ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow. Kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. Russowi kroonika XVI sai teisel poolel kirjutas Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Kroonika esitrükk ilmus 1578.a ja leidis ohtrasti lugejaid. Tehti ka teine ning kolmas trükk.
Niguliste kirik on seest äärmiselt valge ja ühtlane ruum ehk kabelid on avatud. 15. sajandi lõpul suurendati kabelit, mida teati Matheuse kabeli nime all kuid mis tänapäeval on Antoniuse kabel ümber. Pärast reformatsiooni sai lutherlik kirik peakirikuks aga 17. sajandil sai Saksa kaupmeeste kirikuks. Kirikus oli üle 30 altari ning pinke kasutati vähe. Samuti ka peaaltarit, kõrvalaltarit kasutati vähe. Niguliste kiriku peaaltar oli olemas aastatel1478-1481. Niguliste peaaltar on kappaltar mis oli kollektiivne tellimus ning pidi vastama erinevate koguduste tahtmisele ehk taheti, et kujutatakse neile meeldivaid püühakuid. Saksa tüüpi kappaltar ehk ülaehituselt on nagu riidekapp. Sellel oli kolm erinevat positsiooni sõltus pühaku calendars milline position lahti oli. Altari peal oli lugu püühakitest mis jookseb kronoloogiliselt. Vasakul pool oli kujutatud kolme meespühakut, paremal aga kolme naispühakut. Üks pühakutest on
Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka. Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt.
Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj. Kirikul on kolm löövi, kooriosa, barokkstiilis tornikiiver ja kappaltar 1944.a. märtsipommitamise ajal sai kirik kõvasti kannatada Asub ka haruldane 7,5 m pikkune alguslõik maalist "Surmatants" "Surmatants" KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm http://kunstiabi.weebly.com/gootika-eestis.html
provintsi kroonika", Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne. Johann Pulck Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud. Henricus Carvel Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane). Hermen Rode Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18
Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa: levib Prantsuse süsteem erinevus materjalides, kasutatakse punast tellist. Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik. KUJUTAV KUNST: kõige olulisem skulptuur, kõige kuulsamad on Reimsi katedraali skulptuurid. Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant)
Kadrioru loss- vliskunsti muusum. Eesti olev vlismaine kunst(maalid,skulptuurid,mblid) Ehitati 1718-1723. Johannes Mikkeli muuseum asub Kadriorus, endises lossi kgis.(1907-2006). Kristjan Raua majamuuseum Nmmel. I Kalevipoja. Adamson Ericu muuseum, Lhikese jala tn. Niguliste muuseum-kontsertsaal- phendatud Nikolausele. Altarid, epitaafid, sarkofaagid, vana hbe(on eraldi hbedakamber). Niguliste kirikus Antoniuse kabelis asub Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi 1945.
Käisin 5. detsembril, pühapäeval kell 16.00 kuulama Niguliste kiriku orelipooltundi. Kirik oli gooti stiilis, sellel oli 3 löövi ning sammaste peal olid kunstiteadlase Villem Raami must- valged fotod. Päeval, kui seal käisin, oli kappaltar avatud. Kesklöövis oli kuldseid lühtreid 4 ning need läksid altari juurest alustades kõige väiksemast kõige suuremaks. Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega. Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe. Meist paremal oli väike orelirõdu ning meie ees kõrgel lae all oli suurem orelirõdu. Suurele orelirõdule tuligi Andres Uibo
Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk Saksamaal- levib värvitud puuskultuur(ka Tallinnas) · Tiibaltar e kappaltar : pikad inimfiguurid, riided on volditud nurgeliselt, värvid: sinine, punane ,kuldne. Asuvad Niguliste kirikus ning Pühavaimu kirikus. · Saksamaa keskusekson Lübeck, seal asus ka kuulsa Hermen Rode töökoda.
Põhjus võib leiduda ka selles, et see on muuseum ja eeskätt käiakse seal kontserte kuulamas. Üks tähtsamaid teoseid Niguliste kirikus on Bernt Notke ,,Surmatants". Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar. Maal surmatants koosneb paljudest erinevates piltidest kuid tänapäevani on säilinud vaid mõned. Maali esimesel osal on jutustaja, sellest on arusaadav et maal jutustab mingit lugu. Surmana on pildil kujutatud musta luukere, mida võib minuarvates mõista kahest erinevast küljest. Luukere võib tähistada lihtsalt surma või ka katku. Tol ajal mõisteti ka musta värvi all katku. Maalil edasi liikudes kohtad kõrgetest seisustest kuningaid, paavste, preestreid, mida
14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel. 3. Oleviste kirik nime on see kirik saanud ristiusu levitaja , Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika. Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud. 4. Niguliste kirik - Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Kirik rajati algkujul 1230
Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame)- Üheks esimeseks gooti kirikute seas oli juba 12. saj.ehitusega alustatud võimas viielööviline Notre Dame katedraal Pariisis. Tallinna Niguliste kirik- Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati 13. sajandi keskpaigas. Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahetiivaline kappaltar. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Tallinna Oleviste kirik- Tallinna suurim keskaegne ehitis Oleviste kirik on nime saanud pühakuks kuulutatud Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. Oleviste kiriku esmamainimine oli 1267. aastal. Tartu Jaani kirik- keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13
Siin peeti esimesi eestikeelseid jutlusi ning siin pidas õpetajaametit Liivimaa kroonik Russow, keda mõned peavad eestlaseks. Püha Vaimu kiriku pastorit Johann Koelli peetakse esimese eestikeelse raamatu 1535. aastal ilmunud katekismuse - autoriks. Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja (17.saj.). Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a
kalendri. Kasutati ultramariin sinist Eesti gootika - Tähtsamad kirikud: valjala ; karjala (skulptuurid, maalingud altari kohal laes (säärkurat, kolmjalg jne)) ; ridala ; pöide. - Kõik põhja- ja lääne-eesti kirikud on ehitatud paekivist. - Tallinna kirikud: oleviste (kunagi oli maailma kõrgeim) ; toomkirik (eesti peakirik) ; niguliste kirik (suurim eesti kappaltar, notke ,,surmatants") ; pühavaimu kirik (tallinna üks vanimaid kellu, kahe lööviga, kasutati vaestemajana) ; katariina kirik (kloostri kirik, 2 löövi, tallinna pikim kirik) ; pirita kloostri kirik (tallinna suurim kirik, pesitsevad nunnad) - Lõuna-eesti kirikud ehitati punasest tellisest(tartu jaanikirik (punased savi kujukesed)) - Linna kindlustused (tallinn üks paremini kindlustatud linnu) paide linnud; pärnu linnus, saaremaa
· Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H.Rode. Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente
7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj) b)Maalikunst · Herman Rode Niguliste kiriku tiibaltar · Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö.
Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti Kujutatud ka tellijaid kas mustpäid või suurgildi mehi, ei tea. 15 tk. Johannes, sest on seotud viimse kohtupäeva ja teesisega - Keskel: Neitsi Maarja mõlemal poolel pühakud: Viktor ja Jüri. - Gertrud, Assissi Franciscus tiibade sisekülgedel - Algselt Katariina kloostri kirikus, 1524 viidi mustpeade majja. Pärast IIMS toodi siia. Brüsseli püha hõimkonna altar ~1490. - Kappaltar - Valminud Jan Bormani nikerd-altarite töökojas Brüsselis - Keskel Kolgata grupp. Algselt kujutatud püha hõimkonda. Alles vaid 3 originaalinimest. - I Emerantia unenägu - II Püha Anna sünd - III Anna ja Joakini lugu - IV vaestele abi andmas Püha Antoniuse altar koorist vasakul Püha Antoniuse altar ehk Kannatusaltar, 16. sajandi algul Brügge. Adrian Isenbrandt Umbes aastal 1520 teostas Michael Sittow altari tiibade ülemaalingu. Altar asub Niguliste kirikus alates 1525 aastast.
Bernt Notke (1430/1440-1509). Notke isa oli pärit Tallinnast. Bernt Notke ise tuli Lüübekist Tallinnasse. Tema kõige tähtsam töö: " Püha Jüri võitlus lohega" asub Stocholmi suurkirikus. Suurteos on Tallinnas 7.5 m pikkune "Surmatants" teemaks on kaduvus ja inimese surelikkus. See maal näitab et surm ei vali ohvreid. Maal on maalitud peenmaalitehnikas. Inimeste ja surma selja taga on lüüriline maastik. Säilinud on suurnike osa. Tema üks kuulsaid töid on ka Pühavaimu kiriku kappaltar. Tema tehtud on ka Mustpeade vennaskonna majas olev Maarja altar. 6.sajandist on pärit ka kuulus kiviskulpruut Hans Pavelsi kenotaaf, mis asub Oleviste kiriku seinal. Suure rannavärava kohal on dolomiidist Tallinna vapikivi, mis paigaldati 1250. aastal. 1523.aastal algas reformatsioon ja hakkas levima renessansi kunst.
· Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). · Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. · Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. · Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari. · Bernt Notke - Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". · Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Konrad von Junginen - ordu kõrgmeister, kelle armukirjas laiendati oluliselt
saj lõpp - väga populaares Hispaanias -altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed - kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina) Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega) Lüübekis ,,Surmatants" hävis IIMSs Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia Püha Vaimu kiriku kappaltar Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus) - 2 keskustSiena ja Firenze - Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud - paremini säilinud Asisi tööd San Francisco kirikus GIOTTO - peateos Padova Arenakabel- palju maale - valguse ja varju abil modelleeriine - tundis huvi looduse kujutamise vastu (kasutas taustaks) - katsetas ruumi illusiooni loomist - Arena kabelis ,, põgenemine Egiptusesse" Siena koolkond (14
moodustavad pokaalid, joogikannud ja peekrid. Täiesti ainulaadsed on hirvejalgpokaalid, mida leidub vaid Tallinnas. 6. Nimeta kirikus asuvaid altareid, kirjelda niguliste pea-altarit, kelle valmistatud ja kus? Antoniuse altar Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar, Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478– 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. 7
Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B.Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. B.G. Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal.
Henricus Carvel- Tallinna dominiiklaste kloostri ülem 15. sajandil Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Johann Koell-Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled. Hans Susi-tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Hermen Rode-Lübecki maalija, kes lõi Niguliste kiriku tiibaltari. Bernt Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". Michel Sittow-Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. SÕDADE AJAJÄRK 1558-1645 Ivan IV Julm-oli Moskva suurvürst alates 1533 ja Vene tsaar alates 1547 kuni surmani, verisemaid Venemaa valitsejaid.
lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja rae- kirik,alludes raele (kõrvallööv oli määrat alam rahval- seegi hoolealust) olul kuna pastorid on olnud- B.Russow- P kirk algat anti välja Wanradt Koelli katekismus ja algas reformats.-I jumalateen est keeles. Tornkiiver lisat 1630nd hilisrenessanss-stiilis. Sisekujund B.Notke 1483.a pärin kappaltar-kujut püha vaimu väljaajamist. 3) Niguliste-vanim hauaplaat 1309. algselt I lööviline. 13.saj lõpus ehit 3- löövil, basiilik ehit 15saj alg. Hilisgoot kujul valmis torn 1515, mis asend uue barokkstiilis kiivriga. Tlina jõukaim kirik,jõuk saksa kaupmeh, kaitsekirk, hävit sõjas 1944. 1953 restaureerit ja kohan muuseumix. Sisekujunduses säilnd 1481.a Hermen Rode loodud peaaltar ning 15.saj lõpust pärin Bernt Notke "Surmatants" algustükk. 4) Oleviste- tlin
realistlikumad ja rohkem eraldatud, kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel-kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants Maalikunst:katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni, Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid, 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed
vertikaalsuseefekti, põrandast võlvitippudeni välja. Ruumi suhtes Oli oluline ka selle perspektiivne koondumine kõige olulisema elemendi- altari suunas. See teostus kindlas rütmis paiknevate , lööve kandvate piilarite kaudu. Kogu ruumimõju oli üheselt arhitektuuri vahenditele rajatud, muud kunstid ainult sekundeerisid seda, mitte saades iseseisvateks osadeks(maal, skulptuur, vitraaz, mööbel). Skulptuuri ja maalikunsti suurepäraseks sümbioosiks kujunes gooti kappaltar, suurtes katedraalides hiigelmõõtmetega, haarates enda alla kogu koori idakülje, ning külgkabelites paiknevad kõrvalaltarid. Mõnikord suleti koor, kui eriliselt püha paik tavalise uskliku jaoks letneriga- koorivõrendiga või terve ehisseinaga. Väga sageli oli koori erilist seisust rõhutatud lihtsamalt- triumfikaare alla rõhttalale (trabesèle) paigutati suur krutsifiks, nn. triumfikrutsifiks. Oluline on kirikus ka läänesein, mida katedraalis ehtis ideaalne vorm- roosiaken,
Bernt Notke (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi
Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar. altaripealmik--tsiboorium--baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale. relikviaar-- tiibaltar--kappaltar--gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks. predella--tiibaltari alaosa, üks kolmandik altarikapi kõrgusest. Altarikapisokkel, mis on samuti kaunistatud maalide ja skulptuuridega ning sageli varustatud ka tiibadega (ustega) moodustades sel juhul kapikese reliikviate hoidmiseks. altaripealdis--tiibaltari altarikapi kunstiliselt kaunistatud pealeehitus.
---------------------------------------------------- Keskaja kunst: · ROMAANI STIIL paksud müürid, ümarkaared, kitsad/pisikesed uksed ja aknad. Vana-Rooma ehitistelt eeskuju võttev stiil. · GOOTI STIIL teravkaared, kõrgused, roosaken. Jumalaema kirik Pariisis. · "Surmatants" - Bernt Notke kunstiteos, mis käsitleb endas keskaja keskset mõtet surma ees on kõik võrdsed. · Piibli-aineline kunst maaliti Vana Testamendi teemadel, tegevustik toodi Keskaega. · Kappaltar ehitis, millel eristusid erinevad pühakute kujud või usuainelised maalid ning mis oli kiriku altari taustaks.
Tallinna toomkirik Apsiid- kiriku idapoolne ots, tavaliselt paikneb seal altar ● Korduvalt ümberehtiatud; ● 15. sajandil ehitati ümber basiilikaks- pikihoone keskmine lööv külgmisest kõrgem, löövi ülemises osas aknad. Oleviste kirik ● Tornkiiver on samasuguse kujuga, nagu see oli kiriku ehitamise ajal. Niguliste kirik Hermen Rode kappaltar Bernt Notke- Surmatants ● Euroopas kõige paremini säilinud; ● Keskaegses Euroopas tüüpiline süžee, mille idee on inimeste võrdsus surma ees. Ei loe seisused, raha ega tutvused, surema peame kunagi kõik; ● Figuuride rivi lõppes tavaliselt ühiskonna kõige madalamate kihtife esindajatega. Tallinna Pühavaimu kirik Bernt Notke- kappaltar Pirita klooster ● Valmis 15.sajandil; ● 3-lööviline.
Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju Põhja-Euroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke - kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants" põhiideeks surma ees on kõik võrdsed 2. Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltar · 3) Michael Sittow Euroopa õukondades tunnustatud maalikunstnik Russowi kroonika: · 1578. aastal ilmus Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti 16.saj., eriti Liivi sõja tähtsamaid allikaid.
Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju PõhjaEuroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants" põhiideeks surma ees on kõik võrdsed 2. Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltar · 3) Michael Sittow Euroopa õukondades tunnustatud maalikunstnik Russowi kroonika: · 1578. aastal ilmus Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti 16.saj., eriti Liivi sõja tähtsamaid allikaid.
14. sajandil ehitatud Püha Vaimu kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas. Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilgud fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. sajandist pärit kell. Katuseserv on astmeline. Lae peal hoiti linna viljavarusid, väärisasju. Tornikiiver on renessansistiilis. See kirik on huvitaval kombel kahelööviline. Kiriku sisustuse aarete sekka kuulub Berndt Notke ainulaadne 15. sajandist pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel. 4.5. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik (Lisa 4) nime on see kirik saanud ristiusu levitaja, Taani kuninga Olaf II järgi. Ehitatud 1267. Algselt 159 m kõrge, 15 sajandil oli see maailma kõrgeim hoone. Kirikut iseloomustavad teravkaared, hoone on 3-lööviline basiilika. Praegu on torni kõrgus 123 m kuna sinna on 10 korda välk sisse löönud. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik )
elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule Padise klooster Harjumaal, enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. (vallutati Jüriöö ülestõusul). 4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants, mis hävinenud) 15.saj. lõpp. Tartus Karakota skulptuurid Jaani kirikus- katoliiklike pühakute kujud. Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad. Saanud haruldaseks pildirüüste ajal. Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus. Suur leiva hoidmise nõu ehk monstrants, iseloomulik katoliiklastele, kullast ja hõbedasi, ligi 1,5 m kõrge. Pärineb 15
Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraažakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks. Gooti kaatedraalide siustuse tähtsaks koostisosaks oli ka puidust kappaltar, mis suurtes katedraalides tõusis idaseina kõrguseks; altarid paiknesid ka kabelites. Ilmalike ehitiste sisekujundus ei olnud nii pidulik ja värvirohke nagu sakraalehitistel. Ühiskondlikel ehitistel (raekojad, tsunfti- ja gildihooned) kujundati pearuum võlvitud sammassaalina; elamud olid diele-dornse tüüpi tänavapoolse suure pearuumi (diele) ja hüpokaustiliselt köetava tagaruumiga (dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad
o Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. (Tartu toomkirik) o Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa ja hilisemal ajal ka Madalmaad. o Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks oli seinamaal, millest säilinud on vähe. o Hermen Rode- lübeci maalija kellelt telliti Niguliste kiriku tiibaltar. o Bernt Notke- kappaltar pühavaimu kirikus. Tema suurejoonelisem maal oli „Surmatants“, millest on säilinud 7,5 m pikkune tükk. o Tallinna valukojas töötasid osavad meistirid kelle tööd levisid ka Põhjamaades. o Kirikud ja kloostrid olid kulla ja hõbeda rikkad, kuid kitsastel aegadel konfiskeeriti vara ja sulatati ümber nt hõberahadeks. Seepärast on tänapäevani säilnud vähe teoseid.
annaabi.ee 
