Niguliste kiriku refereering (0)

1 Hindamata

TALLINNA TEENINDUSKOOL

Kristina Soboleva
011MT
Niguliste kirik
Referaat
Juhendaja : Annely Kallo

Tallinn 2011
Kristina Soboleva Niguliste kirik
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................3
Ajalugu.......................................................................................................................4
Kokkuvõte..................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus..................................................................................................8
Kristina Soboleva Niguliste kirik
Sissejuhatus
Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal. Üleliidulise tähtsusega ehitusmälestisena riikliku kaitse alla kuuluva Niguliste kiriku põhiline ehituskehand kujutab oma nüüdses lõppkujus kolmelöövilist hilisgooti basiilikat, millega idas liituv koor on pikihoonega ühelaiune ja mille külglöövid moodustavad polügonaalse lõpmikuga koori ümbriskäigu. Löövid on kaetud lihtsate servjoonvõlvidega, mis toetuvad enamikus massiivsetele neljatahulistele ja ainult koorilõpmikus saledamatele kaheksatahuliste raidkivist piilaritele ning geomeetrilise kujuga seinakonsoolidele.
Kiriku peaportaal paikneb põhjaküljel, teine ennistamistöödel avastatud ja rekonstrueeritud välisportaal asub sellega kohakuti lõunaküljel. Pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver . Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi.
Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole. Väikese kabeliga külgneb läänes Püha Jüri kabel , millest on tänapäevaks säilinud vaid idapoolsem võlvik. Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17. sajandi teisel poolel, ruumivorm ja ehituskunstilise üldilme on kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena.
Kristina Soboleva Niguliste kirik
Ajalugu
Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirde ja bastionidega ümbritsetud ning Niguliste oli ühtlasi kaitsekirikuks. Kiriku uksed olid raskete riivaplkidega suletud ning samuti olid sellesse ehitatud laskeavad ning pelgupaigad. 14.sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini.
Arvatakse, et esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum , mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13.sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.
Põhjaseinas paiknes sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg . Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kajuks on sellest säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, arvatakse et praegune arhivolt pärineb 19. sajandist.
Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid
avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
Põhjalik kiriku ümberehitamine toimus aastatel 1405 – 1420 , mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale laekonstruktsiooni kandvale tugipostile ehk piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati tugipiilaritega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.
1486 –1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Ümberehituse käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, seega muutus see neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petikniššide ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on
Kristina Soboleva Niguliste kirik
ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515 . Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga.
Ümberehitus jätkus ka 17. ja 18. sajandil. ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel, selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid . 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein -Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 1682–1696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver . Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik.
Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse.
Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 - märtsipommitamises. Tules hävisid katused, tornikiiver ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega.
Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele. Muuhulgas päästeti :

Barokiaegsed epitaafid (17.–18. sajand)
Renessanss - ja barokklühtrite kogu (16.–18. sajand)
Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.–17. sajand)
Püha Antoniuse altar
Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481)
Bernt Notke " Surmatantsu " algusosa (15. sajandi lõpp)
Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655),
Seitsmeharuline kandelaaber (1519)

Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones . Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepa Hans Ryssenbergi valmistatud tornmonstrants, mis kingiti 1710 enne Tallinna privileegide kinnitamist diplomaatilistel kaalutlustel vürst Menšikovile ja paikneb praegu Peterburis Ermitaažis.
Tulekahjus hävisid orel, 17. sajandist pärinevad nikerdatud väärid ja pingistikud,
Kristina Soboleva Niguliste kirik
kantsel, nikerdseinad ning 1556 –1558 rae liikmetele ehitatud renessanss-stiilis nikerdpingistik.
1940ndate lõpusoli lirik lammutuse äärel , kuid see otsusutati siiski restaureerida.
Restaureerimistööd kestsid 1953–1984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul.
1950ndatel ehitati uuesti üles varisenud keskpiilarid koos kõrgseintega ning hoone kaeti uute võlvide ja katustega.
1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava.
Tänaseks sai restaureeritud ka Vastrenoveeritud kirik, mis langes tulekahju ohvriks 1982. aastal.
1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune.
Kristina Soboleva Niguliste kirik
Kokkuvõte
Niguliste kirik koos Oleviste kirikuga tunduvalt ületades oma kõrguselt ümbritseva hoonestuse, on vanalinna peadominaadid. Nende vertikaalid koos Toomkiriku ja Toompea linnusega kujundavad vanalinna silueti põhiteema.
Eri aegadel tehtud uuendused ja täiendused on seejuures pea eranditult realiseerunud eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et
Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming.
Kristina Soboleva Niguliste kirik
Kasutatud kirjandus :

http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik

Niguliste kirik Mai Lumiste Rasmus Kangropool 1990a.
Tallinn Linnaehituslik kujunimenie Dmitri Bruns 1993a.
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ChristineH. Õppematerjali autor

Referaat

niguliste kirik

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik

Sarnased õppematerjalid

rtf

Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13

Kunstiajalugu

doc

Niguliste kirik (referaat)

Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14

Ajalugu

doc

Niguliste kirik

Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2

Ajalugu

rtf

Niguliste kirik

Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka

Ajalugu

doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu

doc

Niguliste Kirik

Gümnaasium Ajaloo minireferaat Tallinna vanalinna kirikute teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena.

Ajalugu

odt

Tallinna kirikud

Keskaegsed kirikud Rain Hein 10a Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2010 Mõisted: Epitaaf- Hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. Kodakirik-Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole, aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad. Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida

Ühiskonnaõpetus

doc

Niguliste kirik

Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis, kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal. Niguliste põhjaseina

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid