LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST (1)

Elliko Kõiv
LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST
Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI 51
Juhendaja : P. Multer
Esitamiskuupäev:…………….
Allkiri :……………………….

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.ÜRGAEG 4
2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr 5
2.1.Vana-Egiptuse arhitektuur 5
2.2.Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism 7
2.3. Rooma arhitektuur 8
2.4.Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur 9
3.ISLAMI ARHITEKTUUR 11
4.ROMAANI ARHITEKTUUR 13
5. GOOTIKA 15
6. RENESSANSS 17
7. BAROKK JA ROKOKOO 19
8. KLASSITSISM 22
9.NÜÜDISAEGNE MAAILM – 20 saj. ARHITEKTUUR 25
KOKKUVÕTE 27
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 28

SISSEJUHATUS

Arhitektuur tähendab kõige laiemas mõistes ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamist. Teisisõnu hõlmab see nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõuetest aga ka ilupõhimõtetest ja kunstivaadetest. [1]
Arhitektuur ehk ehituskunst on teadus ehitiste projekteerimisest ning püstitamisest. Esimesed arhitektid olid egiptlased, kes püstitasid suuri püramiide juba enam kui 7000 aastat tagasi. Meisterlikud ehitajad olid ka kreeklased , kelle kätetööst annavad ülevaate tänapäeval säilinud templid. Kreeklasi jäljendasid aga roomlased , kuid seejuures tegid nad omapoolseid täiendusi ehk kasutades võlvkaari, mis võimaldasid neil rajada suuremaid ehitisi . [2]
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade arhitektuuri ajaloolisest arengust antiikajast kuni tänapäevani. Eesmärgist lähtuvalt keskenduti töös peamiselt erinevatel ajastutel levinud ehituskunsti suundade välja toomisele illustreerides tööd rohkete fotode näitel.

ÜRGAEG

Esimesed kunstile viitavad mälestusmärgid pärinevad juba kiviajast ehk 40000 kuni 12000 aastat e.m.a. Kuulsaimad paigad , kust on leitud koopamaale on Hispaanias asuv Altamira koobas ning Prantsusmaal Lascaux leiukoht . Pronksiajal 2000-1000 e.m.a. ilmusid aga esimesed arhitektuurinäited. Rajati kivist kindluseid, milledest on saanud tuntumaks megaliitsed haudehitised nagu menhirid , dolmenid ja kromlehhid. Menhirid olid lihtsalt maasse püsti paigutatud kivirahnud, aga dolmenid ehitati suurtest püstsetest kiviplaatidest ja kaeti rõhtsa plaadiga matmiskambriteks. [3]
Joonis 1. Almendresi kromlehh Portugalis [1]
Joonisel 1 on näha kromlehh, mis koosneb mitmest suurte püstkivide ringist . Lisaks võib neile püstkividele olla peale tõstetud paarikaupa veel kolmaski plokk ja mille keskel võib asuda mõnikord dolmen või menhir . Arvatakse, et kromlehhid olid seotud päikesekultusega [3]

ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr

Vana-Egiptuse arhitektuur

Sarnaselt teiste varajaste ehituskunstidega ei ole ka palju säilinud Vana-Egiptuse ehituskunstist.. Säilinud on vaid religioosse kultusega seotud hauamonumendid (püramiidid). Tollel ajal peeti surma siirdumiseks teise eluvormi ja lahkunute (kuningad, vaaraod) surnukehi püüti igati säilitada. Nii kerkis Sakkarasse ca 2780-2680 eKr arhitekt Imothep´i nõuandmisel vaarao Džoseri jaoks haudehitis (joonis 2) ehk lubjakivimürakatest ning tellistest kaldus seintega astmikpüramiid. Selle kõrgus ulatus 60 meetri kõrguseni. Vaaraode haudadest said monumendid, kus astmikpüramiid sümboliseeris treppi, mida mööda surnud vaarao sai taeva poole liikuda . [4]
Joonis 2. Vaarao Džoseri astmikpüramiid [5]
Üks seitsmest vanaaja maailmaimest on praeguse Kairo lähistel Gizas keset kõrbe asuv püramiidide kompleks (joonis 3). Giza platoo koosneb Cheopsi ( Hufu ), Chephreni ( Hafra ) ja Mykerinose ( Menkaura ) püramiididest ning neid valvavast Sfinksist. Giza kolmest püramiidist suurim on Hufu Suur püramiid , see on ka maailma ajaloo suurimaid üksikhooneid. Hufu kaalub umbes kuus miljonit tonni, mis on niisama palju, kui kõik Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni ning sellel on 203 astet. [7]
Joonis 3. Giza püramiidid [6]
Sfiniksil (joonis 4) on inimese pea (mõistuse sümbol) ja lõvi keha (jõu sümbol). Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. Arvatavasti oli Sfinks tema taga asuvate püramiidide valvuriks. [7]
Joonis 4. Sfinks [8] Joonis 5.Polüoontempel Karnak [9]
Aastatuhandeid hiljem said Egiptuses valitsevaks sümmeetrilised suurte sammasõuedega kultuskompleksid nagu hauatempel Deir al-Bahari ning Amoni polüoontemplid Luxoris ja Karnakis (joonis 5). Polüoonid ehk kus templite sissekäiku ääristasid jumalate auks rajatud väravatornid. [4]

Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism

Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet . Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4]
Joonis 6. Paestum ehk Poseidoni tempel [1]
Sellel perioodil tõuseb esile samba ja friisi ehitusstiil. Sammas on selle arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mis jaguneb alumiseks osaks ehk baasiks , keskmiseks osaks ehk tüveks ning ülemiseks osaks ehk kapiteeliks. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria , joonia , korintose. Erinevaid stiile nimetati orderiteks. Dooria orderi stiilile olid omased ranged toekad, kannelüüridega ning ülemisest otsast ahenevad sambad, neil oli lihtne nelinurkne kapiteel , baas aga puudus (joonis 6). Joonia orderi stiilile olid omased saledamad ja peenelt kaneleeritud sambad, selle kapiteel oli välja tahutud risttahukakujulisest kiviplokist ja seisis nelinurksel alusel. Korintose orderi stiilis oli sammas veelgi saledam , pikem ning veelgi uhkema välimusega. Neid ordereid rakendati kõige kaunimate tänaseni säilinud templite rajamisel. [10]
Joonis 7. Korintose poolsambad . [11]
Hellenistliku arhitektuuri perioodi või iseloomusta sellega, et fassaadide erijooneks muutus varem rangelt üksteisest lahus seisnud sammaste ja seinte sulandumine poolsammasteks (joonis 7). Samuti, kui elumaju iseloomustas varem orienteeritus lihtsusele ja siseruumidele, siis sellel perioodil tulid moodi uhked paleed ning sammaskäikudega ääristatud tänavad. [4]

Rooma arhitektuur

Keiser Augustuse ajal tekkis rooma kunst ja arhitektuuristiil. Näiteks Rooma Colosseum (joonis 8), kus sammastel on vaid dekoratiivne ülesanne, kandvaks konstruktsiooniks on hoopis võlvkaared. Tüüpilisteks dekoratiivseteks detailideks kujunesid ka täisnurkselt seinast esile tungivad simsid fassaadi kaunistavate mittekandvate sammaste kohal. [ ibid ]
Joonis 8. Colosseum. [1]
Roomlased ehitasid üles impeeriumi, mis koosnes alguses paarist Itaalia riigikesest ja laienes hiljem läände kogu Euroopasse. Roomlased näitasid ülemvõimu nii seadustetegemise kui ka territooriumi valitsemisega. Nad ehitasid sirgeid teid ja avalikuks kasutamiseks mõeldud tsiviilhooneid. Seal, kus kreeklased kasutasid sambaid ja talasid, eelistasid roomlased müüre. Tellistest või väikestest kividest ehitatud müürid võisid ulatuda palju kõrgemale ning avad võisid olla igas suuruses, kaared said olla poolringikujulised. [10]
Roomlaste leiutatud on ka betoon , mis koosnes lubjast, kivipurust, veest ja Puzzudi vulkaanilisest pinnasest . Sellest betoonist on ehitatud ka tänaseni säilinud Pantheoni templi kuppel (joonis 9). See tempel on tsentraalehitis ja antiigiaja esimene religioosne kuppelehitis, kus põhirõhk suunati siseruumidele. Hoone kõrgus on 43 meetrit. [4]
Joonis 9. Pantheon jumalatele pühendatud tempel. [12]

Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur

Varakristlikul perioodil ehitatud hooned pärinevad umbes 200 m.a.j. Nendeks olid katakombid , martüüriumid (reeglina ümmargused ehitised, mis rajati pühadele paikadele) ning katusehooned. Sellel perioodil pääses religioon võimule. Kui vanadesse templitesse pääsesid vaid preestrid , siis rahvas pidi palvetama jumalate poole väljaspool templit. See ei meeldinud kristlastele ja nad vajasid uusi suuremaid hooneid/kirikuid koguduste kogunemiskohtadeks. Reeglina olid vanad kirikuhooned nelinurksed, mille keskel oli kõrgem kesklööv ja mida valgustasid valgmikuaknad ja ümbritsesid külgedelt sammaslöövid. [10]
Tähtsaim nõue uute kirikute ehitamisel oli, et pikilööv pidi rõhutama altariruumi ja piiskopi asukohta . Nii sündiski pikiehitusliku kiriku idee, kus kiriku pikihoone idapoolsesse otsa ehitati aga ka ristilööv, millest hiljem arenesid välja ristikujulise põhiplaaniga romaani kirikud (joonis 10). [4]
Joonis 10. Romaani stiilis Santa Sabina kirik [13]
Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12.saj) nõudis maalides ja mosaiikides väljendatav sümbolism teatavaid vormilisi eeldusi „ Rist ruudus“ – põhiplaan muutus levinuks, keskset tambuuri kattis kõrge kuppel, mida sageli ümbritsesid külgmistel apsiididel asuvad madalamad väiksemad kuplid . Tähtsamateks kuppelehitisteks sellel perioodil olid San Vitale kirik Ravennas (joonis 11) ja Hagia Sophia kirik Istanbulis (joonis 12). [10]
Joonis 11. San Vitale [1] Joonis 12.Hagia Sophia basiilika [1]
Vana-Rooma arhitektuuri massiivsust ja võimsust asendas nüüd bütsantsi elegants ning hoonete kõrgus. Hooned olid väljastpoolt kaunistatud liseemide ja petikutega, lisatud olid rohkem võlve ja kupleid, ehitusmaterjalidena kasutati telliskivi, kivi ning marmorit . Kuplid sümboliseerisid kosmost ja taevast ning koos tsentraalehitisega (seinad on keskpunktist võrdse kaugusega) lõid need arhitektoonilise eeskuju, mis on idapoolsetes kristlikes kirikutes osaliselt tänapäevalgi kohustuslikuks elemendiks . [4]

ISLAMI ARHITEKTUUR

Islami arhitektuuris aastatel 650-1600 kujunes kõige olulisemaks ehitiseks mošee (joonis 13), mis koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest ja mida piiravad igast küljest sammaskäigud. Ühel küljel on madala ja lameda laega saal , mida sammaste read jaotavad löövideks. Meka poolses seinas on üks või mitu palvenišši (mihrab) ja kaev , et käsi pesta. [14]
Joonis 13. Djenné suur savimošee [15]
Joonis 14. Islami spiraalne minarett Doha Qatar [16]
Islami arhitektuurile on omane ka minaretid (joonis 14) – saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus. Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, ristikulehed jne. Ehitistest on esindatud veel kuppelhauad ja kuppelmošeed. [14]
Joonis 15. Kubbat as-Sahra kaljukuppel. [18]
Harilikult mošeeks nimetatud Kubbat-as-Sahra (joonis 15), vanim islami arhitektuuri näide, on tegelikult mashhad – pühamu, mis pole suunatud Meka poole. Hoone on ehitatud kaljule bütsantsi stiilis ning kaheksanurkse põhiplaaniga. Nii nagu on iseloomulikud islami arhitektuurile, nii on ka sellel mošeele iseloomulikud sinised, türkiissed ja rohelised värvitoonid keraamilistel fassaadiplaatidel. Ehitise kahekihiline struktuur sisaldab puidust valmistatud ristsarikatega sise- ja välisraame, mis on kaetud kullatud vaskplaatidega. Kuppel tõuseb silindrist, mida toetab iidsest Rooma paikadest toodud sammaskaaristik. See on moslemi palverändurite sihtpunkt, kuid ka püha paik juutidele ning kristlastele. [17]

ROMAANI ARHITEKTUUR

Karl Suur, kunsti ja teaduse patroon, kes oli suur Rooma linna kaitsja ning kelle valitsemisest alates aastatel 768-814 hakkas romaani stiil kiiresti ja võimsamalt levima paljudes Lääne-Euroopa riikides k.a. Skandinaavias. Romaani kirikutele (joonised 16, 17) olid omased ristikujulised põhiplaanid, apsiidi ümbritsevad jalutusruumid, kus palverändurid said mööduda reliikviatest, ning tugevad kivivõlvid, mis toetusid tohututele sammastele ja erakordselt paksudele müüridele. [17]
Joonis 16. Basiilika San Piero a Grado. [1] Joonis 17.Pisa katedraal . [21]
Romaani stiili kõige tüüpilisemateks tunnusteks ongi ümarkaar ja silindervõlv. Romaaniaegne hoone mõjub raskepärasena: ta on suhteliselt madal, paksude müürilaadsete seinte ning väikeste ja kitsaste akendega. Kirikuid kasutati sageli ka kindlustena. Romaani ajal jäi valitsevaks kirikutüübiks basiilika, kuid esines ka ühelöövilisi- ja kodakirikuid. Itaalias olid romaani stiilil Bütsantsi ja Araabia mõjud. Kirikutel puudusid tornid, nende asemel ehitati kupleid ning kiriku kõrval asus eraldiseisev kellatorn ehk kampaniil . Saksamaa kirikutele on omased arvukad, erineva kõrgusega tornid, ehitusmaterjaliks punane tellis . [19]
Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest ongi kirikud. Seda ajastut iseloomustab kirikuhoone ühendamine tornidega. Neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures, üks piki- ja põikihoone ristumiskohal, mida nimetati neltiseks. [20] Romaani kiriku basiilika põhiplaan on esitatud joonisel 18.
Joonis 18. Rooma kiriku põhiplaan. [ibid]

GOOTIKA

Gootika on järgmine kunstistiil Lääne-Euroopa, mis valitses aastatel 1150-1500. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. [1]
Suurte keskaegsete gooti katedraalide arhitektuur on Euroopa tsivilisatsiooni uhkusi. Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid. Palma de Malorca katedraali (joonis 19) kesklööv on saanud võimalikuks kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17]
Tugikaared , kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid , kirikud ja katedraalid taevasse . Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga (joonis 20), mis on täidetud vitraažiga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust. Tavaliselt asuvad need ristlöövide põhja-ja lõunaseintes ning läänepoolsete esitornide vahel. [ibid]
Joonis 19. Palma de Mallorca katedraal Hispaanias. [22]
Joonis 20. Roosaken Soissons'i katedraalis Prantsusmaal. [1]
Gooti stiili suurepäraseks näiteks on ka roid- ja lehvikvõlvid (joonised 21, 22). Roidvõlv tekib kahe silindervõlvi kohtumispaigas. Võlv oli kergem, kõrgem ja saledam, ühes Ellega muutusid ka aknad seintes suuremaks ja julgemaks. Lehvikvõlvid olid gooti võlvi viimane edasiarendus, kus kivivõlvid kaarduvad välja nagu palmipuude ladvad. [17]
Joonis 21. Roidvõlv Amiens ´i katedraalis. [23] Joonis 22. Lehvikvõlv Cambridge Kings
College kabelis. [21]
Gooti katedraalide ja kirikute imede hulka kuuluvad veel grotesksed katusefiguurid ehk gorgod (joonis 23). Mõned neist on veesülitid, mõnedel aga on heraldiline tähendus, samuti võib kohata tiibade ja kihvadega metsloomi , kelle ülesandeks on peletada eemale kurjad vaimud. [17]
Joonis 23. Pariisis asuva Notre Dame katedraali gorgod. [24]

RENESSANSS

Renessanssarhitektuur on Euroopa arhitektuur, mis pärineb Itaaliast 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni (eri piirkondades periood varieerub ) ning selle peamiseks põhimõtteks on antiikarhitektuuri ja antiikideede teadlik jäljendamine ja taaskasutamine. [1]
Renessanss kui arhitektuuriajaloo pöördepunkt, oli tunnistajaks enneolematute ideede levikule, mida soodustasid trükikunsti murranguline areng. Sellel perioodil suurenes ilmaliku arhitektuuri osatähtsus (ehitatati raamatukogusid, haiglaid, raekodasid, losselamuid e. palazzo -sid). Iseloomulik oli linnadesse purskkaevudega parkide ja väljakute rajamine. Gooti kõrgusessepürgiv hoone muutus madalaks ja horisontaaljoontele allutatuks. Moes oli antiiksammastele toetuv kaaristu . Seinapinda hakkasid kaunistama poolsambad ja pilastrid (joonis 24), simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). [19]
Joonis 24. Woodbury kohtumaja pilastrid. [1]
Kui võrrelda renessansiaega keskajaga, siis viimane oli väga religioosne, kuna elu oli koondunud kirikute ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama hoopis enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid omaenda ettevõtlikkusest. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filosoofia vastu, seega nimetati renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks. [11]
Joonis 25. Firenze toomkirik . [13]
Renessanssi esimeseks arhitektuuriliseks väljenduseks oli Firenze toomkiriku kuppel (joonis 25). Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13]
Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid]
Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso(palazzo), needolid kolmekorruselised , neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on joonisel 26 esitatud Palazzo Medici. [ibid]

BAROKK JA ROKOKOO

Barokk (tuleneb sõnast barocco ja tähendab erakorrapäratut pärli) on stiil, mis oli iseloomulik 17 sajandile ja osalt ka 16. ja 18. Sajandil valitsevale Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus esmalt kirikuehituses. Barokk tähendas valguse ja varju ülevat mängu. Palju selles stiilis katedraalid, paleed, kirikud ja mõisahooned uhkustavad grandioossete kuplite, keerubite, raidkujude (joonis 27) ja maalidega, mis asuvad erootika piirimail. Meie tunneme barokki eelkõige tema eksimatu enesekindluse ja selge uhkeldavalt dramaatilise mõju järgi. [17]
Joonis 27. Apollon ja Daphne . [25]
Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles `i lossi ehitusel (joonis 28). Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema käsul ehitati endine väike jahiloss ümber grandioosseks ansambliks. Oma suuruse ja toredusega pidi see hämmastama kogu Euroopat. Versailles`loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. [ibid]
Joonis 28. Versailles`i loss. [ibid]
Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Ümberehitamise peameistriteks olid peaarhitekt JULES HARDOUIN- MANSART ja aiakunstnik ANDRE LE NOTRE. Lossi park on pargikunsti täiuslikem näide. Selle stiili põhiideeks on, et loomulikku loodust tuleb parandada, ilustada, allutada mõistuse loodud süsteemile. Tulemuseks on reeglipärane teedevõrk (kõik kõrvalteed lõikuvad peateega täisnurkselt), sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid , geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad . [25]
18. sajandi keskel jõuab dünaamiline barokk ka Peterburgi, mille parimaks näiteks on BARTOLOMEO RASTRELLI (1700-1771) ehitatud Talvepalee (joonis 29). Eestis on barokkarhitektuuri silmapaistvamaid mälestusmärke itaallaase Niccolo Michetti ehitatud Kadrioruloss Tallinnas. [ibid]
Joonis 29. Talvepalee. [ibid] Joonis 30. Kadrioruloss. [ibid]
Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. See kunstistiil valitses Euroopas aastatel 1730 –1780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, ning oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. [ibid]
Rokokooaegsed kujundajad armastasid peegleid (joonis 31) ning kipskaunistusi, sellised sisekujunduse elemendid on omased kõigile rokokoo aegsetele objektidele. Välisarhitektuuris jäi püsima senine, barokilik laad . Interjööridest kaob rangus ja raskepärasus. Seinu katavad õhukesed liistudega, õrnades toonides maalingud, gobeläänid ning lillelised tapeedid . [ibid]
Joonis 31. Nymphenburgi loss Amalienburgi paviljonis. [26]
Sageli asetati peeglid vastastikku, et küünlaleekide ja kristall -lühtrite mitmekordne peegeldus aitaks luua muinasjutulist vaatepilti. Seina ja laepannoodel kujutati elegantseid pidusid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament , millega liitus merekarbimotiiv. Väga sagedaseks motiiviks oli ka orvand , mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv . [17]

KLASSITSISM

Revolutsioon Prantsusmaal oli niivõrd murranguline sündmus, et haaras kaasa kõik kultuuri valdkonnad. Kujutav kunst pandi revolutsiooni teenistusse. Selleks aga ei sobinud kergemeelne, tühine ja lõbujanuline rokokoo. Kunstile anti kasvatuslik ülesanne: õpetada, kuidas õigesti käituda, missugune peab olema ühe tubli kodaniku moraal , missugune tema elu eesmärk. Kõige olulisemaks peeti ausust, töökust, riigitruudust ja valmidust end uue ühiskonnakorra eest ohverdada. Vastavalt uuele sisule teisenes ka kunsti väljanägemine, tema vorm ja käsitluslaad. Eeskuju uue kunsti loomiseks leiti antiikajast. Idealiseeriti Vana-Kreeka linnriikide vabade kodanike demokraatiat, jättes kahe silma vahele asjaolu, et seal olid ka orjad . Vanakreeka kunsti peeti ajaloo kõrgeimaks tipuks - klassikaks. Siit ka stiili nimetus – klassitsism. [25]
Klassitsism valitses aastatel 1750-1850, mis armastab üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust (kreeka templi otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist).
19. sajandil olid aga ehituslikud ülesanded teised (templeid ei ehitatud nii palju kui antiikajal ), kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madeleine `i kirik Pariisis. [ibid]
Joonis 32. Madeleine´i kirik. [27]
Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Iisaku kirik Peterburis (joonis 33). [25]
Joonis 33. Iisaku kirik. [25]
Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Kuulus Pariisis asuv Triumfikaar (joonis 34) on kaunistatud rikkalike reljeefidega ja antiikaja kvadriigat (nelja hobusega triumfivanker) on klassitsistlikus stiilis linnade monumentaalskulptuurides kujutatud mitmeid kordi , neis tuntum asub Saksamaal Berliinis Brandenburgi väravatel (joonis 35). [17]
Joonis 34. Triumfikaar Pariisis. [5] Joonis 35. Brandenburgi väravad. [5]

NÜÜDISAEGNE MAAILM – 20 saj. ARHITEKTUUR

Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel, ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. Modernism võttis väga erinevaid vorme, enne kui ta betooni, terase ja klaasi hoovusena üle maailma sööstis. Modernistliku arhitektuuri iseloomustavad kõige paremini raudbetoonist kaldteed , välisrõdud, horisontaalsed aknad, avatud seinad, klaasplokkidest seinad ja betoonkuplid. [1]
20. saj. alguses (pärast I maailmasõda ) loobusid arhitektid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistustest. Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu ja modernistlik arhitektuur mõjutas ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid (joonis 36). [29]
Joonis 36. Empire State Building . [30]
Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja, Guggenheimi Muuseum Bilbaos). [29]
Joonis 37. Sydney Ooperiteater . [31]

KOKKUVÕTE

Arhitektuuri võib võtta kui vastust inimeste esmaste vajaduste peavarju ja mugavuste järele. Erinevad kultuurid on tulnud lagedale eri tüüpi ehitistega. Esmalt kliimatingimused, seejärel usulised tõekspidamised ja majandussüsteemid tekitasid erinevaid traditsioonilised ehk rahvapärased hoonetüübid, mille loomiseks kasutati kõige kättesaadavamaid kohalikke materjale. [10]
Ehkki ühiskond on nüüd keerukam ja arhitektuurile esitatavad ootused kõrgemad, on vajadused endiselt samad. Ehitamisse tuleks tänapäeva ühiskonnal suhtuda suure tähelepanuga, kusjuures laitmatu kujunduse osaliseks ei tohiks saada mitte ainult tähtsama iseloomuga ehitised, vaid näiteks ka muud hooned või rajatised nagu tootmishooned, elamud , maanteed, sadamad jne. Kõik need ehitised moodustavad meie ümbruse ja on seega taustaks meie olemisele, samuti esindajaks meie ajastule . [32]

VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

Vikipeedia. Vaba Entsüklopeedia . Arhitektuur. [WWW]
https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht (14.09.2015)

TEA laste- ja noorte-entsüklopeedia. (2007) Tln: TEA

Kunsti tellimine ja ürgajakunst. [WWW] http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/yrgaeg.ht m (14.09.2015)

Gympel, J. Arhitektuuri ajalugu. Antiikajast tänapäevani.(2006) Koolibri

Delfi. Pilt. [WWW] http://pilt.delfi.ee/ (16.09.2015)

Mail Online. Have Egypt's long lost pyramids really been found on Google Earth? [WWW]
http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-2366615/Have-Egypts-long-lost-pyramids-really-Google-Earth-Historical-maps-sandy-mound-hide-monument-larger-Giza.html 18.09.2015)

Vildersen, M. Egiptus : Giza platoo ja Luxori tempel. [WWW] http://miksike.ee/documents/main/referaadid/egiptus_marko.ht m (16.09.2015)

Wikimedia Commons. [WWW] https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page (16.09.2015)

Eamous wonders. Karnak temple neat Luxor. [WWW] http://famouswonders.com/karnak-temple-near-luxor/

French , H. Arhitektuur. Kiirkursus. (2008) Eesti Ekspressi

Kunstiajalugu . [WWW] http://kunstiabi.weebly.com/antiikaja-kunst.html (14.09.2015)

Rome´s Pantheon. [WWW] http://romeonsegway.com/10-facts-about-the-pantheon/ (14.09.2015)

Varakristlik kunst. [WWW] http://kunstiajalugumariliis.weebly.com/varakristlik-kunst.html (16.09.2015)

Islam . [WWW] www. pelgulinna .tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/islam.ppt(16.09.2015)

Puhkus. Tarbija. Postimees . [WWW] http://tarbija24.postimees.ee/3122225/djenn-suur-mosee-vagagi-omaparane-ehitis (16.09.2015)

Spiral Mosque. [WWW] http://www.hotels-doha.com/spiral-mosque.ht m(14.09.2015)

Glansey, J. Arhitektuur. Silmaringi teatmik . (2007) Varrak

Qubbat al-Sakhra or The Dome of the Rock. [WWW] http://artgazer.blogspot.com.ee/2011_01_06_archive.html (18.09.2015)

Liidja, M. Romaani stiil. [WWW] http://web.zone.ee/marjukodukas2/Romaanistiil.pdf (18.09.2015)

Aavik, S. Romaani arhitektuur. [WWW] http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/12-romaan i(18.09.2015)

World.Pictures. nl. [WWW] http://www.world-pictures.nl/image.php?g=25&i=88 (18.09.2015)

Palma De Mallorca Cathedral. [WWW] http://www.mallorcawebsite.com/balearik/Cathedrali.html (14.09.2015)

Amiens Cathedral – Icon of French Gothic Architecture, ANZAC Reminder. [WWW] http://www.yomadic.com/amiens-cathedral/ (19.09.2015)

Tornid ja kuplid. Gooti arhitektuur. [WWW] http://tornidjakuplid.weebly.com/kristlik-arhitektuur/gooti-arhitektuur (19.09.2015)

Kunstiajalugu. [WWW] http://siimennuverekunstiajalugu.weebly.com/ (20.09.2015)

Halls of mirrors . [WWW] http://victorian-mysteries.tumblr.com/post/47412488361/halls-of-mirrors (20.09.2015)

Hemingway: Of Newspapers , War and Romance [WWW] https://wgmclallen.wordpress.com/ (20.09.2015)

Hansaar, A, M. Modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain [WWW] https://prezi.com/kgtek21ilelh/modernistlik-arhitektuur-ja-toostusdisain/ (20.09.2015)

Liidja, M. 20.saj arhitektuur. [WWW] http://web.zone.ee/marjukodukas1/20sajarhitektuur.pdf (20.09.2015)

Voice of America. The Empire State Building: No. 2 in New York , 1 in Our Hearts. [WWW] http://blogs.voanews.com/tedlandphairsamerica/2012/05/04/the-empire-state-building-no-2-in-new-york-1-in-our-hearts/ (20.09.2015)

Sydney ooperimaja. [WWW] http://www.starscientificfoundation.com/et/the-moz-files/sydney-opera-house-disability-upgrade/sydney-opera-house/ (20.09.2015)

Kuusik , E, J. Ehituskunst. (1973) Tln:Valgus
30