NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Tartu Kolledž
Tauri Must
NÄITEID JÄRVAMAA ARHITEKTUURISTIILIDEST
Referaat
Õppeaines „Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu“
NTM1200
Tööstus- ja tsiviilehitus
ER 2
Üliõpilane: “ ..... “ .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must
Juhendaja : “ ..... ” ............................... 2011. a ............................. dotsent Epi Tohvri
Tartu 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 GOOTIKA 4
1.1 Türi kirik 4
2 RENESSANSS 6
2.1 Väinjärve mõis 6
3 BAROKK 8
3.1 Laupa mõis 8
4 KLASSITSISM 10
4.1 Kirna mõis 10
5 HISTORITSISM 12
5.1 Kolu mõis 12
6 JUUGEND 14
6.1 Jäneda mõis 14
7 FUNKSIONALISM 16
7.1 Paide jaamahoone 16
8 NÕUKOGUDE PERIOOD 18
8.1 Türi Majandusgümnaasium 18
9 KAASAEGNE ARHITEKTUUR 20
9.1 Türi ärihoone 20
KASUTATUD KIRJANDUS 22

SISSEJUHATUS

Eesti arhitektuurimaastik on väga mitmepalgeline sisaldades endas kõiki neid stiile, mida leidub Euroopaski. Tuleb küll tõdeda, et näiteks meie kirikud ei ole küll nii mastaapsed või uhked kui pärlid Lääne- Euroopas, ent selle väikese riigi kohta leidub siin nii mõndagi, mille üle uhkust tunda. Vähemalt on püütud sarnanega ülejäänud maailmaga ja moega kaasas käia.
Mida ei tasu häbeneda, on Eestis asuvad mõisad. Ühtekokku oli neid siin hiilgeajal rohkem kui 2000. [18] Kuna minu vanavanemad elavad Laupa mõisa ligidal ja on sellega seotud olnud, siis sealt on saanud alguse minu huvi mõisate ja üldisemalt restaureerimise vastu. Ei saa rahulihu südamega pealt vaadata, kuidas lastakse selliseid väärikaid ajaloolisi hooneid hukka minna. Õnneks on mitmeid suursugusemaid hooneid ka riigi ja päriate kaudu välismaa abiga renoveeritud.
Järvamaal leidub ehedaid näiteid mõisate näol igasse arhitektuuristiili olenemata nende ehitusaastatest. On taaselustatud kunstisuundasid neobaroki või neorenessansi läbi, millised on passlik antud ülevaate puhul originaalseid stiile illustreerima tuua. Raske on leida andmeid mõisate ajaloo kohta alustades nende täpsest ehitusaastast, rääkimata omanikust või arhitektist. Mitmed sõjad ja valitsused ning erinevad omanikud üleelanud mõisaansamblid on saanud kannatada ja neid on ümber ehitatud, mille tõttu on paljud neist ka ajalukku jäänud.
Väga keerukas on tuua ahitektuurilisi näiteid Järvamaalt kaasaegseid hooneid silmas pidades või ka nõukogude ja vabariigiaegsest perioodist pärit hoonete kohta, kuna puudub varasem arhiiviline ja arhitektuuriline ülevaade. Samas on huvitav otsida kontakte ja materjali erakogudest või linnavalitsuse arhiividest, mille juures üllatab eriala inimeste siiras vastutulelikkus.

GOOTIKA

Gootika on Euroopas 12.- 16. saj. levinud arhitektuuri ja kunstistiil , mis sai alguse Prantsusmaalt. Arhitektuuris on gooti stiil esindatud eelkõige sakraalehitistes. Kasutati tellist ja kohalikku kivi. [12]
Iseloomulikeks joonteks on: teravkaarsed aknad ja uksed, mis võtavad enda alla suure osa seinapinnast; pürgimine kõrgustesse; võimsad võlvid, mida toetavad roided ja kannavad piilarid ning tugipiilarid; rikkalikult kaunistatud läänefassaadid; roosaken portaali kohal ja 1-2 torni. [6]

Türi kirik

1238. aastal loovutas Taani Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Nähtavasti stimuleeris see ordut aktiivselt pühakodasid püstitama. Ühtlasi olid kirikud tollajal keskaegsetes tingimustes teatud määral kasutusel ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati Järvamaale mitmeid kirikuid, millest kujunesid kihelkonnakeskused. Nende ümbrusse hakkas kujunema ka asustus. Türi Püha Martini kirik (vt joonis 1.1) on vanim ja omapäraseim sakraalehitis Järvamaal, ehitamist alustati arvatavasti 13.saj II poolel. [22]
Ehitusmaterjalina on kasutatud tellist pae- ja liivakivi kõrval. Algselt oli plaanitud tornita pikihoone ja nelinurkne kooriosa, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel . Ilmselt oli pikihoone algselt võlvimata. Lamedalt teravkaarsed aknad on kitsad ja ühejaolised ilma ehisraamistikuta ning paiknevad kõrgemal nagu linnustelgi. Fassaadi lääneportaali kohal on ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken, teravakaarne raidportaal samas kaheastmeline. Esialgu oli astmete vahel sammas kujundatud, mis on hävinenud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes on säilinud.
Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehiseinas, mis on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Siin on sammastel astmetes ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas ning kolmejärguline tüvesevõru ja lehtdekooriga kapiteelifriis. Ühtlasi on realistliku lehtdekooriga seotud üksiku pea motiiv . [23]
Arvatavalt ehitati kirik 1300. a paiku ümber kolmelööviliseks kodakirikuks. Samal etapilt rajati ilmselt ka koori edelanurka müüritrepp. Kesklöövi kuplitaolised ja külglöövides pikaks venitatud ristvõlvid on laotud tellistest ja paekivist . Domikaalõlve kandvad ümarpiilarid moodustavad laias kesklöövis ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Nende kapiteelid on kaunistatud madalrelieefis teostatud lehtedega . Ainukordselt on Järvamaal kasutatud kilpkaari. Raiddetailidest on veel huvitavad seinakonsoolid inimpeadega. [1;2]
Kuna kiriku torn, kui oluline arhitektuuriline detail, on ehitatud Euroopas kuni 16. sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741 . aastal, kivitorn valmis aga aastatel 1865–1867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei pommimürsk, kuna kirikutorni kasutas Punaarmee oma vaatluspunktina. Tornikiivri algne välimus taastati alles 1972. aasta lõpuks- täna ilutseb seal Eestimaa ainuke värviline tornikukk. [27]
Joonis 1.1 Türi kirik

RENESSANSS

Renessanss on Itaaliast Firenzest alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Seda ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. [24]
Renessanssarhitektuuri iseloomustavad horisontaalsed jooned erinevalt gootika vertikaalsusest. Teravkaare asemel võetakse kasutusele ümarkaar ning seinapindasid hakatakse taas liigendama avaramate akende ja sammastega. Jämedalt koosnevad seinad kahest sõltumatust kihist ehk konstruktiivsest (kivi, tellis ) ja viimistluskiht. Iseloomulik on ka sammasõuedega palee , mison tüüpiline Itaalias. Kirikuehitistes hakkavad kerkima kupliga hooned ent suurem rõhk suunatakse nüüd lossiehitusele. [15]

Väinjärve mõis

Väinjärve mõis (vt joonis 2.1) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen’i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern -Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29]
Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud vabaplaneeringulisse terrassidega parki, mille relieef langeb järve suunas. [1]
Hoone välisfassaadi vaadates võib välja tuua selgeid renessansiajastule iseloomulikke jooni eelkõige tolleajastu üht iseloomulikumat hoonetüüpi palazzot silmas pidades. Nimelt on rõhutatud horisontaalsust lameda katuse ja paralleelsete joontega. Loomulikult ei saa märkamata jääda, et esimene korrus on selgelt kõrgem kui teine. Kuna tegemist on esindusliku mõisaga on seinapinnad ühtlaselt küll silutud, kuid esindatud on selged ümarkaarsed aknad ja uksed tornis.
Kahekorruselisel kivist hoonel on liigendatud põhiplaan ja kaheksatahuline nurgatorn pargifassaadi paremas servas . Tänus sellele on hoone iga fassaad eri nägu. Eksterjööri neorenessanss-stiilis, kuna hoone pärineb jällegi Euroopas valitsenud renessansiajastust hilisemast perioodist, kujundust toetab fassaadi dekoor, mis sisaldab endas massiivset eenduvat karniisi. Lisaks on veel laia rustikaga nurgapaneelid hoone olekut võimendamas. Mõisas on oskuslikult kombineeritud anfilaadne ruumijaotus keskkoridoriga. [23]
Eestis on renessanssarhitektuur levinud pigem just ilmalike ühiskondlike hoonete ja elamute ehituses. Stiilile omaseid hooned leiab pigem Tallinnas, kuna puhtalt majanduslikust aspektist hinnates oli seal kõige rohkem vahendeid Euroopas vallanud suundadega kaasa minna. Püstitati renessanslike raekodasid, gildihooneid, haiglaid ja vaekodasid. Kõige ilmekamalt kirjeldab ajastut vast Tallinna vanalinn, kus hooned on pikad ja kitsad ning tihedalt üksteise vastu nagu nt „Kolm õde“ Pikal tänaval. Eestile kindlasti üks iseloomulikemaid elamutüüpe on rehielamu, mis kuulub oma olemuselt samuti sellesse ajastusse. [15]
Joonis 2.2Väinjärve mõis

BAROKK

Barokk- kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest. Alguse sai tema Itaaliast Roomast ja levis edasi Euroopasse 16.-18. sajandil. Barokile iseloomulikeks tunnusteks on suure mõjukuse taotlemine , mida püütakse saavutada fassaadidel risaliitide, niššide, petikakende, skulpuuride ja dekoratiivdetailide kasutamisega. Kõik see võimaldab hästitöötava valguse ja varjude mängu, mida ilmestavad kõverad ja lainetavad jooned. Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [15]
Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse , rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [3]

Laupa mõis

Eestis vaieldamatult üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis (vt joonis 3.1) asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid tules hävinenud puidust härrastemaja asemele, mis õnnistati sisse jaanuaris 1913. [16]
Alates 1920. aastast tegutseb mõisas kool. 5 aastat tagasi alustati mõisas suurejoonelisi restaureerimistöid, mille kogumaksumus oli 20 miljonit krooni. Suurem osa toetusest pärines Norra kuningriigilt. Renoveerimistööde käigus taastati suurejooneline keldrikorrus algupärasesse olekusse, mida aja jooksul oli lihtsalt kinni ehitatud ja unarusse jäätud. Sellega võideti ligi 200m2 põrandapinda. [14] Minul ning lisaks veel kolmel TTÜ Tartu kolledži tudengil oli võimalus oma panus sel suvel hoone taastamisse anda.
Suur, keskosas kahekorruseline ning kõrge sokliga kiviehitis on vormikõnelt lähendane 18.saj I poolest pärit barokiarhitektuurile ning ühtlasi sisaldab elemente palladionismist. Sellest tulenevalt on hoonel sümmeetriline, veidi ümardunud üldkuju. Ainulaadne vormikate voluutfrontoonidega ja uuk-ja termakendega kõrge murdkelpkatus ilmestab mõisa veelgi võimendades tähelepanu pöörama detailidele ning rikkalikule ornamentikale.
Lõunapoolset esifassaadi kujundab lai sepisvõrega terrass , mille külgedelt tõusevad trepid. Terrassist kummalegi poole jäävad suurte kaarakende ning poolsammastega kinnised verandad, mille katustel meandrimotiiviliste rinnatistega rõdud. Ka põhjafassaadi keskel on rinnatisega terrass, millelt laskub trepp jõele. Terrassi kohal teisel korrusel kolme akna laiuselt rõdu. Võrreldavat dekooriküllust ei leidu ühelgi tolleaegsl Eesti mõisamajal rääkimata selle kõrgetasemelisest teostusest.
Mansardilikku katust ääristab lai räästakarniis, seinad on liigendatud pilastrite ja liseenidega, nende vahel stukkfestoone ja girlande. Rõdusid toetavad maskaroonkonsoolid ning aknaid ümbritsevad laiad krohviäärised, mis sisaldavad endas ka dekoratiivset lukukivi.
Siseplaneering on ebasümmeetriline, kuid mõlemal korrusel on ka suurem koridor. Suuremad ruumid on pikk vestibüül ning akendega põhjafassaadile avanev saal . Siseruumide värvilahendused on taastatud originaali järgi, kusjuures päästetud on ka paksu värvikihi alt välja tulnud meandritüüpi ornamentikat. [23]
Joonis 3.3 Laupa mõis

KLASSITSISM

17.- 18. sajandil ei pääsenud barokne suund arhitektuuris ainuvalitsema ja selle kõrval esines kogu aeg klassitsistlik kõrvalvool. Alguse sai klassitsistlik stiil Prantsusmaalt, kus see tekkis reaktsioonina barokk- kunsti rahutustele. Ajastule iseloomulik on tärkav huvi antiikkunsti vastu. Tähtsamateks tunnusteks on rangemad ja lihtsamad vormid kusjuures pööratakse tähelepanu fassaadi monumentaalsusele ja ilule. Ruumide otstarbekas kujundamine jääb teisejärguliseks. [15]
Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik , mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12]

Kirna mõis

Kirna mõis (vt joonis 4.1) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad maavaldused Haapsalu asehaldur Hans von Fersenile. Alates rajamisest kuulus mõisakompleks üle 150. aasta von Fersenite valdusse. Nende poolt ehitati veel 18. saj III veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi Osten -Sackenitele, kelle valdusse jäi mõis 1816. aastani, mil see panditi kindralmajor Georg Ludwig Pilar von Pilchaule. Tema perekonna valdusse jäi Kirna kuni 1919. aasta võõrandamiseni. [10]
18. saj lõpus omandas mõisa vene õukonnaga tihedalt seotud sõjaväelaste ja diploaatide von Osten- Sackenite perekond, millele järgnes mitmete hoonete sh härrastemaja ümberehitamine klassitsismi printsiipide alusel. [23]
Ansamblis domineerib kõrge ning järsu kelpkatusega 2- korruseline peahoone. Esifassaadi ilmestavad 19. saj I veerandist pärinevad kuue rühmitatud sambaga portikus ja kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid.
Siseplaneering esindab barokilt varaklassitsismile ülemineku perioodi. Suhteliselt madala võlvitud soklikorruse kohal on kõrgem ning valgusrikkam esinduskorrus avar vestibüül keskteljel on kujundatud grotilaadse kahevõlvikulise ruumina. 18. saj sisekujundusest on säilinud puidust teenijatrepp hoone lääne tiivas. Paarissammastega eraldatud saal ja mitmed teised esindusruumid on kujundatud klassitsitlike stukk - karniiside ja laerosettidega. Peatrepp ja peauksed kuuluvad oma olemuselt küll aga neogootikasse. Sisekujunduse dekoratiivmotiivide sugulus Moskva klassitsitlikus arhitektuuris levinud detailidega on ilmne. [23; 2]
Maanteelt suundub peahooneesisele ringväljakule allee . Peahoone taga asunud algselt terrassidena kavandtud kiirtekujulise teedevõrguga barokkaed on 19. saj koos ülejäänud ansamblisse kuuluva haljastusega muutunud vabakujunduslikuks. Algselt oli kogu ansambli keskne osa ümbritsetud paekivimüüriga. [1]
Türi lähistel asub veel üks puhas klassitsitliku laadi Tori mõis, mis eraldati 17. saj Särevere mõisast, kuid tema kohta pole palju dokumentatsiooni säilinud. Arvatavasti ehitati mõisa ühekorruseline klassitsitlik peahoone 1820-30datel aastatel. 1919. aasta võõrandamise järgselt oli mõisas pikki aastakümneid kool, kuid kaasajal on mõis eraomanduses ning eeskujulikult restaureeritud. [26]
Joonis 4.4 Kirna mõis

HISTORITSISM

1840-50dateks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Seda ajastut nimetatakse historitsismiks. Kui hoones jäljendati mingit konkreetset ajaloolist stiili (nt gootikat ) teisi stiile paljus vältides, siis nimetatakse seda ka ka neo- ehk pseudostiiliks (nt neogootikaks ehk pseudogootikaks). Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud.[19]
Olulisteks uuendusteks oli raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt eelkõige sildade ja , raudteejaamade ehituses. Tihti oli vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel – arhitekt kujundas fassaadi aga siseruumide sobitamisega tegelesid insenerid. Selles tulenevalt fassadid tulid uhked, kuid siseruumid hämarad. [25]

Kolu mõis

Kolu mõisast (vt joonis 5.1) on andmeid alates 1639. aastast kui selle omanikuks oli Peter Grotenhielm. 17. sajandi lõpul mõis riigistati, kuid 1730 . aastatest peale oli see jälle von Grotenhielmide käes. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses oli mõisal vaheldumisi mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff . Kolu mõisa viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling. Pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal asus endises härrastemajas pikka aega kool. Praegu on mõisahoone eravalduses. [11]
Mõisakompleks asub praeguse Türi- Rapla mnt ääres Käru jõe järsul kaldaastangul ligi 10km kaugusel Türist. Peahoone, historitsistlikus laadis puhta vuugiga 2-korruseline tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21]
Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus . Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905. aastal põlengujärgsete ehitustööde käigus. Torn on ise ümara põhiplaaniga ning samuti 2-korruseline ent tema katus on oluliselt teravama kaldega, kui ülejäänud majal . Peavarjuks on mõisal madal viilkatus , mis on ääristatud rikkaliku elektilise dekooriga puitpitsiga.
Interjööridest on tähelepanuväärsemad läbi kahe korruse ulatuv fuajee ning saal. Majandusruumid asusid soklikorrusel, teiste seas köök, kuivaineladu, veinikelder, kartser ja jahitrofeede tuba. Tählepanuväärne on see, et 20. saj alguses oli hoones juba veevärk ning elektrivalgus. [1;23]
Härrastemaja tagaküljel asub avar palkon , mis juhatab otse maagilisse parki. Pargivärava tulbad on kujundatud pseudogooti motiividega petikute ja viiludega. Aias leidub aga maalilisi jõekäärusid –ja saarekesi, mis on sildadega omavahel ühendatud. Kaugemal metsas on mõisnike matmispaik peahoonega sarnases laadis kujundatud kabeliga. [23]
Joonis 5.5 Kolu mõis

JUUGEND

Juugendstiil tekkis 19. saj lõpul Saksamaal reaktsioonina ajalooliste stiilide matkimise ja USA-s hoogustunud ehituse tööstusliku suuna vastu. Vastandiks sellele nn eklektikale püüti luua uut omapärast stiili. Eesti keeles tarvitatav “juugendstiil” tuleneb saksa ajakirja “ Jugend ” (“Noorus”) nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau ". [12]
Juugendstiil jaguneb maaliliseks ja geomeetriliseks. Iseloomustab tunduvalt vabam kompositsioon , eeskuju võeti tihti väänlevatest ja lopsakatest taimemotiividest. Suurt tähelepanu pööratakse ruumide ja ruumigruppide omavahelisele seosele, nende mugavusele ja valgustusele. Hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga osadest. Uudisena hakatakse kasutama ehituses looduslikke ehitusmaterjale rohkem kui varem. Algstaadiumis asendab juugend kõik seni arhitektuuris tuntud seaduspärasused väljamõeldud vormide ja dekooriga rõhutades uudseid dekoratiivseid motiive ja ornamente. [15]

Jäneda mõis

Jäneda mõis (vt joon 6.1) asub ajaloolises Ambla kihelkonnas Järvamaal, tänapäeval Tapa vallas. Esimest korda mainiti mõisa 1510 . aastal. Ta on mitmeid kordi omanikke vahetanud olnud seotud von Taubede, von Fersenite, von Maydellide, von Baggehufwudtide, von Löwensternide jt tuntud aadliperekondadega. [20]
Mõisasüdant hakati välja ehitama suuremas osas 19. sajandi lõpul. Enamik kõrvalhooneid on ehitatud maakivist. Mõisa viimane omanik Hans von Benckendorff lasi 1915. aastal ehitada esindusliku lossilaadse peahoone, mis loodi kümmekond aastat varem maha põlenud historitsistliku puithoone asemele ehitusmeister Nazimovi käe all. 1970. aastatel lisati hoonele mahukas juurdeehitis. [7]
Kahe sihvaka ja kõrge torniga ning tiheda jaotusega akendega lossilikus hoones on tunnetatav romantiline lähtumine keskaegsest linnusarhitektuurist. Samas on hoonel ka palju neogooti ja geomeetrilise juugenstiili elemente - astmikviilud, sakmelised tornitipud, väikeste ruutudega aknad jms. Hoone on põhiosas kahekorruseline, v.a parempoolne ühekorruseline ots ning vasakul asetsev veranda . Samas tornide ümbruses on ta aga mitmes kohas kolmekorruseline. [20]
Hoonet iseloomustavad ebasümmeetriliselt liigentatud põhiplaan ja samalaadne üldsiluett. Selle tõestuseks on sihvakas 8- nurkne sakmikrinnatisega ripptorn lõuna-lääne nurgal ja teine, veidi madalam 4-nurkne torn põhja otsal . Esi- ja tagafassaadi kaunistavad astmikfrotoonidega lõpetatud risaliidid ning katuselt leiame kõrged sädemetepüüdjaga korstnad.
Peasissekäik on esikülje vasakus tiivas kujundatud suure tihedaruudulise kaaravana. Lõunapool otsas paikneb rõduga veranda, mille ees on terrass ja tagaküljel laskub tiigi suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi , mida kaunistavad veesilmad ja mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud.
Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase tellismüüri faktuurile ning seinu ilmestavad vaid ebasümmeetriliselt paigutatud erikujulised aknad.
Sisekavatis lähtub funktsionaalsusest jättes esindusruumid I korrusele. Algupärased interjöörid on valdavalt ümber ehitatud 1922. Aastal arhitekt A. Soansi nägemuse järgi, kuid saal ja hall on säilinud originaalsetena, kust me leiame ka juugendstiilis kamina. [23]
Joonis 6.6 Jäneda mõis

FUNKSIONALISM

20. saj alguses kujunes Euroopas välja uus arhitektuuri,- tööstuse,- ja tarbekunstisuund- funktsionalism. Nagu suuna nimigi ütleb, peab funktsionalismi printsiibi kohaselt ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Rahvusvahelist tuntust aitas fuktsionalismil koguda Saksamaal 1919. aastal arhitekt Walter Gorpiuse poolt rajatud kunstiõppeasutus „Bauhaus“ [5]
Hoonete ehituses võetakse kasutusele uudsed materjalid nagu raudbetoon , teras, klaas ja kerged metallid. Ilmub täiesti uus arhitektoonika suurte kandeavade ja rippuvate konstruktsioonide näol. Eksterjööris hakkavad hooneid ilmestama ebasümmeetrilisus, mis ilmes juba juugentis, kuid nüüd on pindade ja mahtude proportsioonid täiesti korrapäratud ning neid rõhutavad veel avade kontrastsus. Välisfassaad muutub ühetaoliseks- kaovad kaunistused ning välditakse dekoori ning suureneb värvi (valdavalt valge) ja materjali faktuuri osatähtsus. [15]

Paide jaamahoone

Eesti funkstsionalismiajastu kõige ilmekamad näited on kindlasti Pärnus ja Tallinnas asuvad funkvillad aga ka mitmed tervisekeskused ja koolid nt Rakvere Gümnaasium või Pärnu Rannakohvik ja Rannahotell. Järvamaal ja Türi linnas leidub sellest perioodist uhkeid eramuid, kuid märkimist vääriks unustuse hõlma vajunud Paide endine raudteejaama peahoone (vt joonis 7.1), mis viimati teenindas kitsarööpalisel raudteel reisinud inimesi Türi- Paide- Tamsalu liinil 1972. aastal. Raudtee suleti, kuna see olevat lehmade piimasaagikust vähendanud.
Jaamahoone ise valmis aastatel 1938- 1939 arhitekt G. Tummi projekti alusel. Majal on kahekorruseline T- kujulise põhiplaaniga põhikorpus, millea liitub kirdepoolses otsas lai ja lühike ühekorruseline plokk , mõlemad on lameda kelpkatusega, mida katab tsingitud plekk. Hoone seinad on laotud silikaattellistest puhta vuugiga ning sokkel on rajatud klombitud paekivist, mille kasutus Paides on väga levinud. Sellest ka linna endine nimetus- Weissenstein.
Mõlema fassaadi otsrisaliidil asetsevat peasissepääsu platvormi katab sügav, kogu risaliidi laiust hõlmav algselt konsoolne varikatus , moodustades sujuva jätku hoone kirdeotsas asetseva laiema ühekorruselise ploki katuseräästale. Edelaotsal asuvate külgsissepääsude trepiplatvormi katab samasugune varikatus. Nii fassaadi kui tagakülje otsrisaliiti ilmestab terrassiitkrohvraamistuse varal tervikuks liidetud kitsaste püstakende rivi. Samamoodi on ühendatud kahepoolsete uste paar mõlemal peasissepääsul. Terrassiitkrohviga on viimistletud ka räästaste ja varikatuste servad ning alumised pinnad. Fassaadil ja mõlemal otsaseinal on säilinud algne suurtest metalltähtedest moodustatud jaamanimi. Täna on jaamahoone eravalduses ja selles tegutseb bussijaam . Muinsuskatsesle on tehtud ettepanek hoone fassaad kaitse alla võtta. [17]
Joonis 7.7 Paide jaamahoone

NÕUKOGUDE PERIOOD

Pärast II Maailmasõda pööras Euroopa tähelepanu eelkõige rekonstrueerimisele ja massehitusele, kuna oli vaja ehitada kiiresti ja palju. Appi võeti raud ja betoon kiirendamaks protsessi. Arhitektuuriliselt võib paralleele tõmmata funktsionalismiga, sest just selletaoliseid võtteid kasutati korterite, ühiskondlike hoonete kui ka tervete elamurajoonide planeerimisel. Nõukogude Liit lähtus samadest printsiipidest, mis jättis Eesti arhitektuurilisse maastikku väga sügava jälje. Ei leidu asulat, kus poleks mitmekorruselisi korterelamuid või põlluääri, kus terendaks vastu endised kolhoosi laudad . Samas leidub meie aukartust tekitavale Lasnamäele koopia ka näiteks Ida- Berliinis, mis sai sammuti tolleaegst nõukogude arhitektuuri tunda. Visuaalselt ei ole need elamud küll just kõige ilusamad, kuid nad mahutavad äämiselt palju elanikke, mis oli tol ajal esmatähtis. Tulles tänasse päeva leiame eest endiselt peredega täidetud korterid, mis tegelikut tõestab nende funktsiooni.
Massivsete ühiselamute varjus püstitati aga märkimisväärseid kultuuri- ja ühiskondlikkehooneid nagu Rahvusraamatukogu hoone Tallinnas või Tehvandi suusaspordibaas Otepääl. Ka Järvamaal leidub eeskujulikke näiteid Paide kultuurikeskuse või Paide KEKi tootmiskompleks Mäos. [8]

Türi Majandusgümnaasium

Türilt leiame nõukogude perioodist kortermajade kõrval omanäolise fassaadiga kaubamaja, kuid suuremat tähelepanu pälviks minu seisukohalt Türi Majandusgümnaasiumi (vt joon 8 .8 Türi Majandusgümnaasium) õppehoone oma ainulaadse arhitektuurilise lahendusega, millist mujal Eestis ei leidu.
Hoone on projekteeritud 1986. aastal RPI „Eesti Maaehitusprojekti“ poolt. Ehitustöödega alustati 1988. aasta ning valmis jõuti 1989. aasta septembriks. 2002/03. aastal renoveeriti sööklakorpus, kuhu rajati ka kohvik, ning spordisaal ja ka poeglaste tööõpetusruumid. Puutumata ei ole jäänud ka saal ja muusikalass, mis kokkuvõtlikult teeb koolimajast vägagi kaasaegse ja õpilassõbraliku kompleksi oma funktsionalistliku ja läbimõeldud ülesehituselt. [28]
Koolihoone on suhteliselt paljude liigendustega. Eraldi on välja toodud tiibade kaupa algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi sektsioon. Eraldi tiivas on ka söökla, mille kohal asub aula ja muusikalass. Samuti on võimlakompleks koos riietus- ja pesuruumidega, sporditarvete laoga ja suure- ning väikese saaliga omaette tiivas. Kooli peasissekäik, mis jääb lõunapoolsele küljele. Selle ees asuvad lipuväljak ja asfalteeritud plats ning ümbruses asub haljastus . Idast piirab territooriumi metsane pargiala. Põhjas on asfalteeritud mänguväjlak ja abihoone . Kooli vahetusläheduses asub ka kõrgetasemeline staadion .
Peauksi on kolm rivi, tekitades nii kaks eeskoda jalgade puhtaks tegemiseks. Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga.
Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus.
Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad. Tiibade otstel asuvad rõdud mustaks võõbatud puitpiiretega. Söökla ja võimlakorpuse välisissekäikude juures asuvad terrassid, millele toetub sammastel 2. korrus.
8.8 Türi Majandusgümnaasium

KAASAEGNE ARHITEKTUUR

Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. On loobutud ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamise eesmärgiks on nende massiline tööstuslik toodetavus, mis on omane meil valitsenud nõukogude arhitektuurile. Nõutud värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ning erinevate materjalide omapära maksimaalset arvestamist. Ühtlasi on eelistatud lihtsaid risttahukakujulised mahud, värvilised detailid ja kõiksugu uudsed ehitustehnilisi võimalusi arvestav projekteerimine, kus otsitakse seninägematuid lahendusi nt kõrgustesse pürgiv Taipei 101 või linnupesa meenutav Bekingi olümpiastaadion. Oluliseks on muutunud avarus ning kooskõla ümbritseva loodusega erinevalt barokist , kus ümbritsev loodus korrastati ja kujundati väga suuretes ulatustes.

Türi ärihoone

Eesti kevadpealinn Türi on tuntuks saanud oma väikeste eramute ja neid ümbritsevate aedadega, mille heakorrastamise eest jagatakse tiitleid juba 1977. aastast. 2008. aastal alustati väikesesse aedlinna Järvamaa modernseima hoone, T-keskuse (vt joonis 9.1), rajamist . OÜ Postman & Postman tellimisel ja arhitektibüroo OÜ ArcSolution projekteerija Gert Kösteri poolt kavandatud kaasaegne klaasmaja valmis 2009. aasta mai kuuks. Hoone on püstitatud täpselt kesklinna Viljandi tänava algusesse . Oma uuendusliku välimusega tekitab see maja endiselt lahkarvamusi linlaste seas, et kas sellise moeka arhitektuuri püstitamine aedlinna oli mõistlik. Keskuse vahetus läheduses ronoveeriti ka Türi kultuurimaja, mille külge ehitati väga moderne kaarja põhiplaaniga muusikakool , mis on saanud äärmiselt positiivset tagasisidet. [4;9]
Arhitektuuri osas on projekteerijal algusest peale olnud mõte ja soov minna moodsas suunas ja teha midagi sellist, mis mitte ei püüaks sarnaneda nõukogude aegse arhitektuuriga selles keskkonnas, vaid pigem midagi sellist, mis oleks kontrastne ja viitaks sellele, kuhu Türi keskuse arhitektuur võiks edasi areneda. Antud ehitis on mõeldud äri- ja eluhooneks. Korterid (kokku 5) jäävad 3- korruselisel objektil viimasele korrusele, jättes alumised korrused äripindadele. Välisfassaadil on kasutatud valget polümeerkrohvi, mis on kenasti sobitatud mustade toonklaasidega. On kasutatud katteliistuta klaasfassaadisüsteemi, mille eripäraks on visuaalse raamijaotuse puudumine väljastpoolt vaadatuna. Hoone kõrval seistes tekitab see mulje, et sein läheb katkematult üle taevaks sümboliseerides kõrgustesse pürgimise võimalust. Kahetiivalise põhiplaaniga hoonel jääb peasissekäik visuaalselt T- tähe kujutist meenutavasse ida külge, mis on ehitatud kaarjana. Põhja- ja lõunafassaadile on klaasi sisse projekteeritud efektsed horisontaalsed jooned, mis iseloomustavad Türi kokkusuubuvaid teid. Tagaküljel tasub tähelepanu pöörata nö riputatud akendele, mis eenduvad seinast. Nendega on püütud leida ebatraditsiooniline lahendus aknalengi üleminekuks seinale ilma klassikalise põse või servalauata. Lisaks annab see siledale seinale juurde detailsust ning varjudemängu. Oluline detail on ka peidetud vihmaveesüsteem.
Interjööris on sisekujunduslikult kasutatud töötlemata betooni. Lateksvärvide asemel on rõhku pantud just hoone arhitektuurilisele ilule. Peauksest sisenedes satume avarasse fuajeesse, kus otse meie ees viib trepp diagonaalis põhiplaaniga üles teisele korrusele, hargnedes üleval uuesti paralleelselt seintega kahte koridori . Kokku on majas võimalik oma teenuseid pakkuda kümnel ettevõttel.
Hoone kogumaksumus oli ligikaudu 12 miljonit krooni, ent makseraskuste tõttu, mida põhjustas rentnikute vähesus, on T-keskus enampakkumisel ja seisab praegu tühjana. Ühtlasi on ka palju lõpetamata töid, mis hoonet nii seest kui väljast oluliselt ilmestaks. [13]
Joonis 9.9 T-keskus

KASUTATUD KIRJANDUS

Alas, R. Järvamaa mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009

Arman , H., Papp, H., Kammal, U., Üprus, H. Eesti arhitektuuri ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1965.

Barokk. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk (21.10.2010)

Bollverk, A. [WWW] http://www.jt.ee/?id=117796 (15.11.2010)

Fuktsionalism. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Funktsionalis m

Gooti stiil. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Gooti_arhitektuur (27.10.2010)

Jäneda mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4neda_m%C3%B5is (05.10.2010)

Kalm , M. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: AS Prisma Print , 2001

Kenk , O. [WWW] http://uudised.err.ee/index.php?06205283 (15.11.2010)

Kirna mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kirna_m%C3%B5is (25.10.2010)

Kolu mõis ja mõisapark. [WWW] http://www.turismiweb.ee/ee/company/KOLU_M%C3%95IS_JA_M%C3%95ISAPARK/8650/ (01.10.2010)

Kuuse, I. Väike kunstiajalugu . [WWW] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.html (17.10.2010)

Köster, G.(2008). Viljandi tn 1 äri- ja eluhoone: eelprojekt . ArcSolution, Tallinn

Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes-laupa-moisa-restaureerimine/ (22.10.2010)

Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn.

Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2010)

Paide. [WWW] http://www.evr.ee/?id=3172 (04.11.2010)

Praust , V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (15.11.2010)

Praust, V. Historitsism. [WWW] http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml (27.10.2010)

Praust, V. Jäneda mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/janeda.shtml (05.10.2010)

Praust, V. Kolu mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/kolu.shtml (01.10. 2010)

Pung, A. Türi kirik. [WWW] http://www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf (18.10.2010)

Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997.

Renessanss. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss (20.10.2010)

Tiido, J. Historitsitlik arhitektuur. [WWW] http://www.scribd.com/doc/13891414/Romantism-historitsis m (01.10.2010)

Tori mõis. [WWW] http://www.mois.ee/jarva/tori.shtml (26.10.2010)

Türi kirik. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCri_kirik (18.10.2010)

Vaher , M., Jõgisalu, K. (2003). Türi Majandusgünaasiumi renoveerimine: eelprojekt. OÜ Krive Ehitus, Türi

Väinjärve mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4inj%C3%A4rve_m%C3%B5is (20.10.2010)
23