Vastus leiad õppematerjalist: Tallinna Niguliste kirik

Tallinna Niguliste kirik (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks sai ta sellise nime?
Millal sai Nigulistest muuseum?
Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud?
Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud?
Kelle valmistatud ja kus?
Mis on epitaafid ja vappepitaafid ?
Mis on kandelaaber?
Mille poolest on eriline nigulistes asuv?

Küsimused Niguliste kohta
Jana Kamoza
12. klass

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele.
Kirikul oli 3 funktsiooni:

Palvetamiskoht
Kindlus
Kaupmeeste kaubahoidmise koht

Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.
Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum , mis asus praeguse kooriruumi keskkohas.
13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone . See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.
Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg . Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.
Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.
14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi.
Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405– 1420 , mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone.
1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik.
1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid.
Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver . Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega.
1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida.
Restaureerimistööd kestsid 1953–1984. Selle aja jooksul tehti olulisi uurimisi, mis võimaldasid hoone taastada võimaluste piires algsel kujul.
Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud.

Miks sai ta sellise nime?
Sellepärast, et kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.

Millal sai Nigulistest muuseum?
Alates 1984

Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud ?
Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis- keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga.

Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte.
2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks:

kirikuhõbe,
Mustpeade vennaskonna
gildide-tsunftide hõbe

Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud.
Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütlifiguur.
Eraldi vitriin on pühendatud rippsiltidele. Traditsiooni kohaselt kinkis meistriks saanud sell oma eriala tsunftile hõbedast rippsildi, millele oli graveeritud tema nimi, meistriks saamise daatum ja enamasti ka vastava käsitööala embleem. Pidulike tseremooniate ajaks riputati need tervituspokaali külge.
Mustpeade hõbedakogus on esemeid 16.–20. sajandini. Vanim, 16. sajandi I poolest pärinev rubiinsilmadega papagoi on rändauhind, mille pälvis keskajal populaarse ammulaskmisvõistluse ehk papagoilaskmise võitja. Suurima osa mustpeade kogust moodustavad pokaalid, joogikannud ja peekrid. Täiesti ainulaadsed on hirvejalgpokaalid, mida leidub vaid Tallinnas.

Nimeta kirikus asuvaid altareid, kirjelda niguliste pea-altarit, kelle valmistatud ja kus?

Antoniuse altar
Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar,
Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel
Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar

Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478– 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval.

Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited
Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal.
Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk .
Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid.

Hasselblatti epitaaf:

Johann Hobbingi epitaaf:

Dietrich Mölleri epitaaf:

Adolf Eberschildti epitaaf:

Epitaph mälestuseks Mustpea liikmetele:

Friedrich Wartmanni epitaaf:

Uexkülli vappepitaaf:

Anton Philipp von Saltza vappepitaaf:

Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf:

Kirjelda “Surmatantsu” ja lisa olulisi andmeid selle kohta.
Niguliste muuseumis eksponeeritav Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku Bernt Notke “Surmatants” on rahvusvaheliselt kõige tuntum keskajast pärinev kunstiteos Eestis. Tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. 15. sajandi lõpul valminud maalist on tänaseni alles 7,5 meetri pikkune algustükk. See maal üle viiesaja aasta vanune ja äärmiselt hästi säilinud. See pilt on eriline nii oma ülesehituse kui ka vanuse poolest. Sellist pilti juba iga kunstnik maalida ei oskaks. Sellel pildil on ka teatav mõte, olenemata meie positsioonist elus on meile kõigile määratud kindel aeg siin maailmas eksisteerida.

Vaatle ja kirjelda põrandal olevaid hauaplaate
Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi. Valdav osa neist 14.–17. sajandist pärinevatest hauatähistest on algselt asunud Niguliste kirikus.
Need on väga erinevad ning ilusasti ja kvaliteetselt tehtud, sellepärast et nad on heas seisukorras.

Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus.

Hans von Paykülli hauaplaat

Johannes Ballivi hauaplaat:

Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat:

Adam Johann Schrapferi hauaplaat:

Mis on kandelaaber ? Mille poolest on eriline nigulistes asuv?
kandelaaber (ld candela – vahaküünal) - kunstipärane kõrge küünla- või lambijalg
Lübecki valukojas valminud seitsmeharuline kandelaaber mis elas üle Tallinna pommitamise ja kiriku põlemise, annetati Niguliste kirikule 1519. aastal. Seitsmeharulise lühtri põhilahendus on pärit Jeruusalemma templist . Säilinud on neid suuri haruldasi lühtreid Euroopas vaid mõned.

Sinu üldmulje muuseumist
Selles muuseumis olen ma juba käinud. Minu arvates, on seal midagi haarav. Igal pool on kunstiteosed , mille peale vaadates, saab iga kord midagi uut ja huvitavat leida. See on hea museum turistide jaoks, sest et seal on säilinud kesk- ning uueaegsed kunstiteosed.
Kasutatud materjal:
https://annaabi.ee/Niguliste-kirik-m12944.html
http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/rode-altar-lahivaates
http://et.wikipedia.org/wiki/Vappepitaaf
http://et.wikipedia.org/wiki/Epitaaf
https://annaabi.ee/Tallinna-Niguliste-kirik-m887.html
https://annaabi.ee/s.php?s=aili&p=1&t=poh i
https://annaabi.ee/Referatiivne-t%C3%B6%C3%B6-Niguliste-kirikust-m1240.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik#Kiriku_altar
http://et.wikipedia.org/wiki/Anton_Philipp_von_Saltza
http://commons.wikimedia.org/wiki/User:WooteleF
http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/pysiekspositsioon
http://www.nigulistemuuseum.ee/et/muuseumist/niguliste-lugu
https://annaabi.ee/Niguliste-kiriku-%C3%BCldinfo-mx80052.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

janina Õppematerjali autor

Küsimused:
1. Tallinna Niguliste kiriku ehitusajalugu
2. Miks sai ta sellise nime?
3. Millal sai Nigulistest muuseum?
4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud?
5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte.
6. Nimeta kirikus asuvaid altareid, kirjelda niguliste pea-altarit, kelle valmistatud ja kus?
7. Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited
8. Kirjelda “Surmatantsu” ja lisa olulisi andmeid selle kohta.
9. Vaatle ja kirjelda põrandal olevaid hauaplaate
10. Mis on kandelaaber? Mille poolest on eriline nigulistes asuv?
11. Sinu üldmulje muuseumist

Niguliste Vana Tallinn Vana Linn Tallinn Pikkjalg kirik Eesti

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Niguliste kirik (referaat)

Niguliste kirik Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2012 Üldine informatsioon ja ajalugu Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. Kiriku ehitus lõppes 1230. aastal ja rajati Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sellel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkide, suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14

Ajalugu

pdf

Niguliste kirik essee

Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna

Ajalugu

doc

Referatiivne töö Niguliste kirikust

..............................................................................................................8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................................9 2 Kirikute arhitektuur: basiilika Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana. Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest

Kunstiajalugu

doc

Niguliste kunstiajalooliste väärtuste ülevaade

massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja

Kunstiajalugu

doc

Niguliste kiriku refereering

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Soboleva 011MT Niguliste kirik Referaat Juhendaja : Annely Kallo Tallinn 2011 Kristina Soboleva Niguliste kirik Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................4 Kokkuvõte..................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................

Ajalugu

doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu

doc

Kunsti ajaloo reisiplaan

ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel. Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui ka paleed. 13. ja 14

Kunstiajalugu

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................

Arhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid