..................................................................................................... 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid......................................................................................................................... 7 "Surmatants".................................................................................................................. 7 Hõbedakamber................................................................................................................8 Skulptuurid.....................................................................................................................8 Kirikukellad....................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................
Lübeckis tehtud, algselt paiknes lühter kooriruumis. Põhjaeeskoja fassaadil evangelistide figuurid 1676-1678 Koori lõunaseinas sanaktooriuminiss Hauaplaadid Surnuaeda mainitakse juba 1331. kuni 1774 võis kirikusse matta. Mustpeade vennaskonna hauaplaat- 1561 @ väike kabel ühishaud. massive Ballivi hauakivi- ~1520 algselt värvitud, luukere, merekarbimotiiv, kaar - varaseim renessanslik raidkunstiteos Tallinnas (Aleksander von Esseni ja abikaasa hauaplaat 1633) Hõbedakamber - Palju mustpeade vara - 2001 avati hõbedakamber - asub endises käärkambris 1 kiriku hõbe. - Harju Jaani. palju kadus 1944 Kose kirikusse evakueerimise käigus - Oleviste kiriku pitsat, 15.saj. Väga haruldane 2 Keskaegne seif, detailiderohke, meisterlik töö. 2,3,4 Gildide, tsunftide hõbevara - Peamiselt tervituspokaalid, peekrid 17.-18. saj barokk ja rokokoo, mida kasutati pidustustel uute liikmete vastuvõtuks. (peekrid kui võrdsuse sümbol)
Alles 19. sajandil viidi lossi mööbel, mis sinna jäi. Toolid olid madalad, kuna naiste jalad ei tohtinud kleidi alt välja paista, seetõttu olid neil ka suured, maani kleidid. Banketisaalis olid välja pandud ka mõned hiina portselanvaasid, mille värvideks olid peamiselt valge ja sinine. Käisime ka hõbedakambris, kus oli mitmeid varjatud tarbega esemeid (välimuse järgi ei osanud öelda, mille jaoks see tarvilik oli). Hõbedakamber minus vaimustust ei tekitanud. Lossi ruumides on säilinud ka mõned erakordsed ahjud, mida vaevalt praegu kusagil leida on. Need on valmistatud kahhelkivist ja seisavad jalgadel. Ahjud on sinise ja valge maalinguga. Neid oli varem ka teiste värvidega, kuid säilinud ei ole. Arvatavasti on ahjud jalgadel sellepärast, et siis tuleb ka ahju alt sooja ja on näha, kui ahju põhi katki läheb... Lossis on ka mõned uhked elektrilambid, mis kaaluvad väga palju. Elektrijuhtmed on
Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna gildide-tsunftide hõbe Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti
Antoniuse altar). 1510. aastad (Adriaen Isenbrandt, Michel Sittow) · Püha Anna altar. Umbes 1460 (Clawes van der Sittow) · Püha hõimkonna altar. Umbes 1490 (Tundmatu Brüsseli meister) Muud märkimisväärset: · Bernt Notke "Surmatants". 15. sajandi lõpp · Kolgata grupp. Umbes 13601380 · Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku ristimiskamber. Umbes 1680 (Christian Ackermann ) · Maarja lühter, nn. seitsmeharuline põrandalühter. Umbes 1519 · Hõbedakamber Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik (viimane kasutus 22.03.2012) http://www.ekm.ee/niguliste.php (viimane kasutus 20.03.2012)
Need eestlased kes olid nö käsitöölised olid paremal järjel, nende pojad said haridust ja võidi isegi panna kõrgemasse kooli. Väga palju käsitöölisest perekondi saksastusid. Kõige olulisem gild oli Suur Gild-praegu asub endises suurgildi hoones ajaloomuuseum. Mustpeade Vennaskond-üks tähtsamates kaubanduskildidest.Võtsid enda pühakuks neeger Mauritiuse.Tänapäeval pikal tänaval.Kõige rohkem alles igasuguseid hõbedast ja kullast aardeid. Niguliste kirikus on olemas hõbedakamber, kus jus mustepade vennaskonna aardeid palju. See näitab et nad olid väga jõukad. Skraa- tsunfti põhikiri, millega pandi paika kõik õigused ja põhimõtted. Kui palju võib tööd teha, kui palju võib õpipoisse olla jne. Talupojad tahtsid väga põgeneda linnadesse. Pärisorjuse suurenemisega, mõistae suurenemisega on seotud linnade suurenemine. Talupojad põgenesid linna ja raad ei tahtnud neid välja anda, kuna vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid.
annaabi.ee 
