tonni vähem kui aasta varem. • Kaubavedu sadamate kaudu vähenes mullu transiitkaubaveo vähenemise tõttu. • Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kahanes aastaga 2% ja oli 2016. aastal ligi 204 400 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu laevadega Eestist välja ligi 100 300 TEU-d ning võeti sadamates vastu 104 100 TEU-d. • Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel. Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud • 2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem.
laeva kaubaveo jaoks kättesaadavaks, tähtis on teada, millal periood algab CONGESTION – ülekoormus/ummistus CONSECUTIVE VOYAGES – järjestikused reisid CONSIGNEE – kauba saaja CONTRACT OF AFFREIGTMENT - laevaomaniku ja prahtija vaheline leping, milles laevaomanik on nõus prahtijale kaupa laevas vedama või prahtijale kogu laeva või selle osa kasutama CUSTOMARY DESPATH or CUSTOMARY QUICK DESPATCH - tavalise kiirusega laadimine ja lossimine CUSTOME OF THE PORT - sadamakoht DEAD FREIGHT - tasu kasutamata laadruumi eest DECK CARGO - tekilast DELIVERY & RE-DELIVERY – tarne/kordustarne DEMURRAGE DESPATCH / DESPATCH MONEY - tasu kokkuhoitud aja eest DEVIATION CLAUSE - klausel laeva õigusest ettenähtud laevateest kõrvale kalduda DISBURSEMENTS - kulud, väljamaksed laevakulude katteks sadamas DOWN TO HER MARKS - laev on laaditud tema maksimaalse lubatud süviseni, kas vastavalt vajadusele
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0.7 liikumiskiirus ketil s Lubjakivikillustiku puistekaal.(2) ton killustik := 1.600 3 m Leian koppade jookva meetri mahu. 1000 kg ...
peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi satub seedetrakti või siis takerdub loom plastmassi ja hukkub. Nafta Igal aastal satub merre rohkem kui 3 miljonit tonni naftat. 1/3 maailmas tarvitatavast naftast transporditakse ühelt mandrilt teisele meritsi. · 50% - maismaa allikatest (õnnetused jms) · 24% - meretransport (18% lossimine 6% õnnetused) · 13 % atmosfääri kaudu · 10 % looduslikest allikatest · 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t.
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
Praegu kasutatakse Rakvere veevarustuses umbes 200 meetri sügavuselt pumbatavat põhjavett, mis sisaldab liiga palju gaase ning rauaühendeid. TALLINNA VESI · puurkaevude sanitaarkaitsetsoon on 30-50m raadiuses ( linnas 30 ) · pinnaveekvaliteedi probleem on fütoplanktoni suur hulk( puhastamiseks vaja kloreerida) · vee kloreerimisel tekivad tervisele kahjulikud ühendid · vee kloreerimise käigus tekivad kõrvalproduktid trihalometaanid · ülemiste järve veekogude valgala on 1772 ruutkilomeetrit · ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee...
1. Mida kujutab endast keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) sadamas ja milleks see kasulik on? KKJS-keskkonnategevuse plaanipärane korraldamine, mis aitab sadamal läheneda keskkonnaprobleemidele terviklikult ning lõimida keskkonnahoiu põhimõtteid loomuliku osana oma tegevusstrateegiasse ja igapäevatoimingutesse. Keskkonnajuhtimine on seotud kõikide keskkonnavaldkondadega, näiteks loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine ja õhukvaliteedi parandamine, looduse mitmekesisuse säilitamine. 2. Kuidas KKJSi abil on võimalik sadamate keskkonnategevuse tulemuslikkust parendada? Keskkonnategevuse parandamiseks saavad sadamad kasutada erinevaid keskkonnajuhtimisvahendeid. Keskkonnajuhtimisvahend on näiteks teatud kokkulepitud nõuetele vastav ja sertifitseeritud standardiseeritud juhtimissüsteem, aga ka ettevõtte oma 14 vajadusi silmas pidades välja töötatud jäätmekäitluse sü...
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
nagu toimub ka puiduhakke lastimine. Kasutatakse greiferit ja frontaallaadurit, kus mobiilkraana tõstab greiferiga lasti trümmi ja frontaallaadur lükkab kaupa pidevalt mobiilkraana töötsooni. Vahe puiduhakkel ja puidugraanulil tuleneb aga sellest, et puidugraanul on ilmastikutundlik see tähendab seda, et sademetega laeva lastimist ei toimu. Samuti on veel erinevus selles, et puidugraanulit ei tule tihendada. 4) Killustik Killustik on kaup, mida ainult imporditakse. Laeva lossimine toimub mobiilse hüdraulilise sadamakraana greifer-kopaga laeva lastiruumist otse kallurautole. Kaubale tulevad järgi kliendi poolt tellitud kallurautod. Kui laev on tühjaks lossitud, siis tuleb tavaliselt laevas teha lastiruumide kuivpuhastus. Selleks tõstetakse laeva rataslaadur Bobcat , millega kogutakse lasti jäägid lastiruumis kokku ning lisaks pühitakse harjadega ning kui see töö on tehtud tõstetakse kokku kuhjatud jäägid greifer-kopaga kallurautosse.
Tramplaevanduses on peaaegu eranditeta vedaja ja kaubaomaniku suhteid reguleerivaks dokumendiks prahileping (mida nimetatakse ka tsarterveolepinguks) ning selle juurde käiv konossement, liinilaevanduses liinikonossement. Prahilepingu ja konossemendi vahe?? Prahileping sätestab kõik eeloleva veo tingimused, millest lähtudes peavad pooled hakkama kauba merevedu teostama. Trampveol väljaantaval konossemendil ei ole veolepingu funktsiooni, selle abil saab kaubasaaja üldjuhul kinnitada prahilepingu täitmist või mõnel juhul osalist või täielikku mittetäitmist. ,,reeder" isik kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Prahiraha lepinguga määratud veotasu Mereveoleping peab sisaldama: 1. Lepingupoolte nimed 2. Prahiraha suurus 3. Laeva ja kauba kirjeldus 4. Laadimis- ja saabumiskoha nimed. Poolte soovil lisaandmed. Mereveolepingu kaks põhiliiki: 1. Prahileping ehk tsarterveoleping 2. Liinikonoss...
varustatud pistikupesadega külmkonteinerite lülitamiseks laeva elektrivõrku. Paakkonteinereid kasutatakse teraliste ja pulbritaoliste tahkete ainete ning vedelate ainete veoks. Need on silindrikujulised ümarate otstega mahutid, mis on kätketud kastkonteineri standardmõõtmetega terasraami sisse. Tahkete kaupade lastimiseks on paakkonteinerid varustatud nelja luugiga 35 × 45 cm, millest üks on varustatud ülerõhu korral avaneva kaitseklapiga. Lossimine toimub paakkonteineri alumises osas olevate luukide kaudu. Paakkonteiner on ümbritsetud nurkrauast valmistatud raamiga, mille nurgad on varustatud fitingutega. Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: - vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud - väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni - vähenevad laadimis-lossimiskulud
True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 30 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliige peab läbima regulaarselt tervisekontrolli Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 31 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevareisi abioperatsiooniks on lastimine ja lossimine. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 32 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevareisi põhioperatsiooniks on lastimine, lossimine ja meresõit. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 33 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
Näiteks maksustatakse mainitud teenused Eestis, kui ostja kasutab teenuse ostmisel Eestis antud maksukohustuslase numbrit. Kuna kaubaveoteenuse või sellise veo korraldamist soovivad ostjad võivad kasutada neile eri liikmesriikides antud maksukohustuslase numbrit, võivad ka eriteenused eraldi olla maksustatavad eri liikmesriikides. 3.1.1. Kaubateenustega seotud kõrvalteenused ja sellise veo korraldamine Kaupade laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veolepingu raames ja muud vastavad kaubaveoga seotud kõrvalteenused ja nende korraldamine maksustatakse Eestis, kui teenuse osutamise koht on Eesti. Kui ostja kasutab liikmesriikide vahelise kaubaveoga seonduvat, ühenduse territooriumil toimuva laadimis-, lossimis- ja muu vastava teenuse ostmisel mõnes liikmesriigis antud ja hetkel
TA1 = T + T - + t1 2 L TF + TA1 Tcp1 = 1 2 Teostades lasti operatsioone tuleb meeles pidada, et lastimisel allapoole veeliini tasandit suurendab püstuvust ja ülespoole veeliini tasandit lastimine vähendab püstuvust. Lossimisel on aga vastupidi ülalt lossimine suurendab ja alt lossimine vähendab püstuvust. 30 3. Laeva püstuvus 3.2.4. Algpüstuvuse ja trimmi muutmine lasti ümber paigutades Oletades, et mingi tahke last massiga m punktist x1, y1, z1 viiakse punkti x2, y2, z2 (koordinaadid tähistavad lasti raskuskeset). Lasti nihutamisel piki z telge punktist z1 punkti z2 muutub metatsentri kõrgus vastavalt valemile: m( z 2 - z1 )
Erandjuhtudel võidakse võtta peale ka kuni 12 reisijat, ilma et sellistele vedudele laieneksid reisilaevanduse (kõrgendatud) nõuded. Kasutame puistelastina vedu (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või -tekile. Tavaliselt veetakse kivisütt, maake, teravilja, väetisi, koksi, turvast, klinkerit, puiduhaket ja mitmeid muid kaupu. Puistlastilaevade lastimine ja lossimine võib võtta palju aega ja olla ohtlik. Lastimis- lossimisplaani koostab kapten tavaliselt koos vanemtüürimehega. Rahvusvahelised reeglid nõuavad, et kapten ja sadamaoperaator kooskõlastavad lastimis-lossimisplaani enne tööde algust. Lastimise ajal on oluline tasandada lasti, et mitte ohustada laeva püstivust. Kui lastiruum on täis, kasutatakse sageli ekskavaatorit ja buldooserit lasti tasandamiseks. Kui lastiruumi ei lastita
Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele. Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni. Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil
Kitsaskohad: - Piisaval hulgal autode mobiliseerimine lühikesel ajahetkel soodsa hinnaga 2. ülesanne Kaup: Majamoodulid, kokku 60 tk Marsruut: Pärnu, EE – Mannheim, DE Veo aeg: Juuli 2014 Ülesanne: Moodlite paigaldus sihtokohas 4 päeva jooksul õiges järjekorras - just in time Veo skeem: - Autovedu Pärnu tehas - Pärnu sadam - Laeva laadimine Pärnus - Merevedu Pärnu – Rotterdam - Ümberlaadimine Rotterdamis - Parvetamine Rotterdam – Mannheim - Parve lossimine Mannheimi sadamas - Autovedu Mannheimi sadam – objekt Kitsaskohad: - Veoahela tõrgeteta toimimine - Võimalike seisakute ja lisakulude vältimine - Õigeaegne vedu objektile
tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%. Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam. Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v
Praktikas kasutatakse seda võimalust harva, sest kauba väljalaadimine ja uuesti lastimine on seotud ajakuluga. Erinevuse puhul kauba lugemisel tehakse harilikult kauba vastuvõtukviitungile (mate's receipt) märkus .... boxes in dispute. Kaubapartii lastimise lõpetamisel vormistatakse kauba vastuvõtukviitung, millele kirjutab alla lastitüürimees. Kaubad lastitakse laeva veokirja (konossemendi) partiide kaupa vastavuses kapteni poolt heakskiidetud lastiplaaniga. Kauba lossimine ja üleandmine toimub samade reeglite järgi nagu lastimine. Laev ei vastuta kauba massi eest, kui kaubaüksused on terved ja neil puuduvad kauba väljavoolamise või väljapuistumise jäljed. 2.4. Separatsioonimaterjali koguse arvutus Kõikide tükklastide stoovimisel tuleb kasutada rimusid, mis asetatakse lastiruumi tekile, vältimaks taara märgumist ja tagamaks lasti õhutamist, samuti kasutatakse neid erinevate lastipartiide üksteisest eraldamiseks
Perioodilise e tsüklilise tööprotsessiga masinate töötamist võime vaadelda kui üksteisele kindlas järjestuses järgnevate üksikoperatsioonide jada, mis korduvad pidevalt, toimuvad erinevatel ajahetkedel ja on rutiinselt samalaadsed. Sellist operatsioonide kompleksi nimetatakse masina töötsükliks. Näiteks autotranspordi töötamine: 1. operatsioon laadimine, 2. operatsioon täislastis sõit mahalaadimiskohta, 3. operatsioon mahalaadimine = lossimine, 4. operatsioon tühjalt tagasisõit. Loetletud operatsioonid moodustavad auto töötsükli e reisi. Järgmine tsükkel e reis koosneb samadest operatsioonidest samas järjekorras. On seletamatagi selge, et operatsioonide järjekorda muuta ei saa, kuna siis muutub tööprotsess mõttetuks. Samuti on selge, et iga operatsioon toimub erineval ajahetkel ja - antud näite korral - ka erinevas ruumi punktis
Seepärast soovitatakse sobivate ajavahemike tagant võtta süvisenäite ja nende kaudu kontrollida lastimise tegelikku käiku. 4. Tanki- ja lastioperatsioonide kooskõlastatuse puudumine ja tankioperatsioonide puudulikkus võivad laeva püstuvusele ebasoodsalt mõjuda. Õige punkerdamise ja ballastimise korraldus, koordineeritult lastioperatsioonidega, on seetõttu ülima tähtsusega. 5. Raskete kaubaühikute laadimine- lossimine lo-lo või ro-ro meetodil võib ülemääraste kreenide ja trimmide vältimiseks nõuda suurte ballastikoguste liigutamist. See võib saada ohuks püstuvusele, sõltudes peamiselt ballasttankide vertikaalsest paigutusest. Kriitiliste olukordade jaoks peab olema tehtud kreenivate ja taastavate õlgade tasakaalu korralik arvutus ning tulemusi hinnatud Administratsiooni poolt vastuvõetavate kriteeriumite järgi. 6
Viimasel ajal on hakatud terminalides üha rohkem kasutama automaatseadmeid, mis võimaldavad oluliselt tõsta efektiivsust. Liinivedusid terminalide vahel teostatakse erinevate transpordi liikidega, sagedamini autoga, mille puhul rakendatakse suuredonaasilisi vedukeid. Terminalvedudele on iseloomulik kõrge veo kiirus ja transpordivahendite efektiivne kasutamine. Stividoriteenused Firma põhitegevusalaks on stividoriteenus laevade töötlemine, erinevate veoste laadimine ning lossimine. AS Refetra on üks esimestest operaatorfirmadest Muuga Sadamas. Firma alustas tegevust ühel aastal Muuga Sadamaga (1986. a.) ning kandis siis nime Külmutusterminal (Refterminal). Esialgselt töödeldi siin ainult külmutatud kaupa ning sõiduautosi. 1997. aastal muutus Külmutusterminal stividoriteenuseid osutavaks erafirmaks, üheks suuremaks sadamaoperaatoriks Muuga sadamas. Laevade laadimisoperatsioone on võimalik teostada üheaegselt kolmel kail
Ro-Pax laevad Sto-Ro laevad Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas, kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud? Lo-Lo tüüpi laevad Sto-Ro tüüpi laevad Kon-Ro tüüpi laevad traditsioonilised tükikaubaveo laevad Kon-Ro laevad kujutavad endast kombinatsiooni Ro-Ro laevast ja Ro-Pax laevast konteinerlaevast ja reisiparvlaevast Ro-Ro laevast ja feederlaevast (Lo-Lo) Ro-Ro laevast ja konventsionaalsest laevast Millise laevatüübi puhul toimub sadamas lastimine ja lossimine üldjuhul kõige kiiremini? Ro-Ro laevade kasutamisel Lo-Lo laevade kasutamisel Ro-Pax laevade kasutamisel Kon-Ro laevade kasutamisel Milline toodud laevatüüpidest on suurima dedveidiga? VLCC ULCC Suezmax Panamax Maailma kõige suuremad konteinersadamad asuvad Kagu-Aasias Euroopas Põhja-Ameerikas Lõuna-Ameerikas Millega tegelevad sadamates stividorettevõtted? sadama kui tervikliku kompleksi haldamisega
Kapteni asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa. Kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandusministeerium. Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta esitab loa omanik või tema esindaja andmed püügipäevikulehel. Püügipäeviku täidetud originaalleht antakse üle või saadetakse tähtkirjaga Põllumajandusministeeriumile kaks korda kuus. Kui lossimine või ümberlaadimine toimub 15 või enam päeva pärast püüki, edastatakse Põllumajandusministeeriumile eelandmed.Andmete õigsuse eest vastutab kapten. Kui kalalaev esitab andmed elektrooniliselt, ei ole vaja täita paberkandjal päevikut. Kaptenil juurdepääs kalalaeva püügipäeviku andmetele lipuriigi serveris . Saadetud teadetest jääb koopia ka kalalaeva pardale . Laeval olev koopia tuleb säilitada vähemalt lossimiseni
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite se...
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt v...
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...
hingamisaparaadid tagama õhuvaru? 1. 10 minutiks 2. 20 minutiks 3. 30 minutiks 100. Mis võivad põhjustada laeval tulekahjusid? 1. tööd lahtise tulega 2. elektrijuhtmete vigastused 3. staatilised elektrilaengud 4. tuleohtlikud lastid 5. diiselkütuse sattumine mootori väljalaske kollektorile 6. kauba lossimine 28 101. Mida teed, kui avastad tulekahju? 1. teatad tulekahjust navigatsioonisilda ja asud kustutama tulekahju 2. kustutad tulekahju ja siis teavtad juhtunust navigatsioonisilda 3. teadad tulekahjust navigatsioonisilda ja ootad sealt korraldusi 102. Kas taglasetöökotta vedelema jäetud õlised kaltsud võivad tulekahju põhjustada ? 1. võivad 2
Korraga võib vedada kuni 36 000 t toornaftat Meie otsustasime kasutada 2 tankeri : Delta Pioneer ja Deep Blue. Need tankerid vedavad toornaftat Primorsk sadamast Rotterdami sadamasse juba praegu ja kuluvad ühele omanikule. 16 7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal Kuna otsustasime, et laeva lossimine hakkab toimuma Maasvlakte Oil Terminalis, siis reisi pikkus tuleb natukene väiksem, kui me arvasime varem. Joonis 3. Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal Joonis 4. Marsruut Primorsk- Rotterdam Maasvlakte Oil Terminal 17 Kogu reisi pikkus on 1459 meremiili. Reis toimub mööda Soome lahe, Läänemerd, Kattegat väina, Skagerrak väina ja Põhjamerd.
FCA veoleping sihtkohani/piirini DAF puhul eksporditolliformaalsused EXW pealelaadimine (vedu) Kauba tarneks ettevalmistamine Kauba valmistamine Lepingu maksumus sõltuvalt tarneklauslist laevaveol kõik imporditolli DEQ formaalsused DES lossimine CIF transiiditolliformaalsused CFR kindl ostja kasuks kindl müüja kasuks FOB veoleping sihtsadamani FAS lastimine Eksporditolliformaalsused Vedu sadamasse Kauba tarneks ettevalmistamine Kauba valmistamine Tarneklauslite (väär)kasutamine Unustatakse vastutus kauba eest ehk millal läheb risk üle müüjalt ostjale. Sageli eksitakse Crühma tarneklauslite kasutamisel.
transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks)
transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid
transportimiseks, kuid need ei ole selleks otstarbeks siiski täielikult sobivad. Sellest tulenevalt on puistlastide regulaarseks vedamiseks välja töötatud eriline laevatüüp puistlastilaev e. balker. Olenevalt veetavast lastist erinevad need laevad mõnevõrra oma ehituselt, kuid neil kõigil on teatud ühised jooned. Enamik puistlastilaevu peaksid võrdväärselt sobima nii kergete kui ka raskete lastide jaoks ning nende lastimine ja lossimine peaks toimuma küllalt kiiresti. Need laevad on ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega ning turvalisuse huvides tavaliselt teraskatetega. Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks)
millel on vähki põhjustav toime ning kahjulik mõju inimeste tervisele; · käitamise ajal ei kasutata vett; · kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. PILET nr. 23 1.MERESÕIDUOHUTUS, TURVALISUS JA LOODUSHOID https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011049 3. peatükk loodushoid https://www.riigiteataja.ee/akt/13210389 2.NAFTASAADUSTE LAADIMISEST SADAMATES NAFTA JA NAFTASAADUSTE KÄITLEMINE 6.1 Tankerite lastimine ja lossimine 6.1.1 MARPOL (Marine Pollution) 73/78 lisas 1 nimetatud nafta ja naftasaaduste tankeritele lastimine ja lossimine toimub selleks nõuetekohaselt ehitatud või kohandatud kai ääres. Kui lastitav või lossitav kaup, sõltuvalt selle omadustest, jääb vette ujuma (ei lahustu ega aurustu täielikult), peab laadimisoperatsioonide eest vastutav isik tagama sobivate boontõkete kiire paigaldamise reostuse lokaliseerimiseks. 6.1
Tabelites 3, 4 ja 5 on väljatoodud kolm näitajat ning trendid kolme viimase aasta kohta3. Tabel 3. Aastatel 2010-2012 teiste riikide laevade lossimiste protsent Eesti traalpüügi kvoodist, kilu ja räime osas. Teiste riikide laevade lossimiskoguste osakaal Teiste riikide laevade Eesti traalpüügi Eesti traalpüügi lossimine, räim ja kilu püügivõimalus, kilu kvoodist, kilu ja räim kokku (t) ja räim kokku (t) kokku, (%) 2010 7631,57 65227,0 11,7 2011 6649,89 53290,0 12,5 2012 9240,53 41850,0 22,1 Tabel 4
Plaatkonveier: Eelised: tööpinna suur kandevõime, võimalus transportida kõrgel temperatuuril tükkmaterjale ning teravaservalisi suuretükilisi materjale, suhteliselt suur tööiga. Võnkeliikumisega konveierid: Eelised: väga lihtne konstruktsioon, võimalus lihtsalt hermetiseerida Elevaator: Eelised: Nende täitur on otsatu kett või kummeeritud lint, mille külge on kinnitatud mitmesuguse kujuga kopad Tigukonveier Eelised: lihtne konstruktsioon, hermeetilisus, lihtne laadimine ja lossimine, võimaldavad materjalide etteandmist surve all töötavatesse ruumaladesse, mille puhul on materjali tagasilöögi oht; võimalus kasutada konveierit tehnoloogilisteks operatsioonideks (kuivatamine, põletamine, segamine jt.) Suruseadmed: Eelised: võimalus lossida mitmes punktis samaaegselt; kompressor on odavam ja temasse ei satu materjali osakesi. Isevooluseamded: rennid, torud jne 78) Lõugpurusti Lõugpurusti on purusti, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade
3.2.3 Laeva vabastamine madalikult trimmi või/ja kreeni muutmise teel. Olenemata sellest, kas on lootust saada laev madalikult lahti oma jõududega või tuleb selleks kasutada kutsutud abi, jääb esmaseks ülesandeks leida võimalus vähendada laeva rõhku pinnasele. Sellisteks võimalusteks, nagu juba varem öeldud, võivad olla järgmised; trimmi muutmine, mis vähendab vööri süvist, kreeni muutmine, mille abil vähendatakse rõhku madalikul olevale kimmile, lossimine, mille abil saab vähendada veeväljasurvet, seega ka süvist, täiendav koormamine trimmi muutmiseks (kasutatakse erandjuhul). Nende operatsioonide soovitav resultaat on viia laev ujuvasse seisundisse, mille juures ta ei osuta pinnasele mingit rõhku. Arvutus aga seisneb selles, et peale laeva madalikule sattumisega seotud trimmi muutumise välja selgitamist, määratakse vajaliku trimmiva momendi suurus jagades trimmi muutus näitajaga - 1 cm võrra trimmiv moment. Juhindudes
tõsteti laeva pardale ja pardalt kaile sadamakraanadega. Tüüpiliselt oli nende laevade veevälja- 5 Veetransport 83 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Pilt 5.13 Kaubalaeva lossimine Pilt 5.15 Söelaev Antwerpeni sadamas Pilt 5.14 Kaubalaeva laadimine Pilt 5.16 Puistelastilaeva laadimine konveieriga surve 10 000 – 15 000 dwt. Konventsionaalsetel laevadel on enamasti 2–7 suletavat lastiruumi (trümmi). Seoses mereveomahtude suurenemise, konkurentsi kasvamise ja laadimistehnoloogiate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
