Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

Ibrus, Rainu

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud (1)

Kutsekool - Merendus - Laevandus

5 VÄGA HEA

I peatükk

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

1.1. Lastid

Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel.
Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veorežiim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo.
Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks.
Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja puistlastideks. Tükklastide hulka kuuluvad mitmesugused tooted, mida veetakse pakitult või pakkimata kujul. Puistlastideks nimetatakse laste, mis koosnevad paljudest suurematest või väiksematest osadest.
Veorežiimi järgi liigitatakse lastid mitterežiimseteks ja režiimseteks.
Mitterežiimseteks loetakse lastid, mis ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete tegurite mõjule. Sellised on nt. kruus, kivid , betoontooted, marmor , liiv, tellised jt. Mitterežiimsete lastide hulka kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid.
.Režiimsed lastid jagunevad külmutatud ja jahutatud lastideks. Külmutatud lastide veotemperatuur on alla - 6 °C, jahutatud lastidel - 1…- 6 °C. Režiimsed lastid nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust ja ventilatsiooni. Kui need tingimused pole täidetud, ei saa tagada lastide rikkumata vedu.
Füüsikalis-keemiliste omaduste järgi jaotatakse lastid hügroskoopseteks, isekuumenevateks ja isesüttivateks, mürgisteks, tuleohtlikeks, kokkukülmuvateks, tolmavateks, lõhnu eritavateks, lõhnu külgevõtvateks, plahvatusohtlikeks lastideks.
Lastide kokkusobivuse seisukohalt võib lastid jaotata kolme suurde gruppi:
I – agressiivsete omadustega lastid
II – agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid
III – neutraalsed lastid
Agressiivseteks lastideks on niiskust või soojust eraldavad , isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid.
II grupi lastid alluvad ülalmainitud agressiivsete tegurite toimele.
III grupi lastidel pole agressiivseid omadusi ja nad ei allu ka ise agressiivsete lastide toimele. Sellised lastid on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt.
1.2. Lastide joonmõõtmete, massi- ja mahuühikud
Lastide joonmõõtmete ühikutena kasutatakse enamikus Euroopa maades meetrit, anglosaksi maades aga jalga. Kaubadokumentides näidatakse lastiüksuste suurimad mõõtmed.
Massiühikuks on põhiliselt tonn = 1000 kg (metric ton), anglosaksi maades kas pikk tonn (long ton, 1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud.
Mahuühikutena kasutatakse kuupmeetrit , kuupjalga, inglise kuupsülda (ümarmetsa veol ).
Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor ), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi.
II peatükk
2. Tükklast
Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt. puuvilla ja tselluloosi veetakse pallides, mis on risttahukakujulised metall -lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast sama lasti sisaldavatest kaubaüksustest (suhkur kottides, sool kottides).
Tükklastid moodustavad kõikidest meritsi veetavate kaupade massist 25 % ja maksumusest 80 %. Tükklast pole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, s.t. selle lastimine - lossimine on suhteliselt aeglane ja nõuab erinevate mehhanismide kasutamist.
On olemas väga palju erinevaid tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama võib öelda veorežiimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus -, teised niiskusrežiimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- või niiskustingimustes. Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste lastikihtide surve alumiste lastikihtide kaubaüksused katki muljuda. Seda asjaolu arvestatakse ka tükklasti veoks ettenähtud laevade ehitamisel . Nende lastiruumid on rõhtsate vahetekkidega jaotatud kaheks või kolmeks vahetekiks.
Et tükklastid on kõige erinevamate omadustega, pole nende trümmidesse paigutamine kerge ülesanne. Näiteks ei saa ühes trümmis vedada soolakala ja teed, sest soolakala eritab lõhna, mille tee külge võtab.
2.1. Tükklasti pakend ja taara
Üks kõige tõhusamaid vahendeid lasti kaitsmiseks välismõjurite eest on selle pakkimine spetsiaalsesse ümbrisesse, mida nimetatakse taaraks. Sõltuvalt väliskeskkonna agressiivsetest teguritest kasutatakse erinevat taarat: jäika, pooljäika või pehmet.
Jäiga taara on materjaliks on puit, metall, klaas, plastmass.
Pooljäiga taara materjaliks on kartong , vitsad.
Pehme taara materjaliks on kangad, polümeerkile, paber.
Paljusid materjale, nagu puuvilla, villa, kanepit , kautšukit veetakse pallides. Pallides veetava lasti kaitseks niiskuse ja tolmu eest kaetakse pallid veekindla riide või paberiga.
Taara ja lasti vaheline tühi ruum täidetakse tänapäeval kõige sagedamini plastist täitematerjaliga. Täitematerjalina võib kasutada ka laaste, saepuru , korgipuru jne. Iga lastiüksuse taarale kantakse kirjed , mis sisaldavad taaras oleva lasti nimetuse, lastisaatja ja lastisaaja nimed, ostu-müügilepingu numbri jne. Lisaks mainitud kirjetele kantakse taarale sageli hoiatavad kirjed
Top
Bottom
Not to be tipped
Handle with care
Use no hooks
To be protected from heat
Keep try
või hoiatusmärgid.
Tükklasti pakendamiseks kasutatakse kotte, kaste, tünne.
Kotid valmistatakse linasest riidest, džuudist, jõu- või harilikust paberist ja nad on kergesti mehaaniliselt vigastatavad: kärisevad katki, lõhkevad õmblustest. Kotid hoiavad ära neisse pakitud kauba laialivalgumise, kuid ei kaitse niiskumise eest. Seepärast kasutatakse niiskumist kartvate kaupade, nt. suhkru veol kahekordseid kotte, millest sisemine on veekindlast materjalist, tänapäeval reeglina plastkilest. Tsement pakendatakse 5 – 6-kordsetesse jõupaberist kottidesse.
Kottidesse pakitud kauba lastimisel-lossimisel tuleb jälgida, et ei kasutataks konkse, et kotte ei loobitaks, kasutada tuleb haaratseid, mis ei vigasta kotte.
Kastid valmistatakse laudadest, vineerist või kartongist. Võrreldes kottidega on laudadest ja vineerist kastid mehaaniliselt tugevamad. Nende kuju ja mõõtmed on kõige mitmekesisemad. Kastides kauba stoovimisel tuleb jälgida, et nende vahele jäävad tühikud täidetaks väiksemate kastide või puidust täitematerjaliga lasti nihkumise vältimiseks. Kui kastide peale stoovitakse teine last, ehitatakse kastide peale laudadest platvorm, vältimaks kastide purunemist ülemise lasti survel .
Lastikihile, mida mööda liiguvad dokkerid, tuleb panna lauad, et kaste mitte määrida või vigastada.
Tünnid valmistatakse puidust või metallist. Puittünnid on koonilise, metalltünnid silindrilise kujuga. Puittünnide läbimõõt keskosas on suurem kui otstest ja neid hoiavad koos 4 – 6 metallvitsa.
2.2. Laeva ettevalmistamine tükklasti veoks
Tööde maht lastiruumide ettevalmistamisel sõltub nii eelmise reisi kui ka järgmise reisi kaubast . Mõne kauba puhul piisab lastiruumide ettevalmistamiseks ainult eelmise kauba jääkide ja rimude eemaldamisest, teiste kaupade puhul on vajalik lastiruumide pesu ja kuivatamine .
Pärast lossimise lõpetamist koristatakse lastiruumidest eelmise lasti laialipuistunud jäägid, purunenud pakendid, rimud.
Kui eelmiseks lastiks oli mõni tolmav kaup nagu nt. kivisüsi, on tingimata vajalik lastiruumide hoolikas pesu voolikutest, eemaldamaks pindadele kogunenud tolmu. Samuti on lastiruumide pesu vajalik pärast roostetamist esilekutsuva lasti (sool, väetised) vedu. Pärast sellise lasti vedu on soovitatav lastiruumide pesuks võimaluse korral kasutada magedat vett. Et sool imbub eriti ruumide põrandasse, tuleb neid hoolikalt pesta. Pesemise järel on vaja lastiruume kuivatada. Sõltuvalt aastaajast võib kuivamine kesta 12 – 24 tundi suvel ja mitu ööpäeva talvel, kui kasutada ainult loomulikku ventilatsiooni. Sundventilatsioon lühendab kuivamisaega tunduvalt. Kõige tõhusam vahend kuivamise kiirendamiseks on õhu kuivatamise süsteemi kasutamine.
Lastiruumide põrandalt tuleb eemaldada õliplekid, sest paljud lastid, eelkõige kiudlastid, imavad õli.
Osa laste jätab lastiruumidesse lõhnu, mis võivad rikkuda teisi kaupu. Lõhnade eemaldamiseks võib kasutada 5-% vaskvitrioli-, 10-% ammoniaagi- või 0,5…1-% kaaliumpermanganaadilahust, samuti võib põletada lastiruumis kohviube. Üheks lõhnade allikaks võivad olla pilsikaevud. Lastiruumi koristamise käigus tuleb pilsikaevud avada, puhastada sinna kogunenud mustusest, pesta ja (või siis kuivendada. Seejärel paigutatakse pilsikaevude luugid oma kohale tagasi. Luukide ja lastiruumi põranda vahelised praod täidetakse takuga või linaga, vältimaks prügi sattumist pilsikaevudesse reisi jooksul.
Et vältida taimehaiguste ja -kahjurite sattumist koos veetava kaubaga teise riiki, suitsutatakse lastiruume mürkgaasidega.
Enne lastimise algust kontrollitakse lastiruumide valmisolekut. Lastiruumid loetakse kauba vastuvõtuks valmis olevaks, kui nad on kuivad, õhutatud, pilsikaevude luugid on tihedalt suletud ja puuduvad kauba seisukorda halvendada võivad tegurid.
Ruumide lastivalmiduse kohta tehakse sissekanne laeva logiraamatusse.
2.3. Lastide vastuvõtmine ja väljaandmine
Kaubavedaja vastutus kauba eest algab hetkest, kui kaup ületab laeva pardajoone. Sellest hetkest peale vastutab kaubavedaja kauba seisukorra, riknemise, puudujäägi ja kao eest seni, kuni ta annab kauba üle kaubasaajale või tema esindajale.
Lasti vastuvõtt algab võimaluse korral tema ülevaatusest laos. Ülevaatuse eesmärgiks on lasti taara seisukorra kontroll enne lastimise alustamist. Kui taara kohta on märkusi (määrdunud, vigastatud , lekked), saab neid esitada kaubasaatjale enne selliste kaubaüksuste laevale lastimist. Laeva esindajal on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist enne lastimise algust.
Tükklast võetakse laeva kaubaüksuste kaupa, s.t. loetakse ära kõik laevale lastitud kastid, kotid, pallid, tünnid, vaadid. Kaubaüksuse massiks loetakse tema standardne mass. Lasti lugemine on kaubalugeja e. talimani (tallyman) ülesanne. Paljudes riikides loevad kaupa vannutatud kaubalugejad. Laeva lastimisel loevad kaupa harilikult kaks kaubalugejat, üks kauba saatja , teine laeva poolt. Lugemise hõlbustamiseks on kaubaüksuste arv kaubaalustel või tropis ühesugune. Lastitud üksuste arv pannakse kirja kaubalugemislehtedele. Iga 3 – 4 tõste järel võrdlevad kaubalugejad oma kaubalugemislehti, varakult võimalikke erinevusi. Erinevuste avastamisel tuleb lastimine peatada ja välja selgitada tegelik laeva lastitud kauba kogus. Kui enne lastimise alustamist oli laos olev üksuste arv teada, on laeva lastitud kogust kerge kindlaks teha. Kui ei suudeta kindlaks teha, kumma poole andmed on õiged, võib juba lastitud kauba välja laadida ja uuesti üle lugeda. Kulud kannab kauba lugemisega eksinud pool. Praktikas kasutatakse seda võimalust harva, sest kauba väljalaadimine ja uuesti lastimine on seotud ajakuluga. Erinevuse puhul kauba lugemisel tehakse harilikult kauba vastuvõtukviitungile (mate’s receipt) märkus …. boxes in dispute.
Kaubapartii lastimise lõpetamisel vormistatakse kauba vastuvõtukviitung, millele kirjutab alla lastitüürimees.
Kaubad lastitakse laeva veokirja (konossemendi) partiide kaupa vastavuses kapteni poolt heakskiidetud lastiplaaniga.
Kauba lossimine ja üleandmine toimub samade reeglite järgi nagu lastimine. Laev ei vastuta kauba massi eest, kui kaubaüksused on terved ja neil puuduvad kauba väljavoolamise või väljapuistumise jäljed.
2.4. Separatsioonimaterjali koguse arvutus
Kõikide tükklastide stoovimisel tuleb kasutada rimusid, mis asetatakse lastiruumi tekile , vältimaks taara märgumist ja tagamaks lasti õhutamist, samuti kasutatakse neid erinevate lastipartiide üksteisest eraldamiseks. Rimudena on kasutusel lauad, prussid, liistud , aga ka present , paber, kotiriie.
Lasti nihkumise vältimiseks kasutatakse kiile, tugesid, ajutisi vaheseinu. Tugedega täidetakse lastiüksuste vahelised tühikud. Kui on tarvis tasandada lasti pinda, selleks, et sinna stoovida mõni teine last, ehitatakse prussidest ja laudadest plankkate.
Vajaliku rimude koguse määramiseks võib kasutada teatavatel juhtudel matemaatikavalemeid, enamasti toimub see aga praktiliste kogemuste alusel. Rimude kogus peab olema piisav. Turumajanduse tingimustes pole mõeldav rimude koguse tellimine suure varuga, sest veohinda mõjutab ka rimude hind. Seepärast on soovitav pidada arvestust rimudekulu ja olemasoleva koguse piisavuse kohta.
On ilmne, et vajalik rimude kogus sõltub taara kujust ja tugevusest ning lastipartiide arvust. Rimude kogus võib ulatuda kuni 300 m3.
Silindrilise kujuga taara jaoks vajaliku rimude koguse määramisel tuleb arvestada, et iga lastiüksus peab asetsema kahel rimul. Ühe rea kohtade rimude kogus jooksvates meetrites väljendub valemiga:
Ljm = 2NdK,
kus N on lastiüksuste arv, d – lastiüksuste läbimõõt, K – varutegur .
Platvormid ehitatakse laudadest ja toestatakse püst- ning rõhttaladega.
Vajalik rimude kogus arvutatakse valemi järgi
V = npt × Spt × h +nrt × Srt × L,
kus npt ja nrt on püst- ja rõhttalade arv, Spt ja Srt – püst- ja rõhttalade ristlõikepindala, h – püsttalade kõrgus, L – rõhttalade (platvormi) pikkus
Selle koguse määramiseks võib kasutada ka mnemoonilist valemit: rimude kogus jooksvates meetrites võrdub trümmi ruumalaga kuupmeetrites.
Tugevdatud ventileerimist nõudva lasti veol ehitatakse täiendavad ventilatsioonikanalid, mille tarbeks vajalik rimude kogus on keskmiselt võrdne 0,005 trümmi mahust kuupmeetrites.
2.5. Vilja vedu tükklastina
Meritsi veetav vili taarastatakse kottidesse ja jaotatakse sõltuvalt stoovimistegurist raskeks ja kergeks viljaks.
Raske vili
Kerge vili:
Rukis
1,3…,5 m3/t
Kaer
2,2…2,4 m3/t
Oder
1,7…2,0 m3/t
Päevalilleseemned
2,3…3,0 m3/t
Riis harilik
1,3…1,5 m3/t
Oad
1,2…1,9 m3/t
Mais
1,3…1,8 m3/t
Vilja veol tuleb arvestada tema omadust niiskuse toimel mahus suureneda , lisaks võtab vili kergesti külge kõrvalisi lõhnu. Laeva lastitava vilja niiskus ei tohi ületada 16 %. Vilja taarana on lubatud kasutada uusi või siis varem kasutatud kotte tingimusel, et need on terved ja kuivad ega ole nakatatud viljakahjuritest. Viljakotid tuleb isoleerida kõikidest metallkonstruktsioonidest rimudega. Kui trümmis toimub stoovimine käsitsi, toimitakse järgmiselt: vööri ja ahtri vaheseina äärde laotakse esimene rida kotte kõrgusega 5 – 6 kotti. Seejärel laotakse trümmipõrandale teise rea esimene kiht, millelt laotakse esimestele ridadele üks kiht kotte. Edasine stoovimine toimub sama skeemi kohaselt pideva taandumisega trümmi keskkoha suunas, kasutades trümmipõrandale laotud esimest kotikihti astmena eelmise rea stoovimisel. Sellist meetodit kasutatakse kerge vilja nagu kaer stoovimisel, sest raske kotiga on ebamugav " astmest " üles ronida. Raske vilja stoovimisel laotakse esimene rida nii kõrgeks, kui kõrgele laadijad ulatuvad kotte laduma. Seejärel laotakse teine rida jne. Sellise stoovimismeetodi puhul pole vaja laadijatel ronida mööda eelmise rea "astmeid". Kotid soovitatakse paigutada süsteemis " kott koti peale" või "pool kotti poole koti peale". Kui viljalast ei ulatu poordist poordini, laotakse kotid virnale stabiilsuse andmiseks järgmiselt: kaks kotti piki laeva, nende peale kaks kotti põiki laeva, seejärel jälle kaks piki laeva jne. Kui koti pikkuse ja laiuse suhe on 2:1, laotakse kotid virna kolmekaupa. Kui kottide mõõtmed on sellised, et piki laeva laotud kottide kõrvale saab põiki laeva laduda kolm kotti, laotakse kotid viiekaupa.
Pärast lastimise lõpetamist tuleb trümme vastavalt ilmastikutingimustele pidevalt ventileerida ja kontrollida temperatuuri.
2.6. Jahu ja kruupide vedu
Jahu ja kruupe veetakse tugevates kuivades kottides massiga 70…80 kg kott. Stoovimisel eraldatakse üksteisest mitte ainult kaubapartiid, vaid ka eri sorti jahu ja kruubid kaubapartii sees.
Jahvatuse järgi jaotatakse jahu sõredaks, kroov- ja püülijahuks. Kruubid jaotatakse sõltuvalt toorainest : odra -, nisu-, riisi, või maisikruupideks. Kruupe on väljanägemise järgi kerge jahust eraldada, sest kruubiterade mõõtmed on tunduvalt suuremad jahuosakeste mõõtmetest. Jahu ja kruubid võtavad kergesti külge kõrvalisi lõhnu, eriti alkoholi- ja tärpentinilõhna Trümmis on soovitatav võimaluse korral hoida temperatuuri +10…+25 °C ja suhtelist niiskust 60…70 %. Suurema kui 85-% suhtelise niiskuse korral jahu ja kruubid niiskuvad, lähevad hallitama ja hakkavad kuumenema. Jahu stoovimistegur on 1,6…1,8, kruupidel – 1,5…1,7 m3/t.
2.7. Riisi vedu
Riisi veetakse ühe- või kahekordsetes kottides, koti mass on 80…100 kg. Riis erineb teistest viljadest suure hügroskoopsuse poolest. Transporditava riisi niiskuseprotsent on kõrgem kui viljade vastav näitaja. Riis võib niiskust imada või välja aurata, sõltuvalt ümbritseva õhu niiskusest. Laeva ettevalmistamisel riisi veoks tuleb kasutada mitmeid täiendavaid meetmeid.
Trümmi põrand kaetakse laudadega , mis asetatakse piki laeva väikeste vahedega. Nende peale pannakse samasuguste vahedega lauad põiki laeva. Lauad kaetakse bambus- või muude niiskust mitteimavate mattidega. Riis nõuab vedamisel intensiivset ventilatsiooni. Selleks asetatakse stoovimisel kottide vahele laudadest valmistatud rõhtsad ja püstised täiendavad ventilatsioonikäigud, mis kõik on omavahel ühendatud, tagamaks õhu liikumist. Riisilasti ventileerimiseks avatakse ilusa ilmaga trümmiluugid. Trümmiluukide avamise ja sulgemise kohta tehakse sissekirjutus laeva logiraamatusse. Laeva lastimise käigus tuleb hoolikalt jälgida, et eri sorti riisi partiid oleksid üksteisest selgelt eraldatud. Riisi stoovimistegur sõltub tema sordist. Puhastamata riisi stoovimistegur on 1,9…2,1, lihvitud ja poleeritud riisil 1,3…1,5 m3/t.
2.8. Maisi vedu
Mais on last, mis võib eritada vedamise jooksul suurel hulgal niiskust, seepärast ei tohi maisi stoovida lasti peale, mis võib niiskuse toimel rikneda. Välimuse järgi on raske määrata maisi kõlblikkust meritsi veoks. Kui peotäie maisiterade kokkusurumisel terad kleepuvad üksteise külge, pole soovitav sellist maisi veoks vastu võtta. Kui veoks võetud mais on hea kvaliteediga, pole vajadust lasti transportimise ajal ventileerida. Maisiterade stoovimistegur on 1,4…1,6 m3/t, maisikruupidel 1,6…1,7 m3/t.
2.9. Suhkru vedu
Meritsi veetakse tükklastina peen- ja tükksuhkrut. Suhkur pakitakse kahekordsetesse kottidesse, millest sisemine on polüetüleenkilest. Pealmine kott on kas linane või džuudist. Suhkur on hügroskoopne ja kergesti kõrvalisi lõhnu külgevõttev last. Stoovimist teostavad dokkerid peavad kandma pehmeid jalanõusid, vältimaks kottide vigastamist. Suhkru veol peab hoolikalt jälgima veetaset pilssides, vältimaks neis suhkrusiirupi tekkimist. Peensuhkru stoovimistegur on 1,3…1,4 m3/t.
2.10. Kohvi, tee ja kakao vedu
Nende lastide ühiseks omaduseks on vastuvõtlikkus kõrvalistele lõhnadele, tee ja kakao on ka hügroskoopsed. Ubade puhastamiseks viljalihast pestakse neid spetsiaalsetes basseinides, misjärel nad allutatakse kääritamisele. Kääritamine on vajalik kohvile ja kakaole omase maitse andmiseks. Kääritamise kestus on 5…7 päeva. Pärast kääritamist oad kuivatatakse päikese käes. Kuivatamisele lähevad nii kohvi- kui kakaooad koos käärinud viljaliha, hallituse ja prahiga. Küllalt pika käärimisprotsessi jooksul nakatuvad oad bakterite ja hallitusseentega, kuid see protsess on liiga lühike selleks, et mikroorganismid jõuaksid hakata paljunema. Kohvi- ja kakaoubadesse peitunud mikroorganismid langevad kuivatusprotsessi ajal “talveunne”, sest kõrge temperatuur ja vähene niiskus loovad ebasoodsad arengutingimused. Sellest järeldub, et kõige ohtlikumaks teguriks kohvi- ja kakaoubadele on ümbritseva keskkonna kõrge suhteline niiskus, sest sel juhul toimub veeauru kondenseerumine lasti pinnal, mis loob tingimused mikroorganismide “talveunest” ärkamiseks ja arenguks. Ka käärimisprotsess, mille kuivatamine peatas, võib niiskuse kasvades uuesti alata. Parim vahend nimetatud protsesside vältimiseks on lastiruumide ventileerimine, hoidmaks suhtelist niiskust 75 % piirides. Laevale laaditavate kohviubade niiskus ei tohi ületada 6 %, kakaoubadel 8 %. Kakaoubade värvus murdekohal peab olema šokolaadipruun. Murdekoha lilla või purpurne värvus annab tunnistust sellest, et käärimisprotsess pole lõpuni läinud. Kohvi stoovimistegur on 1,7…2,0 m3/t.
Lastiruumide ettevalmistamisel kohvi veoks kaetakse trümmi põrand puhaste kuivade laudadega. Virn peab ulatuma poordist poordini ja tema kõrgus ei tohi olla üle 20 kotikihi.
Kakaoubade veol peab neid kaitsma kakao-koiliblika eest. Selleks kasutatakse intensiivset ventilatsiooni: 6-kordset õhuvahetust ööpäeva jooksul. Samal eesmärgil soovitatakse lastiruumi poorid valgendada kriidilahusega ja valgustada trümmi mattlampidega.
Meritsi veetakse lahtist ja pressitud teed, mis tootmiskoha järgi jaguneb tseiloni, gruusia ja india teeks . Teepakid asetatakse vineerist kastidesse, mille sisemine pind on kaetud paberi, pärgamendi või stannioliga. Pressitud tee võib olla must või roheline. Laadungiruumide ettevalmistamisel pestakse trümm hoolikalt puhtaks, pöörates erilist tähelepanu rasvalaikude eemaldamisele trümmi põrandalt. Rasvalaikude eemaldamiseks kasutatakse kaustilist soodat ( seebikivi ).
2.11. Vürtside ja maitseainete vedu
Kõik nimetatud lastid on taimset päritolu: loorberilehed, muskaatpähkel, safran, nelk , sinep, köömned. Kõik vürtsid on hügroskoopsed ja terava lõhnaga.
Vaatamata teravale lõhnale, võivad vürtsid ja maitseained külge võtta kõrvalisi lõhnu, kaotades sellega oma kaubandusliku väärtuse, seepärast tuleb neid stoovida eraldi teistest lõhnu eritavatest kaupadest. Vürtse ei tohi koos vedada isegi juhul, kui nad kuuluvad samasse liiki, nagu nt. punast ja musta pipart . Vürtsid, millel puudub hermeetiline pakend, võivad niiskuse suurenemisel hakata hallitama. Allpool on toodud mõne vürtsi stoovimistegurid (m3):
Basiilik, kastides
4,5
Ingver , kollane, kottides
2,1
Nelk, kottides
2,8
Ingver, kollane, kastides
2,3
Nelk, kastides
3,2
Pipar , must, kottides
2,4
Sinep, kastides
2,0
Pipar, punane, kottides
2,1
Sinep, kottides
1,7…2,0
Safran, kottides
2,0
Kaneel, kastides
2,9
Loorberileht, pallides
5,1…7,0
Kaneel, pallides
4,0
2.12. Soola vedu
Sool jaotatakse sõltuvalt kasutamise eesmärgist söögi- ja tehniliseks soolaks. Soola kasutatakse paljude keemiliste ainete tootmisel.
Soolade meritsi veol tuleb arvestada nende alljärgnevaid omadusi:
hügroskoopsus
keemiline aktiivsus
sulamine niiskuse toimel ühtlaseks kõvaks massiks.
Soola veoks kasutatavad lastiruumid peavad olema kuivad ja lõhnavabad. Söögisoola veetakse riidest kottides massiga 50…100 kg. Stoovimistegur on 1,4…1,6 m3/t.
2.13. Kautšuki ja kummitoodete vedu
Kautšuk jaguneb looduslikuks ja tehiskautšukiks. Looduslik kautšuk on brasiilia hevea mahl , mida kogutakse sama tehnoloogiaga nagu Eestis kogutakse vaiku . Puu koorde tehakse rida V-kujulisi lõikeid, mille alla seatakse kausike mahla kogumiseks. Loodusliku kautšuki põhilised tootjad on Brasiilia, Malaisia , Tai, Sri Lanka .
Pärast töötlemist valtsitakse kautšuk lehtedeks. Lehtede kuivatamiseks neid suitsutatakse ja saadakse pruuni värvi kautšuk, mida nimetatakse smoked sheet. Kui lehed kuivavad õhu käes, saadakse helepruuni värvi kautšuk, mida nimetatakse crep.
Looduslik kautšuk allub kergesti ümbritseva keskkonna toimele. Märjaks saanud kautšukipallid lähevad hallitama ja eraldavad soojust. Kautšuk on kergesti süttiv ja hästi põlev last. Kautšukipalle ei pakita kattematerjali. Et kautšuki pind on kleepuv, hoiab ta kinni kogu temale sattuva liiva ja tolmu. Õlide ja bensiini toimel muutub kautšuk püdelaks ja pundub, päikesekiirte toimel kaotab elastsuse.
Pallide üksteise külge kleepumise vältimiseks kasutatakse talki, mida puistatakse pallidele ohtrasti. Enne kautšuki laadimise alustamist tuleb trümmide põrandad ja poordid hoolikalt puhastada õliplekkidest. Et kautšuk kleepub kergesti metallesemete külge, tuleb enne laadimise alustamist veenduda, et kõik metallpinnad on laudadega kaetud.
Kautšuki lastimise-lossimise ajal peab täitma järgmisi tuleohutuse nõudeid: laevas peab olema korraldatud tuletõrjevaht, tuletõrjevoolikud peavad olema lahti rullitud ka ühendatud tuletõrjetorustiku kraanidega, välja pandud sildid suitsetamise keelu kohta.
Kummi on kautšuki vulkaniseerimisel saadav elastne materjal, millele lisatakse mitmesuguseid erinevaid aineid erinevate omadustega – külmakindla, kuumuskindla, õlikindla kummi saamiseks.
Kummitoodetest veetakse meritsi autorehve, kummijalatseid ja jalatsite kummitaldu.
Kummitooted ei nõua meritsi veol erilisi tingimusi, kuid on soovitav nad eemal hoida kaupadest, mis võivad külge võtta kõrvalisi lõhnu.
2.14. Tselluloosi ja paberi vedu
Tselluloos on eelkõige paberi toore , kuid ka tehiskiudainete, plastmasside ja kilede tootmise vaheprodukt. Teda transporditakse meritsi arvestatavates kogustes .
Tselluloosi veetakse pallidena, mis koosnevad tselluloosilehtedest. Palli mass on 150…200 kg ja pallid on kaetud kas tselluloosilehtede või mõne muu kattematerjaliga. Pallide kooshoidmiseks on neile ümber tõmmatud teraslint või -traat.
Tselluloosi niiskusesisaldus on suhteliselt suur ja alumistes kihtides asuvatest pallidest võib ülemiste survel eralduda vett. Seda asjaolu tuleb stoovimisel arvesse võtta ning teda ei ole soovitav paigutada selliste lastide peale, mida vesi võib kahjustada või mis imavad vett. Ehkki tselluloos ise sisaldab palju niiskust, tuleb teda hoida sademete- ja kondensatsiooniniiskuse eest. Märjaks saanud tselluloos pundub tugevasti, mille tagajärjel palle kooshoidvad metall- lindid või -traadid võivad puruneda. Tselluloosi stoovimistegur on 1,6 m/t.
Kartongi veetakse nagu tselluloosigi pallides. Erinevalt tselluloosist on kartongi niiskusesisaldus väike.
Paberit veetakse rullides, mille otsad on kaitstud puitketastega. Paber imab kergesti niiskust ja see jätab paberile tumedad laigud. Pärast niiskusepleki kuivamist tõmbab paber kortsu, niisugusele paberile kirjutamisel valgub tint laiali. Päikesekiirte toimel valge paber kolletub, värviline pleekub. Vältimaks paberi niiskumist transpordil, ei tohi tema peale paigutada lasti, mis võib niiskust välja anda. Paber on puhas last, mis ei avalda mõju teistele lastidele, seepärast võib teda vedada samas trümmis toiduainetega ja niiskust mitteeraldavate lastidega. Paberit on mehaaniliselt kerge vigastada. Juba väikeselt kõrguselt kukkudes saavad rullid viga. Paberi laadimisel -lossimisel tuleb kasutada haaratseid, mis ei vigasta rulle. Suure koguse paberi veol asetatakse rullid püsti, väikese koguse veol aga pikali puhtale puuplatvormile.
2.15. Tubaka ja tubakasaaduste vedu
Tubakat veetakse kotiriidega kaetud pallides. Tubakasaaduste plokid pakitakse tihedalt suletud vineerkastidesse.
Tubakal ja tubakasaadustel on terav lõhn, mis võib rikkuda nende lähedusse stoovitud lõhna külgevõtvad kaubad. Teisest küljest võtavad tubakas ja tubakasaadused ise külge kõrvalisi lõhnu. Lisaks on nad hügroskoopsed. Kui suhteline niiskus on kõrge, hakkab tubakas hallitama.
Lastiruumide ettevalmistamisel kõrgesordilise tubaka veoks pestakse neid hoolikalt, kõrvaldamaks kõik kõrvalised lõhnad ja õli- ning rasvaplekid, ja ventileeritakse täieliku kuivamiseni.
Pallides lehttubaka stoovimistegur on sõltuvalt kokkusurutuse astmest 2,9…6,8 m3/t, kastides tubakasaaduste stoovimistegur 3,0…5,3 m3/t.
2.16. Ehitusmaterjalide vedu
Tellised jagunevad poorseteks, mittepoorseteks, kärg- ja tulekindlateks tellisteks. Eri sorti ja liiki telliseid veetakse pakettides. Pakettides paigutatakse tellised kalasabakujuliselt, tagades sellega paketi suurema püsivuse. Suure hulga telliste veol on soovitatav asetada tellised alusele lapiti.
Tellised on inertne last: nad ei allu teiste lastide mõjule ega mõjuta ise teisi laste. Tänu sellele omadusele võib neid vedada koos teiste lastidega ilma igasuguste piiranguteta. Harilike ja tulekindlate telliste stoovimistegur on 0,7…0,9 m3/t, kärgtellistel 1,7 m3/t.
Marmorit veetakse suurte rahnudena või valmissaetud plaatidena. Väikeste mõõtmetega marmorplaate veetakse võrekastides püstasendis. Marmoripuru veetakse tugevates kottides. Erinevalt graniidist ja teistest kivimitest jätavad õlid marmorile plekke, halvendades sellega nende kvaliteeti. Marmorrahnude stoovimistegur on 0,4…0,5 m3/t, plaatidel 0,5…0,6m3/t.
Klaasi veetakse puust kastides, mis laeva lastiruumis asetatakse püstasendisse. Klaasi kastid peavad asetsema kindlal alusel, vältimaks klaasi purunemist kastide deformeerumise tagajärjel. Klaas nõuab lastimisel-lossimisel ettevaatlikku ümberkäimist. Kastides lehtklaasi stoovimistegur on 1,1…1,4 m3/t.
Sideaineid nagu tsementi , alabastrit, kipsi ja lupja tuleb hoida niiskumise eest. Niiskumisel nad moonduvad: kivistuvad ja muutuvad ehitusmaterjalidena kasutamiskõlbmatuks.
Tsementi veetakse mitmekordsetes paberkottides või puust tünnides. Lastimis - ja lossimistööde käigus tekib palju tolmu, sest tsement pudeneb välja väga väikestest aukudest ja õmblustest. Tsemenditolm, sattudes tekimehhanismide hõõrduvatele osadele, põhjustab nende kiiremat kulumist, seepärast kaetakse tekimehhanismid enne tolmavate lastidega tööde algust kinni. Lastimisel tuleb jälgida, et laevale ei satuks katkised kotid või tünnid. Niiske ja vihmase ilmaga tuleb tsemendi lastimine peatada. Kottides tsemendi stoovimistegur on 0,8 m3/t.
Kustutamata lupja veetakse hermeetiliselt suletud pakendis. Kokkupuutel veega kustutamata lubi paisub ja eraldab suurel hulgal soojust. Kustutamata lubja stoovimistegur on 1,5…2,1 m3/t.
2.17. Kiudlastide vedu
Sõltuvalt kiudude saamise tehnoloogiast ja töötlemisviisist jagunevad kiudained kahte rühma – looduslikud ja tehiskiudained. Kiudainetest valmistatakse lõnga (kedrust), kangaid, trikotaažitooteid ja trosse.
Looduslikud kiudained jagatakse kolmeks: taimsed ( puuvill , džuut, agaav, lina), loomsed ( vill , siid) ja mineraalsed (asbest).
Tehiskiudaineid saadakse looduslikest kõrgmolekulaarsetest ainetest nagu tselluloosist, valkudest, viskoosist, aga ka polümeersetest ainetest – kapronist, nailonist, lavsaanist jt.
Kiudaineid veetakse peamiselt pallides. Kiudlastide transportimis- ja ladustamistingimused olenevad nende füüsikalis-keemilistest omadustest ning kiudainete mõnedest eriomadustest.
Transporditavatest kiudainetest, eriti lõunapoolsetes sadamates, hõlmab tähtsa osa puuvill. Oma näitajate poolest jaguneb puuvill 7 sorti, kuid üldisemalt jaotatakse puuvill kolme klassi – esimene, teine ja kolmas.
Puuvill on tuleohtlik, isesüttiv, õlisid ja rasvu imav last. Tuli võib puuvillapallis hingitseda pikka aega, enne kui lõpuks leegiga põlema lahvatab. Puuvill võib süttida igast sädemest, mis tuleb kas laevakorstnast või tekib metallide kokkupuutel. See on ka materjal, mis on võimeline kergelt niiskust imama. Tulemusena võib palli sisemuses temperatuur tõusta temperatuurini, mis viib lõpuks kaubapalli isesüttimiseni. Seda soodustab omakorda juhuslik kokkupuude taimsete õlidega või teiste rasvadega.
Puuvill kogub üldiselt kiiresti tolmu. Kui seda vedada trümmides, mis pole eelnevalt korralikult puhastatud, või koos teiste tolmuste kaupadega, võib puuvill kaotada osa oma kaubanduslikust väärtusest.
Kui ruumide temperatuur on liiga kõrge, puuvillakiud jäigastuvad ja muutuvad väga rabedaks, mistõttu kvaliteet langeb.
Puuvilla veetakse pressituna pallidesse, mis on kaetud kanep - või džuutkangaga. Pealt tõmmatakse pallidkokku metallist või sünteetilisest materialist lintidega. Pallid peavad olema tugevad, puhtad, ilma õli- ja muude plekkideta. Pallidel peab olema õige vorm (kuju) ja nõuetekohane markeering.
Laeva trümmid tuleb enne laadimise algust korralikult puhastada prahist ja tolmust, kui vaja, siis ka kuivatada ja õhutada (ventileerida). Et ära hoida puuvillapallide hõõrdumist vastu laeva metallpindasid, eriti just vastu koomingsi servi laeva laadimisel-lossimisel, kaetakse need presendiga. kattematerjaliga
Selleks et paremini ära kasutada laeva trümmide mahutavust ja ära hoida pallide vastastikust hõõrdumist, mis võib põhjustada pallide iseeneslikku süttimist, tuleb nad stoovida tihedalt üksteise vastu. Et lossimise käigus ei tekiks segadusi erinevate kaubapartiidega ja puuvillasortidega, on vaja laadimisel last korralikult separeerida, sest välisel vaatlusel erinevad puuvillapallid väga vähe üksteisest. Samas on keelatud pallide markeerimisel kasutada värve.
Kui laeva trümmis on soojenevaid vaheseinu või torusid , tuleb enne laadimise alustamist need eraldada puitmaterjaliga nii, et kauba ja kaitstava objekti vahele jääks vähemalt 10-cm vahe.
Kõik torud kust võib välja lennata sädemeid, tuleb katta sädemepüüdjatega. Elektrijuhtmestik, mis kulgeb läbi trümmi, peab olema täiesti korras, ja kõik valgustid, mis trümmis paiknevad, peavad olema kaetud restidega. Kandevalgustite ühendusstepsel peab asuma väljaspool trümmi.
Puuvilla vedavad laevad peavad olema varustatud süsihappegaas- või aurtulekustutussüsteemiga. Enne laadimise algust tuleb töökorda seada tuletõrjevoolikud, mis tähendab nende ühendamist tuletõrjekraanidega, sisse seada tuletõrjevaht ja üles panna sildid suitsetamise keelu kohta. Kui laadimisel tekib pikem vahe ja ka pärast laadimise lõppu tuleb trümmiluugid tihedalt sulgeda.
Laeva ülesõidul on vaja kontrollida temperatuuri trümmides. Kui trümmis avastatakse järsk temperatuuritõus, tuleb kasutada kõiki tulekahju kustutamiseks lubatud vahendeid, kaasa arvatud trümmi uputamine veega.
Puuvillapallide stoovimistegur sõltub palli kokkusurumise astmest ja palli suurusest ning kõigub 2,5…6 m3/t vahel. Puuvillapallide mass kõigub piirides 140…300 kg.
Lina ja teiste kiudmaterjalide omadused on samad mis puuvillalgi.
Puhas lina on kuiv last, mis ei oma tugevat lõhna ning on sama tuleohtlik nagu puuvillgi
Džuut erineb teistest kiudlastidest suure niiskusesisalduse poolest, mida ta samas kergelt ära annab, seetõttu ei tohi teda vedada koos selliste lastidega, mis imavad kergelt niiskust. Soodsa niiskusega džuut võib seoses niiskuse eraldumisega kergemaks muutuda.
Vill on väga hügroskoopne last. Õhuniiskusel 90 % küünib tema enda niiskuseaste 22-protsendini, samal ajal kui näiteks puuvillal on see näitaja 13 %.
Villa pakitakse samuti pallidesse, kuid need pallid on nõrgemalt kokku pressitud kui puuvillapallid. Villapallid erinevad puuvillapallidest ka selle poolest, et nende nurgad on ümaramad. Villapallide kaal kõigub samuti võrdlemisi suurtes piirides, sõltuvalt palli pressimise tihedusest ja villa tüübist.
2.18. Trümmide ventileerimine
Lastitud laeva liikumisel ühest kliimatsoonist teise, nt. talvel põhjast lõunasse, toimub ka lasti temperatuuri muutmine, kuid aeglasemalt kui välisõhu temperatuuri muutumine kaupade suure koguse tõttu lastiruumides. Põhiliseks ohuks temperatuuri muutumisel on kondensaadi tekkimine kaupade pinnal ja selle tagajärjel nende märgumine. Kondensaadi tekkimise vältimiseks tuleb reguleerida trümmide mikrokliimat. Seda saab teha trümmide tuulutamisega. Kuidas trümme õigesti tuulutada, sõltub eelkõige trümmiõhu temperatuurist ja välisõhu kastepunktist. Kondensaat tekib trümmis siis, kui trümmiõhu temperatuur on madalam välisõhu kastepunktist.
Vaatleme laeva liikumist hügroskoopse ja mittehügroskoopse lastiga talvel põhjast lõunasse ja vastassuunas .
Hügroskoopne last
Reis põhjast lõunasse. Reisi alguses on lastiruumide temperatuur madalam välisõhu kastepunktist. Laeva liikumisel lõunasse aga lastiruumide kastepunkt pidevalt tõuseb. Lastiruume ei tohi hakata ventileerima enne, kui lastiruumi temperatuur on kõrgem välisõhu kastepunktist. Seega tuleb pidevalt määrata lastiruumi õhu kastepunkti, et alustada ventileerimist õigel ajal.
Reis lõunast põhja. Laeva liikumisel lõunast põhja toimub nii lastiruumi kastepunkti kui ka välisõhu temperatuuri pidev alanemine. Poortide ja teki jahtumine põhjustavad niiskuse kondensatsiooni laeva kere sisepindadel . Kondensatsiooni vähendamiseks tuleb lastiruume pidevalt ventileerida.
Mittehügroskoopne last
Reis põhjast lõunasse. Trümmi õhu kastepunkt on madalam välisõhu kastepunktist. Ventilatsioon pole vajalik, sest veeaur kondenseeruks külmal lasti pinnal. Kui trümmi õhu kastepunkt ei tõuse kõrgemale välisõhu kastepunktist, toimub kondenseerumine lasti pinnal pärast luukide avamist.
Reis lõunast põhja. Last on soe ja temal veeaur ei kondenseeru. Kondenseerumise vältimiseks laeva kereosadel piisab vähesest ventileerimisest.
Laeva liikumisel tühjalt külma õhu tsoonist sooja õhu tsooni põhjustab välisõhuga ventileerimine lastiruumi niiskuse tõusu. Laeva liikumisel tühjalt sooja õhu tsoonist külma õhu tsooni võib suletud luukidega trümmides tekkida veeauru kondensatsioon õhuniiskuse suurenemise tagajärjel.
Lastiruumi mikrokliima muutub ühest kliimatsoonist teise liikumisel järgmiselt:
– suvel, kui veetemperatuur on madalam õhutemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega suunatud ülevalt alla, alumised lastikihid niiskuvad, ventilatsioon suurendab soojuse ülekannet välisõhult lastile ja sõltuvalt õhu parameetritest last niiskub või kuivab
– talvel, kui õhutemperatuur on madalam veetemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega alt üles, ülemised lastikihid niiskuvad ja välisõhuga ventileerimine kuivatab ülemist lastikihti.
Trümmide tuulutamiseks kasutatakse loomulikku või sundtuulutust. Loomulik tuulutus toimub trümmi ventilatsioonitorude kaudu. Sundtuulutus toimub elektrimootoritega käitatavate ventilaatorite abil.
Trümme võib tuulutada ainult ilusa kuiva ilmaga. Halva ilmaga peavad trümmide tuulutusluugid olema suletud. Trümmide tuulutuse alguse ja lõpetamise kohta tuleb teha sissekanne logiraamatusse.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 60 allalaadimist

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #1

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #2

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #3

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #4

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #5

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #6

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #7

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #8

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #9

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #10

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

60 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rainu Ibrus Õppematerjali autor

Konspekt

tükklast lastid separatsioonimaterjal vedu

Sarnased õppematerjalid

pdf

KORDAMISKUSIMUSED STIV

On olemas väga palju tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama kehtib veorežiimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusrežiimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- ja niiskustingimustes Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste lastikihtide surve alumiste lastikihtide kaubaüksused katki muljuda. Tükklastide iseloomulikud omadused: • Kaubaühiku väike mass ja mõõtmed • Pakendite mitmekesisus • Füüsikalis-keemiliste omaduste mitmekesisus • Kasutatavad laadimistehnoloogiad väga erinevad 2. Mis on režiime last? • Mitterežiimsed lastid – ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete seisundite mõjule Nt kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Siia kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid.

Ainetöö

odt

Lastindus ja laondus eksami küsimused

3.Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn

Lastindus ja laondus

pdf

Lastindus ja laondus

Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike

Logistika

pdf

Lastindus ja laondus

doc

Konteinerveod

Põranda kinnitusaasad asuvad põrandasse tehtud avades, et mitte vigastada tõstukite rattaid. Konteinerite karkasse kaetakse ka muu materjaliga peale lehtterase, näiteks veekindla vineeriga armeeritud plastikuga või alumiiniumiga. Võrreldes terasega on viimatimainitud materjalid vastupidavamad roostetamisele ja väiksema soojusjuhtivusega. Samuti ei teki nende sisepindadel kondensaati. Lahtisel konteineril puudub katus ja neid kasutatakse selliste lastide veoks, mis ei karda niiskust, eelkõige puistlastide veoks. Lahtise konteineri standardmõõtmed on samad mis kastkonteinerilgi. Raskete maakide veoks kasutatava lahtise konteineri kõrgus on poole võrra väiksem standardkõrgusest. Lahtise konteineri küljed võivad olla avatavad. Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega. 2 Külmkonteinerid võivad olla isotermilised või statsionaarse külmutusseadmega. Meritsi

Laevandus

docx

Kiiresti riknevad lastid

TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3. Kokkuvõte .................................................................................................... 8 4

Transport

docx

LASTINDUS JA LAONDUS

6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil.

Lastindus ja laondus

pdf

Puistlast

2011 · Sadamates laaditakse-lossitakse sellist lasti spetsiaalse seadmestikuga (seadmetel suur tootlikkus) varustatud kaidel. · Füüsikalis-keemiliste omaduste, veo- ja hoiustamistingi- muste järgi jaguneb kuhje- ja puistlast kahte põhigruppi: last, mille omadused niiskuse mõjul ei muutu ja mida võib vedada lahtistes transpordivahendites ning ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.). Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb

Lastindus ja laondus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

scientiacrescat: Oli olemas kõik kuivlastiga seonduv, kahjuks puudus vedellasti käsitlevad teemad.

20:14 03-06-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk