kaisepühak. Enne Jeesusega liitumist Ristija Johannese jünger
Jaakobus Sebedeuse poeg –Atribuut – kaabu , mingi merikarp . Patroon: Hispaania
johannes Sebedeuse poeg –Atribuut – raamat, pott, kotkas, peeker. Kaitseb – kirjanikke, maalijaid, sõprust, teolooge, mürgituse ja põlemise eest. suri loomulikku surma, jeesus
Filippus – Suri märtrina Hierapolise linnas, löödi risti. Atribuut: vana, habemega, hoiab Tau risti (T-kujuline), leivakorv. Patroon: pagarid , uruguay ja muu stuff
Bartolomeus – Nüliti elusalt, pea löödi otsast. Atribuut – nülgimisnuga. Patroon – nahatöötlejad,-parkalid, Firenze sooja- ja juustukaupmehed. Pärtlipäev 24. august.
Matteus – Kunagi töötas maksukogujana. Suri Hierapolise lähedal Atribuut – ingel , patroon: maksukogujad, pankurid, raamatukoguhoidjad, Itaalia
Toomas Didymos (st kaksik) – Ei uskunud, et Jeesus tõuseb üles, Atribuudid – sõrm kristuse õlal, oda, ruut Patroon: arhitektid , ehitajad, India
Jaakobus Alfeuse poeg – Atribuut – saag , raamat, mingi tömp löökriist :D. Sai märteriks, kuna ta peksti selle sama asjaga surnuks . way to go.
Taddeus (Lebbaios) – atribuut: kirves, kurikas, laev, medaljon . Patroon: armeenia , masendavad olukorrad, haiglad, peterburg , florida , Brasiilia
Siimeon Kananaios – Vist saeti pooleks. Atribuut – laev, rist ja suur saag, kala või kaks, õng, mees, keda seotakse keskelt pooleks, aer Patroon – saagijatele, mingitele nahatöölistele
Juudas Iskariot – Reetis Jeesuse 30 hõbemündi eest sõduritele teda suudeldes.
Niisama pühakud
Püha Nikolaus - Vaesel mehe oli kolm tütart. Ta ei saanud neile anda kaasavara ega seega neid mehele panna ja otsustas tütred lõbumajja saata, kuigi raske südamega ja selle üle kaevaldes. Nikolaus, kes asjast kuulis , viskas kolmel järjestikusel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud. Myra piiskop, suri 342. Elas Väike-Aasias.
Püha Viktor Marseilles’ist- Keeldus Rooma sõjaväes valejumalate kummardamise. Vanglas pööras Longinuse, Aleksandri ja Feliciani enda usku, neil võeti pead maha. Viktori pea jäeti veskikivi alla, siis lõigati maha. Atribuut: Rooma sõdur, veskikivi, tuuleveski Patroon: veskitöötajad, piinamise ohvrid , haiged lapsed
Ristija Johannes – juudi prohvet . Ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse. Hukati: pea raiuti otsast 36. a. Atribuut – rist, lammas, kaamlivärvi rüü. Patroon: hästi palju kohti.
Hieronymos – Tõlkis esimese piibli. Legend räägib, et Hieronymus tõmbas lonkava lõvi käpast okka ning sellest lõvist sai pühaku alaline sõber ja austaja. Atribuut – lõvi, raamat, kirjutamisvahendid, kardinalimüts Pühak: raamatukoguhoidjad, tõlkijad
Ambrosius – kirikumuusika sünd. 4. saj mõjukaim vaimulik. 374 valiti Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida . Atribuut – mesilastaru, laps, piits , luud. Patroon: mesinikud , mesilased , küünlategijad, koduloomad , õppimine, Itaalia, õpilased
benedictus nursiast – 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid – Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid , koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu
augustinus – 354 – 430 sõnastas kristuse põhitõed ja –probleemid. Suurim hilisantiigi kristlik õpetlane. Atribuut: laps, tuvi, kirjasulg, läbistatud süda, Patroon: teoloogid, Ida, Hispaania , pruulijad, printijad
gregorius suur, 540-604. Paavst. Tuntud kirjamees „dialoogid“ nt. Tegi haldus- ja munkluse reformi. Kirikumuusika reform (kanoniseerimine – gregoriuse laul)
bernard clairvaux'st – 1090-1153. Ristisõdadega seotud. Patroon: mesinikud, küünlategijad
apollonia, - neitsist märter. Piinati: kõik hambad tõmmati välja. Atribuut: tangid , hambad, Patroon: hambaarstid, hambavalu
dorothea – 4 saj. neitsist märter. Atribuut: puuviljakorv, roosid , pmts laskis end ristida ja siis püha vaim läks tema sisse ja ta oli ilus. jee
barbara – Neitsi ja märter, kuigi ta loo usutavus on kaheldav, mingi teema välguga igaljuhul. Atribuudid: torn, palmioks, välk Patroon: sõdurid, matemaatikud, inimesed, kes kardavad välku
katariina – pööras teismelisena kristlusesse. Pööras palju tuttavaid usku. Määrati läbi piinamisratta surma, aga kui katariina ratast puudutas, lagunes see ära, siis võeti niisama pea otsast. Atribuudid: ratas, mõõk, Patroon: tüdrukud, käsitöölised, noateritajad
Anna – Maarja ema. 3 korda abielus. Atribuut: laps, raamat, uks, Joakim Patroon: emad, vanavanemad, rasedus , jne.
peaingel Miikael - inimeste eestkostja Jumala juures, toetab surijaid ja juhib nende hinged taevasse . Atribuut: tiivad.. ingel ju. Mõõk, tapab saatanat vist. pohh. ei viitsi
Laurentius – Pandi põlema. atribuut: grilli moodi asi, seljas laiavarrukalist tuunikat, Patroon: kokad
Jüri – taltsutas ja tappis lohe. Püha jüri rist – valge rist punasel taustal. Atribuut – lohe. Patroon: sõjamehed, rüütlid, talupojad
maarja magdaleena – arvatatav naisjünger. Kes palus Jeesuselt oma pattude eest andeks (hoor), pesi oma pisaratega ta pead, kuivatas oma juustega. Määris Jeesust salviga. Atribuudid: kahetsuspisarad, krutsifiks, pealuu , peegel , pikad juuksed, salvipurk Patroon: apteegid
Gertrud – Nivelle "i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss, abistas palverändureid: rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle"i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis , kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi.Atribuut: hiir või rott , Patroon: kassid, rändurid
Franciscus Assisist – elas vaesuses , lõi frantsiskaanide ordu, sai stigmata. Atribuut: rist, tuvi, linnud , loomad, stigmata, Tau rist
birgitta – rootsi esimesi kirjanikke. Nägi ilmutusi, kirjutas neist. Atribuut: sau ja kott , kroon, raamat. Patroon: Euroopa, Rootsi, lesed
eliisabet tüüringist – ungari kunni tütar. Atribuudid: Roosid, kroon, toidukorv. Patroon: haiglad, õed (med.töötajad),
püha hõimkond – Annapoolne suguvõsa.