Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel
· Alaliik Tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus ehk Ci spissatus, vananenud Cirrus densus ehk Ci densus) o Topikujulised kiudpilved (Cirrus floccus ehk Ci floccus) o Cirrus incus-genitus ehk Ci incus-genitus o Cirrus castellanus ehk Ci castellanus Kiudrünkpilved 7 Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, põhiliikidest kõige haruldasem. Pilvede ladinakeelne nimi tähendab "kuhilakujulisi juuksekiharaid". Kiudrünkpilved tekivad kõrgusevahemikus 68 km ja moodustavad õhukese kihi paksusega 200400 m. Kujult sarnanevad nad peenikeste
varjuta päikest täielikult. Kiudpilvedest laskub jääkristalle, ja päikese varjutada. 6-13 km mis maapinnani ei jõua. Sagedased on halonähted. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudrünkpilved on valged või Koosnevad kergelt sinakad topikesed, mis on jääkristallidest või tihti rühmitunud ja lainetena või lamedate ja üsna suurte, kuid väga allajahtunud
PILVELIIGID CIRRUS KIUD, NIIDID CUMULI RÜNGAD STRATA KIHT NIMBO SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 1,5 km kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkp...
33. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde märja termomeetri temperatuur 34. Jäälilled tekivad pigem aknaklaasi siseküljele, sest toas on õhuniiskus kõrgem kui väljas 35. Kui õhutemperatuur kasvab, siis küllastatud veeauru rõhk kasvab 36. Kui erinevus õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel kasvab, siis suhteline niiskus kahaneb 37. Missugune pilvepaar on väljanägemiselt sarnane altocumulus ja cirrocumulus 38. Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem udu tekkekoht orus 39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 42. Miks on virmalised jälgitavad vaid suurtel geograafilistel laiustel 43. Defineeri albeedo
U S Kõrgkihtpilved M A A T E A D U S Kõrgrünkpilved M A KÕRGPILVEDE RÜHM A Keskmiselt 6-12 km kõrgusel Kiudpilved T Cirrus Ci E Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc A Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs D U S M A 6 km A T 3 km E A D 1,5 km U
kraadi C. Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige tõenäolisemalt uduvihma? Stratus Missuguse pilveliigi korral loodad Sa näha halo? Cirrostratus Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem koht kiirgusliku udu tekkeks: orus Missugustel tingimustel võib suhteline niiskus ületada 100%, ilma et tekiks udu? Ei ole piisavalt kondensatsioonituumasid Missugune seos ei ole õige? Cirrocumulus kihtpilv Enamus rünksajupilvedest ei ulatu stratosfääris kuigi kõrgele, sest stratosfääris on: stabiilne kihistus 6 Sademed: Missugune järgmistest lausetest kirjeldab kõige paremini "kumeruse efekti"? väiksed tilgad aurustuvad kiiremini kui suured. Kondensatsioon madalamate suhteliste niiskuste kui 100% korral hügroskoopsetele tuumadele on võimalik vaid tänu: lahuse-efektile Missugune pilveliik annab sademeid tänu põrkumis-liitumis protsessile?
3. 11 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.3. Idealiseeritud frontide ristlõiked: (a) aeglaselt liikuv külm front ebastabiilse sooja õhuga, (b) soe front, (c) laineline soe front. Stabiilse sooja õhu korral ei teki pilvede ülemises osas "seeni". Pilved: Ac - altocumulus, As - altostratus, Cc - cirrocumulus, Ci - cirrus, Cu - cumulus, Cb - cumulonimbus, Cs - cirrostratus, Ns - nimbostratus, Sc - stratocumulus. Tihedusliku stabiilsuse järgi peab külm õhk asuma sooja õhu all. Külmas frondis külm õhk tungib sooja õhu alla, soojas frondis soe õhk tungib külma õhu peale. 2.4. Sademete jaotus Sademete moodustumine on oma olemuselt ebastabiilne protsess ning ajaliselt ja ruumiliselt väga ebaühtlane. Traditsiooniliselt mõõdetakse sademeid meteojaamades sademekogujate abil
tekkida katkematud pilveribad. 3.Pilv võib tekkida ka siis, kui niiske õhk tõuseb ja jahtub, ületades künkaid või mägesid. Tavaliselt tekivad pilved troposfääris. Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) *Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus - Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs *Keskmised pilved h = 2-6km Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac Kõrgkihtpilved Altostratus As *Alumised pilved h < 2 km Kihtrünkpilved Stratocumulus - Sc Kihtpilved Stratus St Kihtvihmapilved Nimbostratus - Ns *Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus Cu Rünkvihmapilved Cumulonimbus Cb 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje
- Mikrofüüsikaline klassifikatsioon pilvede elementide agregaatolekute, suuruse, jaotuse jm omaduse järgi 36. Mis on morfoloogilise pilveklassifikatsiooni põhialusteks? Morfoloogiline klassifikatsioon pilvede välise kuju järgi. I klass. Ülemise kihi pilved KIUD kõrgemal kui 6000 m; koosnevad jääkristallidest; veesisaldus väga väike; sademeid ei anna. - Kiudpilved Cirrus (Ci) - Kiudrünkpilved - Cirrocumulus (Cc) - Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) II klass. Keskmised pilved KÕRG 2500-6000 m kõrgusel; koosnevad jääkristallidest ja veepiiskadest (segapilved); tavaliselt sademeid ei anna. - Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac) - Kõrgkihtpilved Altostratus (As) III klass. Alumise kihi pilved. KIHT 100-2000 m; päike läbi ei paista; enamasti vesi- või segapilved; sademete hulk erineb liigiti. - Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St)
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päi...
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
vähenemise. Viimane on suurem kui toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised on pilvituse hulk allapoole 1 pallist. [10] kasv soola kontsentratsiooni pilved (alus 610 km kõrgusel)Kiudpilved pilvkate on peaaegu täielik, kuid on lünki; 10 ¤ Erinevalt hallast võib härm tekkida igal vähenemise tõttu. Piisad suurenevad cirrus 710 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus taevas on täispilves. Visuaalsetel vaatlutel aal ööpäeva jooksul. Mõnikord võib ikka edasi see on udu või pilve 68 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 68 km,2 määratakse eraldi üldpilvitus ja koguneda puuokstele paksu ja raske kujunemise algus. Relatiivne niiskus on klass Keskmised kõrgusega pilved (nende madalpilvitus. Esimese korral võetakse kihina
Kui konvektsioonivool on tugev, ei jää pilv oma kujult ja suuruselt selliseks, nagu algselt oli, vaid muutub paksemaks ja suuremaks. Nõrga voolu puhul kujuneb lame rünkpilv. Ülemise kihi ehk kõrgpilved 1. Kiudpilved Cirrus Ci ( Üksikud õrnad kiulise või niitja struktuuriga pilved, varjuta, tavalised valged, tihti läikesed. Mõnikord on neil haakide ja komade kuju ning nad meenutavad sulgi. 2. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc ( Koosnevad väga väikestest varjudeta helvestest või valgetest pallikestest. Mõnikord esinevad pilved ridamisi ja meenutavad liivavirveid või kalasoomuseid ) 3. Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs ( Õhuke valge loor mis muudab taeva piimjaks ja katab mõnikord kogu taevast. Päike ja Kuu tekitavad neist läbi paistes halo. ) Keskmise kihi ehk keskpilved 4. Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac ( Valged, mõnikord hallikad või sinakad lainelised
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatii...
Eef = Em – δEa. Em – maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: 1)Ülemised pilved 6-10km(valge värvusega , läbipaistvad ning varjudeta) - kiudpilved – Ea – maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. δ – pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui Cirrus (Ci), kiudrünkpilved – Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved – Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2-6km(pilved tihedamalt, kui teised väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) – kõrgsünkpilved – Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved – Altostratus (As),
mille laius on umbes 100km ja pikkus mõned sajad kilomeetrid. Iga pööriste paar on tekitatud saare poolt 8 tunni järel ja nende eluiga on umbes 30 tundi. Ülemised pived, mille alus on kõrgemal kui 6km. Kiudpilved Cirrus (Ci) Alumine pilvepiir vahemikus 6-10km. Nad on valged või valkjad, tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Koosnevad jääkristallidest. Kiudrünkpilved Cirrocumulus (Cc) Esinevad enamasti 5-12km kõrgusel. Koosneb põhilised jääkristallidest, kuid võib ka sisaldada vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs) Tekivad tavaliselt vahemikus 6-8km. Nende teke on sageli seotud sooja frondi või tsükloni lähenemisega.. Paksus on 100m-2km. Koosnevad jääkrillidest ja sademeid ei anna. Keskmised pilved, pilve alus on 2-6km kõrgusel. Kõrgrünkpilved Altocumulus (Ac)
Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede liigitus · Morfoloogiline klassifikatsioon · Geneetiline klassifikatsioon · Mikrofüüsikaline klassifikatsioon · Aluse kõrguse põhine liigitamine Pilvede liigitus (pilve alumise pinna kõrguse järgi) Ülemised pilved h >= 6 km Kiudpilved Cirrus Ci H=7-10km; Z(paksus)=0,1-mõni km; jääkristallid; sademeid ei esine; W= mõni tuhandik g/m3 Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc H=6-8 km; Z=0,2-0,4 km; jääkristallid; sademeid ei esine; w= mõni tuhandik g/m3 Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs H=6-8 km; Z=0,1-mõni km; jääkristallid; sademeid ei anna w= mõni tuhandik g/m3; Päikese ja Kuu ümber võib tekkida halo Keskmised pilved h = 2-6km Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac H=2-6 km; Z=0,2-0,7 km; jääkristallid+veepiisad; sademeid ei anna; w=0,1-0,2 g/m3
veeauru rõhuga. ( oC ) 19. Pilvede tüübid ja nende koostis MADALPILVEDE RÜHM Keskmiselt kuni 2 km kõrguseni maapinnast Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVED Keskmiselt 2-6km kõrgusel Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVED Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs VERTIKAALPILVED Võib areneda 0,5-12km vahemikus Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved (e äikesepilved) Cumulonimbus Cn PILVEDE KOOSTIS: a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad veepiiskadest, lumest, rahest, jt
milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis paiskuvad õhku tuleekahjude, vulkaanipursete ja inimtgevuse tagajärjel.Klassifikatsioon:Pilved on erinevate kujudega. Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km,3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1-2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 1,5 km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kõrgusele)
MADALPILVEDE RÜHM (keskmiselt kuni 2 km kõrgusel maapinnast) Kihtpilved Stratus St Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc KESKMISPILVEDE RÜHM (keskmisel 2-6 km kõrgusel) Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac KÕRGPILVEDE RÜHM (keskmiselt 6-12 km kõrgusel) Kiudpilved Cirrus Ci Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Kiudpilvede korrapärane paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele (Ci) VERTIKAALPILVEDE RÜHM (võib areneda 0,5-12 km kõrgusvahemikus) Rünkpilved Cumulus Cu Rünksajupilved Cumulonimbus Cn (e. äikesepilved) Pilvede koostis: 1. veepiiskadest koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved 2. veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad pilved: kõrgkihtpilved koosnevad
Igas klassis on 2-3 pilvetüüpi ( kokku 10) Tegijapoiss 2010 1) 1) Kiudpilved ( Cirrus Ci) - Õhukese, peene, kiulise struktuuriga. esinevad "kriidijoonte", kiudude, niidikestena, üksikute kimpudena; haakide, komade ja linnusulgede kujul.Võivad olla niitjad ; küünilise või konksukujulised ; mäekurukujulised ; korratud. 2) Kiud-Rünkpilved ( Cirrocumulus Cc) Meenutavad üksikuid valgeid räitsakaid või puuvillatopikesi . Võivad olla lainelised ; läätsakujulised ; kuhilataolised. 3) Kiud-kihtpilved (Cirrostratus Cs) Valkjas-sinakad .Päikese ja kuu umber tekib sageli kahvatutes vikerkaarevärvides ring halo . Võivad niitjad ja udutaolised olla. 4) Kõrg-rünkpilved (Altocumulus Ac) -Valged, helehallid või sinakashallid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
