Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu agressivsetele lastide toimele) Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12t...
aga jalga. Kaubadokumentides näidatakse lastiüksuste suurimad mõõtmed. Massiühikuks on põhiliselt tonn = 1000 kg (metric ton), anglosaksi maades kas pikk tonn (long ton, 1016 kg) või lühike tonn (short ton, 954 kg). Seepärast tuleb kaubadokumentides alati pöörata tähelepanu sellele, millist tonni on kasutatud. Mahuühikutena kasutatakse kuupmeetrit, kuupjalga, inglise kuupsülda (ümarmetsa veol). Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast
· Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16..
· Massiühikud kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut kasutatakse (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton) pikk tonn = 1016 kg (long ton) lühike tonn = 954 kg (short ton) · Mahuühikud kuupmeeter m3 liiter l 1 liiter = 0,001 m3 kuupjalg cu ft kuupsüld cord kasutatakse nt ümarmetsa veol gallon gal vedelikel: 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 Mõõtühikud · Stoovimistegur S.F stowage factor kui suure ruumala võtab enda alla lasti üks massitonn. Lastide tähtsaim iseloomustaja. Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse arvutamiseks. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55...3,40; Veel kaupasid: metall-lehed 0,16..
sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus)
Kodutöö 4. Laevade prahtimine 1.Laevandusbörs Baltic Exchange – kirjeldage selle ajaloolist tausta, sh nimetuse päritolu, liikmed, omanikud, tegevuse põhimõtted, moto jm. Baltic Exchange: Asutatud 18. saj. alguses Londonis, kus siis algselt kaupmehed regulaarselt kohtusid kohvipoodides laevaomanikega (kes tihti olid ise ka kaptenid) ja sõlmisid prahilepinguid. Sellel vanimal ja tuntuimal prahiturubörsil kehtib brokerite/maaklerite käitumisreeglistik Baltic Code 2014. Liikmed: liikmete hulka kuuluvad laevaomanikud, laevamaaklerid ja prahtijad, samuti merenduse juristid, vahekohtunikud ja muud laevaliidud. Moto: iga liige kohustub järgima äritegevuse koodeksit, mis on kokku võetud motoga „Our Word Our bond“ tõlkes „Meest sõnast härga sarvest“. (Sümboliseerib eetika tähtsust kauplemisel). Lepingud sõlmitakse suuliselt ja alles hiljem kinnitatakse kirjalikult. Tegevuse põhimõtted: 1.Kõik turuosalised peavad oma lepingulisi kohustusi täit...
Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
tr = tm + ts. Pärast reisi kestuse määramist arvutatakse reisiks vajalikud kütuse-, vee- ja õlivarud: qt = tm (1+tt)(qk+ qv+q). 56 Kui on teada reisiks vajalikud kütuse-, vee- ja õlivarud, saab arvutada laeva puhaskandevõime antud reisiks p = - qt Kui reisivarud on teada, saab asuda järgmist ülesannet kandevõime ja mahutavuse täielikku ärakasutamist. Laeva kasutamise seisukohast jaotatakse lastid rasketeks ja kergeteks. Rasketeks nimetatakse laste, mille stoovimistegur on suurem laeva erimahutavusest. Kergeteks loetakse lastid, mille stoovimistegur on suurem laeva erimahutavusest. Kui laev lastida ainult raske lastiga, kasutatakse täielikult ära kandevõime, osa mahutavusest jääb kasutamata. Laeva lastimisel ainult kerge lastiga kasutatakse täielikult ära mahutavus, osa kandevõimest jääb aga kasutamata. Laeva kandevõime ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab kõikide lastide keskmine kaalutud stoovimistegur olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
