VI peatükk

6. Konteinerveod

Konteiner ei ole mingi uus leiutis . Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona.
Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association ), hiljem ISO (International Standardisation Organization).
Konteinerite liigitus ja mōōtmed
ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse:
1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m)
1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m)
1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m)
Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased.
2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes raudteevedudes.
Mõlemat tüüpi konteinerite kõrgus ja laius on ühesugune – 8 × 8 jalga (2,44 × 2,44 m).
Konteinerite mōōtmeid pole kogu maailmas standardiseeritud, ISO 20- ja 40-jalaste konteinerite kõrval on kasutusel USA 24-, 27-, 35- ja 45-jalased konteinerid.
ISO konteinerite mōōtmeid ja mahtuvus on esitatud tabelis.
Tüüp
Pikkus, m
Laius, m
Kõrgus, m
Põhjapindala, m2
Ruumala, m3
1A
12,00
2,30
2,4
27,6
66,2
1B
9,0
2,3
2,4
20,6
49,4
1C
5,9
2,3
2,4
13,6
32,6
Toodud arvud on keskmised. Mõõtudes esineb erinevusi sõltuvalt konteineri otstarbest ja valmistamiseks kasutatud materjalist.
Konteinerite tootjad väidavad, et nad võivad valmistada konteinereid ükskõik millise kauba veoks. Majanduslikult pole siiski otstarbekas kõiki kaupu konteinerisse "toppida".
Kõige tavalisemad konteinerite tüübid on:
- kastkonteiner
- külmutuskonteiner
- lahtine konteiner
- puistlasti konteiner
- tankkonteiner
Kastkonteinerit kasutatakse põhiliselt tükklasti veoks ja see on varustatud otsaustega.
Konteineri karkass koosneb kahest jäigast otsaraamist, mille alumised osad on ühendatud kahe tugeva talaga. Piisava jäikuse tagamiseks on need talad ühendatud põiktaladega – piimidega. Otsaraamide ülemised osad on samuti ühendatud taladega, kuid need talad on väiksema tugevusega ja kergemad kui alumised talad. Konteineri koormuse peamisteks kandjateks on nurkade püsttalad.
Nurkades keevitatakse talad spetsiaalse talade ühenduselemendi – fitingu külge. Ülemiste fitingute nurkade avad on ette nähtud konteineri haakimiseks automaathaaratsiga või muude haaratsitega. Neid fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seepärast on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal ülemiste fitingute ülemisest tasandist .
Konteineri karkass kaetakse lainelise lehtterasega paksusega kuni 3 mm. Konteineri põrand valmistatakse 35 mm paksustest täispunnlaudadest, mis kinnitatakse põhjapiimide külge. Uksealune põrandaosa tugevdatakse teraslehega, mis ulatub ukse alt kuni esimese piimini.
Konteineri katus kaetakse 2 mm paksuse lainelise lehtterasega, mis tagab katuse piisava tugevuse ka põiktugesid – piime kasutamata. Konteineri põhi on varustatud avadega, kuhu sisenevad kahveltõstuki haarad .
Kastkonteinerite tugevus