Antonius von der Buschi epitaaf lõunaseinas 1608 Arent Passer kiviepitaaf aka haruldane Passer oli 16. saj olulisim kunstnik Eestis. Teadmata päritolu, teostes madalmaadelikud jooned. Meisterlik tuntuim teos Toomkirikus (Pontus de la Gordie hauamonument) Dietrich Mölleri epitaaf lõunapool Passeri lähedal - Puunikerdaja Jochim Wernche 1614 - Uhke graafikaga raam, Pilt on väga luterlik (seaduse ja armu ikonograafia) - keskel uus vana testament, all kadunuke Vappepitaafid Üksikisiku mälestuseks, matustel sarga ees, riputati haua lähedale kiriku seinale. Enamasti aadlikele, keskel vapp ja regaalid. Tekstitahvel infoga alati. tippaeg 17. saj. Nigulistes parjud Ackermanni töökojast. 1774 keelatakse kirikusse matmine, selleks ajaks vappepitaafide tava hääbub. Bernt Notke Surmatants 14.s lõpp: must surm algas Itaaliast ja levis Põhja-Euroopasse. neljandik Euroopast suri. mõeldi palju surmast, kirjanduses, luules ja kunstis tähtis teema
1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. 7. Mis on epitaafid ja vappepitaafid? Too näited Epitaaf on lahkunu mälestuseks kirjutatud lühike tekst, tavaliselt hauasambal. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Suur osa Niguliste muuseumi väljapanekust on pühendatud reformatsioonijärgsele kirikukunstile, millest kaalukaima osa moodustavad epitaafid ja vappepitaafid. Hasselblatti epitaaf: Johann Hobbingi epitaaf: Dietrich Mölleri epitaaf:
Ackermann. Ta saabus 1672 Königsbergist Tallinna, abiellus siin Elert Thiele lesega ja sai Thiele töökoja endale. 1710 lahkus Tallinnast. Koos abilistega lõi Ackermann väga palju teoseid, peamiselt altareid ja kantsleid. Tema töid: · Tallinna toomkiriku altar ja kantsel · endise Rootsi Mihkli kiriku ristimiskamber · altarid Simuna ja Vigala kirikus · kantslid Juuru ja Karuse kirikus Omaette teema Eesti barokiaegses puunikerduses on vappepitaafid (neid tegi palju ka Ackermanni töökoda). Oli juba vana komme jätta kirikusse vapp, mida matuserongkäigus kanti. Renessansis sai alguse komme püstitada kirikutesse epitaafe. (Epitaaf on surnu mälestuseks kiriku seinale kinnitatud tahvel) Kui vapp ja epitaaf ühendati, sündis uhke vappepitaaf keskel aadliperekonna vapp, selle ümber ornamentaalne kaunistus, skulptuurid, alumises osas tekstiriba või draperii või trofeed. Vappepitaafi eesmärk oli
1686 jõulud , avati kirik taas magister Justus Blauckenhageni jumalateenistusega. Kiriku põhitelg on kagu-loode suunaline, seega kõrvalekalle traditsioonilisest ida-lääne suunast peasissekäigu kohal lääneseinas on müürid 3m paksud Kui 1524 a. all-linna kirikutes reformatsioon läbi viidi, siis säilis Toompeal, aadlike konservatismi tõttu endiselt katoliku usk. Alles 1561 a. , rootsi võimu kehtestamisega saab Toomkirikust evangeelne-lutheri usu kirik. VAPPEPITAAFID: 107 puidust nikerdatud rõõmsavõrvilist vappepitaafi kaunistavad kiriku seinu Enamasti saksa soost aadliperekondadele Traditsioon ulatub tagasi 14. saj, kuid muutub eriti populaarseks 17. saj Esialgu väikesed, u pool meetrit, nii et üks sulane suutis seda matuserongkäigu ees kanda. Peale matmist hauakambrisse paigutati vappepitaaf kiriku seinale: tuli maksta kiriku kogudusele: mida lähemal altarile, seda rohkem 17 saj- nõudlus suurte dekoratiivsete järele
aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Hoone rekonstueeriti muuseum-kontserdisaaliks. Selleks vajalikud abiruumid rajati hoone põhjatiiva ette maa alla. Niguliste muuseum-kontserdisaalis on eksponeeritud kolm Eesti neljast olulisemast keskaegsest kunstiteosest. Vaatamisväärsused Epitaafid ja vappepitaafid*: · Arent Passer. Antonius von der Buschi perekonna epitaaf. Umbes 1608 · Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698 · Gustav Bergi vappepitaaf. 1697 · Christian ja David Lilienringi vappepitaaf. 16971698 · Tuw von Saltza vappepitaaf. 17021703 · Alexander Gustav von Esseni (surnud 1689) vappepitaaf. 17. sajandi lõpp · Friedrich Wartmanni vappepitaaf
ega selle kõrguse ülegi kurta ei saa. Väljast poolt vaadates on iga kirik lihtsalt kirik, kuid kui seest poolt vaadata siis võib leida sealt väga hinnalisi ja ainulaadseid mälestusi minevikust. Niguliste kirikus on hulgaliselt kultuuriväärtusi nagu näiteks maal "Surmatants", mis on elanud üle mitmeid rüüstamisi. Sellel maalil on väga sügav õpetus, mida ei tohiks ka tänapäeva inimene ära unustada nimelt see, et me kõik oleme surelikud. Väga meeldisid mulle veel vappepitaafid mis olid väga uhked ja värvikad. Kahjuks pole nende kohta aga palju informatsiooni leida, aga silmale on ikka ilus vaadata. Huvitav oli veel ka kirikukelladenäitus, seal oli palju erinevaid kirikukellu silmaga nähtaval kõrgusel, tavaliselt on need kõrgel tornis kuhu aga silm ei ulatu. Minu arvates peaks iga kultuurne tallinlane külastama vähemalt korra Niguliste kirikut, kas siis üksi selle vaikselt läbi jalutama või siis giidi juhendusel.
Siis ka Tartu Vana- Jaani kalmistu. KUJUTAV KUNST Barokkaltarid- altaril suured raamid, keskel väiksem maaling. Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit. Läänemaal Ridala kirikus paremini säilinud barokkaltar, 5-6 m kõrge, 17.saj. lõpust, autori üle vaieldakse. C. Akermann- tuntuim barokkaltarite autor Eestis, tema töid Harjumaa, Tallinna kirikutes, suurtöö on Tallinna Toomkiriku altar, kantsel, 17.saj. lõpust. Vappepitaafid- puust nikerdatud vapid tuntumatele baltisaksa perekondadele, Tallinna Toomkirikus umbes 100. Tallinna raesaalis suur friis, kaunistanud nii rootsi puumeistrid kui ka kohalikud Tallinna meistrid. Kujutab jumalusi, aga ka taim ja loomornamente. Pärit 17.saj. lõpust. Kingitud Rootsi Kuninga poolt. Maalikunstnikud 17.saj lõpust - J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt
annaabi.ee 
