Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LASTINDUS JA LAONDUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kuivlast?
  • Mis on vedellast?
  • Mis on tükklast segalast?
  • Mis on reziimne last?
  • Mis on stoovimistegur kuidas seda leida kasutusala meretranspordis?
  • Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
  • Mis on lastiruumi kadu broken stowage?
  • Millised on kolm peamist ladustamisalternatiivi kommenteeritult?
  • Mis on ristlaadimine cross-docking?
  • Mis vahe on läbivoolaol ja U-voo laol?
  • Miks tehakse laos inventuure?
  • Kuidas ladustatakse kaubaaluseid vähemalt 5 ladustamismoodust kommenteeritult?
  • Mis on vöötkood kasutamise põhjused laonduses ja transpordis?
  • Mis on SSCC serial shipping container code?
  • Mis vahe on müügipakendil ja rühmapakendil?
  • Mis on moodulpakkimine modulaarne pakkimine?
  • Mis on lainepapp gofreeritud papp?
  • Millist infot peab sisaldama pakendi markeering?
  • Mida tähendab kaubaalusel olev põletusmärk EPAL?
  • Mis on stividorialus?
  • Mis on kaubaaluste kuumtöötlemise märgis millist infot see sisaldab?
  • Mis on rimud milleks kasutatakse?
  • Kes on talman tallyman?
  • Mis on kaubapall?
  • Milliseid kaupu veetakse pallides?
  • Mis on kiudlast?
  • Mida peetakse silmas termini "kerged naftasaadused" all?
  • Mida peetakse silmas termini "rasked naftasaadused" all?
  • Mis on Reidi aururõhk milleks seda mõõdetakse?
  • Mis on API erikaal kuidas seondub meretranspordiga?
  • Mis on leekpunkt kuidas seondub meretranspordiga?
  • Mis on COW crude oil washing?
  • Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga?
  • Kuidas inertgaasi saadakse?
  • Mis on tankide tühik ullage?
  • Mis on vedelikpesur scrubber?
  • Mis on LNG kuidas seda saadakse?
  • Mis on LPG kuidas seda saadakse?
  • Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi?
  • Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem millest see koosneb?
  • Mis on varingu kaldenurk?
  • Kuidas seondub meretranspordiga?
  • Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes?
  • Miss on vedeldumispunkt?
  • Kuidas seondub meretranspordiga?
  • Mis on nihkuv puistlast?
  • Kuidas vältida lasti nihkumist?
  • Millistest komponentidest koosneb konteineri tuvastussüsteem?
  • Kuidas kinnitatakse konteinereid laeva tekile?

Lõik failist

LASTINDUS JA LAONDUS
KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on kuivlast ?
  • Mis on vedellast ?
    Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta , maagaas, toiduained)
  • Mis on tükklast (segalast)?
    Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse,
    pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada:
    –Segalast –koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest
    –Ühetaoline last –koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides).
  • Mis on režiimne last?
  • Mis on stoovimistegur , kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn•Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t• Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks –Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi.
  • Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne
  • Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
    Mahulast (measurement cargo ) –suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse
    veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja
    rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t
  • Mis on lastiruumi kadu ( broken stowage)?
  • Lastiruumi kao leidmine, ülesanne.
  • Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne
  • Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)?
    • Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil.
    • Logistika seisukohast on pakendi eesmärgiks tooteid ja materjale korraldada, kaitsta ja tuvastada.
    • Turvalisus.Pakend võib märkimisväärselt vähendada kauba varguse või rikkumisega seotud turvariske.
    • Kaitsmine ja säilitamine. Pakendi sisu kaitsmine väliskeskkonna mõjudest tingitud kahjustuste, riknemise või reostumise eest (löögid, surve, niiskus, tolm, putukad, bakterid , staatiline elekter , ebasobiv temperatuur jms).
    • Kasutusmugavus .Klientidele kaupade mugavama kasutamise võimaldamine (kerge avatavus, taassulgemisvõimalus, kantavus, jaotus korraga tarbitavateks kogusteks jms).
    • Tuvastamine ja teave. Pakendil on mitmesugune kaupade tuvastamiseks,käitlemiseks ja müügiks vajalik teave (info pakendi sisu kohta, vöötkoodid, kasutusjuhised, transpordietiketid, ohutu kasutamise nõuded, hinnasildid jms).

  • Millised on kolm peamist ladustamisalternatiivi (kommenteeritult)?
  • Mis on ristlaadimine (cross- docking )?
  • Mis vahe on läbivoolaol ja U-voo laol?
  • Nimeta vähemalt 5 laos teostatavat tegevust?
    • Vastuvõtt (mahalaadimine, hoiuühikute koostamine, kauba vastuvõtukontroll)
    • Hoiukohtadele paigutamine
    • Hoiundamine
    • Aktiivkohtade täiendamine
    • Komplekteerimine
    • Sortimine , ühitamine, pakkimine
    • Lähetamine `+
    • Inventeerimine
    • Töö infosüsteemis
    • Lao korrashoid

  • Miks tehakse laos inventuure?
    Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused , kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi
  • Vasakule Paremale
    LASTINDUS JA LAONDUS- #1 LASTINDUS JA LAONDUS- #2 LASTINDUS JA LAONDUS- #3 LASTINDUS JA LAONDUS- #4 LASTINDUS JA LAONDUS- #5 LASTINDUS JA LAONDUS- #6 LASTINDUS JA LAONDUS- #7 LASTINDUS JA LAONDUS- #8 LASTINDUS JA LAONDUS- #9 LASTINDUS JA LAONDUS- #10 LASTINDUS JA LAONDUS- #11 LASTINDUS JA LAONDUS- #12 LASTINDUS JA LAONDUS- #13 LASTINDUS JA LAONDUS- #14 LASTINDUS JA LAONDUS- #15 LASTINDUS JA LAONDUS- #16 LASTINDUS JA LAONDUS- #17 LASTINDUS JA LAONDUS- #18 LASTINDUS JA LAONDUS- #19 LASTINDUS JA LAONDUS- #20 LASTINDUS JA LAONDUS- #21 LASTINDUS JA LAONDUS- #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tusjaa Õppematerjali autor
    eksamivastused 2016

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    odt

    Lastindus ja laondus eksami küsimused

    LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt

    Lastindus ja laondus
    thumbnail
    13
    pdf

    KORDAMISKUSIMUSED STIV

    AINE "STIVIDORITÖÖD" ÕPPEMOODULID "LASTINDUS" ja "OHTLIKUD LASTID" KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid (tsement,jahu, kartul), kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. Tükklast ei ole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, st selle lastimine-lossimine on suhteliselt aeglane ja nõuab erinevate mehhanismide kasutamist. On olemas väga palju tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama kehtib veorežiimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusrežiimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- ja niiskusting

    Ainetöö
    thumbnail
    73
    doc

    Konteinerveod

    VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

    Laevandus
    thumbnail
    10
    docx

    ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

    TTÜEesti Mereakadeemia ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED Õppematerjal: raamat Logistika ja tarneahela juhtimine, ptk 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10. 1. Mis on hankelogistika? Tarneahela üks astemetest (sourcing/procurement), mille eesmärgiks on leida sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis/töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Tarneahela üks astemetest (physical distribution), mille eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarneahel? Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid ja üksteisega seotud logistilisi tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ­ ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jad

    Logistika ja tarneahelad
    thumbnail
    28
    doc

    Pakkimine

    1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait

    Logistika
    thumbnail
    11
    doc

    Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

    I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja p

    Laevandus
    thumbnail
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    thumbnail
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun