10 (Vikipeedia, 2016) (Muinsuskaitseamet) 9 Barokk Katariina kirik Pärnu Suurmärter Katariina kirik ehk Jekateriina kirik asub Pärnus, aadressil Vee 8. Tänapäeval tegutseb seal Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Pärnu vene kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud alati õigeusu kirik. 2014. aastal oli hoone seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „hea“.11 Kirik ehitati arhitekt Pjotr Jegorovi projekti järgi 1764-1768 algselt Pärnu garnisonile 1752. aastal rajatud puukiriku asemele. Ehitamiseks andis käsu ja rahastuse tollane keisrinna Katariina II pärast seda, kui oli Pärnus läbisõidul olnud. Kirik pühitseti 1769. aastal Jumalaema Uinumise auks, ent nimetati samal aastal ümber Katariina kirikuks.12 18 Katariina kiriku välisilme. Allikas: Vikipeedia
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid,
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda...............................................................
......................................................................................................... 3 1 BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED ................................................................. 4 2 LAUPA MÕIS ................................................................................................................ 4 2.1 Ajalugu.................................................................................................................... 4 2.2 Arhitektuur .............................................................................................................. 5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................ 7 2 SISSEJUHATUS Eesti arhitektuurimaastik on väga mitmepalgeline sisaldades endas kõiki neid klassikalisi stiile, mida leidub mujal Euroopaski
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines "Arhitektuuri teooria" NTM1380 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2014 Sisukor Sissejuhatus................................................................................................................ 3 Juugend....................................................................................................................... 4 Tartu Pauluse kirik.................................................................................................... 4 Funktsionalism (1920-30.a.)...............
poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks. Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest; valmimisel 1792. aastal sai hoonest krahv Stenbocki linnaresidents. Pärast krahv Stenbocki surma kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel, kuni 1891
......................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................................5 2.1.Vana-Egiptuse arhitektuur................................................................................................................5 2.2.Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism..........................................................................................7 2.3.Rooma arhitektuur............................................................................................................................8 2.4.Varakristlik ja bütsantsi arhitektuur....................................................
annaabi.ee 
100 punkti
~ 23 lehte
41 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid