Ohtlike ainete vedu meretranspordis NIMI Ohtlike ainete vedu Ohtlike kaupade transporti merel reguleerivad rahvusvahelised ja Eesti Vabariigi õigusaktid. Meretranspordis lähtutakse rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt kehtestatud reeglitest IMDG (Ohtlike kaupade veo eeskiri) 1) Meresõiduohutuse seadus Ohtlik last on: - Pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode. Võib ohustada: - Inimese elu või kahjustada tervist, vara või keskkonda...
Sisukord Veeldatud gaasid ja nende omadused........................................................................2 Looduslikud gaasid.................................................................................................. 2 Keemilised gaasid.................................................................................................... 3 Ammonium........................................................................................................... 3 Vinüülkloriid......................................................................................................... 3 Veeldatud gaaside käitlemisega seotud ohud............................................................3 Tuleoht..................................................................................................................... 4 Mürgistusoht.........................................................................................
massi(Määrus nr42; Kood 506.)[4] 4.2. HAAGISE REHVID Rehvid 385/65 R 22.5 9000 / 2 = 4500 kg koormusindeks 160 (vastab ühe rehvi maksimum kandevõimele 4500kg), kiirusindeks-K(vastab piirkiirusele 110km/h) 5. ARVUTAGE KOORMUS AUTORONGI TELGEDELE. KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=qxV Leian veetava vajava kruusa kogukaalu: m = 150 x 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3x3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu: 44 000 5650 (haagise tühimass) 8365 (veduki tühimass) = 29 985 kg Leian teljekoormused valemiga:
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõidu...
tegurite mõjule. Sellised on nt. kruus, kivid, betoontooted, marmor, liiv, tellised jt. Mittereziimsete lastide hulka kuuluvad ka kõik hermeetilises taaras veetavad lastid. .Reziimsed lastid jagunevad külmutatud ja jahutatud lastideks. Külmutatud lastide veotemperatuur on alla - 6 °C, jahutatud lastidel - 1...- 6 °C. Reziimsed lastid nõuavad lastiruumides teatud temperatuuri, niiskust ja ventilatsiooni. Kui need tingimused pole täidetud, ei saa tagada lastide rikkumata vedu. Füüsikalis-keemiliste omaduste järgi jaotatakse lastid hügroskoopseteks, isekuumenevateks ja isesüttivateks, mürgisteks, tuleohtlikeks, kokkukülmuvateks, tolmavateks, lõhnu eritavateks, lõhnu külgevõtvateks, plahvatusohtlikeks lastideks. Lastide kokkusobivuse seisukohalt võib lastid jaotata kolme suurde gruppi: I agressiivsete omadustega lastid II agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid III neutraalsed lastid
kaupade säilitamiseks ja töötlemiseks. Oluliselt on suurenenud konteinerite säilitamise kohtade roll. Parkimisplatsid, tollikeskus, motell vedajatele ja administratiivkorpus. Terminalides täidetakse järgmisi funktsioone: 1. Turuuuringud - on seotud peamiselt teenustega 2. Lepingute sõlmimine klientidega 3. Tellimuste vastu võtmine ja töötlemine 4. Kaupade kokku kogumine ja laiali vedamine 5. Kaupade jaotamine 6. Terminalide vaheline vedu 7. Kaupade kätte toimetamine 8. Infoga seonduvad tegevused Euroopa Ühenduses on suurimad universaalterminalid, Schenker-BTL-il, TNT EW-l, ASG AG-l. Spetsialiseeritud terminalid luuakse teatud liiki kaupade jaoks. (N: kergesti riknevad kaubad, medikamendid, toidu- ja paberi kaubad jne.) Terminalide spetsialiseerumine võimaldab tõsta klienditeeninduse taset, vähendada kulusid, suurendada juhtimise efektiivsust. Operatsioonide arvu terminalis määravad ära kauba liik,
Külmutatud toidu käitlemine ja märgistamine Külmutatud toidu valmistamiseks kasutatav toit peab olema nõuetekohane, värske ja riknemistunnusteta. Toidu ohutuse tagamiseks ning keemiliste, biokeemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside pidurdamiseks toidus peab külmutamine toimuma selleks ettenähtud külmutamisseadmes võimalikult kiiresti. Külmutamise käigus peab külmutatav toit läbima jääkristallide moodustumise etapi võimalikult kiiresti ning saavutama kogu toidu ulatuses püsiva temperatuuri, mis on -18 °C või sellest madalam. Toidu külmutamise käigus võivad toiduga otseselt kokku puutuda õhk, lämmastik ja süsinikdioksiid. Toiduga kokkupuutuvad külmutusained peavad olema piisavalt inertsed ning nendest ei tohi migreeruda toidule koostisosi sellises koguses, mis võiks ohustada inimese tervist, saastata toitu või halvendada selle omadusi. Külmutatud toidu valmistaja või pake...
virnastatakse ja jäetakse veo ootele. Kui laev või jõepraam saabub, võetakse see virnast ja tõstetakse alusele. Raudteeveo puhul jääb konteiner ootama raudteeterminali seniks, kuni koostatakse konteinerite plokkrong või lähetatakse teele rong, mis veab oma koosseisus ka konteinerite vaguneid. Kui laev on jõudnud sihtsadamasse või rong on sihtjaamas, laaditakse konteiner maha ja virnastatakse seniks, kuni vedaja toimetab selle kliendile. 2. Millisel juhul on õigustatud konteinerite vedu Kaug-Ida sadamatest Euroopasse raudteetranspordiga? Kontinentidevahelisi konteinervedusid tehakse ka raudteel. Nii on oluline koht Kaug-Ida TSR- (Trans Siberian Railways) liikluses konteinerveol. Kaup kulgeb Jaapanist, Koreast, Singapurist või Taivanist läbi Vladivostoki ja Nahhodka sadamate Moskva kaudu Skandinaaviasse, Baltimaadesse või Kesk-Euroopasse. Veoaeg Trans-Siberi marsruudil kestab 15–18 päeva. Juhul, kui kaubaga on kiirem. Meretranspordiga läheks kauem. Kui kaup tuleb viia
AUTODE JA TRAKTORITE VEO EESKIRI Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõiduautode, veoautode, eriautode, busside, trollibusside, trammide ja nende kerede, traktorite, ekskavaatorite, liikur- põllutöömasinate ning muude ratastel või roomikuil liikuvate masinate veol (edaspidi "autod ja traktorid"). Autosid ja traktoreid veetakse universaalseis või eriotstarbelistes vaguneis ja konteinereis. Sõiduautosid veetakse kinnise veeremiga või konteinereis, nende vedu lahtise veeremiga toimub koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Eriautosid (autotöökodasid, autolaboreid, röntgeni-, kiirabi-, tuletõrjeautosid, reanimobiile jt.), kui neis on eriseadmed, veetakse lahtise veeremiga koos saatja või saaja saaturiga. Kasutusel olnud autosid ja traktoreid võib vedada lahtise veeremiga ilma saaturita
Kodutöö nr.2 © Evelin Lass 192739 EAEI31 Jäätmete riikide vaheline vedu, sihtriik Eesti Hiinast väljavedu: Paber ja kartongpakendid (889,1) Kasutuselt kõrvaldatud metallseadmed (960,4) Plast pakendid (2319,3) Plast (36,6) Raudteerööpad (698,8) Taanist väljavedu: Klaas (4932,2) Raud ja teras (14059,3) Paber ja kartong (1447,9) Metallid (320,1)
Mehhatroonika Jäätmekäitlus Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. Jäätmekäitluse areng 2. Eesti jäätmekäitluse ajalugu 3. Jäätmete kogumine ja vedu 4. Jäätmete mehhaaniline töötlemine 5. Prügi põletamine 6. Jäätmekäitluse tulevik Jäätmekäitluse areng: Enne asulate tekkimist jäätmetega muret ei olnud. Ruumi oli laialt ning ega jäätmeid palju tekkinudki. Naturaalmajapidamistoodangu põhiosa (jahu ja põllusaadused) tarbiti ise. Mis järele jäi läks loodusesse tagasi. Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti
F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale). Müüjakeskne klauslite valik (FCA, FAS, FOB) – kasutatakse lihtsalt müüdavate kaupade
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus ............................................................................................
Jäätmekäitlus probleemid maailmas Greetel Kala / Liispet Jalandi 2013 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladusamine ja matmine. Ebaõige jäätmekäitlus võib kaasa tuua rahalise trahvi. Hetke jäätmekäitlus süsteem Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete põletamine, mille tagajärjel satuvad õhku mürgised kõrvalsaadused, sealhulgas dioksiidid, kantserogeenid, elavhõbe ja tugevad neurotoksiinid, mis võivad kahjustada aju, neere ja kopse. Jäätmekäitlus probleemid meditsiinis: Meditsiiniliste jäätmete (süstlad, ravimid ja
Tunnikontroll Esimene rida 1. Turismimajandus-turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi planeerimise, kodanike sihtkohas viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja
riske. Isikuomadused: ▪ Saavutusvajadus ▪ Soov vastutada ▪ Usk edusse ▪ Kõrge energiatase ▪ Tulevikule orienteeritud ▪ Organiseerimisoskused 2. Kuidas vähendada majutusettevõtte püsikulusid kuluartiklite lõikes? Töötasud; maksud; materjal, teenused, kaubad; seadmed; mootorikütus, õlid; sidekulud; turundus; elekter; soojus; vesi-ja kanalisatsioon; jäätmete vedu. 3. Miks on vajalik ettevõtte tegevusalade ja toodete mitmekesistamine, milliseid eeliseid see annab? Mitmekesistamine - toodete, tegevuste varieerimine, et hajutada riske, laieneda, kasutada vaba kapitali jne. Miks mitmekesistada: ▪ Laiendada, kasvada ▪ Kasumlikkus, lisaväärtus ▪ Kasutada olemasolevaid ressursse paremini ▪ Pakkuda tööhõivet, näiteks pere liikmetele
Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelised ja puudused, mõju teistele majandusharudele. Transp. liik eelised puudused Vedu kiire ja paindlik vajab palju tööjõudu, autotransport maanteede ehitus kallis, heitgaasid, mahutab vähe Vedu odav, regulaarne, Teedeehitus kallis, ei saa usaldatav, tööviljakus kõrge ehitada kõikjale, vedu raudteetransport aeglane, ümberlaadimine,
Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk) Avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu. Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel. Ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, troll, tramm, rong, laev jms. Omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides
torujuhtmete kaudu. Paljud jaotusvõrgud kasutavad mitmete transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehitamine kallis ning ei saa ehitada kõikjale, vedu suhteliselt
tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure koguse mahukad (puit, kütus, transportimiseks) transpordivahendid, maavarad) - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja Tihedasti asustatud piirkondades väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, vajalikud reisijate kiirveod (kiirrong). ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja Veetavad kogused suured ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. mahukad (puit, kütus, - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. transpordivahendid, maavarad)
kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklist 4 ja mis tõendab selle omaja õigust korraldada tasulist veosevedu. Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: -Lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu -Põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, hakkepuidu või küttepuude vedu ostja või töötleja juurde põllumajandustootja tegevuskohast 75 kilomeetri raadiuses. -Surnute vedu -Prügivedu, heit- ja reovee vedu ning jäätmete vedu. -Betooni või muu ehitussegu vedu segurautoga. -Postivedu, kui seda vedu teostatakse postiteenuse osutamise käigus. -Kahjustatud või rikkis sõidukite vedu. Kirja on pandud ainult mõned näited. Veokorraldaja
9. Seleta mõiste mugavuslipp. Mugavuslipp tähendab seda, et teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada. 10. Nimetage erinevate transpordiliikide kasutamise positiivseid ja negatiivseid külgi. Transpordiliik Positiivsed küljed Negatiivsed küljed 1. vedu on paindlik 1. väga kallis Lennutransport 2. väga kiir 2. sõltub oluliselt ilmastikust 1. vedu on odav 1. teid ei saa/tasu ehitada Raudteetransport kõikjale 2. suur mahutavus 2. vedu on aeglane
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk; Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav
kaugete vahemaade taha. Eestis on majanduslikult kasulik vedada vaid metsa- ja ehitusmaterjale ning põlevkivi. Peamised Eesti raudteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Maanteetransport Maanteetransport on reisijate või kauba transportimine teedel. Sobib lühemate vedude puhuks, sest laadimine käib kähku ja auto sõidukiirus on suur. Vedu ise on kallis. Eesti maantee kogupikkus on u 50 000 km, millest kõvakattega on u 10 000 km. Auto on suur keskkonna saastaja, sest selle heitgaasid on mürgised. Autode suure hulga tõttu on maanteed jäänud kitsaks, teekate kulub kiiresti ja linnades on probleeme parkimisega. Eesti maanteed Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Meretransport
Raudteetranspo +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, usaldatav, Veetavad kogused suured ja rt tööviljakus kõrge (sest vajab vähe tööjõudu suure mahukad (puit, kütus, koguse transportimiseks) transpordivahendid, - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada maavarad) kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, Tihedasti asustatud vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu piirkondades reisijate kiirveod (kiirrong). Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav Veetavad kogused suured ja ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei mahukad (puit, kütus, kulu
kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade
elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong, lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto, buss, trollibuss, tramm, rong, laev Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
Raudteetranspor +vedu odav, suur mahutavus, regulaarne, Veetavad kogused suured ja mahukad t usaldatav, tööviljakus kõrge (sest vajab vähe (puit, kütus, transpordivahendid, tööjõudu suure koguse transportimiseks) maavarad) - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada Tihedasti asustatud piirkondades kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane, reisijate kiirveod (kiirrong). vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu Meretransport +et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu Veetavad kogused suured ja mahukad odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele (puit, kütus, transpordivahendid, raha ei kulu. maavarad) - vedu on suhteliselt aeglane ja sõltub
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
on kallis, heitgaasid, kogused väikesed Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel Raudteetranspor +vedu odav, suured kogused, Veetavad kogused suured ja t - teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu mahukad (puit, kütus, ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu transpordivahendid, maavarad) suhteliselt aeglane, vajalikud Tihedasti asustatud piirkondades ümberlaadimistööd reisijate kiirveod (kiirrong). Meretransport +et vedada saab korraga palju, Veetavad kogused suured ja siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on mahukad (puit, kütus, kõrge
kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis. Juhul, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on käsitatav rahvusvahelise reisi osana, maksustatakse kogu teenus 0%-lise maksumääraga . Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%- lise maksumääraga on oluline see, et reisiveo teenuse lähte- ja sihtkoht asuvad eri riikide territooriumidel. Reisijateveo teenus haarab ka reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu. Reisijateveo teenuse puhul määratakse lähteriik ja sihtkohariik kindlaks vastavalt piletil näidatule. Kui rahvusvaheline reis katkeb tehnilistel põhjustel, näiteks veoki rikke tõttu, ei muuda see reisi veel maksustatavaks 20%-lise määraga. Kui ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal osutatakse restorani- või
Transiit - teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude, sise- ja territoriaalvete ning õhuruumi kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol (nt Holland, kes vahendab suurt osa Mandri-Euroopa kaupu maailmas) Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport + vedu kiire ja paindlik lühikeste vahemaade korral Väikesemahulised kaubad: toiduained, + kaupa saab vedada ilma ümberlaadimiseta ehk ,,ukselt kergetööstustooted jne. ukseni" Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel. - vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud
kohalik kultuuriidentiteet. tuuakse sisse võõrtööjõud. paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri. konfliktid kohalike ja turistide vahel. Liik Transpordiliigi eelised ja Milleks sobib kõige puudused enam? Auto- Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, Väikesemahulised kaubad: toidu – maanteede ehitus on kallis, heitgaasid ka kergetööstustooted jne. transport keskkonnakahjulikud. Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus Veetavad kaubakogused suured ja kõrge. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu mahukad. Puit, kütused,
(uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetransport *hutransport *torutransport Transpordi vajadus: *Toiduainete vedu *Ehitusmaterjalide vedu *Inimeste vedu *Toorainete vedu *Toodangu vedu *Jtmete vedu Algelised transportimise viisid: *Seljas kandmine *Veoloomade seljas vedamine (hrjad...) *Lohistamine *Vankritega vedu *Veossteemide rakendamine Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *Vlja arendati Egiptuses vaarao sjavankrite tarvis Maismaatrantsport:
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed; Rajatised: jaamad, sillad, meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk; Veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum, nt: · Autod · Haagised ja poolhaagised · Vedurid
Getter Anett Arro Jane Floren 9a VEONDUS EHK TRANTSPORT Kaubavedu Reisjate vedu Torutransport e. torujuhtme Maismaa transport transport Veetransport Õhutransport e. laevandus e. lennundus Raudtee Maantee- Jõe- Mere- -transport transport transport
09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi 13 lõike 3 alusel. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] 1. peatükk Üldsätted §1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. (2) Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. [RTL 2002, 102, 1555 - jõust 16.09.2002] §2. Mõisted Määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; 2) Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk;
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio,
i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul 2. Mõisted: vedaja, veoaeg, veering, marsruut, interval, sagedus, veeremi läbisõit Marsruut – sõiduki teekond vedude teostamisel algpunktist lõpp-punkti. Veoaeg – ajavahemik, mis kulub sõidukil marsruudi läbimiseks.
LG11E Autoveoseaduse analüüs Seaduse eesmärgiks on sätestada riigisiseste ja rahvusvaheliste autovedude normid, lisaks autojuhi ametikoolituse alused. Siia seaduse alla ei kuulu kaitseväe, kaitseliidu ja välisesinduste autovedude korraldus. Eraldi käsitletakse tasuline autovedu, oma kulul korraldatav vedu, riigisisene autovedu, kombineeritud vedu. Seaduses on täpselt punkt punktilt kirjas mida tohib ja mida mitte. Nii nagu seda on igas seaduses. Siinkohal loetlen lühidalt millest kirjutati: 1. Mida iga eraldi autoveoliik täpsemalt tähendab, sellele kehtestatud eeskirjad, mille alusel sõita tohib. 2. Täpsemalt oli kirjas mis alustel väljastatakse tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 3
................................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kiiresti riknevate lastide omadused............................................................................................ 4 Liha ja lihasaaduste transport.....................................................................................................5 Puuviljade vedu...........................................................................................................................7 Banaanide vedu................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9
11b Mereveondus tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere üks odavamaid transpordiliike suured veokogused hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid Kokku veeti 2003.a Eesti sadamate kaudu 47 miljonit tonni kaupa Tallink Asutati 1989.a Kauba ja inimeste vedu Liinid TÄNAME KUULAMAST !
KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab kaubaveoteenust mõne teise riigi maksukohustuslaselt, on teenuse saajal kohustus Eestis makstakäibemaksu. Kui kaubaveoteenust osutatakse Eestis või osutatakse kauba Eestist teise liikmesriiki vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu või korraldatakse sellist kauba vedu või osutatakse Eestis kaubaveoga seotud kõrvalteenust
Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam. Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v
See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse Transpordi võtmeharuks on logistika, sest see juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid (ehk pmst logistika mõiste) Konteinervedude eelis tasavedude ees seisneb selle paindlikuses. Teised eelised: 5 1. Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu 2. Vähendab viivitusi ümberlaadimisel 3. Lühendab veoaega 4. Alandab veohinda Ekspressveod- sobivad kõige paremini paindlikule ja kiirele autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud
FIFO (first in, first out) LIFO (last in, first out) FCFS (first come, first served) LCFS (last come, first served) Milline on transpordiliik, mille puhul asub kaup kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus, kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi, erinevaid vedajaid ja mille puhul veodokumendid määravad vastutuse määra veoahelas? segmenteeritud transport unimodaalne transport multimodaalne transport intermodaalne transport Huckepack vedu on multimodaalne vedu intermodaalne vedu unimodaalne vedu segmenteeritud vedu Milline on õige seos konteinerite suurust tähistavate lühendite vahel? 1 TEU = 2 FEU 1 FEU = 2 TEU 1 FEU = 4 TEU FEU ja TEU on üks ja seesama ühik, mille puhul kasuatakse erinevaid tähistusviise Millised on neljakümnejalase standardkonteineri mõõtmed? pikkus 5,83m, laius 2,32m, hõrgus 2,35m pikkus 12,01m, laius 2,32m, kõrgus 2,35m pikkus 12,03m, laius 2,32m, kõrgus 2,69m pikkus 13,6m, laius 2,45m, kõrgus 2,60m
Puistekaubana (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile. c. Tükikaubana (General Cargoes) – kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f. Lihterveod (Lighters) – suurte spetsialiseeritud või universaalsete ujuvkonteinerite/ujuvühikute vedu. Veo otstarbe järgi: a. Omavedu (No-common Transport)- vedu vedaja oma tarbeks oma kulul b. Tasuline vedu (Common Transport)- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Piiriületuse järgi: a. Välisveod (International Transport) – veod erinevate riikide sadamate vahel b. Eksport c. Import d. Transiit e
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
