LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b
Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus;
Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus;
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3
Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?
· Tolmu ja õhusegu võib plahvatada. Sele vältimiseks ventilatsioon või pigem vältida ümberlaadimisel tolmu üleskeerutamist. Ladustamine · Avatud ladu · Kinnine ladu · Silo/elevaator · Tiik Maagid · Olulisemat - Rauamaaki veeti 2007 a. 792 mln t · Eksport Austraalia (34%), Brasiilia (34%), India (12%) · Import Hiina (49%), Jaapan (18%), Lõuna-Korea (6%), EU15 (16%) · Maagid ja kontsentraadid on rasked lastid Rauamaak 0,67...0,29 m3/t Niklimaak 0,77...0,71 m3/t Tsingimaak 0,38...0,37 m3/t Vasemaak 0,77...0,50 m3/t Plii kontsentraat 0,50...0,26 m3/t Titaani kontsentraat 0,40...0,36 m3/t Rauamaak Rauamaagi tekkimine Maagid · Maakide töötlemine palju tolmu · Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste kaupade töötlemisel kaetakse (teki)mehhanismid presendiga · Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades
kaubad meie poelettidele jõuavad . Referaadis on käsitletud liha ja lihasaaduste, puuviljade ning juurviljade vedu. Referaadi koostamisel on peamiselt kasutatud raamatut ,,Lastikäsitlus". Samuti on kasutatud ka internetipõhist materjali. 3 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevate kaupade hulka kuuluvad: loomse ja taimse päritoluga lastid, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Puu- ja juurviljade vedu sõltub nende valmimise ajast ja on seega hooajaline. Kõige enam veetakse puu- ja juurvilju jaanuari- ja maikuus. Lastide riknemise põhjusteks on: 1) lastid sisaldavad suurel hulgal vett, mis soodustab
1) Ümarpuit. Ümarpuidu lastimisel tuleb läbi teha mitmed operatsioonid. Kõik algab sellega, et tuleb valmis seada kai lastimistöödeks. Kui kai on ettevalmistatud, siis võib lasta laeval sadamasse tulla. Kui laev seisab, hakatakse kaile tooma autodega ümarpuitu, kust hüdraulilise mobiilkraanaga tõstetakse last autolt laeva. Dokkeril on ülesandeks paigutada last trümmis nii, et ruumikadu oleks võimalikult väike. Kui laeva trümm on täis suletakse laeva luugid ning jätkatakse laeva lastimist tekile. Laeva lastimisel tekile on kindel juhend(LISA) mille järgi peab tekil laadima, et vältida puidu maha kukkumist teeloleku ajal. Puid lastitakse tugipostide ülemise servani ning kui sinnani on lastitud, siis võib laev sadamast lahkuda. 2) Puiduhake Kõigepealt veetakse last sadamasse kliendi polt korraldatud autotranspordiga ja auto
III peatükk Metsalastid 3.1. Eesti tähtsamad puuliigid Eesti on suhteliselt metsarikas maa. Riikide metsarikkust väljendatakse metsasusega metsamaa suhtega riigi üldpindalasse. Eesti metsasus on 40 %. Mets on kujunenud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks eksportkaubaks. Järgnevalt kirjeldame Eesti metsade põhilisi puuliike. Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus üle 60 m. Kõrgeim
Keemiline reaktsioon, mis avaldub siis kui veevaba tsemendi pulber on segatud vett sisaldavate hüdraatidega, mis ei ole vesilahustuva TSEMENDI PAKKIMINE Kui tsementi ei veeta puistelastina, siis tavaliselt veetakse tsementi kas 40/50 kilogrammistes paberkottides või ühe/kahe tonnistes polüpropüleen kottides. Eelnevalt, kui tsement pakitakse paber või polüpropüleen kottidesse, pannakse tsement veekindlasse kotti, et vältida niiskuse või vee ligipääsu tsemendini. Polüpropüleen kotid Paberkott Spetsiaalne puistlasti laev (tsement viiakse trümmi torude kaudu) TSEMENDI TRANSPORTIMINE NING SELLEGA KAASNEVAD KAHJUSTUSED Tsement on puistlast, mis moodustab ligikaudu 5% transporditavatest kuivlastidest. Kui tsementi transportida aga valesti ehk kui ei täideta nõudmisi, mida on vaja täita tsemendi transportimisel,
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele
Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale. Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp, patarei, vile, valgust peegelduvad kleepsud. Termoülikond on soojust ja vettpidav. Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra. Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk. Kõik päästevahendid on oranzi värvi. Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele. . • Süviselt piiratud laeva tuled, päevamärk ja udusignaal. Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma: a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e
trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse,
trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse,
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus mittetulundusü
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Kui valida süsteem ,,kaup mehe juurde", võib laosisustus olla konventsionaalse lao riiuli- test mitu korda kallim, kuid kogu töö tehakse sellises laos palju väiksema arvu töötajatega. Tööaeg kulub laos lisaväärtust rohkem loova tegevuse, mitte ainult käimise või tõstukiga sõitmise peale. Töö teevad inimese eest laosüsteemid ja konveierid, mis toimetavad tooted komplekteerija töö- kohale ja viivad kastid pooleliolevate tellimuste kaupadega järgmise komplekteerija juurde või lao pakkimisalale. Arvutiprogramm määrab ära toodete ettetoomise järjekorra ja garanteerib, et neid võetakse õigetelt hoiukohtadelt. Kasutatava tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid manuaalladudeks, poolautomaatladudeks ja automaatladudeks. Maailmas on kõige levinumad manuaallaod ehk laod, kus põhiosa tööst tehak- se inimtööjõu abil
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Inimkonna poolt toodetava prügi hulk on ärevusttekitav. Ookeanis on nii suur hulk jäätmeid, et 1000 miili kaugusel USA läänerannikust on vees rämpsulaik, mis ületab kahekordselt Texase või Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga. Ainuüksi USA-s võtavad inimesed iga 5 sekundi jooksul kasutusse 60000 sellist kotti. Igal aastal tapab meie plastprügi üks miljon merelindu, 100000 merekilpkonna, hülgeid, vaalasid ja teisi meres elavaid imetajaid (Weiss, 2006). Meie jäätmed sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja ühendeid nagu plii ja elavhõbe, mis võivad saastada õhku, maapinda ja vett. Reostus kahjustab ülimal määral taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
