Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajaloo referaat "Romaani ja Gooti kunst" (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Rakke Gümnaasium



Romaani ja Gooti kunst
Referaat


Autor: Katre Pohlak 10.klass
Juhendaja : Olav Mäe



Rakke 2012

SISUKORD


SISUKORD……………………………………………………………………………………………………………….. 2
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………………………………………. 3
1 ROMAANI KUNST…………………………………………………………………………………………………. 4
  • Arhitektuur ……………………………………………………………………………………………. 4
  • Skulptuur ja maalikunst …………………………………………………………………………. 8
  • GOOTI KUNST……………………………………………………………………………………………………. 9
  • Arhitektuur………………………………………………………………………………………….... 9
  • Arhitektuur Prantsusmaal…………………………………………………….. 12
  • Arhitektuur Inglismaal………………………………………………………….. 14
  • Arhitektuur Saksamaal…………………………………………………………. 15
  • Arhitektuur Itaalias………………………………………………………………. 16
  • Arhitektuur Eestis…………………………………………………………………. 17
  • Gooti skulptuur……………………………………………………………………………………… 18
  • Gooti maalikunst……………………………………………………………………………………. 20
    KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………………………………………. 22
    KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………………………………………….. 23

    SISSEJUHATUS


    Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga.
    Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid.
    Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika . See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse.
    Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.



    1 ROMAANI KUNST

    1.1 Arhitektuur


    Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas.
    Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende , ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks . Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.

     
     
     
     
     
     
    Joonis 1.
    Silindervõlv
    Joonis 2.
    Ristvõlv
     
     
    Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid . Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse . Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii.
    Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad.
     
     
     
     
     
     
     
    Joonis 3.
    Basiilika ristlõige
    Joonis 4.
    Basiilika põhiplaan
    Joonis 5.
    Ristroidvõlvid Durhami katedraali näitel
    Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum . Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu).
    Oli saanud tavaks austada pühakuid – inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid . Iga kirik tundis uhkust , kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik.
    Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Joonis 6.
    Kodakirik
     
    Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #1 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #2 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #3 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #4 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #5 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #6 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #7 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #8 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #9 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #10 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #11 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #12 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #13 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #14 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #15 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #16 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #17 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #18 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #19 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #20 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #21 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #22 Ajaloo referaat-Romaani ja Gooti kunst #23
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katrepohlak Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisukas referaat Romaani ja Gooti kunstist.
    ajalugu , referaat , romaani kunst , gooti kunst

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Romaani ja Gooti kunst
    5
    doc
    Romaani ja gooti kunst-renessanss
    2
    docx
    Romaani ja gooti kunst
    41
    doc
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    4
    doc
    Romaani-ja gooti kunst
    2
    doc
    Romaani ja gooti stiil
    2
    doc
    Keskaeg-romaani ja gooti stiil
    22
    doc
    Kunstiajalugu 10-Klass põhjalik kokkuvõte





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun