oli ka lahti seletatud,tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 ,,Hans Holtappel, kullassepp" peatüki, siis seal oli alateemadena välja toodud, et kes kullassepad üldisemas tähenduses olid, milline oli antud ameti tähtsus keskajal, nende tunftid jne. Nii on raamat tehtud kergemini mõistetavamaks ning on hea lugemine igaleühele, kellel puuduvad laialdased ajalooteadmised. Samuti oli välja toodud, et millisest allikast andmed on võetud. Näiteks lk 60 ,,Hans Bouwer, kaupmees" peatükis oli öeldud, et kuna oli säilinud selle isiku testament, oli võimalik panna kokku nö ülevaade tema elust. Mulle kui lugejale, on huvitav teada, kust on võetud antud materjal ning see süvendab teadmist, et antud tegelane elas tõepoolest sellist elu keskaegses Tallinnas. Mis veel haaras tähelepanu, olid pildid. Tegemist ei ole ainult illustreerivate piltidega, vaid antud isikutega seoses või nende tehtud esemete piltidega. Kui
Keskel Kristuse ristimine Johannese poolt Üleval pelikan vereohvri sümbol Ackermanni varasemaid teoseid. Tuli tln, ei võetud tsunfti, elas toompeal. väga hea meister, lopsakad taimemotiivid, väga hea skulptor Lühtrid - 16.18. saj renessanss barokk, renessanss originaalid - paljud neist kirikule annetatud - ripplühtrid on originaalid - kõik peale ühe algselt Nigulistes Ligi 4m seitsmeharuline Maarja kandelaaber - keskel Maarjat ja Jeesus-last kujutav, mille kaupmees Hans Bouwer 1519. a testamendiga kirikule annetas. Lübeckis tehtud, algselt paiknes lühter kooriruumis. Põhjaeeskoja fassaadil evangelistide figuurid 1676-1678 Koori lõunaseinas sanaktooriuminiss Hauaplaadid Surnuaeda mainitakse juba 1331. kuni 1774 võis kirikusse matta. Mustpeade vennaskonna hauaplaat- 1561 @ väike kabel ühishaud. massive Ballivi hauakivi- ~1520 algselt värvitud, luukere, merekarbimotiiv, kaar - varaseim renessanslik raidkunstiteos Tallinnas
annaabi.ee 
