Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LASTINDUS JA LAONDUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kuivlast?
  • Mis on vedellast?
  • Mis on tükklast segalast?
  • Mis on reziimne last?
  • Mis on stoovimistegur kuidas seda leida kasutusala meretranspordis?
  • Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
  • Mis on lastiruumi kadu broken stowage?
  • Millised on kolm peamist ladustamisalternatiivi kommenteeritult?
  • Mis on ristlaadimine cross-docking?
  • Mis vahe on läbivoolaol ja U-voo laol?
  • Miks tehakse laos inventuure?
  • Kuidas ladustatakse kaubaaluseid vähemalt 5 ladustamismoodust kommenteeritult?
  • Mis on vöötkood kasutamise põhjused laonduses ja transpordis?
  • Mis on SSCC serial shipping container code?
  • Mis vahe on müügipakendil ja rühmapakendil?
  • Mis on moodulpakkimine modulaarne pakkimine?
  • Mis on lainepapp gofreeritud papp?
  • Millist infot peab sisaldama pakendi markeering?
  • Mida tähendab kaubaalusel olev põletusmärk EPAL?
  • Mis on stividorialus?
  • Mis on kaubaaluste kuumtöötlemise märgis millist infot see sisaldab?
  • Mis on rimud milleks kasutatakse?
  • Kes on talman tallyman?
  • Mis on kaubapall?
  • Milliseid kaupu veetakse pallides?
  • Mis on kiudlast?
  • Mida peetakse silmas termini "kerged naftasaadused" all?
  • Mida peetakse silmas termini "rasked naftasaadused" all?
  • Mis on Reidi aururõhk milleks seda mõõdetakse?
  • Mis on API erikaal kuidas seondub meretranspordiga?
  • Mis on leekpunkt kuidas seondub meretranspordiga?
  • Mis on COW crude oil washing?
  • Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga?
  • Kuidas inertgaasi saadakse?
  • Mis on tankide tühik ullage?
  • Mis on vedelikpesur scrubber?
  • Mis on LNG kuidas seda saadakse?
  • Mis on LPG kuidas seda saadakse?
  • Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi?
  • Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem millest see koosneb?
  • Mis on varingu kaldenurk?
  • Kuidas seondub meretranspordiga?
  • Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes?
  • Miss on vedeldumispunkt?
  • Mis on nihkuv puistlast?
  • Kuidas vältida lasti nihkumist?
  • Millistest komponentidest koosneb konteineri tuvastussüsteem?
  • Kuidas kinnitatakse konteinereid laeva tekile?
LASTINDUS JA LAONDUS
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on kuivlast ?
  • Mis on vedellast ?
    Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta , maagaas, toiduained)
  • Mis on tükklast (segalast)?
    Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse,
    pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada:
    –Segalast –koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest
    –Ühetaoline last –koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides).
  • Mis on režiimne last?
  • Mis on stoovimistegur , kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn•Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t• Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks –Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi.
  • Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne
  • Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
    Mahulast (measurement cargo ) –suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse
    veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja
    rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t
  • Mis on lastiruumi kadu ( broken stowage)?
  • Lastiruumi kao leidmine, ülesanne.
  • Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne
  • Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)?
    • Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil.
    • Logistika seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale korraldada, kaitsta ja tuvastada.
    • Turvalisus.Pakend võib märkimisväärselt vähendada kauba varguse või rikkumisega seotud turvariske.
    • Kaitsmine ja säilitamine. Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise eest (löögid, surve, niiskus, tolm, putukad, bakterid , staatiline elekter , ebasobiv temperatuur jms).
    • Kasutusmugavus .Klientidele kaupade mugavama kasutamise võimaldamine (kerge avatavus, taassulgemisvõimalus, kantavus, jaotus korraga tarbitavateks kogusteks jms).
    • Tuvastamine ja teave. Pakendil on mitmesugune kaupade tuvastamiseks,käitlemiseks ja müügiks vajalik teave (info pakendi sisu kohta, vöötkoodid, kasutusjuhised, transpordietiketid, ohutu kasutamise nõuded, hinnasildid jms).

  • Millised on kolm peamist ladustamisalternatiivi (kommenteeritult)?
  • Mis on ristlaadimine (cross- docking )?
  • Mis vahe on läbivoolaol ja U-voo laol?
  • Nimeta vähemalt 5 laos teostatavat tegevust?
    • Vastuvõtt (mahalaadimine, hoiuühikute koostamine, kauba vastuvõtukontroll)
    • Hoiukohtadele paigutamine
    • Hoiundamine
    • Aktiivkohtade täiendamine
    • Komplekteerimine
    • Sortimine , ühitamine, pakkimine
    • Lähetamine `+
    • Inventeerimine
    • Töö infosüsteemis
    • Lao korrashoid

  • Miks tehakse laos inventuure?
    Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused , kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi üle-või puudujääk, võrreldes raamatupidamisandmetega. Kõik puudu-ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt.
  • Kuidas ladustatakse kaubaaluseid (vähemalt 5 ladustamismoodust, kommenteeritult)?
    • Kaubaaluste riiulid. Kaubaaluseriiulitega ladu,mis koosneb moodulitest(külgraamid,talad,nii riiulite sügavus kui kõrgus on suures osas ja lihtsalt reguleeritav.Riiulite kõrgustavaliselt3-12m.riiulitaladkannavadtavaliseltkoormust850-1200kg kaubaalusekohta.

    • Peenkaubariiulid. Enamastitegemisttavalisteavatudlaoriiulitega.Riiulite tüüpiline kõrgus 2-2,3m,sektsioonilaius1-1,2m,riiulite kõrgus0,3-0,5m.Kõrgemad kui2,3m

    Riiulid ainult aeglaselt liikuvate kaupade puhul efektiivsed(ülemistelt korrustelt
    Komplekteerimiseks tuleb kasutada redelit .Riiulite vaheliste koridoride laius
    tavaliselt1,4-1,6m,et 2 käsikäru teineteisest mööda mahuvad.
    • Virnastamine . Virnastamine ei nõua mingeid riiulisüsteeme.Kaubaalused või muud pakkeühikud asetatakse ridadena otse põrandale ja laaditakse üksteiseotsa. Et tagada virna stabiilsust,ei tohiks selle kõrgus ületada virnastatavatepakendite lühema külje kuuekordset pikkust.Kasutatakse kaupade puhul,kus ladustatavate ühikute nomenklatuur on väike,kuid kogused nomenklatuuri ühiku kohta suured.

    • Sügavlaadimisriiulud.

    • Läbivooluriiulid

    • Liikuvriiulid

  • Nimeta kahveltõstuki liike (vähemalt 5, kommenteeritult).
  • Mis on vöötkood, kasutamise põhjused laonduses ja transpordis ?
    Tänapäeval laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse
    rakendus. •Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbri-või
    numbri-ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks
    vöödiks. •Vöötkoodi loetakse erilise optilise lugemisseadme –skanneriga.•Arvutisüsteemi tarkvara "tõlgib" skaneeritud vöötkoodi püstjoonte paksuste ja nende vahekauguste alusel esialgseks numbri-või numbri-ja tähekombinatsiooniks tagasi. Vöötkoodidega märgistatakse tooteartikleid, rühmapakendeid, kaubaaluseid, konteinereid ja isegi raudteevaguneid.
  • Mis on SSCC (serial shipping container code )?
    SSCC märgistab transpordipakendi unikaalselt kogu selle pakendi
    kasutustsükli ajaks. Transpordipakendi märgistab kauba saatja selle
    komplekteerimisel. •SSCC-gamärgistatud kaupade liikumist saavad jälgida kõik tarneahela
    osalised, alates tootjast, vedajast/ekspedeerijast, turustajast kuni
    jaemüüja või lõppkaubasaajani. •SSCC sobib eriti hästi nende kaupade märgistamiseks, mida pakitakse iga kord erinevalt, näiteks kui tooted komplekteeritakse ja pakitakse üksiktellimuste täitmiseks.
  • Mis on RFID (radio frequency identification devices )
    On uusim logistikas kasutatav toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia , mis kasutab raadiolaineid. Kui muud automaatse tuvastamise tehnoloogiad nõuavad mingil määral inimtööd (skaneerimine), siis RFID on täiesti automaatne. RFID süsteem koosneb RFID märgisest, RFID lugejast ning arvutisüsteemi riist -ja tarkvarast. Kui RFID lugeja ergastab märgise, saadetakse märgise mällu salvestatud informatsioon raadiolainetena lugejasse. Lugeja edastab vajalikud andmed arvutisüsteemi. Arvutisüsteemi (või lugeja) tarkvara filtreerib vastuvõetud informatsiooni ning tõlgib selle vajadusel infosüsteemi poolt kasutatavasse andmeformaati. Rakendusest sõltuvalt kasutatakse erineva suuruse, kuju ja andmemahutavusega RFID märgiseid. Enamkasutatav on nn. "nutietikett"
    (smartlabel), mis on kombinatsioon vöötkoodist ja RFID märgisest.
  • Mis vahe on müügipakendil ja rühmapakendil?
    Müügipakendi kaupu loetakse tüki kaupa. Rühmapakend on pakend, mis sisaldab teatud arvu tooteid (nt kastid või karbid).
  • Mis on moodulpakkimine (modulaarne pakkimine)?
    Moodulpakendi põhimõtte järgi kaupu veetakse, ladustatakse ja käideldakse standardsetes
    pakendimoodulites. Pakendimoodulite mõõtmed on sellised, mis võimaldavad koondada
    väiksemaid mooduleid ruumikaota suuremateks. Kuna peamine tükikauba laadimisühik laonduses ja transpordis on kaubaalus , peavad müügi-ja rühmapakendid olema kavandatud selliste mõõtmetega, et mahuksid täpselt kaubaalustele, raiskamata ruumi ja ulatumata üle aluse servade . Standardsed moodulpakendid tõhustavad kaubakäitlemist, laoruumi ja veovahendite mahutavuse ning kandevõime kasutamist.
  • Nimeta pakkematerjale koos kasutusala iseloomustamisega (vähemalt 5)
  • Mis on lainepapp (gofreeritud papp )?
    Lainepapp on papp, mis talub paremini survet , suuremat staatilist koormat, on kergem ja parem isolaator . Enamlevinud lainepapp, toodetakse 2-15 mm paksusena ja ühe kuni kolmekordse lainepapina. –Kasutatakse ulatuslikult, eriti kokkuvolditavate kastide puhul, esmajoones hulgipakenditetootmiseks. –Samuti toodete kaitsmiseks pealt ja külgedelt
  • Millist infot peab sisaldama pakendi markeering ?
  • Mida tähendab kaubaalusel olev põletusmärk EPAL? European Pallet Association. See märk tähendab, et kaubaalused on sertifitseeritud ning vastavad kehtestatud nõuetele.
  • Mis on stividorialus?
    Tugev, ümberpööratav, kahest otsast käideldav kahekordse laudkattega kahetiivaline kaubaalus, mida kasutatakse tööks kahveltõstukite ja tõstetroppidega sadamates ja militaarvaldkonnas. Kasutatakse laialt arengumaades tükikauba lastimiseks/lossimiseks. Puuduvad mõõdu-ja tüübistandardid. Võivad alla eri mõõtmetega, üldiselt suuremad kui EUR ja FIN alused
  • Mis on kaubaaluste kuumtöötlemise märgis, millist infot see sisaldab?
    Kuumtöötluse läbinud pakkematerjal peab olema märgistatud vastavustähisega
    HT(HeatTreatment) ja mürkgaasiga töötlemise korral vastavustähisega MB. Vastavustähis tõendab, et puidust pakend on päritoluriigis töödeldud ja risk taimekahjustajate levikuks on viidud miinimumini.
  • Nimetage enamveetavaid vedellaste (vähemalt 5)?
    Kütteõli, bensiin , toornafta , diiselõli, gaasiõli, bituumen , kreosoot
  • Nimeta tükklastide allliike kasutatavate pakendite järgi (vähemalt 5 allliiki)?
    Kottlast, pall ja pakklast, veerev-vaatlast, kastlast, pudelid -balloonid, pakkimata last
  • Mis on rimud, milleks kasutatakse?
    See on kahekordne separatsioonmaterjal. Rimud kasutatakse eri liiki lastide (kaupade) või eri kaubapartiide eraldamiseks laadimisruumis ning nihkumisohtlike lastide kinnitamiseks, tühikute täiteks ja kauba eraldamiseks laeva metallosadest. Rimudenaon kasutusel lauad, prussid, liistud, aga ka present , paber kotiriie, Enamkasutatav separatsioonimaterjal on okaspuidust (mänd,
    kuusk , nulg jms) 25-40 mm paksused, ca 15 cnlaiused ja 3-4 m pikkused lauad.
  • Kes on talman (tallyman)?
    Isik, kes teostab vahetult talmanitööd. Talmanitööd koosnevad lastikoguse (kaubakohtade arvu) arvutamisest ja kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust ehk kindlaksmääramisest laevade, vagunite, autode, treilerite, konteinerite ja muude transpordivahendite lastimisel-lossimisel .
  • Mis on kaubapall? Milliseid kaupu veetakse pallides?
    Pall on pakend, kus kaup on kokku pressitud. Pallides veetava lasti kaitseks niiskuse ja tolmu eest
    kaetakse pallid veekindla riide või paberiga. Kaubapallid peavad olema kaitstud lastiruumi
    kondensatsiooniniiskuse vastu. Pallides veetakse puuvill, kiudained , takk, paber ja tselluloos , vill , kautsuk ja kummitooted.
  • Mis on kiudlast? Nimeta levinumaid kiudlaste?
    Kiudlastid on looduslikud või tehiskiudained , millistest valmistatakse lõnga, kangaid , trikootooteid ja trosse.
  • Mida teha, kui tükklast lossimisel on kauba saatja ja laeva poolne lossitavate ühikute lugemine andnud erinevad tulemused?
  • Nimetage enamveetavaid vedellaste (vähemalt 5)?
    Kütteõli, bensiin, toornafta, diiselõli, gaasiõli,bituumen, kreosoot
  • Mida peetakse silmas termini "kerged naftasaadused " all?
    Need on vähese tiheduse ja süsiniku sisaldusega naftasaadused, mis on samuti kergem töödelda (nt bensiin, petrooleum )
  • Mida peetakse silmas termini "rasked naftasaadused" all?
    Need on suurema tiheduse ja süsiniku sisaldusega naftasaadused, mis on raskem töödelda (nt toornafta, mootorikütus, masuut , kütteõli)
  • Mis on Reidi aururõhk, milleks seda mõõdetakse?
    Näitaja mis iseloomustab nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust. Mõõtmiseks
    spetsiaalaparaat, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse 37.8oC vette. Manomeetrilt loetakse vedeliku aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk temperatuuril 37,8oC. Mida suurem see on, seda intensiivsemalt
    vedelik aurub ja seda kõrgem on naftasaaduste loomulik kadu veol.
  • Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga?
  • Mis on leekpunkt , kuidas seondub meretranspordiga?
    Leekpunkt (flashpoint)–üks tähtsamaid naftasaaduste tuleohtlikkuse näitajaid. Kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub vedeliku pinnalt nii palju auru, et vedeliku
    pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis süttib lahtise tule toimel. Tule eemaldamisel põlemine lakkab. Leekpunkti määramiseks kasutatakse erinevaid standardeid (STTM. DIN, IP, ISO). Leekpunkt sõltub õhurõhust ja keskkonna hapnikusisaldusest.
  • Mis on COW ( crude oil washing)?
    Tankide pesu toornaftaga . Toornafta sisaldab raskeid asfaldi ja parafiinikomponente, mis ladestuvad tankide rõhtpindadele ja on veega pesemisel raskesti eemaldatavad. Tankide põhjale kogunedes võivad nad ummistada väljapumpamistorud. Et toornaftal on omadus tankide põhjale
    sadestunud setteid lahustada, tuldi mõttele kasutada seda toornafta asemel tankide pesuks (esimest korda katsetati 1972). COW kasutamisel :
    • peseb toornafta tankid puhtamaks kui vesi
    • plahvatus -ja tuleohutuse tagamiseks peavad tankid olema täidetud inertgaasiga

  • Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga? Kuidas inertgaasi saadakse?
    Plahvatus-ja tuleohu vältimiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt
    süsinikdioksiidiga (CO2) ja/või lämmastikuga. Lisaks aeglustab inertgaastankides nende korrosiooniprotsessi. Inertgaasisaadakse tankeritel katlasuitsust gaasi-või diiselkütuse põletamisel inertgaasigeneraatoris. Inertgaasi kasutatakse:
    –tühjade tankide täitmiseks
    –inertgaasiandmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga pesemise ajal
    –tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks degaseerimisel
    –ülerõhu tekitamiseks tankides veo ajal
  • Mis on tankide tühik (ullage)?
    See on vedellastiga konteineri täitmata ruum. Tühikute temperatuuri tuleb veo ajal regulaarselt kontrollida, sest tühikute suurused muutuvad koos temperatuuri muutumisega
  • Mis on vedelikpesur (scrubber)?
    Seade, kus gaasi pestakse mereveega. Selle ülesandeks on põlemigaaside jahutamine
    (300oC-lt ümbritsevale mereveetemperatuurile) ning vääveldioksiidi ja tahkete osakeste eemaldamine.
  • Mis on LNG, kuidas seda saadakse?
    LNG (Liquefied Natural Gas) ehk veeldatud gaas on maagaas (valdavalt metaan (CH4)), mis on jahutatud kuni veeldumistemperatuurini -162 C°. Veeldumisel LNG-ks väheneb maagaasi ruumala 600 korda, LNG erikaal on ligikaudu 47% vee erikaalust. LNG-d hoitakse suurtes mahutites
    -162C°juures ning gaasistatakse vastavalt vajadusele seda soojendades.
  • Mis on LPG, kuidas seda saadakse?
    (Liquefied Petroleum Gas(valdavalt propaan ( C3H8 ) ja butaan ( C4H10 )), mida erinevalt LNG-st transporditakse rõhu all (propaan veeldub 22 baari juures) ning mille transport sisaldab tänu rõhule lisariske. LPG on õhust raskem, mistõttu lekete korral koguneb see madalatesse kohtadesse ja
    segunedes õhuga moodustab plahvatusohtliku segu palju laiemas kontsentratsioonide
    vahemikus kui LNG.
  • Nimetage enamveetavaid gaasilaste (vähemalt 3)?
    Metaan, propaan, butaan, ammoonium, vinüülkloriid, Eteen -ja propeenoksiid
  • Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi?
  • Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem, millest see koosneb?
  • Millised on 5 maailmas veetavat puistlasti, mis moodustavad põhiosa maailma puistlastivedude mahust?
    Rauamaak, teravili, süsi, boksiit/ alumiiniumoksiid , fosfaat
  • Mis on varingu kaldenurk? Kuidas seondub meretranspordiga?
    Varingu kaldenurgaks nimetatakse rõhttasandi ja puistlasti koonuse külgpinna vahelist nurka. See seloomustab tahkete puistlastide soodumust nihkuda.
  • Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes?
    Laeva tingimustes kasutatakse varingu kaldenurka leidmiseks rõhtsat vibratsioonivaba lauda, kartongi või paksemat paberilehte, (millele valatakse katsetatav materjal), malli ja kolmeliitrise mahuga koonilist nõud. Võetakse umbes 10 liitri jagu lasti, mis jagatakse kolme võrdse
    suurusega hunnikusse. Nõu täidetakse katsetatava ainega ja valatakse ettevaatlikult 2 liitrit
    lauale asetatud paberile nii, et moodustuks koonus. Ülejäänu valatakse mõne millimeetri kõrguselt algkoonuse tipule, liigutades nõud ümber koonuse tipu sel viisil, et ainekoonus tuleks
    sümmeetriline .•Kui kogu aine on paberile valatud ja koonuse küljed ei ole varisenud,
    mõõdetakse malliga koonuse külgpinna ja laua vaheline nurk koonuse aluse kahe ristuva diameetri otspunktides•Sama protseduuri korratakse kaks korda ülejäänud 6 liitri ainega.
    •Varingu kaldenurk arvutatakse 12 mõõtmistulemuse keskmisena
  • Miss on vedeldumispunkt? Kuidas seondub meretranspordiga?
    See on niiskusesisaldus protsentides, mille juures lasti näidised katsetuste käigus vedelduvad.
  • Mis on nihkuv puistlast? Kuidas vältida lasti nihkumist?
    Nihkuvad lastid -varingu kaldenurk on võrdne või väiksem kui 30° (või 35°).
  • Mis on fiting?
    Spetsiaalne talade ühenduselement. Fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seetõttu on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal fitingute ülemisest tasandist .
  • Mis vahe on standard ja high cube ISO konteineritel.
    Konteinerite väline kõrgus on kas 8 jalga (2,44 m), 8 ́6 ́ ́("standard"; 2,59 cm) või "high cube" kõrgus, 9 ́6 ́ ́(2,90 m).
  • Mis on pallet wide konteiner
    Konteinerite laiuse standard on 8 jalga (2,44 m), mis tähendab üldotstarbeliste konteinerite siseruumi laiust 2,34-2,35 m. Erandiks on "pallet-wide" konteinerid, mille siseruumi laius on 2,44 m, et mahutada ära kaks kitsamat otsa pidi kokku pandud euroalust (väline laius 2,50 m).
  • Mis on TEU?
    Konteinerite mahutavust ja käivet väljendatakse tavaliselt 20-jalastes
    tingkonteinerites ehk TEU-des ( twenty foot equivalent unit). 1 TEU on võrdne ühe 20 ́pikkuse ja 8 ́laiuse (6,1 ×2,44 m) standardkonteineriga. Kuna tegemist on ligikaudse arvestusühikuga, ei võeta konteineri kõrgust arvesse. 40-ja 45 jalased konteinerid võetakse võrdseks kahe TEU-ga, sõltumata nende kõrgusest.
  • Nimeta ISO konteinerite liike (vähemalt 5, kommenteeritult)?
  • Millistest komponentidest koosneb konteineri tuvastussüsteem?
  • Nimeta konteinerite kasutamise eeliseid (vähemalt 5)?
    • Konteinerisse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja hõlpsasti käidelda, mis võimaldab oluliselt vähendada peale-, mahalaadimis-ja terminalikulusid.
    • Kauba riknemisoht väheneb –kaubad kaitstud päikese, osaliselt niiskuse jms eest.
    • Konteinerveod võimaldavad märkimisväärselt vähendada transpordikulusid .
    • Kaubad on lukustatud ja plommitud konteineris paremini turvatud.
    • Konteinerit saab kasutada ka ajutise laona.
    • Konteinereid saab kasutada erinevate toodete veoks
    • Kindlustamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed, võrreldes muude veoviiside kindlustuskuludega.

  • Nimeta konteinerite kasutamise puuduseid (vähemalt 5)?
    • Kapitalimahukus –konteinerite käitlemine nõuab suuri investeeringuid vastavasse infrastruktuuri ja tehnikasse kõikidelt veoahela osalistelt.
    • Tühjad konteinerid tuleb vedajale / liisijale tagastada, see suurendab logistikakulusid
    • Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel.
    • Riikide valitsustel keeruline kontrollida salakaubavedu.
    • Enamus konteinerivoogusid on tasakaalustamata –Globaalselt moodustab tühjade konteinerite käitlemine 20% sadamate konteinerikäibest.

  • Kuidas kinnitatakse konteinereid laeva tekile ?
  • Vasakule Paremale
    LASTINDUS JA LAONDUS- #1 LASTINDUS JA LAONDUS- #2 LASTINDUS JA LAONDUS- #3 LASTINDUS JA LAONDUS- #4 LASTINDUS JA LAONDUS- #5 LASTINDUS JA LAONDUS- #6 LASTINDUS JA LAONDUS- #7 LASTINDUS JA LAONDUS- #8 LASTINDUS JA LAONDUS- #9 LASTINDUS JA LAONDUS- #10 LASTINDUS JA LAONDUS- #11 LASTINDUS JA LAONDUS- #12 LASTINDUS JA LAONDUS- #13 LASTINDUS JA LAONDUS- #14 LASTINDUS JA LAONDUS- #15 LASTINDUS JA LAONDUS- #16 LASTINDUS JA LAONDUS- #17 LASTINDUS JA LAONDUS- #18 LASTINDUS JA LAONDUS- #19 LASTINDUS JA LAONDUS- #20 LASTINDUS JA LAONDUS- #21 LASTINDUS JA LAONDUS- #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tusjaa Õppematerjali autor
    eksamivastused 2016

    Sarnased õppematerjalid

    Lastindus ja laondus eksami küsimused
    8
    odt

    Lastindus ja laondus eksami küsimused

    LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt

    Lastindus ja laondus
    KORDAMISKUSIMUSED STIV
    13
    pdf

    KORDAMISKUSIMUSED STIV

    AINE "STIVIDORITÖÖD" ÕPPEMOODULID "LASTINDUS" ja "OHTLIKUD LASTID" KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid (tsement,jahu, kartul), kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. Tükklast ei ole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, st selle lastimine-lossimine on suhteliselt aeglane ja nõuab erinevate mehhanismide kasutamist. On olemas väga palju tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama kehtib veorežiimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusrežiimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- ja niiskusting

    Ainetöö
    Konteinerveod
    73
    doc

    Konteinerveod

    VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

    Laevandus
    ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED
    10
    docx

    ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

    TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ­ ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jad

    Logistika ja tarneahelad
    Pakkimine
    28
    doc

    Pakkimine

    1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait

    Logistika
    Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud
    11
    doc

    Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

    I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja p

    Laevandus
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun