KORDAMISKUSIMUSED STIV (0)

AINE "STIVIDORITÖÖD" ÕPPEMOODULID "LASTINDUS" ja "OHTLIKUD 
LASTID" 
  
KORDAMISKÜSIMUSED 
   1.   Mis on tükklast (segalast)?  – Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid (tsement,jahu, kartul), 
kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, 
detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud 
mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt 
kaubakohtade arvu järgi. 
 
Tükklast ei ole mitte ainult kõige hinnalisem kaup, vaid ka kõige töömahukam, st selle 
lastimine-lossimine on suhteliselt aeglane ja nõuab erinevate mehhanismide kasutamist. 
On olemas väga palju tükklaste erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega. Sama kehtib 
veorežiimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusrežiimi, kolmandaid 
võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- ja niiskustingimustes 
Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste 
lastikihtide surve alumiste lastikihtide kaubaüksused katki muljuda. 
 
Tükklastide iseloomulikud omadused: • Kaubaühiku väike mass ja mõõtmed • Pakendite 
mitmekesisus • Füüsikalis-keemiliste omaduste mitmekesisus • Kasutatavad 
laadimistehnoloogiad väga erinevad     2.   Mis on režiime last?  • Mitterežiimsed lastid – ei allu vedamisel lasti seisundit halvendavate agressiivsete 
seisundite mõjule Nt kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Siia kuuluvad ka 
kõik hermeetilises taaras veetavad lastid.         • Režiimsed lastid – vajavad mingit kindlat hoiu- /veorežiimi. Nõuavad lastiruumides 
teatud temperatuuri, niiskust või ventilatsiooni.  3.   Mis on dedveit?    Eristatakse täielikku kandevõimet e dedveiti (deadweight) ja puhast e kasulikku  kandevõimet (cargo deadweight).    Dedveit , ka DWT (deadweight) – laeva üldine kandevõime.     Dedveit on täieliku veeväljasurve (ehk täislastis laeva mass) ja töövalmis  mehhanismidega (vastavates süsteemides oleva õli, toite- ja jahutusveega) tühja laeva 
massi vahe tonnides, st lasti, kütuse, õli, magevee-, toiduvaru ning reisijate, 
meeskonna ja nende pagasi arvestuslik kogumass, mida laev saab pardale võtta. 
Dedveit sõltub oluliselt lubatud maksimaalsest süvisest ja on tinglikult laeva 
püsinäitaja   


Puhas e kasulik kandevõime (cargo deadweight) - lasti, reisijate ja pagasi mass  vabapardamärgini 100% kütuse, vee jms varuga lastitud laeval. Et vajalike varude 
kogus sõltub reisi pikkusest, punkerdamisvõimalustest jms, ei ole puhaskandevõime 
laeva püsinäitaja. 
   4.   Mis on laeva erimahutavus?    Erimahutavus (specific capacity) - Iseloomustab laeva lastiruumide mahutavuse ja puhta  kandevõime suhet. Kui laeva erimahutavus on väiksem, kui lasti stoovimistegur, 
piirab maksimaalset vastuvõetavat lastikogust lastiruumide kubatuur. Kui aga laeva 
erimahutavus on võrdne lasti stoovimisteguriga või sellest suurem, limiteerib 
maksimaalset vastuvõetavat lastikogust laeva puhas kandevõime  5.   Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis?    Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on  stoovimistegur. Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t.  S.F= V/ m 
Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn 
Võimaldab leida praktikas vastust kahele väga tähtsale küsimusele:   1.  – Kui palju ruumi vajatakse antud hulga (tonnides või tükkides) lasti  stoovimiseks?  2.   – Kui meil on teada lastiruumi ruumala, kui palju tonne või ühikuid lasti saab  sinna mahutada? 
Need küsimused nõuavad vastust iga laeva reisi aja.    6.   Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne    S.F= V/ m    7.   Mille poolest erinevad üksteisest meetertonn (metric ton) ja pikk tonn (long ton)?    Erinevad massiühikud. (meeter)tonn = 1000 kg (metric ton ehk MT) 
pikk tonn = 1016 kg (long ton)    8.   Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil?    Mahulast (measurement cargo) – suure stoovimisteguriga last, mille eest arvestatakse  veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga 1,2 CBM /t (40 cu 
ft/tonn) ja rohkem, kuid mahulastiks võivad olla ka rasked, kuid keeruka veoühikud, 
mis võtavad enda alla palju ruumi.     Raske last (deadweight cargo). Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu  alusel. Tavaliselt loetakse raskeks lastiks lastid stoovimisteguriga vähem kui 1,2 
CBM /t (40 cu ft / tonn)    9.   Mis on lastiruumi kadu (broken stowage)?    Lastiruumi kadu (broken stowage) – lastiruumide kasutamise kadu lastikohtade ning  lastiruumide kuju ja mõõtmete tõttu. Paljude kaubakohtade lastimisel ei ole võimalik 
neid ka kõige suurema hoolikuse korral paigutada niimoodi, et kogu lastiruumi 


kõrgus, pikkus või kõrgus oleks täielikult kasutatud (nt vaheteki kõrgus on 3,0 m, 
konteineri kõrgus aga 2,4 m). Väljendatakse protsendina lastimahutavusest. Protsent 
varieerub sõltuvalt lastist ja lastiruumi kujust ja mõõtmetest. Nt standardühikutes 
tükikauba puhul on lastiruumi kadu keskmiselt ca 10%, segalasti puhul keskmiselt 
25%   
  10.  Lastiruumi kao leidmine, ülesanne.         kus: L = lastiruumi kao % V = lasti stoovimiseks kasutatud ruumala v = lasti ruumala     11.  Lasti mahu leidmine lasti massi ja stoovimisteguri alusel, ülesanne    12.  Nimeta tükklastide allliike kasutatavate pakendite järgi (vähemalt 5 allliiki)?    Tükklaste saab jagada: • Kottlast, • Pall ja pakklast • Veerev-vaatlast • Kastlast • Pudelid  – balloonid • Pakkimata last   
 
  13.  Mis on rimud, milleks kasutatakse?    Kõikide tükklastide stoovimisel tuleb kasutada rimusid ehk separatsioonimaterjali  (dunnage), mis asetatakse (tavaliselt vähemalt kahes kihis) lasti alla, et vältida 
pakendite märgumist ja tagamaks lasti õhutamist.    Samuti kasutatakse rimusid erinevate lastipartiide üksteisest eraldamiseks. • Rimudena on  kasutusel lauad, prussid, liistud, aga ka present, paber kotiriie. Tükikauba puhul ka 
õhkkotid. peavad rimud olema kuivad ja puhtad.   


Rimusid kasutatakse kaitseks järgmiste riskide vastu -  kokkupuude vee, niiskete pindade  või märgade lastidega • veeauru kondenseerumine • purunemine • hõõrdumine • 
iseeneslik kuumenemine • lastitühikute täitematerjal • vargused    14.  Kes on talman (tallyman)?    TALLY-MAN – talman. Isik, kes teostab vahetult talmanitööd  TALLY – talmanitööd. Merevedaja võib lastimissadamas kauba vastu võtta kas vahetult 
kaubasaatjalt või sadama, stividorifirma, laoettevõtte, maismaatranspordi ettevõtte, 
ekspediitori, laeva liiniagendi jne. kaudu. Lasti väljaandmine lossimissadamas toimub 
vastupidises järjestuses – laevalt sadamale, stividorifirmale jne. 
Kauba kogust ja seisundit võib merevedaja kontrollida oma jõududega, näiteks rakendades 
trümmimadruseid või laeva talmaneid. Ent sagedamini, eriti juhtudel, kui lastimine-lossimine 
toimub üheaegselt paljude luukide kaudu ja stividoritöid tehakse lisaks veel mitmes 
vahetuses, teevad seda vedaja nimel spetsialiseeritud kaldaettevõtte – talmanifirma – töötajad 
(nn. “talmanid”). Mõningatel juhtudel võib üks neutraalne ehk vannutatud talman (sworn 
tallyman) tegutseda üheaegselt nii üleandva kui ka vastuvõtva poole nimel. Vedajapoolset 
üldist juhendamist ja järelevalvet teeb lasti eest vastutav tüürimees (teine või 
vanemtüürimees). 
 
Eristatakse kahte mõistet – kaubalugemine (Counting) ja talmanitööd (Tally). Esimesel juhul 
fikseerib kaubalugeja-talman (tally man) ainult lastikoguse (kaubakohtade arvu), teisel aga 
teeb lisaks eeltoodule veel kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust. 
Talmanifirma tervikuna korraldab (talmanite, sürveierite või teiste spetsialistide abil 
kaubakohtade arvu ja kauba, selle taara ja markeeringu välise seisukorra kindlaksmääramist 
laevade, vagunite, autode, treilerite, konteinerite ja muude transpordivahendite lastimisel-
lossimisel ning osutab teisi kooskõlastatud teenuseid vastavuses üldkasutatavate meetodite, 
hea kommertspraktika, lepingute (tellimuste) tingimuste või muude teenuste tellija (vedaja, 
sadam, ekspediitor jne.) kirjalike korraldustega. Väljakujunenud kommertspraktika kohaselt 
kasutatakse siiski, vaatamata kaubalugejate-talmanite konkreetsetele töökohustustele, 
enamikul juhtudel ainult üht nimetust – talmanitööd (tally).  •  Lasti lugemine on kaubalugeja ehk talmani ülesanne       15.  Mis on kaubapall? Milliseid kaupu veetakse pallides?  •  Pallis on kaup kokku pressitud, pakis aga mitte 
•  Pallides veetava lasti kaitseks niiskuse ja tolmu eest kaetakse pallid veekindla riide  või paberiga.   •  Märjaks saanud kaubapallid lähevad hallitama ja eraldavad soojust  Näited  • Puuvill,  Kiudained, Takk, Paber ja tselluloos, Vill,  Kautšuk ja kummitooted  16.  Mis on kiudlast? Nimeta levinumaid kiudlaste? 


•  Kiudlastid jagunevad kahte rühma: looduslikud ja tehiskiudained. Kiudainetest  valmistatakse lõnga (kedrust), kangaid, trikootooteid ja trosse.  •  Looduslikud kiudained jagunevad:  – Taimsed kiudained (puuvill, džuut, agaav, lina) – Loomsed kiudained (vill, siid)  •  Tehiskiudaineid saadakse tselluloosist, valkudest, viskoosist, kapronist, nailonist,  lavsaanist jt.  •  Kiudaineid veetakse peamiselt pallides. 
•  Suurima osakaaluga kiudlast on puuvili    17.  Mida teha, kui tükklast lastimisel on kauba saatja ja laeva poolne lastitavate ühikute  lugemine andnud erinevad tulemused?  •  Erinevuste avastamisel tuleb lastimine peatada ja välja selgitada tegelik lastitud kauba  kogus.   •  Kui ei suudeta kindlaks teha, kumma poole andmed on õiged siis:  – Võib juba lastitud kauba välja laadida ja uuesti üle lugeda, kulud kannab 
lugemisega eksinud pool. 
– Erinevuste puhul kauba lugemisel tehakse vastuvõtukviitungile (mate`s receipt) 
märge: "... boxes (bales, etc) in dispute."  18.  Nimetage enamveetavaid vedellaste (vähemalt 5)?  •  nafta- ja naftasaadused, õlid, veinid,kemikaalid, bensiin,      19.  Mis on Reidi aururõhk, kuidas seondub meretranspordiga?  •  Reidi aururõhk (Reid vapor pressure) – näitaja mis iseloomustab nafta ja naftasaaduste  aurumise intensiivsust. Mõõtmiseks spetsiaalaparaat, mis koosneb väikesest konteinerist, 
sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse valatakse kindel hulk katsetatavat 
vedelikku, suletakse õhukindlalt ja asetatakse 37.8o C vette. Manomeetrilt loetakse vedeliku 
aurumise tagajärjel tekkinud rõhu tõus. Seega Reidi aururõhk on vedelikuaurude rõhk 
temperatuuril 37,8o C. Mida suurem see on, seda intensiivsemalt vedelik aurub ja seda kõrgem 
on naftasaaduste loomulik kadu veol.     
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


20.  Mis on API erikaal, kuidas seondub meretranspordiga?      21.  Mis on leekpunkt, kuidas seondub meretranspordiga?  •  Leekpunkt näitab temperatuuri, mille juures seni ohutu aine muutub tuleohtlikuks aineks.  Mida madalam on leekpunkt, seda tuleohtlikum aine  •  Kõige madalam temperatuur, mille juures normaalrõhul eraldub vedeliku pinnalt nii  palju auru, et vedeliku pinna lähedal tekib auru ja õhu segu, mis süttib lahtise tule 
toimel. Vedellastide karakteristik  22.  Mis on COW (crude oil washing), mis on selle eelised?  •  1980-ndatel võeti merereostuse ärahoidmiseks kasutusele tankide pesu toornaftaga.  
•  COW kasutamisel:  – peseb toornafta tankid puhtamaks kui vesi 
– plahvatus- ja tuleohutuse tagamiseks peavad tankid olema täidetud 
Inertgaasiga   Eelised  •  –  väheneb keskkonnareastuse oht  •  –  suureneb tankeri puhaskandevõime (kaob vajadus pesuveetankide järele)  •  –  väheneb tankide pesuks vajalik aeg  •  –  väheneb tankide roostetamine 
• Puudused  •  –  suureneb meeskonna töökoormus  •  –  pikeneb lossimisaeg  •  –  lisanduvad vastava seadmestiku paigaldus- ja hoolduskulud 


  23.  Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga? Kuidas inertgaasi  saadakse?  •  Plahvatus-ja tuleohu vältimiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris  inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2) ja/või lämmastikuga. Lisaks 
aeglustab inertgaas tankides nende korrosiooniprotsessi.  •  Inertgaasi saadakse tankeritel katlasuitsust gaasi- või diiselkütuse põletamisel  inertgaasigeneraatoris.  •  Inertgaasi kasutatakse:  – tühjade tankide täitmiseks 
– inertgaasi andmiseks tankidesse lossimise, ballasti väljapumpamise või toornaftaga 
pesemise ajal 
– tankidest süsivesinikgaaside väljatõrjumiseks degaseerimisel – ülerõhu tekitamiseks 
tankides veo ajal     24.  Mis on tankide tühik (ullage), kuidas seondub meretranspordiga?  •  Ullage ehk täitmata ruum – mahuti täitmata ruum, eriti vedelike puhul. 
•  Tavaliselt on nafta laadimistemperatuur kõrgem kui transpordi temperatuur, seega veo  algetapil tankide sisu jahtub ja tühikud suurenevad    25.  Mis on vedelikpesur (scrubber)?  •  Enne inertgaasi tankidesse suunamist pestakse seda mereveega seadmes, mida  nimetatakse vedelikpesuriks või suitsugaaside pesuriks (scrubber). Selle 
ülesandeks on põlemisgaaside jahutamine (300o C-lt ümbritsevale 
mereveetemperatuurile) ning vääveldioksiidi ja tahkete osakeste eemaldamine   
  26.  Mis on LNG, kuidas seda saadakse?  •  veeldatud maagaas (liguefied natural gas - LNG) 
•  tavalise maagaasi jahutamisel    27.  Mis on LPG, kuidas seda saadakse?  •   vedelgaasi (liguefied petroleum gas – LPG)  •  transporditakse rõhu all    28.  Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem, millest see koosneb?  Lastimahutussüsteem (cargo containment system) hõlmab kõiki vahendeid gaasilasti 
mahutamiseks, sh: 


•  Esimene barjäär (lastitank) 
•  Teine barjäär. Temperatuurivahemikus -10-+55o C transporditavate veeldatud gaaside  jaoks võib lugeda laeva korpust teiseks barjääriks  •  Soojusisolatsioon 
•  Kõik lastimahutussüsteemi vaheruumid 
•  Lastimahutussüsteemiga külgnevad ja seda toetavad seadmed   
            29.   Millised on 5 maailmas veetavat puistlasti, mis moodustavad põhiosa maailma  puistlastivedude mahust? 
 
  rauamaak (2020 andis ca 29 % kõikide puistelastide mahust e 1,5 mljr tonni).  –  süsi (23 %, 1,17 mljrd tonni)  –  teravili (10 %, 0,51 mljrd tonni)  –  metsatooted (nt puiduhake, graanulid, puidujäätmed jms): 7 %, 0,35 mljrd tonni  –  terasetooted (nt toorteras, vanametall jms): 7%, 0,37 mljrd tonni    30.   Mis on varingu kaldenurk? Kuidas seondub meretranspordiga?   
  •  Varingu kaldenurk (angle of repose) – iseloomustab tahkete puistlastide soodumust  nihkuda. Varingu kaldenurgaks nimetatakse rõhttasandi ja puistlasti koonuse 
külgpinna vahelist nurka.     


  31.   Mis on vedeldumispunkt? Kuidas seondub meretranspordiga?  •  Vedeldumispunkt (flow moisture point) – niiskusesisaldus protsentides, mille juures lasti  näidised katsetuste käigus vedelduvad   
32.   Mis on nihkuv puistlast? Kuidas vältida lasti nihkumist?   
  •  Nihkuvad lastid - varingu kaldenurk on võrdne või väiksem kui 30o.  •  Lasti nihkumise vältimiseks peab selle pind olema kogu ulatuses tasandatud  33.   Mis on fiting, milleks vajalik?  •  Fitinguid kasutatakse konteinerite seostamiseks üksteisega ja nende kinnitamiseks  teki külge.  •   Fitingud on konteineri toetuselemendid   
34.   Mida tähendab termin: 20-jalane konteiner?  •  Konteinerite mahutavust ja käivet väljendatakse tavaliselt 20-jalastes  tingkonteinerites   •  1 TEU on võrdne ühe 20 ́ kont. (6,1 pikkus × 2,44 m laius) standardkonteineriga.     35.   Mis vahe on standard ja high cube ISO konteineritel.  Konteinerite väline kõrgus on kas 8 jalga (2,44 m), 8´6´´ ("standard"; 2,59 cm) või "high 
cube" kõrgus, 9´6´´ (2,90 m) . 
 
36.   Mis on pallet wide konteiner  Konteinerite laiuse standard on 8 jalga (2,44 m), mis tähendab üldotstarbeliste konteinerite 
siseruumi laiust 2,34-2,35 m. Erandiks on "pallet-wide" konteinerid, mille siseruumi laius on 
2,44 m, et mahutada ära kaks kitsamat otsa pidi kokku pandud euroalust. 
 
40´palletwide konteiner mahutab tavalisest 20% rohkem euroaluseid. 45´palletwide isegi 
30% rohkem 
37.   Mis on TEU?  (twenty foot equivalent unit). 1 TEU on võrdne ühe 20 ´ pikkuse ja 8´laiuse (6,1 × 2,44 m) 
standardkonteineriga 
  38.  Nimeta konteinerite keretüüpe, vähemalt 5, kommenteeritult. 
 
Hardtop konteiner, Poolkõrge konteiner, termokonteiner, Puistlastikonteiner,  Tankkonteiner, 
• Külmutuskonteinerid 


 
39.  Millistest komponentidest koosneb konteineri tuvastusmärgistus? 
Tuvastuskoodid kantakse konteineri külgedele ja uksele, ning sisaldab järgmisi andmeid: 
 • Omaniku tunnus (owner code) – kolm suurtähte, mis tuvastavad konteineri omaniku. On 
rahvusvaheline agentuur, kes annab välja omaniku tunnuseid, nii, et iga kood on unikaalne. 
Sageli on konteineril esitatud ka omaniku logo, nii, et omaniku tuvastamine on tavaliselt 
lihtne  
• Tooterühma kood (product group code) – esitatakse kohe peale omaniku tunnust (kokku siis 
omaniku tunnusega 4-täheline kood). Täht "U" viitab konteinerile, "J" viitab seadmele, mida 
võidakse konteinerile lisada (nt diiselgeneraator külmutuskonteinerile) ja "Z" viitab 
konteineri veoks kasutatavale haagisele või alusvankrile.  
• Konteineri seerianumber (registration number või serial number) – kuuenumbriline kood. 
Ühele omanikule kuuluvatel konteineritel on kõikidel unikaalne seerianumber. Seega ühe 
omaniku tunnusega saab olla kuni 1 miljon (999 999) unikaalse seerianumbriga konteinerit.  
• Kontroll-number (check digit) – ühekohaline number, kasutatakse kontrollimiseks, kas 
sadamaoperaatori infosüsteemi sisestatud konteineri tunnuskood on täpne. Kokkuleppeliselt 
on see number eristamiseks ümbritsetud tekstiraamiga ja eraldatud seerianumbrist. Kuna 
terminaaliväravaid läbib suur hulk konteinereid, on alati risk, et tuvastuskood ei ole 
korrektselt infosüsteemi sisestatud. Tavaliselt näeb operaatorfirma töötaja konteineri 
tuvastuskoodi väravakaamerast ning sisestab selle manuaalselt infosüsteemi (muidugi 
võidakse ka OCR või RFID tuvastustarkvara kasutada). Konteineri tunnuskood sisestatakse 
infosüsteemi koos järgneva kontrollnumbriga, seejärel võrreldakse sisestatud kontrollnumbrit 
visuaalselt konteineril oleva kontrollnumbriga. Kui need langevad kokku, on suure 
tõenäosusega sisestatud tunnuskood täpne (muidugi säilib sisestamisvea tõenäosus, kuid see 
on üsna madal). 
 
Suurus ja tüübikood (size and type code) 4-kohaline numbri või numbritähekood, mis 
paikneb kohe konteineri tuvastuskoodi all. Eesmärgiks on anda infot konteineri mõõtudest ja 
tüübist. 
 • Esimene number näitab konteineri pikkust ja teine kõrgust. Nt esimesed kaks numbrit 45 
tähendavad, et tegemist on 40´konteineriga ja selle kõrgus on 9´6´´ (kood 5: high cube, nt 
kood 2 on 8´6´´).  
• Ülejäänud 2 koodi elemendist esimene näitab konteineri põhitüüpi (G – üldotstarbeline 
konteiner, R – integreeritud külmutuseadmega külmutuskontener, T-paakkonteiner, B-
puistekonteiner jne). • Viimane number näitab konteineri alltüüpi (nt G1 – passiivne 
ventilatsioon veoruumi ülaosas).   


 
40.  Nimeta konteinerite kasutamise eeliseid (vähemalt 5)? 
Konteinerisse pakitud kaupa saab suhteliselt kiiresti ja hõlpsasti käidelda, mis võimaldab 
oluliselt vähendada peale-, mahalaadimis- ja terminalikulusid. 
 
 • Konteinerveod võimaldavad märkimisväärselt vähendada transpordikulusid. Kui enne 
konteinerite kasutuselevõttu võisid rahvusvahelises kaubanduses meretranspordi kulud 
moodustada 5-10% kauba jaemüügihinnast sihtkohas, siis tänapäeval on see osakaal 
suurusjärgus 1,5%, sõltuvalt veetavast kaubast. (veokulude vähenemine tänu järjest 
suuremate konteinerilaevade kasutamisele ja lühikestele seisuaegadele sadamates).  
• Tänu regulaarse sõidugraafikuga konteinerliinidele ja kiirele käitlemisele sadamates on 
konteinerite liikumine kiire ja suure tarnetihedusega  
• Kauba pakendamisnõuded ei ole nii ranged kui kauba pakendamisel ilma kaitsvate seinteta. 
Siit madalamad pakkimiskulud 
. • Kauba riknemisoht väheneb – kaubad kaitstud päikese, osaliselt niiskuse jms eest. • 
Kaubad on lukustatud ja plommitud konteineris paremini turvatud.  
• Kuna saatja poolt suletud ja plommitud konteiner avatakse alles sihtkohas, jääb konteinerite 
sisu kõrvaliste isikute jaoks tundmatuks, mis vähendab märkimisväärselt väärtuslike kaupade 
vargusriski. 
 • Kindlustamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed, võrreldes muude veoviiside 
kindlustuskuludega.  
• Saatja saab ise kauba konteinerisse laadida oma soovide kohaselt.  
• Konteinerit saab kasutada ka ajutise laona. 
 • Kaupade liikumisega seotud protseduurid lihtsustuvad. 
 • Konteinereid saab kasutada erinevate toodete veoks (palju keretüüpe). 
 
 
 
 
 
 
41.  Nimeta konteinerite kasutamise puuduseid (vähemalt 5)? 
Kapitalimahukus – konteinerite käitlemine nõuab suuri investeeringuid vastavasse 
infrastruktuuri ja tehnikasse kõikidelt veoahela osalistelt. 
 • Tühjad konteinerid tuleb vedajale / liisijale tagastada, see suurendab logistikakulusid. 
 • Enamus konteinerivoogusid on tasakaalustamata – Globaalselt moodustab tühjade 
konteinerite käitlemine 20% sadamate konteinerikäibest (Nt Eestist Venemaale saadetud 
konteineri tagastamine maksab $500-3000 sõltuvalt konteineri tüübist, laadituse astmest ning 
siht ja lähtepunkti vahelisest vahemaast. 2013 aastal moodustas tühjade konteinerite osakaal 
26% Tallinna sadamate käibest. Läbi Eesti sadamate välja liikuvate tühjade konteinerite 
kogus ületas Eesti aastase konteinerikaupade ekspordi).  
• Kaubaruumi ebatõhus kasutamine Euroopa standardaluste kasutamisel. 
 • Riikide valitsustel keeruline kontrollida salakaubavedu. 
 
42..  Mille poolest erinevad üksteisest intermodaalne ja multimodaalne transport? 
Intermodaalne transport: mitu veoliiki, mitu vedajat, vastutuse jagunemise määravad 
veodokumendid. Kaubasaatjal on eraldi veolepingud iga veoahelas osaleva vedajaga, kellest 
igaüks vastutab oma veolõigu eest 
Multimodaalne transport: mitu veoliiki, üks multimodaalse veo lepin,g üks vedaja / MTO, 
kes vastutab kogu veoahela eest. 


 
43.  Millistest eesmärkidest lähtutakse kaupade lastimisel laeva (5 eesmärki)? 
Kaupade lastimisel laeva lähtutakse järgmistest eesmärkidest: 
 • Kaitsta laeva • Kaitsta lasti • Kasutada maksimaalselt laeva lastiruumi mahutavust • Kiire 
ja süsteemne lossimise ja lastimise teostamine • Meeskonna ja kaldatöötajate tegevuse 
ohutuse tagamine 
 
44..  Mis on lastiplaan, milleks kasutatakse? 
• Lastiplaaniks (cargo stowage plan) nimetatakse kaubapartiide asetuse graafilist kujutist 
laeva pikiläbilõike joonisel. Lastide paigutus peab tagama: – Meeskonna ja lasti ohutuse – 
Lasti vigastusteta sihtsadamasse toimetamise – Laeva kandevõime ja mahutavuse parima 
ärakasutamise – Vähima lastimise ja lossimise aja 
 
 
  45.  Nimeta ohtlike ainete mere, auto, raudtee- ja õhuveo ohtlike kaupade veo lepped. 
Merevedu – IMDG koodeks (The International Maritime Dangerous Goods Code) 
Maanteevedu – ADR kokkulepe (The European Agreement concerning the International 
Carriage of Dangerous Goods by Road).  
Raudteevedu – RID kokkulepe (Regulations Concerning the International Carriage of 
Dangerous Goods by Rail). 
Õhuveod – ICAO-TI ja IATA-DGR (International Civil Aviation Organization - Technical 
Instructions for the Safe Transport of Dangerous Goods by Air ja IATA's Dangerous Goods 
Regulations) 
  46.  Nimeta ohtlike ainete klasse (vähemalt 5)? 
 
  1.  Lõhkeained  
2.  Gaasid 
3.  Klass 3 - Tuleohtlikud vedelikud 
4.  Klass 4 - Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad (isekuumenevad) ained; ained, mis  kokkupuutel veega eraldavad tuleohtlikke gaase   5.  Klass 5 – Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid   
47. Mis on ÜRO number? 
 
ÜRO number on neljakohaline kood/number. ÜRO number on ainult ohtlikel ainetel, 
mitteohtlikele ainetele seda ei omistata. klassifitseerida kõikjal, hoolimata "keelebarjääridest" 
 
48.  Mis on IMDG koodeks? 
IMDG koodeks – Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo koodeks (International Maritime 
Dangerous Goods Code). . Eeskiri katab ka sellega kaasnevaid pakkimise, konteineriveo ja 
lastipaigutuse valdkonnad, erilise tähelepanuga kokkusobimatute ainete eraldamisele. 
 
49.  Mis on IMDG koodeksis sisalduv ohtlike kaupade nimekiri (dangerous goodis list)? 
3.1. Segregeerimisrühmad (General, segregation groups) 3.2. Ohtlike kaupade nimekiri 
(Dangerous goods list – DGL) 3.3. Erinõuded (Special provisions – SP) 3.4. Piiratud kogused 


- pakkimine ja märgistamine (Limited quantities) 3.5. Erandlikud kogused – pakkimine ja 
märgistamine (Excepted quantities ) 
  50.  Mis on PSN (proper shipping name)? 
õige veonimetus. DGL-s olevaid kaupu saab leida nii ÜRO numbri järgi kui ka korrektse PSN 
järgi