Kiiresti riknevad lastid (0)

Eesti Mereakadeemia - Logistika - Transport

1 Hindamata

TTÜ Eesti Mereakadeemia
Kiiresti riknevad lastid
Referaat
Õpilane:
Juhendaja: Astra Avarand
Tallinn 2015
Sisukord

Sissejuhatus .................................................................................................. 3

Kiiresti riknevad lastid ................................................................................. 4

Kiiresti riknevate lastide omadused ...................................................... 4

Liha ja lihasaaduste vedu .................................................................... 5-6

Puu- ja juurviljade vedu .........................................................................7

Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks ............................. 7

Kokkuvõte .................................................................................................... 8

Kasutatud kirjandus ...................................................................................... 9

Sissejuhatus
Referaadis mina räägin kiiresti riknevatest lastidest,mis lastid kuuluvad kiiresti riknevate lastide hulka,räägin nende alaliikidest, mis on nende lastide omadused. Siis jutustan kiiresti riknevate lastide veost ja laeva ettevalmistamisest kiiresti riknevate lastide veoks.

Kiiresti riknevad lastid

Kiiresti riknevate lastide omadused
Kiiresti riknevateks nimetatakse loomse või taimse päritoluga laste, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonirežiim. Niisuguste lastide hulka kuuluvad liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja juurviljad .
Ookeanikaubanduses veetakse aastas meritsi umbes 75 mln t kiiresti riknevaid laste. 1/3 kiiresti riknevatest lastidest veetakse liinilaevadega konteinerites, 2/3 külmlastilaevadega. Kiiresti riknevate lastide vedu on sesoonne ja sõltub puuviljade valmimise ajast. Veo kõrgeperiood langed jaanuari- ja maikuusse, kui lõunapoolkeral, mis annab suurema osa maailma puuviljasaagist, on küpsemise ja saagi koristamise aeg.
Kiiresti riknevate lastide riknemisel on kaks põhjust. Esiteks, need lastid sisaldavad suurel hulgal vett, milles on lahustunud mikroorganismide poolt kergesti omastatavad orgaanilised ained, seepärast arenevad sellistes lastides aktiivselt bakterid ja hallitus . Teiseks, kiiresti riknevates lastides toimuvad füsioloogilised ja biokeemilised protsessid, mille tagajärjel muutub nende keemiline koostis. Keemilise koostise muutus aga põhjustab maitse- ja toiteomaduste halvenemist või isegi kadu.
Reeglina veetakse kiiresti riknevaid laste külmutuslaevades. Nende laevade trümmid on varustatud külmutusradiaatoritega ja soojusisolatsiooniga. Lastimisluukide mõõtmed on külmakadude vähendamiseks väikesed. Praegusel ajal käib äge konkurentsivõistlus külmutuslaevade ja kõlmkonteinerite vahel. Külmutuslaevad nõuavad sadamates külmhoonete olemasolu, külmkonteinerid seda ei nõua. Ringluses on umbes 300 000 külmkonteinerit. Külmlastilaevades on hakatud laste vedama kaubaalustel, mis võimaldab lossida-lastida 80...100 t/h.

Liha ja lihasaaduste vedu
Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena . Liha riknemist põhjustavad ensüümid ( fermendid ) ja mikroorganismid . Ensüümid on katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille toimel kulgeb enamik elusrakkude keemilisi protsesse. Tüüpiliste elusrakkude valkude massist moodustavad ensüümid kuni 80% ja nende arv on väga suur: rahvusvahelisse registrisse on kantud üle 2000 ensüümi. Ensüümide tegevus jätkub ka tapetud looma lihas, nende aktiivsus sõltub liha temperatuurist.
Kõige suurem on nende aktiivsus temperatuuridel +40...+50 °C. Temperatuuridel üle °C kaotavad ensüümid oma katalüütilise võime, nullilähedastel temperatuuridel katalüüsiprotsessid praktiliselt peatuvad. Katalüüsiprotsesside teiseks vajalikuks komponendiks on vesi, mis on ka mikroorganismide tegevuse hädavajalis komponent. Mikroorganismide tegevus sõltub temperatuurist: see lakkab 0°C juures, temperatuuridel +80...+100°C mikroorganismid aga hukkuvad. Kõige tegusamaks mooduseks liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalal temperatuuril. Sõltuvalt veotemperatuurist jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks.
Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla kõrgem kui -6°C. Jahutatuks nimetatakse liha, mida veetakse temperatuuril, mis on kõrgem krüoskoopsest. Krüoskoopseks nimetatakse temperatuuri, mille juures lihas sisalduvad vedelikud hakkavad jäätuma. Jahutatud liha temperatuur lihakehas ja kontide juures on 0...+4°C.
Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel seetõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.
Loomuliku kao vähendamiseks loetakse optimaalseks trümmi temperatuuriks -18...-20°C. Temperatuuril -10°C aurub iga trümmi tuleva soojuse kilokalori kohta 0,3g vett, temperatuuril -18°C aga 0,17g. Kaalukadu soodustab ka temperatuuri kõikumine trümmis.
Trümmi õhu niiskus peab olema selline, et aurude rõhk liha kudedes ei ületaks õhus oleva veeauru rõhku. Õhu niiskus trümmis peab olema 90...95% piirides, Kuivamise vähendamiseks peab õhu liikumine trümmis olema minimaalne. Kuivamise aste sõltub ka liha rasvasusest, mida rasvasem on liha, seda väiksem on kuivamine . Et keerulise konfiguratsiooniga lihakehade pindala on suhteliselt suur, siis on ka kaalukadu suurem. Näiteks kaotavad lambakered kaalus tunduvalt rohkem kui veise esipoolsed. Kaalukadu on ka sel juhul väiksem, kui liha on tihedalt riita laotud. Kaalukadu väheneb, kui liha katta riidega-maarliga , kanvaaga, musliiniga.
Külmutatud liha võib meritsi veoks vastu võtta mitte varem kui kuu pärast tapmist, sest esimese kuu jooksul on kaalukadu suurim.
Ligi aasta laos seisnud külmutatud liha pole soovitav transportimiseks võtta, sest selle aja jooksul on liha võinud kaotada oma toiteväärtuse. Kaua laos seisnud liha tunneb ära tumeda värvuse ja rasva teralise struktuuri järgi.
Külmutatud liha võib olla nakatatud hallitusega, mida võib kergesti segi ajada härmatisega. Et seda ei juhtuks, tuleb teada, et härmatis esineb peaasjalikult väljaulatuvatel osadel ja sõrmega härmatist puudutades saab sõrm märjaks. Hallitus eemaldub sõrmega hõõrumisel, sõrm aga jab kuivaks . Hallitusplekkidega liha veoks vastu ei võeta.
Jahutatud liha veetakse ülesriputatuna. Tagumised veerandikud riptatakse konksu otsa ühekaupa, eesmised kahekaupa. Teki ja liha vahele peab jääma 15...20-cm vahe. Liha peab olema riputatud nii tihedalt, et ta tormi ajal ei hakkaks kõikuma, samal ajal aga toimuks normaalne õhuringlus. Kui veoks esitatakse nii külmutatud kui jahutatud liha, stoovitakse esimene trümmi, teine vahetekki. Külmutatud liha stoovitakse tiheda riidana , vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. Õhkkülmutusega laevades paigutatakse liha riida alla pinnud 5*5 või 7,5*7,5 cm, mille suund peab kokku langema õhu liikumise suunaga. Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja määrdumata pinnaga. Liha, mis sellele nõudele ei vasta, veoks vastu ei võeta.

Puu- ja juurviljade vedu hariliku laevaga
Kui reisi kestus ei ületa 15 päeva ja pole ohtu, et selle aja jooksul last satuks liiga madalate või liiga kõrgete temperatuuride meelevalda, tohib puu- ja juurvilju vedada ka külmutusseamdeteta laevadega. Laeva suurus piiratakse 1000 tonniga, et lastimis- lossimisoperatsioonid ei võtaks liiga kaua aega. Laeva trümmid peavad olema varustatud hea ventilatsioonisüsteemiga. Last stoovitakse trümmi tiheda riidana. Et see merel liikuma ei hakkaks, asetatakse ülemise kastikihi ümber lauad, laudade ja vaheseinte vahele pannakse kiilud . Iga kastikihi vahele pannakse parema ventilatsiooni tagamiseks rimud 1*1 või 1,5*1,5 cm. Kaste üksteise suhtes nihutades võib virnas moodustada õhukanaleid. Sel juhul tekib siiski lasti nikhumise oht.

Laeva ettevalmistus kiiresti riknevate lastide veoks
Külmtrümmides tuleb pillerid, poordid ja teised trümmi osad pärast eelmise lasti jääkide koristamist kuiva lapiga üle hõõruda. Trümmide soojusisolatsioon tuleb üle vaadata, jahutuspatareidelt on vaja eemaldada „ kasukas “. Lõhnad eemaldatakse trümme lubjapiimaga pestes. Kogu separatsioonimaterljal pannakse trümmi enne lastimise algust. Laeva külmutusseade lülitakse sisse aegsasti enne lastimise algust sellise arvestusega, et lastimise alguseks oleks temperatuur trümmis 2...3 kraadi alla lasti veotemperatuuri. Trümmide temperatuuri kontrollitakse isekirjutite abil.
Kokkuvõte
Nagu te näete,kiiresti riknevate lastide põhiline omadus on kiiresti rikneda ja selliseid laste veetakse aastas umbes 75 milljonit tonni aastas..Selliste lastide veoks trümme peab üle vaatama,soojusisolatsiooni ja jahutuspatareid tuleb eemaldama,laeva külmutusseadmed peab lülitama sisse ja trümmi temperatuuri peab iga kord kontrollima.
KASUTATUD KIRJANDUS

L. Belousov, J.Korhov. Tehnologia morskih perevozok gruzov. Kuibõšev, 1978.

Ravhusvaheline othlike kaupade meritsi veo koodeks (International Maritime Dangerous Good Code ) 2003.

Puistlastide ohutu veo koodeks (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) 1992.

Oram, R.B Cargo handling and the modern port. Oxford , 1996.

Woolcott, T.W.V. Liquefied petroleum gas tanker practice. Glasgow , 1987.

Knott. Lashing and securing on deck cargoes. London, 1944.

SOLAS 74.

IMO resolutsioonid.

Ohutu puidveo koodeks (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). 1992.

Rahvusvaheline laadliini konventsioon (International Conventiuon on Load Lines), 1968
9

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rudkovski1337 Õppematerjali autor

Referaat kiiresti riknevad lastid eesti keel
Õpetaja Astra Avarand

Kiiresti riknevad lastid transport logistika

Sarnased õppematerjalid

doc

Kiiresti riknevad kaubad

EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Kiiresti riknevad kaubad Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................

Lastindus ja laondus

doc

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

I peatükk 1. Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud 1.1. Lastid Lastiks nimetatakse transpordivahendiga teisaldatavat kaupa. Meretranspordis muutub kaup lastiks laeva parda ületamisel. Meritsi veetakse tuhandeid kõige erinevamate omaduste ja nimetustega laste. Meretranspordi ülesandeks on laevale võetud lastide tervena kohaletoimetamine, s.t. last tuleb saajale kätte toimetada samas seisundis, milles ta laeva võeti. Selle ülesande täitmiseks on vaja tunda lastide omadusi.

Laevandus

doc

Konteinerveod

VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes

Laevandus

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas. Tänu valdkonna kasvavale populaarsusele on viimase kümnendi jooksul suurenenud ka logistika erialadel haridust pakkuvate kutseõppeasutuste arv. Koos logistika kutsestandardite aren- damise ja uute õppekavade avamisega on avardunud ka õpetatavate erialade valik

Logistika alused