Seinas oli tavaliselt üks, vahel harva ka kaks sissepääsuava, kust pääses siseõue. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, sinna avanesid tubade uksed ja puitsammastele toetuvad teise korruse galeriid ning trepid, mida mööda sai lamedale katusele. Värvidest oli eelistatuim erksinine taust nii välis- kui ka siseruumi kaunistamisel. Kasutai veel telliskivipunast, kollast, musta, valget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 1 Ornament. Sumeritel valdavalt geomeetriline, arvatavasti oli saanud inspiratsiooni roost punutud mattidest. Näited ornamendi kasutamisest – templiseinte kaunistamine savist ja asfaldist koonustega, pärlmutri tükikestest laotud ornament Uri standardil. Ornamendi ja värvi kasutamisest eluruumides ei ole andmeid säilinud. Paralleele võib leida tsikuraatide värvist, kus alumine tsikuraadi
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
Vana-Rooma arhitektuur Rooma riigi ajaloo võib jaotada kolmeks suureks perioodiks: · Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud leh
Vana-Rooma arhitektuur · Basiilika on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotatud hoone tüüp, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ehkvalgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. · Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. · Saunad, nn. Termid olid Roomas suure ühiskondliku tähtsusega. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasut
Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon. Taastati endine kultus. Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka'le. Egeuse kunst ehk Kreeta Mükeene kunst Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur.
Kõik kommentaarid