50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
125 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mrmargus
Õppematerjali autor
Sinus, ütlen ma, mõõdetakse aega. Muljet, mille möödunud ajad sinusse jätavad ja mis nende möödudes jääb.” Aquino Thomase (1225-1274) isik ja elu • Tema õpetus on katoliku kiriku ametlik filosoofia • Katoliku kiriku pühak • Itaallane • Ta on oma aja filosoof (st, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga) • Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga (oli andunud Aristotelese fänn) • Suuresti tänu temale sai Aristoteles tuntuks keskaja ühiskonnas • Mõtlejana mõistustrõhutav • Uurijana järeleandmatu, põhjalik ja visa • Peateos Summa theologica Usk ja mõistus • Keskaja üks teoreetilisi võtme- küsimusi puudutab mõistuse ja usu suhet. • Thomas suunas oma energia tõestamaks, et usk ja mõistus pole omavahel vastuolus. • Vastupidi – mõistus toetab ja täiendab usku. • Mitmeid ristiusu tõdesid saab tema arvates mõistuslikult põhjendada.
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus
mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu." "Eksisteerime ja ei eksisteeri." Herakleitose fragmendid: Logosedoktriin: 1
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab
Ta esitas alati palju küsimusi nt kui keegi rääkis mingit juttu, siis ta esitas palju küsimusi, et näida lollina, kuid lõpuks ta surus selle rääkija nurka, andes talle märku, et hoopis tema on loll. Dialektika raames kasutas ta veel 4 elementi: irooniat, maieutikat ( ämmaemanda kunst), määratluse otsimist ja üldistamist. Sokratese arusaam säurmast: veidi ambivalentne ( mitmeti mõistetav): a) surm on muutumine eimiskiks, b) surm on hinge vabanemine kehast. Sokrates mõisteti surma noorsoo halvale teele viimise eest ja ateismi pärast. Sokrates oli eelkristlik kristlik filosoof pro et contra. Sokrates ütles seda, et filosoofia eesmärgiks on õige käitumine ning õige elu. PLATON Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane. Platon rajas ateenas oma kooli ( Akadeemia) ning kõik tema teosed on meieni säilinud. Platon oli dualist: ta uskus kahe maailma olemasollu, et olemas ideede maailm ja meeleline maailm
aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Vastuolu tekkis seisukoha puhul, mille järgi Platon põlgas aistingutega tajutavat maailma äävate ideede maailma kasuks; Augustinuse teoloogilised nägemused välistavad selle võimaluse. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem? Augustinus vastab kasutades võtmena aja mõistet: ,,Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi,
ja Parmenidese joont. Parmenides (6. 5. s. e.m.a.) eitas saamist ja tunnistas ainult olemist. Tõe kriteeriumiks pidas Parmenides mõtlemist. Parmenidese õpetust püüdis tõestada tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine jm. SOKRATES (V s. 399 e.m.a.) On inimkonna mällu sööbinud eelkõige oma surmaga: 399. a. e.m.a. tühjendas mürgikarika vastavalt kohtuotsusele. Kuigi tema sõbrad tahtsid talle organiseerida põgenemise, eelistas Sokrates jääda lõpuni sisemiselt vabaks inimeseks. Sokratesele omistatakse väited ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" ja ,,Tunneta iseennast", kuid sisuliselt on sarnased väited olemas juba Herakleitose fragmentides (,,Paljuteadmine tarkust ei õpeta ..." ja ,,Ma uurisin iseennast".). Sokrates püüdis anda mõistete kvantitatiivseid määratlusi. Ise midagi ei kirjutanud, on üks Platoni dialoogide tegelasi. Platon oli Sokratese õpilane.
2)Afektiivne asub südames mehisus. 3)Himustav naba ja maksa piirkonnas tasakaal. Riigi õpetus: 1)Valitsejad filosoofid. 2)Sõjamehed valvurid. 3)Käsitöölised ja põllutöölised. ÕIGLUS = Iga hingealge tähistab talle loomuomast ülesannet. Karl Popper võtab kriitliise pilgu alla selle idee. Aristoteles 384-322 eKr Pärit Makedooniast, sündis Stageiras. Isa suri Aristotelese lapseaes. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber ja ihuarst. Peale Platoni surma lahkuss Aristoteles Akadeemiast. 335 naaseb ta Ateenasse tagasi ja asutab oma kooli. Kooli nimi on Lykeion. Kool asus gümnaasiumis ( sprodi hoones), mis paiknes Apolloni Lykeiose templi läheduses. Siit ka kooli nimi. Õppetöö toimus jalutades. Ei valitsenud ranget korda. Õppetöö oli elav protsess. Õpilased sõid, rääkisid, jalutasid koos õpetajaga. Tegeldi rohkem bioloogia ja loodusteadustega. Suhted Aleksander Suurega. Aritotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid