Sheet1 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Tallinnast väljuvad lennud London Luton 1255 1355 x 1305 1405 x Milan Bergamo x x x 2125 2320 Oslo Rygge 1005 1040 x 0935 1010 x Riiast väljuvad lennud Bremen x 1015 1110 x 1020 1115 Brüssel Charleroi 1430 1605 x x x
Frankfurt Sehenswürdigkeiten Regle Raudsepp Anette Peit 11M Römer Das Frankfurter Rathaus ist eines der schönsten und ältesten der Republik. Frankfurts Rathaus seit 1405. Am 11. März 1405, einem Mittwoch, erwarb der Rat der Stadt Frankfurt die beiden Häuser "Zum Römer" und "Zum Goldenen Schwan" für 800 Gulden. Seitdem ist der "Römer" das Rathaus Frankfurts. Adresse : Römer Römerberg 27 60311 Frankfurt am Main Römer Kaiserdom/katholische Pfarrkirche St. Bartholomäus Baujahr ab 1260. Der spätromanische Bartholomäuschor wurde 1239 geweiht, benannt nach dem Apostel Bartholomäus, dessen
inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad. 14.Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane,kes oli venemaal 14.-15saj. ). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega Tema maalid: *02_issanda muutmine(15.saj algus) 15. ja 16. Neitsi Maarja 1405 ja nägu lähivaates 17.Püha Vassili 1405 ja 18.Don Jumalaema 1390 Thophanese õpilane Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel: 19.ja 20. Meie päästja...ja nägu 21.Apostel Palvel (u.1420) 22.Püha kolmainsus(u.1420) 23.Vladimiri Jumalama(pärast 1410)
Ikoonimaal u.1150.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane Doni Jumalaema. u. 1390. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15.saj. algus. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Püha Vassili. u. 1405. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Vladimiri Jumalaema. pärast 1410. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Vanavene arhitektuur ja maalikunst
u. 1390. Theophanes Theophanes Kreeklane. Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. Neitsi Maarja. u. saj. algus. 1405. Theophanes Theophanes Kreeklane. Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Püha Vassili. u. Detail. 1405. Andrei Rubljov. u. 1360/70-1430. Venemaa. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. Vladimiri Jumalaema. Meie Päästja. u. 1410
Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel Puusindlitega kaetud sibulkuplid Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714. Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.) Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Andrei Rubljov. Apostel Pavel. u. 1420. Andrei Rubljov. Püha Kolmainsus. u. 1410. Andrei Rubljov. Meie Päästja. u. 1420. Detail
Niguliste Niguliste kirik Kirik Aleksandr Pavlov Kaur Joonas Usai TA-16E Tallinna Polütehnikum 2016 Kirikust • Hilis gooti stiilis kirkik Tallinnas • Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele • Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma ku...
Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. Sellest ajast pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. 1405.–1420. aastani toimunud ehitustööde käigus said kooriruum ja pikihoone tänaseni säilinud ilme. Vana kooriruumi asemele rajati pikihoonega ühelaiune, polügonaalse lõpmiku ja ümbriskäiguga koor. Kiriku seinu ehitati nii kesk- kui ka külglöövides kõrgemaks ning pikihoone sai basilikaalse ilme. Niguliste kirik oli keskajal üks linna uhkemaid ja kaunimaid pühakodasid. 16. sajandi alguses oli siin üle kahekümne kõrvalaltari. Tallinna Hansa-aegade
Die Bremer Stadtmusikanten Die Bremer Stadtmusikanten am Rathaus von Gerhard Marcks (1953) ist eine Erinnerung an das alte Märchen der Brüder Grimm und ein Wahrzeichen Bremens. Überall in Bremen kann man die Bremer Stadtmusikanten sehen. Eine Katze, Hund, Esel und Hahn. Der Roland Das Wahrzeichen Bremens ist auch die große Roland-Statue. Seit 1404 steht sie vor dem Rathaus auf dem Marktplatz. Der Roland symbolisiert Freiheit und Schutz. Das Rathaus Das Rathaus wurde 1405 bis 1410 gebaut. Rund zwei Jahrhunderte später erhielt das gotische Gebäude eine neue Fassade durch den Bremer Baumeister Lüder von Bentheim DIE SÖGESTRASSE Die Sögestraße ist eine der ältesten Straßen Bremens. Heute gehört sie zu den wichtigsten Einkaufsstraßen. Seit 1974 steht hier eine Bronzegruppe einer Schweineherde vom Bildhauer Peter Lehmann. DIE BÖTTCHERSTRAßE Die Böttcherstraße ist die kürzeste Straße der Stadt. es hat viele Beinamen und
NIGULISTE KIRIK Hanna Ulrika Eltmaa, 11B ÜLDINFO Hilisgooti stiilis Asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus Pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele Keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid Kiriku sisevaade Alates 1984 tegutseb ka muuseum-kontserdisaalina KIRIKU EHITUS Rajati algkujul 1230 kaitsekirikuna Valmis esimesena arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone, mis sisaldas ka läänetorni, pikihoone külgseintes asetsesid aga raidportaalid. 14. JA 15.SAJAND Põhjalik ümberehitus (1405-1420) Püha Matteuse kabel , Püha Barbara kabel (põhjaküljele torni äärde), Püha Jüri kabel (peaportaali ette) ning Väike kabel 1486-1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks 15 saj. rajati uus koor ning rekonstrueeriti pikihoone Reformatsio...
763 200 2.2 m² 1405 100 1500 Koridor
Maadeuurijad ja uurimisreisid Ajavahemikku 1450.-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad ...
Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keska...
166 -9,625 15378,34 169 -6,625 7417,516 170 -5,625 5378,906 172 -3,625 2260,188 182 6,375 7396,594 185 9,375 16259,77 196 20,375 81367,56 Kokku 1405 154085,8 keskmine 175,63 dispersioon 109,67 standard hälve 10,47 varieeruvus 5,96 Jalanumber A-A1 (A-A1)2 39 -2,5 243,75 39 -2,5 243,75 40 -1,5 90 41 -0,5 10,25
Muusikaretsensioon Ooper 10. Mail 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trbaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-date. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. !994 aastal tema karjääri alguses on ta kokku tein...
Muusikaretsensioon Giuseppe Verdi ooper Trubaduur 16. septembril 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trubaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27. vvebruaril 1962 aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja ta sai rahvusvaheliselt tuntuks 90-datel. Peamiselt reisib Alvarez, esinede kuulsate lauljatega üle kogu maailma suuremates ja kuulsamates ooperi majades. 1994 aastal tema karjääri alguses o...
Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasja Theophanes Kreeklane. Neitsi Maarja. u. 1405. Detail. Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine. u. 15. saj. algus. Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel.
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütlior...
60 0,662 3310 2,2 1375 7,226209 0,253314 180 0,772 3860 4,2 825 6,715383 0,254313 240 0,808 4040 5,2 645 6,46925 0,25274 300 0,836 4180 6,2 505 6,224558 0,251442 900 0,926 4630 16,2 55 4,007333 0,233097 1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 0,250808 keskmine: 0,243327 min-1 0 =2310,363S Siin tabelis on näha, et elektrijuhtivuse mõõtmise algul on ln(k - kt) 7,7726, ning tõus on 0,2396 Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra ,,Trubaduur" Referaat/Essee Viljandi 2013 Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper "Trubaduur". Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama "El Trovador" mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky...
Kool Nimi Klass Keskaegsed kirikud Tallinnas ja Tartus Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 Sissejuhatus Uurin Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute sarnasusi ja erinevusi. Võrdluse aluseks võtan Tallinnast neli kirikut: Oleviste, Niguliste, Pühavaimu ja Toomkirik ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallin...
4 34 870,00 29580 4 66 810,00 53460 3 20 860,00 17200 3 23 910,00 20930 5 56 670,00 37520 1 20 950,00 19000 4 11 660,00 7260 4 8 510,00 4080 5 20 720,00 14400 1 60 1010,00 60600 4 45 1120,00 50400 5 20 720,00 14400 4 12 510,00 6120 3 88 860 75680 1 75 780 58500 4 25 870 21750 1405 1174310 Kuupäev - all - Liik Vald Data haab kask kuusk lepp mänd saar tamm #NAME? Sum - Kogus 48 191 278 208 205 269 116 Sum - Maksumus 26480 145370 234230 145360 163950 248030 126020 Total Sum - Kogus 48 191 278 208 205 269 116 Total Sum - Maksumus 26480 145370 234230 145360 163950 248030 126020 vaher Total Result 90 1405
19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt hakkas peahoones tegutsema põllutöökool. 2. MÕISAKOMPLEKS
300 0,836 4180 6,2 505 6,224558 42 0,2 330 900 0,926 4630 16,2 55 4,007333 97 0,2 508 1405 0,936 4680 24,61667 5 1,609438 08 keskmine: 0,243327 2310,3 = 63S Siin tabelis on näha, et elektrijuhtivuse mõõtmise algul on ln(k - kt) 7,7726, ning tõus on 0,2396 Keemilise reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Laias temperatuurivahemikus kirjeldab reaktsiooni kiiruse sõltuvust temperatuurist Arrheniuse võrrand: , kus k- reaktsiooni
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...
5 0.943 265 1320 1437.5 0.943 266 1325 1442.5 0.943 267 1330 1447.5 0.943 268 1335 1452.5 0.943 269 1340 1457.5 0.943 270 1345 1462.5 0.943 271 1350 1467.5 0.943 272 1355 1472.5 0.943 273 1360 1477.5 0.943 274 1365 1482.5 0.943 275 1370 1487.5 0.943 276 1375 1492.5 0.943 277 1380 1497.5 0.943 278 1385 1502.5 0.943 279 1390 1507.5 0.943 280 1395 1512.5 0.943 281 1400 1517.5 0.943 282 1405 1522.5 0.943 283 1410 1527.5 0.943 284 1415 1532.5 0.943 285 1420 1537.5 0.943 286 1425 1542.5 0.943 287 1430 1547.5 0.943 288 1435 1552.5 0.943 289 1440 1557.5 0.943 290 1445 1562.5 0.943 291 1450 1567.5 0.943 292 1455 1572.5 0.943 293 1460 1577.5 0.943 294 1465 1582.5 0.943 295 1470 1587.5 0.943 296 1475 1592.5 0.943 297 1480 1597.5 0.943 1 χ ∞− χ 0
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. saja...
10 0,644 3220 1,974667 1890 7,544332 0,379744 20 0,66 3300 2,141333 1810 7,501082 0,370385 30 0,676 3380 2,308 1730 7,455877 0,363225 40 0,693 3465 2,474667 1645 7,405496 0,359121 50 0,709 3545 2,641333 1565 7,355641 0,355335 60 0,725 3625 2,808 1485 7,30317 0,352931 70 0,741 3705 2,974667 1405 7,247793 0,351773 80 0,755 3775 3,141333 1335 7,196687 0,349378 90 0,769 3845 3,308 1265 7,142827 0,348057 100 0,783 3915 3,474667 1195 7,085901 0,347745 110 0,795 3975 3,641333 1135 7,034388 0,345975 120 0,807 4035 3,808 1075 6,980076 0,345096 130 0,819 4095 3,974667 1015 6,922644 0,345074 140 0,83 4150 4,141333 960 6,866933 0,344639
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj. oli Indo-hiina poolsaare võimsaim riik. 1431 riik hävitati ja pealinn läks üle Phnom Penhi. Angkori (linna) varemed avastati 1860 (mõnedel andmetel 1858) loodusteadlase Henri Mouhot'i poolt. Tema sõnad: ,,suurejoonelisem kui kõik, mis on meile...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Mis on FLEGT? Iseseisev töö Tartu 2 Sisukord 1. Sisukord.................................................................................................................1 2. Sissejuhatus...........................................................................................................2 3. FLEGT ja selle areng............................................................................................ 4 4. Kasutamine ja põhjused.........................................................................................8 5. Eestis ja Soomes....................................................................................................8 6. Maailmas............................................................................................................. 12 7. Mõju................................................
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE AVASTAMINE – ajalug...
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naab...
nende maal nappis. Viimane teadaolev reis leidis aset 1347. aastal. (Allan 2004:91). 2.2. AMEERIKA AVASTAMINE HIINLASTE POOLT* Hiinlastel oli rohkelt meresõidukogemusi. 5. märtsil 1421 asus neljast laevastikust koosnev hiigelarmaada- igas laevastikus oli umbes 30 alust, mis teeb kokku umbes 15 120 laeva- teele üle Kollase mere. See oli hiinlaste kuues pikk mereretk 1405. aastast. Hiina astronoomid olid tegelenud öötaeva kaardistamisega juba 2000 aastat ning meresõitjad oskasid Põhjanaela järgi ja magentkompassi abil oma asukohta kindlaks määrata. Varasemad Zhu Di (Hiina keiser) ekspeditsioonid olid * Lisa 2. (Joonis 3) jõudnud kuni Aafrika idaranniku ja Pärsia laheni. (Stewart jt 2004:88-90). Märtsikuul alanud reis viis hiinlased tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuus
2 Alleks Vallner. 400 aastat Valga linna. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. 3 Arved Duvin. Valga linna kroonikaraamat. Valga: AS Litero, 2005 4 Meelis Burget. EestiLäti piiri loomine: Magistritöö. Tartu, 2010. 4 piirijoonega läbi lõikamist ja sellest tulenenud muutusi raudteeliikluses on neis raamatuis piisavalt kajastatud. Käesolevas uurimistöös on abi olnud Küllo Arjakase raudtee juubeliteosest Eesti Raudtee 1405 ja Mehis Helme põhjalikust raamatust Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996.6 Palju abi oli publitseeritud allikatest, millest olulisimaks osutusid dokumendikogumikud Eesti ja Läti suhted 192019257 ja Eesti sisepoliitika 19211929.8 Täiendavaid materjale on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi
keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema oma asjadega sõltumatult kiriklikust sekkumisest. Paavst Johannes XXII kuulutas ta ketseriks. 1325-27 pidi M lahkuma Pariisist ja otsima
2384 131 2821 Uudeküll Katrin Lääne-Viru 06:00:46 N21 2337 122 2413 Vaaks Veronika Tallinn 05:38:27 N21 2427 144 2333 Vaiksaar Meeri Viljandi 06:25:12 N21 1234 35 1364 Valtin Kai Harju 04:07:18 N21 2402 139 2449 Vask Kätlin Tallinn 06:10:58 N21 2349 124 2767 Vavulski Mari Rapla 05:42:03 N21 2306 119 2924 Vessmann Ailen Tallinn 05:31:58 N21 1520 52 1405 Vigla Karin Tallinn 04:21:49 N21 1419 47 1230 Vulla Egle Lääne-Viru 04:15:48 N21 2231 114 1795 Väljaru Jane Tartu 05:18:25 N21 945 23 1073 Antonova Yelena Kasahstan 03:53:36 N35 2194 109 2091 Arg Eve Tartu 05:13:03 N35 798 17 3015 Birkentala Raivita Läti 03:46:12 N35 1729 66 1539 Darzniece Daiga Läti 04:33:04 N35
150×150×6 26,4 33,63 12 1146 152,8 179,9 5,84 1833 150×150×8 34,0 43,24 20 1412 188,2 226,0 5,71 2364 150×150×10 41,3 52,57 25 1653 220,3 269,2 5,61 2839 160×160×5 23,8 30,36 10 1202 150,3 175,2 6,29 1896 160×160×6 28,3 36,03 12 1405 175,7 206,2 6,25 2239 160×160×8 36,5 46,44 20 1741 217,2 260,1 6,12 2897 160×160×10 44,4 56,57 25 2048 256,0 311,0 6,02 3490 180×180×5 27,0 34,36 10 1737 193,0 224,0 7,11 2724 180×180×6 32,1 40,83 12 2037 226,3 264,4 7,06 3223 180×180×8 41,5 52,84 20 2546 282,9 335,7 6,94 4189
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Ключи Русский язык: 5 элементов. Уровень В1 (базовый – 1 сертификационный) Урок 41 Задание 1. 1.Вы, мне; 8.Она, перед ними; 2.Ты, ей; 9.Для неё; 3.Она, нам, о нём; 10.Мы, тебя, о ней; 4.Мы, с ним, ему; 11.С вами, у вас; 5.Он, мне, о вас; 12.Меня,у него; 6.Он, со мной; 13.Мы, с ним, к тебе. 7.Без него, мы, о ней; Задание 2 1.Дедушка, книгу, о бабушке; 2.Мама, сыну, килограмм, винограда; 3.Политик, журналисту, о реформе; 4.Брат, с сестрой, матери и отцу, письмо; 5.Сосед, с соседкой; 6.Жена, мужу, о дочери; 7.Менеджер, с агентом, к шефу; 8.Строители, дом ,за лесом; 9.Для проекта, архитектору, деньги; 10.Дети, Николая, в школу; 11.Директора, коллеги, о плане; 12.Бомжа, дома. Задание 3 1.Сначала сестра не поверила брату, что он сказал правду, но потом она поняла...
Saare Laimjala 88 7 68 22 845 3734 1326 Saare Lenini nim. 88 9 99 44 842 3884 3540 Saare Lümanda 88 8 107 24 684 3645 991 Saare Muhu 88 4 56 27 996 3458 2673 Saare Mustjala 88 9 179 34 671 3454 748 Saare Orissaare 88 7 89 27 943 4235 2686 Saare Pöide 88 4 43 25 725 3833 1405 Saare SaareTööline 88 7 80 26 860 3889 2353 Saare Srve 88 5 57 32 587 4012 999 Tartu Alatskivi 85 9 70 274 704 3004 2448 Tartu Avangard 85 18 139 221 965 4129 1741 Tartu Elva 85 18 128 219 810 3760 2725 Tartu Emaje 85 16 78 256 581 4002 1971 Tartu Härma nim. 85 17 141 214 987 3947 1365
Saare Laimjala 88 7 68 22 845 3734 1326 Saare Lenini nim. 88 9 99 44 842 3884 3540 Saare Lümanda 88 8 107 24 684 3645 991 Saare Muhu 88 4 56 27 996 3458 2673 Saare Mustjala 88 9 179 34 671 3454 748 Saare Orissaare 88 7 89 27 943 4235 2686 Saare Pöide 88 4 43 25 725 3833 1405 Saare SaareTööline 88 7 80 26 860 3889 2353 Saare Sōrve 88 5 57 32 587 4012 999 Tartu Alatskivi 85 9 70 274 704 3004 2448 Tartu Avangard 85 18 139 221 965 4129 1741 Tartu Elva 85 18 128 219 810 3760 2725 Tartu Emajōe 85 16 78 256 581 4002 1971 Tartu Härma nim. 85 17 141 214 987 3947 1365
501 6 70 2 4 4 1 780 502 6 65 2 1 1 6 710 503 6 64 2 2 1 3 450 504 6 64 2 2 4 2 850 505 6 63 2 4 4 2 320 506 6 62 2 2 1 3 514 507 6 59 2 1 1 6 586 508 6 44 2 2 4 3 800 509 6 43 2 2 1 6 12205 510 6 43 2 6 4 6 400 511 6 43 2 2 5 6 1080 512 6 40 2 2 4 6 90 513 6 38 2 2 4 6 1405 514 6 37 2 2 4 6 205 515 6 37 2 3 7 6 1500 516 6 35 2 6 2 4 1285 517 6 33 2 3 4 4 500 518 6 33 2 2 4 3 205 519 6 33 2 2 4 6 1310 520 6 33 2 6 4 4 1245 521 6 31 2 1 1 6 450 522 6 30 2 2 1 4 560 523 6 28 2 1 1 3 1500 524 6 27 2 2 1 6 990 525 6 26 2 1 4 3 240 526 6 54 2 3 4 3 1000
501 6 70 2 4 4 1 780 502 6 65 2 1 1 6 710 503 6 64 2 2 1 3 450 504 6 64 2 2 4 2 850 505 6 63 2 4 4 2 320 506 6 62 2 2 1 3 514 507 6 59 2 1 1 6 586 508 6 44 2 2 4 3 800 509 6 43 2 2 1 6 12205 510 6 43 2 6 4 6 400 511 6 43 2 2 5 6 1080 512 6 40 2 2 4 6 90 513 6 38 2 2 4 6 1405 514 6 37 2 2 4 6 205 515 6 37 2 3 7 6 1500 516 6 35 2 6 2 4 1285 517 6 33 2 3 4 4 500 518 6 33 2 2 4 3 205 519 6 33 2 2 4 6 1310 520 6 33 2 6 4 4 1245 521 6 31 2 1 1 6 450 522 6 30 2 2 1 4 560 523 6 28 2 1 1 3 1500 524 6 27 2 2 1 6 990 525 6 26 2 1 4 3 240 526 6 54 2 3 4 3 1000
KAUBIK 1989 Bensiin kat. 138 4942 KAUBIK 1991 Bensiin 153 5800 KAUBIK 1993 Bensiin 135 5800 KAUBIK 1978 Bensiin 83 3797 KAUBIK 1982 Bensiin 118 5800 KAUBIK 1989 Bensiin kat. 136 4942 KAUBIK 1989 Diisel 132 7300 KAUBIK 1994 Diisel 63 2496 KAUBIK 1987 Diisel 125 5800 KAUBIK 1989 Diisel 122 7290 KAUBIK 1990 Diisel 135 7270 KAUBIK 1985 Bensiin 48 1405 KAUBIK 1986 Diisel 41 1984 KAUBIK 1986 Diisel 41 1984 KAUBIK 1987 Bensiin 48 1405 KAUBIK 1988 Bensiin 48 1405 KAUBIK 1989 Bensiin 48 1405 KAUBIK 1989 Diisel 41 1984 KAUBIK 1983 Bensiin 51 1296 KAUBIK 1984 Bensiin 37 1117 KAUBIK 1985 Bensiin 51 1271 KAUBIK 1985 Bensiin 58 1567 KAUBIK 1986 Bensiin 44 1297 KAUBIK 1986 Bensiin 51 1296
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
28324 6500653-1Suurmetsa58.13381427.268123 28324 Mooste vald 28323 6500652-1Suurmetsa58.13147327.270883 28323 Mooste vald 21376 7400715-1Suurna 58.17896322.217624 21376 Salme vald 21377 7400714-1Suurna 58.17901122.218195 21377 Salme vald 24976 6700956-1Suuroja 58.43690024.664362 24976 Sauga vald 27198 6700955-1Suuroja 58.43695224.664757 27198 Sauga vald 1405 14701-1 Suur-Paala 59.42681524.813866 1405 Ülemiste Lasnamäe 1408 14703-1 Suur-Paala 59.42680924.814639 1408 Ülemiste Lasnamäe 1407 14702-1 Suur-Paala 59.42670324.814221 1407 Ülemiste Lasnamäe 1409 14704-1 Suur-Paala 59.42666624.815911 1409 Ülemiste Lasnamäe 21375 7400716-1Suur-Pahila58.55565422.844356 21375 Orissaare vald 26319 5100504-1Suurpalu 58.89759925.748293 26319 Paide vald 26434 5100505-1Suurpalu 58.89721125
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
