Lastindus ja laondus (0)

Lastindus  ja laondus 
• Last – meretranspordivahendiga 
ümberpaigutatav kaup.  
• Ületades laeva  parda , muutub kaup 
lastiks. 
• 2006 a veeti mööda  merd 7,4x109 tonni 
kaupa  
Lastide liigitamine   
• Lasti füüsiline seisund 
• Veomoodus 
• Veorežiim 
• Füüsikalised-keemilised omadused 
• Lastide kokkusobivus 
Lastide liigitamine 
Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi 
• Kuivlastid 
– Tükklastid (nt metall - lastid , kottlastid, liikuvtehnika 
jms) 
  Pakkimata ja pakitud  kaubad , ühe kaubaühiku 
väärtus kõrge; 
–  Puistlastid  (nt  maagid , süsi, teravili, boksiit/al  oksiid , 
fosfaat) 
  Homogeense füüsikalis- keemilis  omadustega 
suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga 
pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike 
• Vedellastid (nt nafta , maagaas, toiduained) 
   
Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. 
Lastide liigitamine 
Jaotus veorežiimi järgi 
• Mitterežiimsed  lastid  – ei allu vedamisel ja 
hoiustamisel lasti  seisundit  halvendavate 
tegurite mõjule. Siia kuuluvad ka lastid 
mida veetakse hermeetilises pakendis; 
• Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat 
hoiu-/veorežiimi – temperatuuri-, 
ventilatsioon -, niiskusrežiim vms. 
Lastide liigitamine 
Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: 
• Hügroskoopsus; 
• isekuumenemine; 
• Isesüttimine; 
• Mürgisus; 
• Tuleohtlikkus; 
• Kokkukülmumine; 
• Tolmavus; 
• Lõhna eritavus; 
• Vastuvõtlikkus lõhnadele; 
• Plahvatusohtlikkus; 
• jms 
Lastide liigitamine 
Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: 
• Agressiivsete omadustega lastid – niiskust, 
soojust eraldavad , isesüttivad,  gaase eritavad, 
mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; 
• Agressiivsete tegurite mõjule  alluvad lastid; 
• Neutraalsed lastid – lastidel ei ole agressiivseid 
omadusi ning nad ei allu ka nendele. 
 
Mõõtühikud 
SI-süsteem e meetermõõdustik 
Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem 
(ka U.S customary  units ). Mõnikord 
näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või 
mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus 
(merenduses üliharv).  
Viimane peamiselt anglosaksi maades 
 
Mõõtühikud 
• Joonmõõtmed – Kaubadokumentides näidatakse kaubaühiku 
suurimad mõõtmed 
– meeter (meetri  kordsed  – dm, cm, mm ...)  
– jalg ( foot )  
1 jalg=12 tolli (inch); 1 jalg=30,48 cm 
• Massiühikud – kaubadokumentides tuleb jälgida millist mõõtühikut 
kasutatakse 
– (meeter) tonn  = 1000 kg (metric ton) 
– pikk tonn =  1016  kg (long ton) 
– lühike tonn = 954 kg (short ton) 
• Mahuühikud 
–  kuupmeeter  – m3 
–  liiter  – l – 1 liiter = 0,001 m3 
– kuupjalg – cu ft 
– kuupsüld –  cord  – kasutatakse nt ümarmetsa  veol  
–  gallon  – gal –  vedelikel : 1 gal (U.S)~3,785 m-3, 1 gal (Imp)~4,546 m-3 
 
Mõõtühikud 
• Stoovimistegur – S.F – stowage factor – kui suure ruumala 
võtab enda alla lasti üks massitonn. 
  Lastide tähtsaim iseloomustaja. 
  Stoovimisteguri ühikuks m3/t (tavaliselt) või cu.ft/t 
  Tegurit kasutatakse laeva laaditava lasti koguse 
arvutamiseks.  
  S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise 
viisist ning ka lasti iseloomustajatest (niiskusesisaldus). 
  Nt  kanep  pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 
2,55...3,40; 
  Veel kaupasid: metall-lehed 0,16...0,76;  kakaouba  kottides 
1,92...2,4;  puuvill  pallides 1,39...4,6  
  Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel S.F tavaliselt 
väiksem kui tükklastil. 
  Laevadel on sama ühikuga näitaja lastiruumide 
erilastimahutavus.