7p 9. Moodustage võrdlusastmed, kus võimalik. Kus võimalik, ka lühike ülivõrre. (15 p) 15 p järsk- keskvõrre järsem ja järsum, ülivõrre kõige järsem, kõige järsum ja järsim 5 p nüri- keskvõrre nürim, ülivõrre kõige nürim 2 p lühike- keskvõrre lühem, ülivõrre kõige lühem ja lühim 3 p oluline- keskvõrre olulisem, ülivõrre kõige olulisem ja olulisim 3 p märg- keskvõrre märjem, ülivõrre kõige märjem 2 p 10. Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre nii olevikus kui lihtminevikus ja nud- kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p
märtsini, külmarekord -27,6 °C mõõdeti märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud. Aastas sajab keskmiselt 527 mm. Kõige märjemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. Ajalugu Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradcany. Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tsehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi
LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas vahekorras. Loomsed valgud seeduvad taimsetest paremini, aga samas aitavad ka taimsetel valkudel paremini seeduda. See on normaalse segatoitumise alus. RASVA POLE VAJA...
.leo.pard <20:-pardi, -.pardi> : leopardi, leopardi, leopardi/leopardisse, leopardide, leoparde/leopardisid 10) Moodustage võrdlusastmed, kus võimalik. Kus võimalik, ka lühike ülivõrre. (14 p) 13 p järsk nüri lühike oluline märg Vastused: järsk <20> : järsum/järsem - kõige järsem/kõige järsum/järsim nüri <3> : nüri, nürim, kõige nürim lühike[ne] <12>: lühem, kõige lühem, lühim oluline <12> : olulisem, kõige olulisem / olulisim märg <21> märg, märjem, kõige märjem 11) Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre(mina) nii olevikus kui lihtminevikus (tegin) ja nud-kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama töötlema hälbima käskima kuduma möönma Vastused: tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud
Kui isoleeriv kiht on täiesti vettpidav, siis ei pääse ümbritsevas pinnases olev vesi auku turvast neutraliseerima. Paraku ei pääse vihmavesi ka august välja ja juurte ümber tekib liigvee tõttu vältimatult anaeroobne keskkond, mis taime hukutab. Peenravaip küll takistab veevahetust pinnase ja turba vahel, kuid ei lõpeta seda täielikult. Turvas neutraliseerub aeglasemalt kui vooderdamata augu korral. Oht, et augus olev turvas on rododele sobivast märjem, jääb ka peenravaibaga vooderdades alles. Augukaevamise meetod võiks anda rahuldava tulemuse, kui plaanitsetav turvastaimla hakkab asetsema loodusliku astangu servas või künka tipus. Sellisel juhul eeldame, et pinnases olev vesi valgub allapoole ega püüa tungida augus olevasse turbasse. Samal ajal saab vihmavesi kergemini august välja nõrguda, sest ümbritsevast pinnasest vajub vesi tarmukalt allapoole, jättes ruumi august tulevale
ei läinud asi samuti paremaks. Tegelikult hakkas üks neist nüüd vastu akent plaksuma. McKenna tagus rooli, virutas jalaga vastu kabiinipõrandat, peksis oma makki senikaua, kuni see hakkas mängima Barry Manilow'd, peksis jälle, kuni see enam ei mänginud, ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus. Just sel hetkel, kui tema raev oli jõudmas haripunkti, ujus autolaternate valgusesse paduvihmas vaevunähtav kogu teeserval. Õnnetu läbiligunenud kogu, veidralt riides, märjem kui mäger pesumasinas hääletas. ,,Vaene vilets jobu," mõtles Rob McKenna endamisi, saades aru, et tegemist oli kellegagi, kellel oli rohkem õigust tunda end lohku tõmmatuna kui temal endal, ,,peab olema üdini külmunud." Ainult idioot hääletab niisugusel ilgel ööl. Külmud ära, saad märjaks ja lombist läbi sõitvad veoautod pritsivad su täis. Ta raputas mornilt pead, ohkas veel kord ja keeras auto suurema veevälja suunas. ,,Said nüüd aru," mõtles ta sellest läbi kündes
Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine Rajamisega alustatakse istutusaastale eelneval sügisel ja sügisene maaharimine sõltub eelkultuurist. Eesti mullastik-klimaatilistes oludes on soovitatav sügiskünd teha oktoobri lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest. Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld
valitakse nii, et vastav indeks omaks teatud füüsikalis-bioloogilist tähendust (integraalne heledus kõik kordajad positiivsed, rohelisus positivsed ainult TM4 ja TM5, märgus TM2, TM3, TM4 positiivsed) faktorid on omavahel ortogonaalsed. Mõned indeksid püüavad vähendada signaalis atmosfääri mõju. Lineaarne indeks nt wetness, greeness ja brightness arvutatakse kõigi TM kanalite kaudu, mida rohkem nt rohelust, seda suurem greeness peab tulema. Wetness mida märjem on pind, seda suurem on neeldumine ja st on TM5 ja TM7 negatiivsed. Kui liidame 1 kanalite korrutised ja teiste kanalite korrutised, siis saame 0-i. Kui korrutises, siis saame 1-e. St on need ortogonaalsed. Lineaarsed multispektraalsed indeksid iga paari kohta peaks olema teada sirge tõus. NDVI mida suurem on väärtus NIR kanalis ja mida väiksem punases kanalis, seda suurem on rohelisus. Küllastub suurte tiheduste juures, nagu on enamus Eesti taimestikke. Stabiilne
2. Mulla lasuvustihedusest läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² 3. Mulla struktuursusest rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub 4. Mulla kuivendusastmest mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; suurem soojus-juhtivus. saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore
hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 43. Mulla soojusmahtuvus ja juhtivus. Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus
Strahan 7,9 16,5 4,1 1458 VICTORIA Victoria osariigil on väga varieeruv kliima sõltumata tema väiksest suurusest. Loodes on poolpõuane ning kuum ning mööda rannikut minnes mõõdukas ja jahe. Victoria sisemaa erilisus on tema mäestiku toodetud jahe õhk, mis liigub osariigi keskele. Victoria lõunapoolseimas tipus Austraalia keskosas tähendab seda, et seal on jahedam ning märjem kui teistes territooriumites ja regioonides. Õhk Lõuna Ookeanist aitab vähendada kuumust suvel ning külmust talvel. Melbourne ning teised suured linnad asuvad selles mõõduka temperatuuri piirkonnas. Mallee ning üla- Wimmera on Victoria osariigi soojemad osad, soojade tuultega kõrbest. Keskmine temperatuur suvel on 30C ning 15C talvel. Victoria osariigi kõrgeim temperatuur on 47,9C, mis salvestati Avalon-is 7.veebruaril 2009. Victoria
rH2-Eh/29+2pH Juhul, kui see näitaja on alla 20 on äärmiselt taandunud keskkond. 34-36 on normaalne taimne kasv. Plastilisus on mulla omadus vastu panna välisjõududele ja säilitada oma kuju samuti aitab sidusus säilitada mulla vormi. Eriveotakistus-kui palju on vaja rakendada jõudu vao sisse kündmiseks. NB Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. Vesi õhk ja temperatuur on kõik omavahel seotud. Ühe reziimi mõjutamine mõjutab ka teisi reziime. NB Mulla toitereziim
Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%
Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. Fe2O3 FeO Gleistumine taandunud raua tekkimine Mulla soojus omadused ja soojusreziim Mulda jõuab ainult väike osa päikese kiirgusest. 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. Vesi õhk ja temperatuur on kõik omavahel seotud. Ühe reziimi mõjutamine mõjutab ka teisi reziime. Mulla toitereziim
CO2 või siis HCO3na. Taimed kannatavad süsihappegaasinäljas. Kuna enamik maismaataimedest asub põhjapoolusel, siis suvel CO2 kontsentratsioon langeb(taimed fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge. Ookeani väetamise katsed. · Vesi võib limiteerida elu maismaal. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Käige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Peruu/Chili põhjaosas, Atacama kõrb, kus ei saja pea kunagi. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained vesinik, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Taimedel neid vaja pole, väldivad. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka nt hapnik, eriti vee keskkonnas.
Hea toodanguga lehm sööb päevas kuni 12 korda, iga söögiaja kestus on keskmiselt 23 minutit. · Esimese poegimise mullikad kulutavad söömisele 10...15% enam aega kui täiskasvanud mullikad. Arvesta seda lehmade vabapidamise juures ja kui võimalik sööda neid eraldi. · Kõige suurem söödavõtt (söömus) on siis kui ratsiooni keskmine kuivainesisaldus on 50...75% vahel. Sellest märjem või kuivem söödaratsioon vähendab söödakasutust. Märgsilotüübilise söödaratsiooni kasutamisel arvesta , et kuivaine söömus väheneb iga protsendi niiskuse kohta mis on alla 50 0,02% keha massist. · Kui söödavõtt on alla normaalse , kontrolli esmalt mittestruktuursete süsivesikute ja kiu sisaldust ratsioonis. Kontrolli kas vesi on kättesaadav ja kas sööt pole riknenud. · Arvesta, et kuumal päeval langeb söömus samuti
Tunnus -Vm(a). Diftongilise osastava baasil on i-ülivõrre üldkasutatav. Lõputa osastava korral vormi aste nõrgeneb, nt suurim, uusim. sid-lõpulise osastava korral pole i-ülivõrret võimalik moodustada. Lühikest ülivõrret ei saa moodustada sepp-tüüpi i-tüvelistest sõnadest, nt hall, karm, tömp, juhm jt. Ka sellistest sõnadest, kus satuksid kõrvuti j ja i, ei moodustata lühikest ülivõrret. Nt keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Alg Kesk Üli a– e– i (vana – vanem – vanim; ränga – rängem – rängim) a– a– i (kena – kenam – kenim) u– e– i (paksu – paksem – paksim, järsu – järsem – järsim) u– u– e (ohtliku – ohtlikum – ohtlikem) = ik-liitelised AV sõnad e– e– i (noore – noorem – noorim; olulise – olulisem – olulisim)
· Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini
Miks kasutatakse ainult emastaime? Harilik humal on kanepiliste sugukonda humala perekonda kuuluv taimeliik, mille emastaime käbikujulisi õisikuid kasutatakse peamiselt stabiliseeriva ja maitselisandina õlles. Humal annab õllele iseloomuliku kibeduse. Värskeid humalaid ei saa säilitada kuivatamine koheselt peale koristamist Niiskuse sisaldus 75-80% Kuivatamise temperatuur 50-55 °C (kõrgematel temperatuuridel mõruainete kaod öksüdeerimisel) Õhu läbivool 1,4-1 m/s (mida märjem, seda suurem õhu läbivool) Hallituse vältimine Põhjused humala kasutamiseks · Mõru maitse, mis tasakaalustab linnaste magusat maitset o Mittelenduv fraktsioon · Võib parandada õlle aroomi o Lendav fraktsioon (linalool) · Aitab koaguleerida virde proteiine o Virde selgindamine · Humala mõruained parandavad õlle vahtu · Humala mõruained parandavad õlle säilivust o Inhibeerivad mõningaid Lactobacilluse tüvesid 15
· Mullaniiskusest: mida niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat neelab Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel - sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel - mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel
aga peegeldub tagasi õhku. Pinna peegeldamise võimet iseloomustabki albeedo, so. arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Albeedo sõltub aluspinna iseloomust (paljas maa, rohi, lumi, vesi jm), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese kõrgusest jt teguritest. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Sama pinna albeedo oleneb tunduvalt pinna niiskusest mida märjem pind, seda väiksem on tema albeedo. Näiteks tasane kuiv must muld peegeldab 13%, niiske must küntud muld 4%, kuiv tasane liiv 40%, niiske liiv 20%. On olemas ka taimkatte albeedo, mis sõltub konkreetsete taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist. 7) Pikalaineline kiirgus atmosfääris ehk maa ja atmosfääri kiirgus atmosfääri põhilised gaasid (lämmastik, hapnik ja argoon) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe; peamised pikalainelise
osastava baasil on i-ülivõrre üldkasutatav. Lõputa osastava korral vormi aste nõrgeneb, nt suurim, uusim. sid-lõpulise osastava korral pole i-ülivõrret võimalik moodustada. Lühikest ülivõrret ei saa moodustada sepp-tüüpi i-tüvelistest sõnadest, nt hall, karm, tömp, juhm jt. Ka seda tüüpi sõnadest, kus satuksid kõrvuti j ja i, ei moodustata lühikest ülivõrret. Nt keskvõrde vormide märjem, kurjem baasil sünteetilist ülivõrret ei moodustata. Erandlikud 16 võrdevormid on kasutusel sõnades hea parem parim; uus uuem uusim; lähike lähem lähim; lühike lühem lühim; pisike pisem pisim; õhuke õhem õhim. 22. Verbi infiniitvormid - Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka
fotosünteesivad), talvel aga tõuseb. Tulevik taimede jaoks on helge. Ookeani väetamise katsed. · Vesi võib limiteerida elu maismaal. Elu toimub veekeskkonnas! Kõikide organismide sisekeskkond on ikkagi veekeskkond. Pm säilitame me endas ürgset ookeani keskkonda :D. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Kõige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Tsiili Atacama kõrb. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas). (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof
Sulle kaela hüva kaupa. Vahel valan oavarrest, Läbi laiast linnuparvest. Vahel krahman piksemaalt, Kaasa jupi vikerkaart. Siis, kui enda uduks teen, Kerkib seene järel seen. Kui sind ründab jääkild tahe, Hoia kraed, sest olen rahe. VIHMA KODU Kalle Muuli Kus elab vihm?Kus on ta kodu? Kus puhkab ta, kui pole sadu? Ja kuhu poeb ta vihmavarju, Kui kaasas pole vihmavarju? Ei ole vihmal vaja varju Ta märjalt elama on harjund. Ta kodugi on jões ja järves, Või meres, kus on veelgi märjem. Kui aga pilv viib päiksekiired, Siis vihmal äkki hakkab kiire. Ei meeldi enam järv, ei jõgi, Ta tahab olla lapse põsil. PÄIKESEKIIR Päikene, sul naerusuu, Päikene, sa kiirtepuu, Valgust saadad metsa, teele, Kõigil rõõmsaks muudad meele. Küll on hea, et suvi on- Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad) LUMEST TAAT Sajab, tuiskab terve öö Lapsi ootab tähtis töö Kelgumäelt ja suusarajalt Kostab kilkeid, naeru kajab Väiksest lumepallist saab Peagi uhke lumest taat. TALV
annaabi.ee 
