Lastindus ja laondus eksami küsimused (0)

Sarnased õppematerjalid

22

docx

LASTINDUS JA LAONDUS

LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: ­Segalast ­koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest ­Ühetaoline last ­koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks ­Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovi

Lastindus ja laondus

13

pdf

KORDAMISKUSIMUSED STIV

stoovimistegur. Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t. S.F= V/ m Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Võimaldab leida praktikas vastust kahele väga tähtsale küsimusele: 1. – Kui palju ruumi vajatakse antud hulga (tonnides või tükkides) lasti stoovimiseks? 2. – Kui meil on teada lastiruumi ruumala, kui palju tonne või ühikuid lasti saab sinna mahutada? Need küsimused nõuavad vastust iga laeva reisi aja. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne S.F= V/ m 7. Mille poolest erinevad üksteisest meetertonn (metric ton) ja pikk tonn (long ton)? Erinevad massiühikud. (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton ehk MT) pikk tonn = 1016 kg (long ton) 8. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) – suure stoovimisteguriga last, mille eest arvestatakse

Ainetöö

11

doc

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi. Võimatu on tunda iga üksiku lasti eriomadusi, seepärast tekib vajadus liigitada laste teatud tunnuste järgi. Liigitamise aluseks võivad olla erinevad tunnused, nt. lasti füüsiline seisund, veomoodus, veoreziim, füüsikalised ja keemilised omadused. Transpordis on liigitamise aluseks otstarbekas valida tunnused, mis võimaldavad tagada lasti rikkumata veo. Kõige üldisemalt jaotatakse lastid kuiv- ja vedellastideks. Kuivlastid jaotatakse veomooduse järgi omakorda tükk- ja p

Laevandus

73

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus

1072

pdf

Logistika õpik

Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Iga alapeatüki lõpus on toodud küsimused, mis nõuavad vastamiseks läbiloetu üksik- asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata. Sel põhjusel sisaldab raamat

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Kütuste ja materjalide ning muude ressursside kokkuhoiu võimalusi ja taaskasutust käsitletakse õpiku viimases, üheksateistkümnendas peatükis. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Iga alapeatüki lõpus on toodud küsimused, mis nõuavad vastamiseks läbiloetu üksik- asjalikku mõistmist ja süsteemset käsitlemist. Raamat sisaldab ka näidisülesandeid, mis peaksid aitama õppijal mõista konkreetsete tüüpülesannete lahendamise loogikat. Logistikatehnoloogiate õpetamine oleks mõeldamatu ilma illustreerivat materjali kasutamata. Sel põhjusel sisaldab raamat

Baas Logistika

35

docx

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele küsimuste vastused

Raamat LOGISTIKA õpik kutsekoolidele, A.Tulvi Logistika ülesanded ja missioon PTK 1 lk 9-33 LK 15 - Logistika ajaloost; Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid; Logistika valdkonnad 1. Nimeta ärilogistika peamised ülesanded. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. 2. Mis on ärilogistika missioon? Üldjuhul defineeritakse ärilogistika missiooni järgmiselt: „Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses“. 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Logistika määratlus konkreetse tarneahelasse kuuluva ettevõtte seisukohalt on järgmine: „Logistika on ettevõttesse saabuva, seal liikuva ja ettevõttest väljuva materjalivooga seotud tegevuste planeerimine, organiseerimine, teostami

Logistika alused

288

doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

.......99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas............................................................................114 25. Veokulud ja veokulude struktuur....................................................................129 3 1. Laod Valikvastustega küsimused Märgi õige vastusevariant. Võta arvesse, et osa vastusevariantidest võivad olla osaliselt õiged. 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär?  ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase  tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega  tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2

Logistika alused

Meedia

Kommentaarid (0)

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk