Liigitamised alused: -lasti fsiline seisund - veomoodus - veoresiim fsikalised keemilised omadused. kuiv lastid : puis ja vedel lastid. puistelastid on lastid mis on ilma pakenditeta nt vetised , veoreiimid : reiimsed ja mitte reiimsed. mittereiimsed : lastid , mis ei allu veol seisundit halvenevate teguritele. reiimsed: lastid mis nuavad teatud veoreiimi , peavad olema tagatud teavad temp , niiskuse ja ventileerimisting Fsikalis keemilis omaduste jrgi: Tuleohtlikud. plahvatusohtlikud , isesttivad , isekuumenevad, hgroskoopsed , mrgised , kokku klmuvad liigutamise lastide kokkusoobivuse seisukohalt gruppidesse: Agressiivsetega lastid(soojus, gaas , ise sttivad jne) agtessiivsetele tegurite mjule alluvad lastud(alluva I gruppi ainete toimele) neutraalsed lastid (puuduvad agressiivsed omadused ja ise ka ei allu
TTÜ Eesti Mereakadeemia Kiiresti riknevad lastid Referaat Õpilane: Juhendaja: Astra Avarand Tallinn 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................................. 3 2. Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4 2.1. Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4 2.2. Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6 2.3. Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7 2.4. Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7 3
Aurulaev- Allveelaev- Baaslaev- Gaasitanker- Hüdrograafilaev- Hõljuk- Jäämurdja- Jaht- Kaablilaev- Kuivdokk- Kummipaat- Kanuu- Kaubalaev- Konteinerlaev- Kaubapraam- Külmutuslaev- Kalapüügilaevastik- Kalalaev- Kruiisilaev- Kiirlaev- Katamaraan- Kalatöötlemiselaev- Lipulaev- Liinilaev- Lõbusõidulaev- Lootsikaater- Mootorlaev- Metereoloogi laev- Merelaevastik- , Miiniristleja- Mootorpaat- Päästelaev- Puistlastilaev- Puislastilaev- Parvelaev- - Purjelaev- Praam- Pargas- Paat- Purjekas- Päästepaat- Põhjasirvendaja- Reisiparvelaev- Reisilaev- Reisilaev- Sõjalaev- Spordilaev- Süst- Tuukrilaev- Tuletõrjelaev- Tiibur- Tiibur (eba)- , Transpordilaev- Uurimislaev- Ujuvdokk- Ujuvkraana- Õppelaev- Laeva panek kai äärde- y Puksiir tõukab laeva vööri või ahtri kai äärde- o Lõhuvad jääd sadamapiirides- a Puksiir aitab suurtel laevad...
I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi.
Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus;
Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mittereziimsed lastid ei allu vedamisel ja hoiustamisel lasti seisundit halvendavate tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid mida veetakse hermeetilises pakendis; · Reziimsed lastid vajavad mingit kindlat hoiu-/veoreziimi temperatuuri-, ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus;
3.Mis on tükklast (segalast)? – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. 4.Mis on režiimne last? Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu-veorežiimi. Nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn
suurimate RoRo sadamate hulka. Skandinavienkai terminal asub Trave jõe suudmes. Igal aastal Skandinavienkai terminali läbivad rohkem, kui 400 000 reisijat. Terminali territoorium: 669 000 m2 Kaide üldpikkus: 2065 m Sügavus kai ääres: >9.5 m Ro-ro kaid: 9 tk Rööbastee pikkus: 12 000 m Spetsiaalsed rajatised: multimodaalsed(mitmeliigilised) rajatised, haagise kontrollimise süsteem sealhulgas skaneerimise portaalid Seadmed: puksiirid, tõstukid, jõuda virnastajad Peamised lastid: haagised, veoautod, konteinerid, uued/kasutatud autod, tükklastid, ohtlikud lastid 5 Seelandkai terminal Seelandkai terminal on spetsiaalselt ettenähtud ConRo laevadele. Terminalis on kasutusel
Inimeste ja tehnoloogiate juhtimine suurendab niigi tõsise väljakutse ulatust. Tehnoloogiad ja personal on ühest küljest olulised tegurid tarneahela juhtimise protsessi edu tagamiseks, teisest küljest aga tekitavad nad juurde nõrkusi ja haavatavust, suurendades võimalusi tarnete katkemiseks. Tarneahela riskid veonduses ja kaupades 4. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. 5. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt
· Tolmu ja õhusegu võib plahvatada. Sele vältimiseks ventilatsioon või pigem vältida ümberlaadimisel tolmu üleskeerutamist. Ladustamine · Avatud ladu · Kinnine ladu · Silo/elevaator · Tiik Maagid · Olulisemat - Rauamaaki veeti 2007 a. 792 mln t · Eksport Austraalia (34%), Brasiilia (34%), India (12%) · Import Hiina (49%), Jaapan (18%), Lõuna-Korea (6%), EU15 (16%) · Maagid ja kontsentraadid on rasked lastid Rauamaak 0,67...0,29 m3/t Niklimaak 0,77...0,71 m3/t Tsingimaak 0,38...0,37 m3/t Vasemaak 0,77...0,50 m3/t Plii kontsentraat 0,50...0,26 m3/t Titaani kontsentraat 0,40...0,36 m3/t Rauamaak Rauamaagi tekkimine Maagid · Maakide töötlemine palju tolmu · Tolm võib olla abrasiivne, nt apatiit Selliste kaupade töötlemisel kaetakse (teki)mehhanismid presendiga · Maakide laadimisel tuleb jälgida lubatuid koormuseid ja tekkivaid pingeid laevades
kaubad meie poelettidele jõuavad . Referaadis on käsitletud liha ja lihasaaduste, puuviljade ning juurviljade vedu. Referaadi koostamisel on peamiselt kasutatud raamatut ,,Lastikäsitlus". Samuti on kasutatud ka internetipõhist materjali. 3 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevate kaupade hulka kuuluvad: loomse ja taimse päritoluga lastid, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad. Puu- ja juurviljade vedu sõltub nende valmimise ajast ja on seega hooajaline. Kõige enam veetakse puu- ja juurvilju jaanuari- ja maikuus. Lastide riknemise põhjusteks on: 1) lastid sisaldavad suurel hulgal vett, mis soodustab
Kõige lihtsam valik võib olla mitte-midagi tegemine. Samas võib olla see ka halvim valik. Protsesside optimeerimise ja integreerimise skeem terves tarneahelas Tarneahela riskid veonduses ja kaupades Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks
6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 CBM /t 8. Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)? 9. Lastiruumi kao leidmine, ülesanne. 10. Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 11. Nimeta pakendi ülesandeid logistikas (vähemalt 5)? Turunduse seisukohast annab pakend tarbijale teavet toote kohta ja täidab müügiedenduseeesmärki, köites tarbijat ka pakendi kujunduse abil.
ostutellimuste tegemine, tellimuste vastuvõtmine jms. Neid otsuseid teevad logistika- ja tarneahela juhid ning nende meeskonnaliikmed. /ajaleht "Äripäev" lisa Logistika, nr. 4, lk. 10/ 3.Riskid tarneahelas 1.Riskid veonduses ja kaupades. Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt kooskõlas JIT tarnekonseptsiooniga põhjustavad üheskoos veoriskide suurenemist. /www.logiproff.com/ Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb
Laeva kandejõu ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab vedajal olema võimalus muuta lastitavate kaupade koguseid. Selline võimalus aga praktiliselt puudub, sest kaupade kogused määrab reeglina ostu-müügileping, mille koostamises kaubavedaja ei osale. Sel juhul taandub lastiplaani koostamine lastide paigutamisele trümmide kaupa nende omaduste järgi, laeva püstuvuse tagamisele ja optimaalse trimmi tagamisele. Lastiplaani koostamine on keeruline ka juhul, kui lastid on adresseeritud mitmesse sadamasse. Esimeses sadamas lossitav kaup tuleb stoovida teiste lastide peale, viimases sadamas lossitav aga kõige alla. Sadamas seisuaja lühendamiseks on soovitav ühe sadama last paigutada võimalikult paljudesse trümmidesse. Kui laev peab ka vahesadamates lossitud lastide asemel uusi laste peale võtma, muutub lastide ratsionaalse paigutamise nõue väga raskesti täidetavaks. Harilikult koostatakse lastiplaan mitu päeva enne laeva sadamasse saabumist.
Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. 2008 aastal toimus Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas ligikaudu 3800 vedudega seotud kuritegu, millest omakorda põhjustatud kahju ulatus 171 miljoni . TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid. Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud vägivald on viimasel ajal suurenenud. FSR (Freight Security Requirements) on ohutusstandard, milles esitatakse lasti turvalise käsitlemise nõuded. TSR (Trucking Security Requirements) määratleb ohutusnõuded eraldi maanteevedudele. Arvestatavat edu ohutuse tagamisel veonduses on saavutatud viimastel aastatel Neste Oil Oy- s. Viimase viie aasta jooksul on paranenud oluliselt ohutuse taset iseloomustavad tunnusarvud
lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab silmapiir helendama. Jääkõrbe kohale tõuseb päike. Nüüd ringleb ta jäävälja kohal, selle serva puutumata. Tiirleb nagu lind, kes pika talve jooksul on lendamise unustanud. Suviti eemalduvad jääväljad mandrist. Ainult üksikud jääkeeled jooksevad üle rannalähedase laevatee, ähvardades seda sulgeda. Arktika suvi on lühike ja tuuletu. Mööda jäist vett kiirustavad laevad - sügiseks on vaja toimetada lastid kohale ja varjuda sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri.
20 minutiks 2. 10 minutiks 3. 30 minutiks 99. Kui pikaks ajaks peavad SOLAS konventsioonile vastavad hingamisaparaadid tagama õhuvaru? 1. 10 minutiks 2. 20 minutiks 3. 30 minutiks 100. Mis võivad põhjustada laeval tulekahjusid? 1. tööd lahtise tulega 2. elektrijuhtmete vigastused 3. staatilised elektrilaengud 4. tuleohtlikud lastid 5. diiselkütuse sattumine mootori väljalaske kollektorile 6. kauba lossimine 28 101. Mida teed, kui avastad tulekahju? 1. teatad tulekahjust navigatsioonisilda ja asud kustutama tulekahju 2. kustutad tulekahju ja siis teavtad juhtunust navigatsioonisilda 3. teadad tulekahjust navigatsioonisilda ja ootad sealt korraldusi 102
Samuti on uputatud väga suuri koguseid närvigaasi ja fosforsüütepomme. Pahatihti visati jäätmed lihtsalt üle laeva parda, kuid oli levinud ka teine võimalus. Vanad laevad laaditi pomme ja gaasikonteinereid täis ning hiljem uputati alused koos lastiga. Eesti, Läti, Leedu rannikute lähedal tehti radioaktiivsete ainete peitmisi pidevalt, oli siis tegu militaarkola, aegunud mürskude või muu sarnasega. Hiljem uputamiskohtades sooritati veel lahinglaskmisi, ning selle tagajärjel lastid purunevad ja pommide sisud tänu roostetamisele vette tungivad Hoovuste ja tormide tõttu jõudsid kollakad fosforitükid 70 meremiili eemal olevasse Palanga supelranda, kus suvitajad neid katsudes tõsiseid põletushaavu said. (http://kultuur.elu.ee/ke482_keemiapomm.htm, 17.5.2010) Leedu ranniku lähedal Kaliningradi-Palanga-Klaipeda joonel on suur piirkond, millist nõukogude väed kasutasid merepolügoonina. Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid
aastas. Peamised kaubagrupid on teras, väetised, metsatööstuse tooted, ehitusmaterjalid, kemi- kaalid, kivisüsi, biokütused ja sõidukid. Kõik jõesadamad on multimodaalsed, mis võimaldab veoprotsessis üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele. Sadamates laaditakse lastid mere- ja jõe- laevadelt ümber raudteevagunitesse ja autodele ning vastupidi. Siseveeteede laevastik Euroopa jõelaevastik on suhteliselt kirju ning koosneb paljudest eri tüüpi ja erineva suurusega jõe- praamidest ja puksiiridest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
