Referatiivne töö Niguliste kirikust (5)

Referatiivne töö
Niguliste kultuurilugu
Koostaja :
2008
Sisukord
Kirikute arhitektuur : basiilika 3
Niguliste ajalugu 4
Kabelid 5
Püha Nikolaus 5
Altarid 6
Epitaafid 6
“ Surmatants ” 7
Hõbedakamber 7
Skulptuurid 8
Kirikukellad 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 9

Kirikute arhitektuur: basiilika

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Pidulik ja valguseküllane interjöör mõjub üllatavalt avarana.
Kui võrrelda Niguliste kirikut ja Jaani kirikut, siis need mõlemad on basiilikad. Neil mõlemal on kesklööv tunduvalt kõrgem külglöövidest. Need mõlemad kirikud on pikliku põhiplaaniga sammastega hooned. Mõlemad kirikud on ka selle tõttu hästi valgustatud.
Niguliste kirik
Jaani kirik
Basiilika on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga.
Basiilika erinevaid põhiplaane.

Niguliste ajalugu

Kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kiriku ehituslugu ulatub 13. sajandisse - üldiselt arvatakse, et selle rajasid 1230. aasta paiku saksa kaupmehed . Kuna linn ei olnud veel kaitsepiirdega ümbritsetud, oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, piiluavade ja pelgupaikadega ühtlasi ka kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi Tallinna teiste varasemate kirikute sarnasest kaitsefunktsioonist siiani leitud pole, kuulub Tallinna keskaegses ehituspärandis seni ainsale kaitsekiriku tunnustega Nigulistele tähtis koht. Eelkõige kasutati kirikut siiski kaubalaona, kaitseülesannetele kohandatud oli ta vaid erandlikel juhtudel.
15. sajandil toimusid ulatuslikud ümberehitused, mis andsid kiriku koorile ja kolmelöövilisele pikihoonele kuni tänaseni säilinud üldilme. Barokne õhuliste galeriidega torn kerkis läbi mitme sajandi järk-järgult kõrgemaks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver , põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest . Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel , käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel.
Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste, silmapaistva renessanss - ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar , Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar .
Alates 1953. aastast hakati restaureerima Niguliste kirikut kui ehitusmälestist, rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks.
1982. aasta oktoobris , kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks katustatud. 26. oktoobril 1984. aastal avati Niguliste muuseum - kontserdisaal piduliku aktusega.
Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350 aasta vanune eksponaat Franz Hoppenstätti poolt Bogislaus von Roseni hauakabelile aastal 1655 nikerdatud puidust ehissein.
Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse regulaarselt orelikontserte.

Kabelid

Matteuse kabel: asus algselt torni lõunaküljel. Ehitati 14. sajandil. See on väike, piklik ja kahevõlviline.
Püha Jüri kabel: ehitati sammuti 14. sajandil, oli kahevõlviline. See ehitati ümber 17. sajandi teisel poolel.
Mõni aeg pärast Püha Jüri kabeli püstitamist ehitati pikihoone põhjakülje idapoolsete võlvikute ette kitsas kahevõlviline kabel, mida hiljem hakati Väikseks kabeliks nimetama.

Püha Nikolaus

Püha Nikolaus sündis 3. sajandi lõpus Väike-Aasias (Ida-) Rooma impeeriumi Anatoolia piirkonnas Myra linnas. Anatoolia tähendab vanakreekakeeles Päikesetõusumaa. Temast sai Myra piiskop. Nii jäljendab jõuluvana riietus paljuski piiskopirüüd. Anatoolia oli üks esimesi piirkondi, kus juurdus ristiusk . Tõsi, tänaseks on Türgis olnud juba kuussada aastat valitsevaks usundiks islam , aga Nikolause eluajal jäi islami sünnini veel kolmsada aastat. Püha Nikolausist pärinebki nn. Jõuluvana isik.
Ortodoksi ehk õigeusu kirikus on Püha Nikolaus Kristuse ning neitsi Maarja järel Venemaa armastatuim pühak ja patroon . On väidetud, et pole linna, kus ei leidu temale pühendatud kirikut ega kloostrit. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva, nigulapäeva.
Eestis on Püha Nikolausile pühendatud Viru- Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Põltsamaal ja Kirblas.
Legend: Vaesel mehe oli kolm tütart. Ta ei saanud neile anda kaasavara ega seega neid mehele panna ja otsustas tütred lõbumajja saata, kuigi raske südamega ja selle üle kaevaldes. Nikolaus, kes asjast kuulis , viskas kolmel järjestikusel ööl aknast sisse kolm kullakotti ja päästis tüdrukud. (Lastelegendis on lõbumaja ähvardus välja jäetud ning kottide asemel on kolm kuldmünti, mis tüdrukute ahju ääres kuivavate sukkade sisse kukkusid. Siit inglise keelt kõnelevate maade jõulusukkade komme ).

Altarid

Niguliste kirikus on kaks altarit. Esimene, mis on ka pildil on Maarja altar. See on tellitud Mustpeade vennaskonna liimned, loodud aga Lucia legendi autori poolt 1490 aastal. Kõikidel piltidel sellel on sümboolne tähendus, iga tegelaskuju sümboliseeris rahvale tähtsat isikut.
Niguliste kiriku peaaltar loodi Lübecki meistri Hermen Rode töökojas 1478 -1481. Kahekordse kappaltari välistiibu kaunistavad Püha Nikolausi elu kujutavad maalid, keskosas ja avatud sisetiibadel paikneb nn. pühakute galerii paarikümne värvilise puuskulptuuriga.. See altar oli tollel ajal väga kallis. See maksis umbes sama palju kui 3 suurt elumaja. See toodi kohale lahti võetuna ja pandi koha peal kokku. Altar on tavaliselt suletud olekus, see tähendab, et näha on ainult selle nn. uksi. Avatud on see ainult Püha Nikolause pidustustel.

Epitaafid

Niguliste kiriku baroksed epitaafid ehk surnute mälestustahvlid kiriku seintel pääsesid märtsipommitamisest, sest need evakueeriti õigeaegselt. Need on väga erinevad. Olenevalt selle omaniku jõukusele on need kas graveeritud või siis lihtsalt maalitud. Epitaafid kuulusid Eesti- ja Liivimaa aadlike perekondadele. Need asusid põhjalöövi seinal .
Niguliste kiriku ühelt vappepitaafilt on pärit ka Tallinna väike vapp , mis praegusel ajal on ka Harjumaa vapiks. Sellel on kujutatud hõbedane rist punasel taustal.

“Surmatants”

See hindamatu kultuuriväärtus Niguliste kirikus on valmistatud Lübecki meistri Bern Notke poolt. Maalil on sümboliseeritud elu möödapääsmatut kaduvust, nii vägevaid kui väetuid kaasa viivat surma. Sellele on maalitud eriseisuseid kujutavad figuurid , alustades piiskopist ja lõpetades orjadega. Taustal on aga kujutatud tantsivaid luukeresid, kes sümboliseerivad surma. Pildi alla on kirjutatud teks neile, kes oskavad lugeda, lihtrahvale aga loo seletamiseks pildid. Maali kõige rohkem iseloomustav ladinakeelne väljend on “memento mori”, mis tõlkes tähendab “mäleta, et sa oled surelik”.
Kunagisest kõiki kaasaegseid seisusi esitanud kuni 50 figuuriga maalist on säilinud vaid algustükk. Tõenäoliselt on see 15. sajandil lõpul tehtud autorikordus 1461. aastast pärit analoogilisest maalist Lübeckis.

Hõbedakamber

Niguliste Hõbedakambris on väljas kõige vanem ja väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade Vennaskonna hõbe ja gildide - Kanuti Gildi , Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Ühed silmapaistvamad vaatamisväärsused on seal tervituspokaalide juurde kuuluvad rippsildid. Hõbedakambris on ka papagoi laskmise rändkarikas.

Skulptuurid

Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju.
Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust.

Kirikukellad

Maarja kell
1563 , vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad . Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine. Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki.
Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes – kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell.
1629. aasta jaanuaris kukkus kell alla, kuid jäi siiski terveks. Pärast 300-aastast teenistust Nigulistes see mõranes ja valati 1867. aastal Moskvas ümber uueks Maarja kellaks.
Niguliste kellad
Niguliste kiriku kella esimene mainimine aastal1468 oli seoses ajanäitaja tunnikellaga. 1510 . aastal otsustati torni kõrgendada, et kellad saaksid kõrgemal kaugemale kostuda.
Nigulistes oli ka 1453. aastal valatud Johannese kell – arvatavasti teine Haapsalu kell. See sai kannatada Liivi sõjas, tükeldati 1630. aastal ja valati ümber. Kahjuks muudeti see aga kasutuskõlbmatuks kuna uuel kellal ei olnud enam ilusat kõla.
Uus kell kingiti Nigulistele 1660. aastal.
Vahemikus 1671-1672 soetati veel kaks kella, valatud Gerhard Meyeri ja Christoff Meleri poolt.

Kokkuvõte

Minu arvates on Tallinna Niguliste kirik väga tähtis kultuuri osa. See näitab Tallinna värvikat ajalugu ja igal esemel seal on rääkida oma lugu.
Kõige enam näitab kirik aga inimeste sügavat usku religiooni pidades silmas näiteks seda, et soetati altar mis oli tollel ajal väga hinnaline.
Minu meelest on Niguliste kirik meeldejääv ja võimas, selles on palju valgust ja ega selle kõrguse ülegi kurta ei saa. Väljast poolt vaadates on iga kirik lihtsalt kirik, kuid kui seest poolt vaadata siis võib leida sealt väga hinnalisi ja ainulaadseid mälestusi minevikust. Niguliste kirikus on hulgaliselt kultuuriväärtusi nagu näiteks maal “Surmatants”, mis on elanud üle mitmeid rüüstamisi. Sellel maalil on väga sügav õpetus, mida ei tohiks ka tänapäeva inimene ära unustada nimelt see, et me kõik oleme surelikud.
Väga meeldisid mulle veel vappepitaafid mis olid väga uhked ja värvikad. Kahjuks pole nende kohta aga palju informatsiooni leida, aga silmale on ikka ilus vaadata. Huvitav oli veel ka kirikukelladenäitus, seal oli palju erinevaid kirikukellu silmaga nähtaval kõrgusel, tavaliselt on need kõrgel tornis kuhu aga silm ei ulatu.
Minu arvates peaks iga kultuurne tallinlane külastama vähemalt korra Niguliste kirikut, kas siis üksi selle vaikselt läbi jalutama või siis giidi juhendusel.

Kasutatud kirjandus

• Mai Lumiste “Niguliste kirik” Tallinn 1985
  
• Rasmus Kangropool “Niguliste kirik”
  
• Mai Lumiste, Rasmus Kangropool “Niguliste kirik”
  
• Jaak Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu”
  
• internet
  

9